Valimisstuudio. Tere päevast algab vikerraadio neljas valimisdebatt ja meie tänase debati teema on julgeolek, julgeolek laiemas tähenduses kui valmisolek vaid sõjaliste ohtude tõrjumiseks. Ja nagu varasemateski raadio debattides oleme palunud erakondadel väitlema läkitada Meie valitud kriteeriumitele vastavad kandidaadid, et siis tuua vikerraadioväitlustes võimalikult palju eri ühiskonna rühmasid ja nende häält. Ja täna pakume võimalust debateerida vene keelt emakeelena kõnelevatele kandidaatidele. Ja nagu sel aastal vikerraadiost avaks stuudios, on kahe Parlamendi erakonna ja kahe parlamendivälise erakonna esindajad, osalevad erukindral Ants Laaneots Reformierakonnast. Tere kirjanik ja reservohvitser Andrei Hvostov sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Tere. MTÜ avatud vabariik juht ja kodanikuhariduse projektide eestvedaja abipolitseinik Sergei Metlev Vabaerakonnast, tere päevast. Ja Maardu kultuurikeskuse direktori kohusetäitja Viktor Poljakov Eestimaa ühendatud vasakparteis. Tere, lugupeetud raadiokuulajat. Meie raadiosaatest saab vaadata ka videopilti portaalis valimised ERE ja kuulavad ka eksperdid ja oma kommentaare saavad valimiste portaalis lisada kõik huvilised. Ja tänased saatejuhid on minu hea kolleeg, paremal käel Rain kooli. Mina olen Arp Müller. Aga kõigepealt õiendame ühe väikse keelepoliitilise asja ära, et meil debatt on siin vene keelt emakeelena kõnelevad Nendele kandidaatidele Ants Laaneots, kõik kindlasti ei ole teie elulooga tuur kangesti parandada, mina olen eestikeelne. Te olete eestikeelne, aga sellest hoolimata esindatud siin vene keelt emakeelena kõnelevate isikute debatil. Tunnistan ausalt, mul ükstapuha, võrdsel tasemel, mis eestivene keeles. Nonii, aga siis võib teid pidada siis mõlema emakeelega. Ei ole emakeel, on vene keel puhas eestlane 100 protsenti. Selge. Teine teema, mis sotsiaalmeediast kerkis. Tasapisi oli Andrei Hvostovi küsimus. Just Andrei Hvostov, miks sotsiaaldemokraadid läkitasid just teid vene keelt emakeelena rääkivate kandidaatide debatti? Aga ma olen ennast ise määratlenud sellise hübriidi inimesena, ütleks, et emakeel on eesti keel, isakeel on vene keel. Aga kuna ma olen oma sellise ajakirjandusliku tegevuse jooksul 23 aastat, mis ma olen Eesti ajakirjanduses olnud minu minut korduvalt vastama küsimustele et mis, mis mul selle rahvusküsimusega on ja tulenevalt sellest on meil Eestis selline mängureegel, et sa oled see, mis on sinu nimi. Üldiselt mulle seda nagu venelaseks olemise mingisugust kohustust on isegi nagu natukene kaela määritud ja siis on aeg-ajalt aeg-ajalt väidangi seda kohust, aga nagu ma ütlen, ma kordan veel, et ma olen hübriid, pole üks ega teine, vahepealne. Ega see sotsiaalmeediasse teema päris nullist ei tõusnud, Sergei Metlev istub meil siin stuudios, teie selle tegelikult ka käivitasite vabaerakond siin läinud nädalal võitis ühe omamoodi hääletuse. Kaks eksperti ja arvamusliidrid panid populismi edetabeli kokku ja teie loosung oli seal kõige tipus. Kas sellised võtted, et tekitada juba enne poksimatši rusikaga tega vehkides sellist et turbulentsi sotsiaalmeedias, et kas need ongi need võtted, millega vabaerakond? Mul ei ole mitte midagi vastu härra Laaneotsa härra hosponie suhtes, et mina lihtsalt arvan, et see natuke iseloomustab suur erakondade suhtumist venekeelse elanikkonna kaasamisse. Et siin ilmselt sotsiaaldemokraatide erakonnas vene kandidaati ei ole veel lubatud lihtsalt suud kinni teha, vabandust lahti teha, et näiteks Jelena Poweena siin jookseb juba neljas kandidaat teise tee nimekirjas, eks ole, jookseb meedia eest juba teist nädalat minema, eks ole, ilmselt selline suhtumine, aga kaasKrajat vastu isiklikult mul ei ole mitte midagi. No hea küll, ma ütlen selle asjaga nüüd ise ise ära, et tõepoolest tulenevalt sellest, et ma olen kogu oma hariduse saanud eesti keeles, siis mul on teatud eelis, kuna ma seda keelt räägin ikkagi väga vabalt. Nõndaks aga teeme nüüd sellise algusringi, sama küsimus kõikidele debatis osalejatele. Palume teil kõigil nüüd olulisuse järjekorras lühidalt ühe minuti jooksul nimetada ja reastada need julgeoleku ohud millele Eesti riik, valitsus ja, ja Eesti rahvas peaks pöörama tähelepanu ja mille ennetamiseks või heidutamiseks peaks siis aktiivselt tegutsema ja alustame Eesti ühendatud vasakpartei esindaja Viktor Paljakohviga tänud. Kõigepealt ma tahtsin öelda, et meie vasakpartei on Euroopa vasakpartei aktiivne osa. Ja vasakparteile on olemas oma ideoloogia, nagu te teate ja lausa teadus. Ja alus selleks teaduseks ongi ühiskonna protsesside riskid. Aastas aastal 1900 minu arvates null kaks. Üks meie ideoloogia John Atkinson kobson, kes on Priit. Ta avaldas väga huvitavat artiklit, mis oli nimetatud imperialism. Gusta nuputas välja viis imperialismi tunnuseid ja mina tsiteerin, Misson viies viies on maakera vabade maadejaotamise lõpule viimine ning võitlus impi realistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast. Ja see on teie hinnangul julgeoleku oht number üks. Nii, kas, kas tohib, ma lõpetan teie minut on läbi ja nüüd järjekord vabaerakonnast oleme reeglid, on reeglid kõigile kõigile minut esimeseks tutvustamise ringiks. Partei on arvamusel, et julgeoleku riskid meie riigile on ta ka kõrged. Praegu. Nüüd järg Sergei Metlevile Eesti