Tere õhtust, jalg alt välja, tundmisfännid vikerraadio koostöös saksa ringhäälinguorganisatsiooniga Deutsche Welle. Saates tuleb juttu humalakasvatusest, milles Saksamaa on üks kõvemaid tegijaid maailmaturul. Suur osa humalast kasutatakse ära õlle tootmisel õlle joomine ja alkoholi tarbimine üldse. Tänane teine jututeema. Kuna paljude saksa laste jaoks on juba alanud uus õppeaasta, siis teeme täna pikemalt juttu saksa keerukast põhiharidussüsteemist, mis valmistab peavalu nii lastele, nende vanematele kui ka õpetajatele. Veel saate teada, millise maailmakuulsa romaani ekraniseering UT alustati Lübeckis. Kõigepealt aga saate muusikaline sissejuhatus Uudo Jürgensilt. Kuni seitsme meetri kõrgused rohelised väädid annavad suvel tüüpilise maastikupildi Haller Taule, Baierimaal, Ingolstati ja Müncheni vahel. Siin kasvab põllukultuur, mille turule on Saksamaa kogu maailmas juhtkohal. See on humal Baierimaa roheline kuld. Bernhard Engel hard hüllis asuva humala uurimiskeskuse juhataja seletab. Maailmas kasvatatakse rumalat ümmarguselt 50-l 1000-l hektaril, sellest kolmandik Saksamaal, kolmandik USA loodepiirkondades ja ülejäänud mujal maailmas. Saksamaa 19-st 1000-st hektarist humala kasvandustest asub rohkem kui 14000 hektarit. Haller. Taus. Viljelejatel on enamasti väiketalunikud, kes on sõlminud eelnevalt lepingud õlle pruulidega ning kasvatavad just sedasorti, mida vastavas pruulikojas või õllevabrikus tahetakse. Augusti keskel algab saagikoristus. Kaks kolmandikku saagist eksporditakse 130-st maailma riigist. Suurimad ostjad on USA, Jaapan ja Venemaa. Sõna Ben Gerhard Hallerdav piirkonnas on humala kasvatatud teadaolevalt juba kaheksandal sajandil. See taim kasvab üldse 35. ja 55. laiuskraadi vahel, kus on suvel piisavalt pikad päevad õisikute valmimiseks. Haller tõus on ka kliima humala jaoks lihtsalt ideaalne. Siiski pole kõik läbi sajandite muretult läinud. Nimelt ründas 1923. aastal Haller tao humalakasvandusi Aasiast pärit taimehaigus ebajahukaste ning kolme aasta pärast oli saak kahanenud 15-l tsentnerit hektari kohta 2,4 letsentnerile. Oli oht, et humal sureb Saksamaal välja. Talumehed haarasid initsiatiivi enda kätte ning asutasid instituudi, mille esmaseks ülesandeks oli leida meetodeid, mille abil selle haigusega võimalikult kiiresti ja efektiivselt võidelda, jutustab Engel. Hard. Nende loodi 1926. aastal senini tegutsev humala uurimiskeskus hüllis. Aastakümnete jooksul on see keskus õpetanud humalakasvatajatele taimekaitsevahendite kasutamist, arendanud välja seirejaamad, mis igal hommikul kontrollivad haigusetekitaja teoste levikut ja teavitavad vajadusel talunikke. Olulise osa keskuse tööst moodustab ka uute humalasortide aretamine. Tänapäeval kasvavad 70-l protsendil kogu saksa humalaistandustest meie kultiveeritud sordid, teatab Engel haard. Eriti uhked on uurimiskeskuse 30 töötajat uue sordi Heracles üle. See on resistentne haiguste vastu ja annab senistest sortidest rohkem saaki. Humala nii-öelda tootlikkust arvutatakse sellest saadava alfahappe järgi, mida kasutatakse õlle valmistamisel. Kui 1975. aastal saadi ühelt hektarilt keskmiselt 50 kilogrammi alfahapet siis uus sort Heracles annab hektarilt 400 kilogrammi alfahapet. Uurimiskeskuse üks tulevikusihte on aretada kääbus jumal, mis ei kasvaks rohkem kui kolme meetri kõrguseks. See hõlbustab saagikoristust, aga vähendaks ka taimekaitsevahendite kasutamist ja saastaks seeläbi vähem keskkonda. Veel katsetatakse hellis niinimetatud mitmeotstarbelise humala