Vabaerakonnast. Ja markeeriks ära, et meie jaoks ujumisteema on väga oluline, seetõttu meie programmis on mainitud päris mitme sisuliselt punktiga. Esiteks ma tahaks ja öelda, et kõva julgeoleku juures, kui me räägime relvastusest, NATO-st ja nii edasi, on ka olemas pehme pool ja siis me peame tagama tegelikult rahvusvähemuste, siis normaalset elu Eestis, selleks et vältida igasuguseid pingeid, ma räägin ennekõike vene koolist ehk siis tagada konkurentsivõimeline haridus vene noortele. Sest mida rohkem me oleme sellest baasisumises ajast minema läinud, edasi läinud, seda vähem meil on probleemid keelega rahvusega, seda rohkem on pingeid tegelikult sotsiaalsel vaasid. See tähendab seda, et kui lääneriikides näiteks ütleme, et anarhistide islamistid põhjustavad sotsiaalseid pingeid ja riigivastasust, siis meil kunagi võib juhtuda niimoodi, et neid sotsiaalseid pingeid ja hakkab tekitama kreml kasutama neid Eesti riigi vastu ja see on juba palju keerulisem jutt, kui keelerahvus. Ja nüüd siis Andrei Hvostov ja sotsiaaldemokraatide TOP Julgeoleku ohud hästi lühidalt öeldes siis me elame sellises maailmas, kus on kasutusele võetud selline nähtus nagu hübriidsõda. Ja tänase päeva seisukohalt on nagu, nagu see põhiküsimus minu arvates on kuidas rakendub NATO lepingu viies artikkel hübriidsõja tingimustes. Et nii kaua, kuni me sellele küsimusele pole leidnud vastust ja minu meelest sellel sellele küsimusele vastust seni pole. Et jään ma endistviisi, noh, nagu rohud. Nii ütleb, et hübriidsõja ohtu kõige olulisemaks ohuks Bron Kuule, aga noh, see on nagu selline rahvusvaheline olukord praegu lihtsalt sunnib sellise mõtte peale sellise ohu tunda. Ja Ants Laaneots Reformierakonnast. Mis siis on kõige olulisemad julgeoleku ohud, millega me peaksime? Arvestama teatavasti Reformierakonna prioriteediks programmis on just Eesti julgeoleku ja riigikaitse tagamine. Sellel on lihtne põhjus. Ja see oleks põhjuseks on Venemaa täiesti uudne agressiivne käitumine möödunud aasta jooksul mille eesmärk on tegelikult taastada kontroll post-nõukogude ruumi üle. See on programmiline tegevus Putini administratsiooni poolt ja siin ma võin demonstreerida ka selle alust ehk siis Kremli ettepanekul välja töötatud uut Venemaa doktriini, mille lähieesmärk on taastada kontroll post-nõukogude ruumi üle ja lõplik strateegiline eesmärk saada globaalseks administraatoriks. Selge pilt. Viktor Poljakov siin kõlasid sõnad hübriidsõda. Esitleti siin Kremli uut sõjalist doktriini. Kas Vladimir Putini juhitud Venemaa on Eesti jaoks julgeoleku oht? Ma nägin neid küsimusi, mis te meile edastasid, ja te nimetate Putini Venemaa, meie ei nimeta oma riigi Ilvese Eestimaale. Aga meie riik on ka hoopis teistsugune ja ei ole sugugi nii presidendikeskne nagu Venemaa. Ei, ma lihtsalt räägin sellest, et Venemaa on suur riik ja president Putinil on suur toetus seal ja räägime Putini Venemaast vaid Venemaast. Selge, et kas Venemaa on Eesti jaoks julgeoleku oht? Ütleme niimoodi, et ma juba alguses ütlesin, et riskid on kõrged ja välispoliitika, Venemaa välispoliitika viib neid riskid kõrgemale meie riigi jaoks. Nii et kas te nõustute, Venemaa on Eesti jaoks julgeoleku oht. Sergei Metlev, kui Eesti peaks sõjalisse konflikti nüüd tõesti Venemaaga sattuma, mida me keegi ju ei soovi, me ei taha, me ei oota ja loodan, et terves Eestis. Aga inimesi, kes seda igatseksid kuidagi, aga siis vene rahvusest inimesed satuvad üsna keerulisse olukorda nad peavad reaalselt rindel olema vastastikku oma rahvuskaaslastega, kes elavad lihtsalt teisel pool Narva jõge. Mis te arvate, mida nad teevad sellises olukorrast? Praeguses Euroopas kestvas sõja kontekstis tegelikult see, see vastuolu on kõige rohkem nähtaval ja peab ütlema, et venelased üle maailma, eriti ka Eestis on nüüd lahti ühelt poolt kritiseerida teravalt Venemaad väga paljude inimeste arusaama järgi on midagi, mis tähendab oma kultuuri, emamaa reetmist teiste jaoks, kes võib-olla mõtlevad, et ei saa nõustuda nende sigadusega, mis on Krimmis Ukrainas toime pandud, mõtlevad, et noh et kui nad nõustuvad sellega, eks ole, siis nad ilmselt satuvad konflikti eestlastega konflikti, joob selle riigi enamusega. Mina arvan, et üks lihtne olemas mõtteline haridus tegelikult tegelikult väga paljude inimeste jaoks päris keeruline on eraldada Putinit vene kultuurist ja keelest ja kui see operatsioon tehtud, siis ka igasugused küsimused, et kas toetada Putini režiimi või mitte natuke lakkavad olemast siiski. Ei, seda küll, aga ma tegelikult kirjeldasin reaalset olukorda. Kaks väeüksust on vastastikku, ühel pool on vene keel vene rahvusest inimesed, kes tulevad vene armee mundrites ilma eraldusmärkideta ja teisel pool on vene keelt kõnelevad. Ütleme siis eestivenelased ja, ja nad on sunnitud teineteise pihta tule avama. Kuidas venelased eestivenelased käituvad? Selle kõik venekeelsed eestimaalased, kes peavad tähtsaks oma kodanikustaatust, arvavad, et Eesti on nende ainuke kodumaa ja uuringute järgi selliseid inimesi on üle 75 protsendi. Minu arusaama järgi kindlasti astuvad agressorile vastu. Kas Eestis elavad venelased, eriti see osa venekeelsest elanikkonnast, kes pole lõimunud, kes elavad Venemaa riiklike telekanalite infoväljas. Ants Laaneots, mida teie arvate, kas nad on ohuks Eesti julgeolekule või mitte, kas Narva mittelõimunud venelased on pinnas roheliste mehikeste stsenaariumi kasutamiseks? Viies kolonn sõnaga riigis viiendat kolonni organiseeritud kujul ei ole olemas, mis on muidugi ohtlik. Meie jaoks on see, et enamik venekeelsest elanikkonnast siin on pidevalt Venemaa infoväljas. Ja kuna Moskva viimaste aastate jooksul viimase aasta jooksul on teine aasta juba läbi räiget sellist propagandasõda tegelikult mis on seotud suure suure vale kõlbsete, suurema valeliku Köbelsil kõigepealt Skoonia kunagi mainis, et Pole valetada suure valega ja seda korrata vähemalt 100 korda, siis hakatakse uskuma. Seda on mingil määral Venemaa propagandapood ka saavutatud, see puudutab nii Vene riiki sisemiselt kui ka seda venekeelset keskkonda, kes pidevalt on seotud või jälgib massmeediat. Venemaa Smeediad, suurim risk meie jaoks ongi see zombistatakse härra inimesed selle pideva propagandaga selle alatu ja räige valega, mis tegelikult massiliselt tuleb. Vene massimeedias. Aga kuidas sellele vastu saada, ma lugesin, et Reformierakond, aga ka vabaerakond ei maini oma programmis kordagi toetust, näiteks venekeelse ETV kolme loomist. See ei vasta tõele. Me oleme öelnud oma põhiprogrammis maid toetama venekeelse ETV kanali loomist ja armeid seal tõhus meede psühholoogilise kaitse tagamiseks venekeelse elanikkonna kaasamiseks. Kontrollime üle, aga. See on otsus langetatud valitsuse tasandil, et venekeelne ETV kanal tuleb esialgselt planeeritud käivituda esimesest septembrist sel aastal. Kui ei tule välja esimesel septembril, siis vähemalt järgmise aasta algusest. Isegi eelarve on koostatud väidetavasti see asi läheb maksma umbes neli miljonit eurot. Nii et Reformierakond toetab ETV kolme loomulikult. Kas erakondadel peaks olema eraldi venekeelsele elanikkonnale suunatud poliitika? Sergei Metlev. Ma arvan, et ei pea olema eraldi poliitikat, me peame lähtuma eelkõige sellest, et Meil on olemas teatud konkreetsed küsimused, mis on venekeelsele elanikkonnale rohkem aktuaalselt eestikeelsele Vene haridus, näiteks natuke kodakondsuspoliitika, aga üldlaastus. Ma arvan, et Eesti poliitika peab teenima kõiki eesti inimeste huvisid. Nii et kui me räägime nendest konkreetsetest probleemkohtadest, siis seal on vaja eraldi lähenemise eraldi lahendusi. Aga ma ei ütleks, et see on mingisugune eraldi poliitika. Pigem need erakonnad, kes harrastavad selliseid eraldi poliitikaid, mängivad väga ohtlike teemadega. Ja uuesti, eks ole küsimuses tagasi eestlaste venelaste vastandamine, see õudne küsimus, tuletame meelde vabadussõda, kus Eesti poolel sõdis väga palju venelasi. Ma räägib valge kaardist eraldi. Nii et täna ka ilmselt eestivenelased peavad tegema valiku, kas nad on ühel pool barrikaadi või teisel pool barrikaadi, kui selline kriitiline olukord tekib ja mul on selline veendumus jällegi oma kogemuse järgi ma olen lugenud loengut Narva õpetajatele, käinud ka jõhvis venekeelsetele noormeestele lugemas. Siin tekib polariseerumine ja see on võib-olla enamuses ikkagi Eesti kasuks. Te peate silmas, et polariseerumine tekib. Venekeelse elanikkonna poole võtab ja lõpuks ärge unustage seda ka, et me oleme NATO ja Euroopa Liidu liige. See tähendab, et väga-väga vähetõenäoline, et Venemaa hakkaks meid nagu lähitulevikus ründama. Ants Laaneots on, miks me ei leia Reformierakonna programmist kordagi sõnu lõimumine või integratsioon? Seda ma ei oska öelda, see ei ole nagu minu valdkond tervikuna, aga ma tahan öelda, et programmis on sees, et on välja töötatud ja detsembris möödunud aasta kinnitatud, kas selline arengukava, mille nimi on lõimuv Eesti 2020? See on kinnitatud, oleneb olemas ja see läks töösse, ütleme nii. Läheb töösse muidugi peale valimisega. Viktor Poljakov. Mulle jääb teie erakonna programmist pisut selline mulje, et teie julgeoleku tagamise selline põhiline meede on, et inimestel on kõht täis ja katus pea kohal ja siis on julgeolek tagatud. Ants Laaneots siin väitis, et sellest hoolimata Eesti venekeelse elanikkonna sees võib tõelises konfliktisituatsioonis või kriisi või sõjaolukorras tekkida polariseerumine. Osa toetab Kremli osa Tallinna. Kuidas teie sellesse suhtute? No see oli mitte meie poolt loodud, see oli loodud aastal 1000 991 kui me meie riigis vene keelt räägivad, inimesed on löödud, kas halli passidega inimesed või kodakondsusega inimesed ja sisuliselt me praegu võime tunnistada, et need erinevad kategooriad on diskrimineeritud näiteks üks, üks suur osa meie halli passi passidega inimesed, kes on siin Eestimaal sündinud, nemad ei saa hääletada riigikogu ja Parlamendi Euroopa Parlamendi valimistel, aga, ja see on suured riskid, mis on meie riigi sees loodud võimalikele konfliktidega. Kuidas te suhtute väitesse, et tegelikult paljude Halli passiga inimeste jaoks on see olukord väga mugav, nad saavad sellega liikuda nii Euroopa Liidus kui ka üle piiri Venemaale, kes neid hea meelega endale külla lubab, et tegelikult halli passi omanikest päris suur hulk ei soovigi kummagi riigi kodakondsust. Kas te jätkate sama laulu loodevusest või ma ei saa teie. Aga see ei ole sugugi juttegi lodevusest, jutt käib mugavusest, need on kaks erinevat asja, mitte et nad ei viitsiks endale taotleda kodakondsust, aga nad ei taha seda, sest elu on lihtsam. Vasakpartei on arvamusel, et selle Ütleme niisukese lausega, et meie