kasvatamist, mida lisaks õlle tootmisele saaks kasutada farmaatsia või toiduainete tööstuses. Mõeldes globaalsetele kliimamuutustele aretatakse viimastel aastatel ka kuumusele ja kuivusele vastupidavaid. Humalasorte humal on muide valitud Saksamaal käesoleva aasta ravimtaimeks. Koos palderjaniga tarvitatult mõjub humal rahustavalt. Jaga uinutavalt. Ajaloost on teada, et kuivatatud humala käbidega täidetud patju kasutati unehäirete leevendamiseks keskaegses kloostris aga kasutanud, et jumalat jookide konserveerimiseks. Teemakohase laulu humalamärjuke seest esitab selle jutu peale ansambel Kirs, Berger, seejärel aga räägime juba tõsist juttu sellest, kui palju õlut juua tohib. Mehed tohivad juua pool liitrit õlut päevas naised poole vähem suurem kogus alkoholi kahjustab tervist, hoiatavad Saksa teadlased ning taotlevad alkohoolsete jookide reklaami keelustamist. Kui naised kiikavad liiga sageli sügavale klaasi põhja, suureneb risk haigestuda rinnavähki kõige rohkem pool liitrit õlut või veerand liitrit veini päevas. Kes joob rohkem, mängib oma tervisega. Nii kõlab saksa teadlaste soovitus alkoholi tarbimise kohta. Täpselt. Piirväärtused on tõestatavad terve reauuringutega, selgitas Rolf Sulling Horst Saksa sõltuvus küsimuste keskusest. Seetõttu ei tohiks mehed juua enam kui 0,5 kuni 0,6 liitrit, et õlut või siis 0,25 kuni 0,3 liitrit veini päevas. See vastab 20-le kuni 24-le grammile puhtale alkoholile. Naistel soovitatakse piirduda vaid poolega nimetatud kogusest. Maailma Tervishoiuorganisatsioon. WHO pidas seni liigtarvitamise näitajateks naistel üle 20 grammi ja meestel üle 30 grammi puhast alkoholi. Ka väiksemate alkoholikoguste puhul peaks vähemasti kahel päeval nädalas ning mitme nädala vältel aastas alkoholist hoiduma sõnast saksa sõltuvus küsimuste keskuse teadusliku kuratooriumi esimees Karl man. Alkoholil ei ole oluline roll mitte ainult maksakahjustuste tekkimises, vaid ka vähi ja psüühiliste haiguste, näiteks depressiooni puhul. Eriti mõjus on alkohol rinnavähi tekkimisel juba päris tillukesed kogusid võivad rinnavähki haigestumise ohtu suurendada, hoiatas Rolf Üllynchorst. Möödunud aastal eriala, siis ajakirjas International Journal of käencer avaldatud uuringu kohaselt saab 3,6 protsenti kõikidest vähijuhtudest kogu maailmas alguse alkoholist. Naiste puhul moodustab 60 protsenti kõikidest alkoholist tingitud vähijuhtudest rinnavähk. Seetõttu peaksid naised, kelle perekonnas on ka varem rinnavähki esinenud, kindlasti alkoholi vältima. Ka rasedus peaks kulgema deviisi ei alkoholile all. Ent tervise edendamisel on alkoholi roll väga piiratud, väidab Saksa sõltuvus küsimuste keskuse esimees joobest pööning. Vanematel meestel, kellel on oht haigestuda südameinfarkti või ajurabandusse, võib väike kogus alkoholi haigestumisriski vähendada kuid juba suurema koguse puhul pöörduv protsess iseenda vastandiks. Alkoholiefekti hinnatakse arutult üle. Eksperdid pooldanud alkoholireklaami keelustamist Saksamaal. Praegu tarbitakse inimese kohta aastas 10 liitrit alkoholi, mis ületab Euroopa keskmist tarbimist kahe liitri võrra. Paraku on küllaga näiteid selle kohta, et reklaam tõepoolest soodustab alkoholi tarbimist, ütleb Mann. Praegu on alkoholireklaami sihtgrupiks eelkõige naised, kuna nende puhul on rohkem võimalusi alkoholi tarbimise suurendamiseks kui meeste puhul. Positiivse näitena räägib mann Prantsusmaast. Seal on suudetud alkoholi tarvitamist 30 aasta jooksul vähendada hoiatustega pudelil massilist reklaamipiirangute