inimesed on mugavus ja lodevus, pagulased, nad alandasid nii sügavalt nii eestlasi kui venelasi ja mina jälle rõhutan seda, et, et vähendada neid riske, mis meie skisofreeniline olukord rahvaga meie Eesti rahvaga on praegu loodud, peab valitsus astuma mingeid samme, aga mis need sammud oleks ka seedetuleks automaatselt anda? Jah, see tähendab, see annaks või vähendaks neid riske sellepärast et need inimesed 25 aasta jooksul on piisavalt meie riigile lojaalsed inimesed. Tundub lihtsalt, et härra poole koos, siis astub vastu Eesti õiguslikule. Järjepidevus oleks siis tähendabki, et Eesti vabariik on mitte 95 aastane, vaid vaid ja 22, mille vastu, mille vastu ma kindlasti astun välja, sellepärast et see on vastuolus meie põhiseadusega ja teiselt poolt tahaks öelda selle kodakondsuse kohta. Et kui inimesel olemas motivatsioon seda saada ja seda v1 keeletaset ka oskab ära õppida, sellepärast et see on päris lihtne, ma olen ise seda sooritanud 100 üheksandas klassis ja kui sellist soovi ei ole, aga mul on ainult mingisugune lootused kuskil kodakondsus lihtsalt sulle pähe hüppab, siis on vale lootus. Inimene peab natukene tegema minimaalset pingutust, et öelda, et ma tahan siia kuuluda kodanikuna. Sest kui ma annaks kodakondsust välja nagu õhupalle, siis järelikult see oleks lihtsalt viis eurot, mida see pass maksaks. Andrei Hvostov tahtis ka reageerida. No minu jaoks on see täiesti praktiline probleem, millest me praegu räägime, mitte lihtsalt pelgalt mingi teooria, et ma nüüd maikuus lähen suurõppusele siil kus ma siis ilmselt brigaadi staabis istunud psühholoogilises ohvitseri rollis. Psühholoogilised operatsioonid Saiops. Ma ma ei tea täpselt, mis tasandil ilmselt mitte mitte strateegilisel, aga tõenäoliselt operatiivse taktikaliselt, kas see on siis samaaegne politruk? Ei, mitte päris, kui sa nüüd kiiresti guugeldad, vaatad, mida see tähendab muidugi inglise inglisekeelne, aga see tähendab siis seda, et nagu minu kohustused peaksid olema vastase informatiivne, selline no nagu töötlemine, menetlemine, mõjutamine ja siis ilmselt sealtpoolt tuleva informatsiooni kuidagi nagu eemaletõrjumine või selle ohutuks muutmine. Nii, kas ja kuidas me peaksime sellega ehk siis see psühholoogilise kaitse organiseerimisega tegelema riigi tasandil. Vot see ongi minu, minu, minu kui praktiku. No ma olen praegustel praktiku rollis, et, et minu jaoks on kohutav probleem see, et siis peab nagu ühe sellise sõrmenipsuga lahendama kõik need tegematajätmised või kõik need probleemid, mis, mis on siis 23 aasta jooksul kuhjunud. Sellepärast, et nüüd jälle tulles oma sellise reserve kaitseväelase rolli juurde, et ma olen mitte ainult olnud siis ka nüüd noh, selles selles rollis, mis praegu juhtuma või et ma olen olnud jalaväerühmaülem. Ja minu rühm oli täpselt selline, mis nagu matkis oma koosseisult eesti rahvusliku mudelit kaks kolmandikku olid eestlased, üks kolmanda üks jahu vahvlid vene vene soost ajateenijad resergistid. Ja nendega vesteldes ma sain üldiselt aru, et noh, et kui nukker see olukord on, aga lahendus, lahendust tegelikult ei ole, lahendus on see, et jumal hoidku, sellisesse olukorda sattumast, kus Eesti kaitsevägi on võõrriigi väga vastu, sellepärast et me oleme Eesti kaitseväe ehitanud üles nende aastate jooksul ideaalse emissiooni armeena ideaalne armee saata Afganistani, Iraaki Malisse kuhu iganes, aga mitte kodupinnal kasutamiseks. Hoidku jumal selle eest, aitäh osa julgeolekust on ju ka see, mida inimesed mõtlevad siin psühholoogilisest kaitsest juba juba oli juttu. Ja muidugi mõjutab inimeste hoiakuid ka see, mida ja kuidas koolis õpetatakse. Ja, ja ka see, kas inimesed kas kooli lõpetavad, üldse saavad aru, millest meil siin Eestis räägitakse. Sotsiaaldemokraatlik erakond on pakkunud oma programmis välja need venekeelsetele gümnaasiumidele tuleks Eestis võimaldada senisest suurem valikuvabadus eesti keele õpetamisel ehk siis loobuda sellest praegusest raudkindlalt 60 40 süsteemist. Ja samuti lubavad sotsiaaldemokraadid töötada välja lihtsustatud kodakondsusmenetluse korra teatud sihtrühmadele. Ants Laaneots, kuidas teile konkurendina tuntud, kui ma küsin küsimuse ära, kas ka sellised järeleandmised senises haridus kodakondsuspoliitikas on käsitletavad julgeoleku riskide suurendamisena? Tahaks täiendada siin, millest juttu oli kolm aspekti, lühidalt ma ütlen seda, et kui me räägime kaitseväest mandriga perse ei ole nõus selles küsimuses. Kaitse on siiamaani olnud, ma olen üle 20 aasta olnud rooli juures parim lõimumiskoht eestlaste, eesti ja vene noortele ja see on ka koht, kus kõige paremini 11 11 hakkavad mõistma ja õpivad ka kõige rohkem eesti keelt ära. Teine aspekt. Miks venelased ei taha õppida eesti keelt? See on ikkagi, ütleme nii, Vene šovinism, jäänukid ja seda praegu ergutab tugevasti Kremli, Kremli propagandamassmeedia. Just see suurvene šovinist, miks me suurelt peaksime vaikse riigikeelt nagu kunagi promo toom ütles, et hääbuv, surev keel. Aga meil siiski on Eesti riigikogu valimised, me ei saa, venis vene soovinismi Venemaal mõjutada, ma räägin, põhjustas minu küsimus, puudutas seda sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, Reformierakond suhtub nendesse, kuidas kordan veelkord küsimus niisiis eesti keeleõppesüsteemi muutumisest 60 40 protsenti süsteemi selja taha jätmisest või, või muutmisest samuti kodakondsuspoliitika leevendamisest. Ma pean ütlema seda, et ma olen ka presidendi mõttekoja liige ja see oli isegi arutelul väga tuliselt arutelul, kus ka haridusminister osales. Presidendi juures. Nägemusi on mitmed võib-olla täielikult, ma ei toeta seda, mida haridusminister rääkinud on. Aga mis me peaksime tegema nii, et see eesti keele õpe venekeelsetele algaks juba kuskilt lasteaiast ja võib olla tähtis on põhikoolis, kus nad omandaks, ütleme, täisvõimekuse eesti keeles rääkimist, sest kui hakata kuutekümmet protsenti nüüd gümnaasiumi tasandil sisse viima, eriti arvestades seda ka, et seal on palju seksoskussõnu ja kõike vaja. Sellest tulenebki, miks need gümnaasiumite lõpetajad tegelikult ei valda eesti keelt, seda peab alustama lasteaiast. Nii et ma sain aru, et Ossinovski ette pannakse praegu siin toetust. Noh, selles mõttes, et rõhk lasteaiale põhikoolile kindlasti kuutekümmet protsenti gümnaasiumis ei ole sellest ka loobunud, aga vabandust, aga Ossinovski Ettepanekud saatkond toetada, kui me räägime jälle võimalikus hübriidsõjast, siis mina ütleme ohvitserina Ma ei saa hakata seal põllu peal oma mehi niimoodi kiiresti ümber kasvatama, kui neil on mingisugused traumad näiteks hiljuti saadud kusagilt keskkoolist, kus neil on lihtsalt seda pealesurutud, et geograafiat peab tingimata õppima eesti keeles, milleks nad ei ole võimelised. Ja siis see kodakondsuse lihtsustatud andmine, et see on, vot see on hästi huvitav mõiste, selline Donalos nagu sellised hea tuju seadused, eks ole, et need seadused, mis vastu võetakse, et täpselt ei tea, et kuidas need need rakenduvad. Aga nad loovad mingisuguse noh, nagu mingisuguse meeleoluühiskonnas kas mingisuguses kergendustunde või mingisugused tunded, eakas liikuma. Ja need hea tuju seadusi ja ütleme ja venekeelse elanikkonna suunas peaks praegu tegema märksa rohkem ja märksa intensiivsemalt. Ma saan aru, et siin te olete Vasakparteiga just kuulsamas paaris. Sergei Metlev. Vabaerakond on pakkunud välja sellise ideed, riigistada kõik muukeelsed koolid või vene õppekeelega eelkõige koolid, et kohalikud omavalitsused ei saaks kasutada neid justkui pantvangidena. Mida see muudaks ja ja millistest omavalitsustest siin eelkõige. Väike repliik oli väga huvitav kuulda, kuidas sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja ütles, et eesti keeles õppimine, ontraumeerimine, sellega ma üldse ei ole nõus. Sellepärast et vene noored nõrganärvilised, nõrganärvilised võsikut, eks ole, keeltes õppida, see mul on vastukarvahädad. Mis puudutab teie küsimust, on see, et jah, tõepoolest, Eestis on kujunenud välja olukord, kus üks venemeelne suur erakond, mida nimetatakse aga õnneks on Tallinnas, Narvas ja mõnedes teistes omavalitsustes, kus on hästi palju vene koole võtnud neid koole oma selle sellise tiiva alla, sellepärast et koolid on jurisdiktsiooni poole pealt munitsipaalkoolid ja saavad survestada koolijuhte. Pane neid tegema asju, mida nad muidu ei tahaks teha, näiteks võidelda eestikeelse õppe vastu. Seetõttu oleks mõistlik, et kõik kooli taluksid haridus teadusministeeriumile ja oleks lahendatud see poliitiline vastuolu, mis tegelikult ajab depressiooni vene õpetajaid ja võimaldada neil normaalselt õpetada oma kvalifikatsiooni tõstma. Aga kas te usute, et koolid võtavad selle rahumeeli vastu või on ootab meid uus pronksi seetõttu, et et riigistamine on korraga vastukarva sellele süsteemile? Ma arvan, et riigistamine tähendab seda, et lihtsalt hakkab, lakkab olemast poliitiline konfrontatsioon vene keele osas. Kui riikliku ja kohaliku Tase tasandi siis vahel ja mingisuguseid veel drastilisi muutusi, mis võiksid muuta siis põrguks vene õpetajate elusid siin ei ole ette näha, küll. Ma praktikuna lihtsalt ütlen, et see, see oletas või ma ei tea hüpotees, et keelt võiks õppida aina tunnis, nagu näiteks geograafia tund, ilmselt keelt õpitakse keele tunnis geograafia tunnis õpitakse geograafiat. Võib-olla see sõna trauma oli nagu kohatu, aga lihtsalt noh, kujutage ette, et et me ise keelt õppinud inimestena teame, et kuni 10. eluaastani inimene õpib keelt kuidagi teistmoodi, eks ole, võib-olla kolmandas klassis ongi loodusõpetuse tunnis võimalik õppida seda kõike ütleme sinu jaoks uues keeles võõrkeeles ja sa saad kõigest sellest hoolimata aru pärast seda täiskasvanud inimene keskkoolis juba ta õpib keelt hoopis teistmoodi seal õpitakse keeleliselt keele tunnis ja mitte mitte ainetunnis, mitte keemia tunnis, mitte geograafia tunnis. Ja kuulge, võtke arvesse seda, et, et noh, et me, me ju kõik. Me ju kõik teame, et inimestele meeldib üldiselt rääkida oma emakeeles ja ka õppida oma emakeeles see kehtinguid eestlaste suhtes, see kehtib ka venelastega. Väike repliik lihtsalt, et selleks, et meil oleks kunagi olukord, kus meil gümnaasiumis õppivate eesti vene koolid koos füüsiliselt, et need oleksid ühine väärtuse keelekeskkond on vajalik tagada, et oleks osaline eestikeelne õpe, aga oleks emakeele emakultuurikomponent tugev, et noored saaksid oma rahvusliku kuuluvuse säilitada. Neeme küsima vasakpartei hinnangut ka kiiresti, et kus, kust maad ja mis mahus tuleks Eestis hakata vene emakeelega noorte lastele ja noortele eesti keelt. No nagu ma ütlesin, juba vasakmaailmavaade on olemas oma teadvus, oma