ja tänavaliikluse tihendatud kontrolli abil 16 koma, ühelt liitrilt 9,3 liitrini inimese kohta aastas. Oluliste osa tarbimise vähenemisest mängis Prantsusmaal just tugevdatud kontroll alkoholijoobes sõiduki juhtijate suhtes. Rolf hüllynchors seletas, et uuringute kohaselt kuuluvad kõige mõjusamati alkoholi tarbimise vastaste meetmete hulka ikka veel alkoholi hinna ja turustamispoliitika preventsiooni. Üksi neid probleeme ei lahenda, ütles sõltuvusekspert. Deutsche Welle tundi jätkab Juliaaneverding lauluga häälet tuules. Kui Eesti koolilastel on veel võimalus kaks nädalat suvevaheaega nautida, siis näiteks Mecklenburg Forbommerdi Liiduma õpilastel algas uus kooliaasta juba kuuendal augustil. Nii pole kooliteemaline jutt praegu sugugi kohatu, nagu saate algul lubatud sai. Püüame pisut valgustada saksa põhihariduse süsteemi probleeme. Trastiliste vahenditega püüavad Baierimaa lapsevanemad oma võsukesi gümnaasiumi astumiseks ette valmistada või siis reaalkooli, aga mitte mingil juhul tavalisse põhikooli. Saksamaal on haubksule, kes ampsule ja reaalSchule kõik põhiharidust andvad õppeasutused. Neist haubsule õpivad kõige nõrgemate õpitulemustega lapsed. Ka gümnaasium algab viiendast klassist. Kui asi jääb viletsate hinnete taha, peavad aitama eraõpetaja, näed või ravimid eksamistressi vastu. Aita ema Maria kirjutas ühe Baierimaa algkooli õpilane oma matemaatikatöösse. Neljanda klassi. Tüdruk ei osanud ülesannet enam edasi lahendada ja palus taevaseid jõude appi. Oligi ju viimastel nädalatel peres üksainus teema. Kas tüdruk saab edasi gümnaasiumisse või ei. Albindan hoi, serdi ja palju niisuguseid lugusid. Surve algkooli lastele Baieris on tohutu ning teiste liidumaadega võrreldamatu, räägib Baieri õpetajate liidu president. Üha enam ja enam lapsevanemaid proovivad peaaegu iga hinna eest oma last paremasse kooli saata. Nii nagu enamikus liidumaadest, otsustatakse ka Baierimaal pärast neljandat klassi, millisesse kooli suunatakse õpilased põhihariduse omandamiseks. Baierimaal otsustavad ainuüksi hinded, millises koolis laps alates viiendast klassist õppima hakkab. Gümnaasiumisse astumiseks peab kümneaastase lapse keskmine hinne olema 2,33 reaalkooli tarvis aga 2,66. Tuletagem meelde, et Saksamaal on parim siin üks ja halvim viis. Kes niisuguse keskmiseni ei küüni, läheb põhikooli hoogs juulesse. Praegu käib neli 10-st Baierimaa koolilapsest pärast algkooli tavalises põhikoolis. See on pea poole rohkem kui Saksamaal keskmiselt. Ent eelkõige populaarsetes piirkondades. Näiteks Münchenis võitlevad lapsevanemad kõikide vahenditega selle eest, et nende laps saaks õppida gümnaasiumis või vähemalt reaalkoolis. Mitte mingil juhul aga halva kuulsusega põhikoolis. Tugevnenud survet algkoolilaste õpitulemustele põhjustab paljude pedagoogide arvates 1999. aastal sisse viidud kuueastmeline reaalkool. Varem oli see koolivorm neljaastmeline, hõlmates ainult klassid seitse kuni 10. Pärast algkooli lõpetamist otsustasid hinded, kas laps sai põhikooli või gümnaasiumisse. Alles pärast kuuendat klassi oli kindel, kas laps tohtis põhikooli reaalkooli vastu vahetada. Nüüd jagatakse juba üheksa ja 10 aastaseid lapsi põhikooli ja reaalkooli vahel ning võideldakse hinnete pärast algkoolis. Hilisem kooli vahetamine on küll võimalik, ent keeruline. Paljud kolmanda ja neljanda klassi õpilased satuvad vanemate tugeva surve alla, et need ikka reaalkooli üle viidaks. Diad Münchenis Kletshrasel asuv algkooli direktor Uta püüben. Ka kasvatuskoostöö instituudi