reeglid. Ja meie lähtuma sellest, et üks kolmandik meie maksumaksjatest on vene keelt rääkivaid inimesi ja meie arvame, et majanduslik suuruses tingimustes sellel kategoorial selle raha eest on võimalik saada produkti, mida nad valivad ja milles nad mugavalt ennast tunnevad. Täis venekeelne haridus alates esimesest klassist kuni gümnaasiumini. Jah, see, see peab olema võimaldatud meie maksu maamaksumaksjatele. Aga eesti keele õpe alates millisest vanusest ja, ja millise tasemega peaksid üldse? No näiteks mina õppisin eesti keelt lasteaiast saadik ja mul on kõrgharidus ja keskharidus venekeelne. Aga noh, ma usun, et minu keeleoskus on piisavalt hea, seega vastus on see, et me peame alustama eesti keele õppega nii vara kui võib, see tähendab lasteaiast või isegi lastesõlmest. Aga jällegi sotsiaaldemokraadist Hvostovi seisukohaga olete te päri, et, et keelt peaks õpetama, siis keeletunnis sõnana. Aga väike väike täiendus, et muidugi võib võtta vastu ka sellise seaduselist praktika, et me venekeelsed koolid viime päevapealt üle sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele, aga siis kõik need õpetajad, kes seal tööle hakkavad, peavad valdama emakeelena eesti keelt. Tähendab see praegu vahepealne niimoodi, et kus õpetaja seisab klassi eest, räägib mingisugust sellist kummalist kummalist eesti keelt, millest õpilased üldiselt aru ei saa. Ja õpetaja pärast ka nagu ei saanud üldse aru üldiselt nagu mängitakse, emiteeritakse midagi. Et see on praegu paljudes vene koolides nagu iga igapäevane nõue, tuleb veel hästi palju kakskeelseid spetsialist. Ja üks väga lühike täiendus. Mina pigem tahtsin öelda, et eesti keelt on vaja õpetada läbi mängu läbi liivakasti, see tähendab läbi mängu, see on sõlmed ja lasteaiad. Üks ei pea ka, kui juba lasteaedades jutt oli, ma arvan, et otstarbekohane oleks omada kas seda segalasteaiad, kus eesti ja vene lapsed on koos Tartus sellised on olemas kümblust just see tähendab võrdselt, õpivad selgeks ja minu arust sinise venelaste prioriteet, sest nemad lõppude lõpuks saavad teadma kahte keelt korraga. Aga võib-olla nad aitavad kaasa, kas sellelt eestlased õpiksid vene keelt, sest Venemaa on, tahan või ei taha suur naaber ja, ja mida rohkem me ütleme, Eesti elanikkond ja noored keele teavad, seda parem. Aga läheme nüüd tagasi konkreetsemalt nii-öelda kõva julgeolekuteemade juurde. Võtame piirivalvevabaerakond on lubanud taastada eraldiseisva organisatsioonina sõjaväestatud piirivalve. Sergei Metlev. Kui palju läheks maksma selle uue, iseseisva sõjaväestatud piirivalveorganisatsiooni loomine ja ja mille arvelt see rahastus siis tulemus? Aga seal tuleb sellest, et see vajadus on tingitud sellest, et piirivalvurite motivatsioone, üldine piirivalve, nüüd PPA piirivalveosa võimekus on hästi langenud, sellepärast et liitmise liitmise käigus on selgunud, et politsei on palju suurem prioriteet kui piirivalve ja seetõttu peab tunnistama, et piiri valvamine enam ei ole nii tõhus. Kui oli üks meie liikmetest võrguliikmetest siis viitseadmiral Tarmo kõuts on rääkinud sellest, et tegemist on otsese, kuhu, kas sellepärast, et kui täna varastati ära, siis kooper, siis homme varastatakse ära veel teisi kodanikke ja keegi ei ole kaitstud. Et me ei ole viinud läbinud detailseid arvutusi sellepärast et hetkel on võimatu selleks, et asutada jälle eraldiseisvat piirivalve seda enne lahku viia politseist ja migratsiooniametist. Papebja on kolmeosaline ja see tähendab seda, et on vaja hästi palju restruktureerimise. Pebja seitsmes nõuab ka teatud ressurss, nii et täpset arvutust hetkel ma ei ole, küll ei anna. Tahab keegi vastu vaielda, Ansonad. Tarmo ja ta, ma tahan lihtsalt selgitada Reformierakonda oma erakonna seisukohta on, meil olid tulised vaidlused selle üle ja ma tunnistan ausalt, et mina olin ja olen siiamaani ka kahe ütleme ameti pooldaja, eks piirivalve eraldi ja politseiameti eraldi. Kuid nüüd see uus julge julgeolekuolukord, mille tekitas Venemaa sisuliselt ka meie regioonis, ehk siis ei julge olla tegelikult järsk halvenemine. Tähendab ka seda, et meil on vaja raha lugeda, kui palju meil on raha vaja selleks, et tugevdada riigikaitset. Kui päevakorda tuleb liitlasvägede siiatulek, see tähendab, et on vaja, et infrastruktuuri on ilmselt uusi ladusid, õppekeskusi ja välju, peame lugema, palju meil raha on ja sellepärast reform jäigi seisukohal, et praegu võib-olla jätkame ikkagi üheametiga mis võimaldaks aga kokkuhoiu, sest kui me tekitanud piirivalveametisse, peab mingist taas ka olemas staap selle juures, see on jällegi administratsioon ja kontoritöötajad. Ja suunata see raha tegelikult siis nende meeste juurde võtmisele, kes on vajalikud nii piirivalvel kui politseile ja nende palkade tõstmiseks. Töös on praegu see tegelikult, et luuakse eriüksus piirivalve juurde, mis tagab mingil määral piirikaitse. Üks osa sellest saab olema Narvas, teine osa Kagu-Eestis. Ja kõige tähtsam on praegu piiri väljaehitamine, ütleme nii. Seal pole kohta, ütlesite kommenteerinud. Ma tahtsin natukene sellest rahast rääkida, et tegelikult meenutame natukene ajalugu, see PPA loomine oli päevakorral aastal 2008 ja ühtlasi Jüri Pihl suundus nagu Kaitsepolitseist tsiviilellu ja siis oligi niimoodi, et tema, see oli niisugune lööklause, et neid kõik kolm ametid kokku viia. Ja vaadake, mis tuli välja, tuli välja, et keegi peadirektoritest ei olnud nagu oma tööst lahti lastud, vaid tuli mega suur peadirektor, mis on PPA suur direktor, tegelikult palgad jäid kõik samaks. Ainult seal natukene kärbiti koosseisus, see on jälle vene perekonnanimedega koristajad, muud värgid. Ja mida ma tahan öelda, meie arvamus, vasakpartei arvamus on, et kõik need kolm ametid on vaja eraldi lahku lüüa, see tähendab, peab olema politsei, piirivalve ja kodakondsus- ja migratsiooniamet, sellepärast et nyyd kisa, freenilisi patrulle, kus on kaks politseinikku ja kaks piirivalvurit elus, ma ei ole näinud, nemad ei teagi, mida teha, kui nad kohtuvad või on silmitsi mingi kriisiolukorraga. Ma tahaksin kommenteerida, kohe saate kommenteerida. Mul on üks täpsustav küsimus ka, et kui kui me siin räägime palju hübriidsõja võimalikkusest ja sellest, et et kuidas tänapäeva kriisid algavad, algavad sellega, kuhugi tulevad mingid rohelised mehikesed, eraldusmärke ei ole, keegi ei tea, kus nad on. Kas Eesti sisejulgeolek, politsei, piirivalve, päästeamet peaks olema sellisteks operatsioonideks valmis neid tõrjuma. Meie vasakparteis arvame nii, et alus on loodud kindral Aleksandr Eeesson, nii poolt kui ta kirjutas alla aastal 1900 95 minu arvates käskkirja number üks mis oli 40. aastal üks suur, ütleme, mis on Stanley blog see tähendab takistus või ütleme selle vastupanu alguseks 40. aastal, nüüd meil on olemas käskkiri, mis ütleb, et kõik üksused Eestimaal peavad kohe vastupanu alustama. Ärge unustage sellest, kõik on loodud, alus on loodud. Asi on selles, et see on kõik, probleemid on meie sees. Meil ei ole riigis raha puudust, meil on natukene puudus selle rahagaperemehelikult hakkama saada. Minu kommentaar on selline, et rahast on meil puudus ja jääb alati puudus olema. Aga põhiline, mis meil on, meil on inimestest puudus. Kunagi, kui ma veel olin hiljuti olin ajakirjanikuna, ma kirjutasin ühe Ekspress Expressis suhteliselt kriitilise artikli sellest et Riho Terras kaotas ära kaitseringkonnad. Pärast seda mul oli Riho Terras hoiuga pikem telefonivestlus, kui see artikkel oli ilmunud. Ja Terras mulle nagu nagu hõõrus kõrva taha lagipähe nina alla. Seda asjaolu, et nii nagu meil kõikides eluvaldkondades on üha üha enam inimestest puudus, nii on seal ka kaitseväes. Tegelikult meil on igas valdkonnas inimestest puudus, ärme enam üldse sellest rahapuudusest räägi, vaid see riik jääb aina elanikkonna poolest aina vanemaks, aina hõredamaks. Kusagilt tuleb midagi kokku tõmmata hakata. Ja me ei jõua lihtsalt kõik need funktsioon enam täita, mis on kunagi meie oleme, oleme ise endale võtnud. Aga kuhu siis ikkagi raha panna, kas rohkem sisejulgeolekusse või kaitsekuludesse? Sergei Metlev ise olete ju ka abipolitseinik, kas rohkem vajaduse sisejulgeolek või kaitsekulutused, vabaerakond ja ka taotleb, et kaitsekulutused tuleks tõsta kolme protsendini, jällegi, kus on prioriteet ja kust tuleb raha? Mul on üks matemaatiline küsimus. Kõigepealt, et kui te taotlete kahelt kolme protsendini tõstmist, kast teate eurodes, kui palju see üks protsent lisa, palju see eurodes teeb? Umbes? Eestis on umbes 19 miljardit eurot, mis tähendab, et meie asudele külgsust miljardit, jah, neurot, mis tähendab, et meie siis aastane praegu kaitse-eelarve on umbes 380 miljonit eurot ja siis kuid tõsta kolmele protsendile, siis oleks umbes 570 miljonit eurot, et siis tõepoolest tõus on väga suur, meie erakond on seisukohal, et hetkel on sellise selline kaitse-eelarve tõus hädavajalik seetõttu, et Me peame taga mitte ainult näiteks kiirreageerimisstruktuuri suurenemise praegu seal umbes 18000 inimest, keda saab kiiresti mobiliseerida, vaid see oleks suurem ja see on ka arengukavades, kusjuures ette nähtud, et see arv suureneb. Ja hetkel meil on olukord selline, et Peab tunnistama, et Eesti ei ole võimeline ise hakkama saama tõsise ohuga, see tähendab seda, et me peame veenma oma liitlusinaatused, me oleme mitte ainult eeskuju või me oleme täielikult valmis neid vastu võtma, esmaseid rünnakuid tõrjuma. Kui me ei tee seda, kui ei anna neid poliitilisi signaale, mis on tegelikult kolm protsenti, ei ole ainult sõjaline tegevus, on ka poliitiline signaal siis ka see, et meile appi tuldaks, ei ole väga suure tõenäosusega siiski, mis valdkonna realt selle raha ära võtta. 200 miljonit eurot, see on suur summa, üks protsent SKP-st, ma, ma arvan, et ennekõike tuleb tähele panna seda, et millised on meie prioriteedid, ma arvan, et meil Eesti riigis kasutatakse väga mitmes valdkonnas raha väga valesti, nii et küll seda raha on võimalik leida. Rääkida lilledega kas ise või kaitsja kas sise või välisjulgeolek on oluline? No kindlasti on mõlemad väga olulised. Nii, aga ikkagi konkreetselt, mis te ära jätaksite seal? Võib-olla vastus, vabandust, et külme ikka kusagilt leiame seda, me kuulame kõikidest erakondadest ja valija ei taha kuulda seda, sest selles ei ole konkreetsust. Asi on selles, et meie seda ei lähe kohe võtma vaid me taotleme, et erakonnad teeksite erakonna ülesse kokkulepe kolme protsendi eraldamisest kaitse-eelarvesse, mis tähendab seda, et on vaja ühiselt koostööd selle nimel teha. See ei ole see, et vabaerakond läheb kohe, võtab kuskilt, ei anna. Ikkagi aga ikkagi prioriteete teie jaoks number üks on vaja lisaraha leida, kas siis kaitseväele