juhataja ja psühholoog Kelfišlooter kritiseerib. Koolivormi valimisel ei arvesta vanemad sageli lapse võimeid ega kalduvusi. Pole harv juhus, kui neljandasse klassi jõudnud last sunnivad vanemad klaveritundidest või sportimisest loobuma. Mõned vanemad võtavad oma võsukestelt isegi mänguasjad käest, pahandab tan Hoiser. Sel kombel röövitakse paljudelt lastelt nende lapsepõlv. Aina rohkem leidub vanemaid, kes palkavad oma lastele eraõpetaja rohkem. Kuigi viiendik algkoolilastest võtab Baieri õpetajate liidu hinnangul järeleaitamistunde et saavutada gümnaasiumi astumiseks vajalik hinnete keskmine. Niisugust arengut on täheldanud ka õpilasabi üks suuremaid eraviisilisi ettevalmistuskoole. Erinevalt teistest liidumaadest on Baieris õpilased, kes vajavad järeleaitamistunde üha nooremad, ütleb kooli pressiesindaja Karla šahtner. K üheksa aastase Felixi vanemad soovivad, et nende poeg läheks reaalkooli. Seetõttu käib neljanda klassi poiss kaks korda nädalas järeleaitamiskursusel pealkirjaga valmis üleminekuks. Alates kolmandast klassist on üleminek kõrgemasse kooliastmesse peamine vestlusteema klassis, räägib tema ema. Mingit alternatiivi järeleaitamistunde pakkuvatele erafirmadel ei ole, koolis aga jäävad järeleaitamistunnid sageli ära. Ja nii muutubki üleminek ühtaegu ka raha küsimuseks. Vaid 16 protsenti migrantide lastest Baierimaal läheb pärast algkooli gümnaasiumisse ligikaudu kolm neljandikku aga põhikooli 37 protsenti Śaksa neljanda klassi lastest saab aga sisse gümnaasiumisse. Püüdes oma järeltulijatele paremaid võimalusi kindlustada, kasutab osa vanemaid ka liiga drastilisi vahendeid. Ikka ütleme nii, pumbatakse algkooli lapsed enne eksameid ravimeid täis, räägib Baieri õpetajate liidu president taanhaisel. Mõned lapsevanemad tunnistavad avalikult, et manustavad oma lastele saavutusvõime tõstmiseks ritta liini ning teisi preparaate, räägib üks järeleaitamistundi andev õpetaja. Kui laps kõigele vaatamata paremasse kooli sisse ei saa, tekib tihtilugu vanemate ja õpetajate vahel konflikt. Mitte iga lapsevanem ei taha aru saada, et tema laps lihtsalt ei ole suuteline gümnaasiumis õppima, jutustab üks Nürnbergi algkooli õpetaja. Tan Faizeri kogemuste põhjal võltsitakse iga tunnistust aina rohkem on neid lapsevanemaid, kes ei kohku tagasi õpetajate tagakiusamise ees. Psühholoogs loterine algkoolis järeleaitamistundide andmisel erilist mõtet. Lapsed pääsevad küll suure vaevaga gümnaasiumisse, et seal siis veelgi rohkem piinelda. Algkooli direktriss müüben ütleb, et vanemad peavad mõistma, et ka põhikool jätab lapse tuleviku teie uksed lahti. Samal seisukohal ollakse Baierimaa haridusministeeriumis. Ka põhikooli lõpetajatel on võimalus kõrgem kooliaste lõpetada. 20 protsenti põhikooli lõpetaja atest saab ju ikkagi põhihariduse kätte. Tööandjatelegi pole Baierimaa põhikoolide kõrged Tase teadmata. Nii näiteks värbab audi pool oma töötajates tootmissektorisse just sellest koolivormist. Niisiis ei ole mingit põhjust muretsemiseks, kui laps peab põhikooli minema, sõnab haridusministeeriumi pressiesindaja. Erinevalt Schleswig-Holsteini või Hamburgi liidumaast ei taha Baieri maga edaspidi kolmeosalisest koolisüsteemist loobuda. Alvin Lanno ise sellest aru ei saa. Ainult hilisem selekteerimine ja loobumine kolmeosalisest koolisüsteemist aitajaks survet algkooli lastele vähendada. Me peame vaid tahtma sellise pealkirjaga laulu esitab ansambel virsik, heldem. Üle hulga aja on meie saates täna uudisfilmimaailmast. Kiinu möödunud nädalal algasid Lübeckis ja selle ümbruses ühe kalleima filmivõtted saksa filmiajaloos Heinrich preeler. Menuka teleseriaali mannid looja jätkab nii-öelda samas vaimus ekraniseerides Thomas Manni maailmakuulsat romaani pudenenud vrakid. Stsenaarium on valminud koostöös Horst Kööningustainiga, lavastab preeler ise. Produtsent ushi Raisi sõnul on filmi eelarve 15 miljonit eurot. Film valmib stuudio Bavaria firmamärgi all. Enne esimest võttepäeva toimunud pressikonverentsil vastas režissöör küsimusele, miks ta just seda romaani ekraniseering. Nõnda ma olen, jahu, kaupmehe poeg ning puden Brookide suguvõsa lugu on väga paljuski sarnane minu enda perekonnalooga. Romaani keskset tegelast perekonnapead, konsul Johan puuden, praaki hakkab filmis kehastama mainekas Armin Müller. Stahl, kes muide treileri dokumentaalsarja jaoks lavastatud stseenides kehastas kirjanik Toomas Manni ennast konsuli prouana, näe filmis näitlejanna iiris berbenit. Ka paljudes teistes rollides on nii teatrilaval kui telefilmides populaarseks saanud saksa näitlejad. Meenutame, et puden, pruugid oli Toomas Manni esimene romaan. See ilmus aastal 1901 28 aastat hiljem pälvis Nobeli kirjanduspreemia, mis määrati talle aga just nimelt selle perekonnasaaga eest. Kuigi romaanis ei nimetata kordagi linna nime, kus tegevus aset leiab, on mitmete hoonete tänavanimede kohtade põhjal Holsten, Thor Fischer, kruube, menstraase, Trave jõgi, traave münde ja nii edasi. Ilmselge, et mannil oli seda lugu kirjutades silme ees oma kodulinn Lübeck. Mitmel romaani tegelasel on reaalseid prototüüpe pehmannide suguvõsast. Paljudes kõrvaltegelastest võib leida kirjaniku kaasaegsete Lübecki kodanike jooni. Nii mõnigi neist polnud muide sugugi vaimustuses, kui leidis raamatust oma kirjelduse karikatuur ses iroonilises laadis. See oli ka üks põhjustest, miks oli Thomas Manni suhted oma sünnilinnaga palju aastaid pingelised. Kirjandusklassika juures teeme nüüd pöörde muusikasse ja pühendame tänase saate ülejäänud aja Joseph Strauss-ile, kelle sünnist möödub homme 180 aastat. Kuulame kõigepealt tema pala disheebend, polka hõljuv polka. Joseph Strauss sündis 20. augustil 1827 Viinis. Tema isa oli Johann Strauss. Nendeks samuti Johan ja Eduard. Joosep ei püüelnud algul sugugi mitte muusiku karjääri poole, vaid õppis hoopiski Viini polütehnikumis. Seejärel töötas ehitusinsenerina ja konstrueeris muide kaks tänavapuhastusmasinat. Kui aga ühel sügisel pöördus tema vend Johann ühelt kontsertreisilt haigena tagasi, pidi Joseph järgmisel aastal Straussidega Bellis teda kapellmeistrina asendama. Seal 1853. aastal komponeeristama esimese muusikateose valsi esimesed ja viimased. Järgnevatel aastatel asendas ta vajadusel teinekordki, vendab, võttis kompositsioonitunde ja õppis viiulit mängima. Ühel kontsertreisil Varssavis viibides kukkus ta teadvusetult kokku ning suri varsti pärast kojupöördumist. 22. juulil 1870. Joseph Straussi muusikalises pärandis on valsse pulkasid Kadrille ja muud tolleaegset tantsumuusikat. Tema ainus operett Füülynx luht, kevade õhk esietenduse alles 1903. aastal. Viini Filharmoonikute esituses kõlab nüüd Joseph Straussi polka. Blatter maitsen eesti keeles lobasuu või lata tara. Ja nüüd kuulame veel üht kuulsamat Joseph Straussi pala valsi Dorš valvenaus, esterasch küla pääsukesed Austriast. Viiulil soleerib Andreeri. Deutsche Welle tund hakkab lõpule jõudma saate vikerraadiopoolse tegijad olitena Vivika Ludvig õie ristioja, Ülle Karu ja Piret Pääsuke jälle Kuulmiseni nädala pärast.