või pigem sisejulgeolekule ja politseile. Hetkel ma pean ütlema teile seda, et ilmselt primaarne on väliskaitse, siis kaitsevägi. Üks hetk, et võib öelda, et me võime seda kaitse-eelarvet suurendada, ükskõik kui suureks, eks ole, aga sellega me lahenda ühte probleemi, noh jällegi, et, et inimesi ei ole, sest vaadake, kui me ostame hästi palju, et näiteks kas või relvi, eks ole, uusi relvi siis relvade sõdi sõdivad inimesed, kui pole inimesi sinna relvade juurde panna välja õpetatud inimesi. Selles, see kõik muutub mõttetuks, nii et me võime muidugi kaitse-eelarvet suurendada, aga enne peab kokku leppima täpselt, mis me selle rahaga teeme. Lihtsalt relvade kokkuostmine, selle lahendus. Ants laanes tahab kommenteerida, aga mul on küsimus. Vaidleks vastu, et meil inimesi ei ole. Ma tahan kinnitada teile veel kord, et meil oli eelmine arengukava ehk mobilisatsiooni ple järgi 42000 sõja koos seisvat kogu ohvitser ohvitsere loetakse üks 10-le, ostsin natuke rusikareegel, et sõjahakkab olema 10 protsenti vähemalt ohvitser tähendab 42000 4000 4200 ohvitser, need olid olemas veel kolm aastat tagasi, enamus neist reservis. Et oleks vaja ainult ette valmistada, panna sõjaüksustesse. See on see küsimus. Teine küsimus, mis puudutab eelarvet. Praegu on ta selle aastaga niigi suurem kui kaks protsenti, kaks null viis protsenti, ehk siis 412 miljonit eurot. Me kirjutasime oma programmi Reformierakonna programmi sisse miinimum kaks protsenti. Kui me tahame NATO juuresolekut siin nähe, siis me peame siin ka ehitama täiendavat välja teatud infrastruktuurielemendid kas või tapale kaks kasarmu, nagu ette nähtud, on Ämarit laiendama, õnneks ameeriklast panid õla alla, 25 miljonit annavad meile pluss eelpositsioneerimislaod. Selge see, et eelarve läheb üle kahe protsendi, aga kaks on see miinimum, mis puudutab, et raha on küll ja küll. Ostmiseks mõned lihtsad näited teile, üks kaasaegne uus tank maksab neli miljonit eurot tükk, üks ainult tankise. Kui tahate, hävitad kerged hävitajad, võib-olla baasvarustusega 30 miljonit Automaat isegi kaasaegne kõigi nende vidinatega, mis sinna kuuluvad juurde 1400. Me oleme nii väike riik ja see eelarve on niivõrd väike, et see ei võimaldagi mees sellises massis osta neid asju, mis meil vaja. Ja sellepärast ei saa kunagi öelda, et riigikaitseväel on ara piisavalt, aga peame arukalt sellega käima ümber edasi Venemaa ja maksimaalselt kasutamaraga liitlaste liitlaste liitlaste liitlaste abi. Nii et need, kes räägivad siin, sellest, kuidas meie merevägi on võitlusvõimetu sõjaolukorras ja meil puudub rannakaitse ja piirivalvevägesid ei ole ja keskmaa õhutõrjet ka ei ole. Ja tahavad seda kõike, et nemad lihtsalt ei ole reaalsusega kursis. Absoluutselt sellepärast, et lugege raha ja mis see maksab. Kõik. 44 jalaväe lahingumasina ostmine maksab üle 130 miljoni euro. No otsapidi mis inimestesse inimestesse puutub, siis pange tähele, et mul on üldiselt hea meel tõdeda, et meil haridusvaldkonnas on, inimestes puuduvad, meil on meditsiinivaldkonnas inimestest puudu, aga kaitseväes on nagu kõik okei, seal on inimesed, kõik olemas. Seal huvitav. Ma räägin reservis veel kord ja teine melon reservest praegu juba eestiaegne välja õpetatud koosseisus 70000 meest. Kui kogu see jutt kokku võtta nüüd ja esitada lihtsas vormis Andrei Hvostov reservohvitser kas kaks brigaadi peavad NATO liitlaste saabumiseni vastu Eesti kaitsel ja rinde hoidmisel? Teate, mis asi ümberkaod. Kui brigaad panna mingisugusele maa-alale, siis ta katab ära või kaitseb ära maa-ala, mis on 25 korda 25 kilomeetrit. Mitu sellist ruudukest peaks pikk-pikk-pikk Eesti Ma tean, mingisugust piiri või noh, natuke sügavamale asetama kaks brigaadi? Absoluutselt, mitte piisav. Aga mis on sotsiaaldemokraatide lahendus? Riigikaitsel ma kogu aeg seda aina kordan ja kordan veelkord. Tuleb teha kõik võimalik, et seda hübriidsõja, mingisugune oht, meid ei tabaks. Tegelikult see hübriid sõdasena jõhvimism, kunagi kui ma olin veel Jaak Aaviksoo juures ühes nõukogus, kui ta oli kaitseminister Aaviksoo siis seal ma aeg-ajalt nõukogu koosolekutena kasutasin sellist sõna tookord siin Priit sõnasõda veel ei olnud kasutusel, mõtlesin, et kodusõda ja kodusõda on selline nähtus, eks ole, milleks valmistada ei ole võimalik, liiklus-psühholoogilise selts on umbes samamoodi nagu valmistada enesetapuks. Saab tegutseda ainult preventiivse Alt ainult ärahoidmine. Teha kõik võimalik, et see, see, oh, see oht meid tabaks. Natuke utreerin, aga keegi ütleksin kindlasti, et üks võimalus hübriidsõda ära hoida on teha välispoliitiliselt võimalikult palju kremlile sõbralikke samme ja teid Johustage mingi hübriidsõda. Absoluutselt mitte, see ei ole praegu minu, minu, minu point nii-öelda punkt, vaid siseriiklikult tuleb teha kõik võimalik. Et siin ei tekiks mingisugust vastiku hõõrdumist. Jumal hoidku, mingisuguse pronksiöö kahe eest seda enam üle ei elaks. Ants Laaneots, te olete enne poliitikasse asumist üsna palju kritiseerinud kaitseväes läbi viidud reforme ja juhtimisstruktuuri muutmist ja kaitseringkondade kaotamist maakaitsepanemist kaitseliidu kohustuseks, et kas teie seisukohad Muutunud absoluutselt kem ette, need kaks brigaadi, mis meil on, vaatame kaardi peale, meil on kaks väga ohtlikku operatiivsuunda Narva, Rakvere ja teine on Võru, Petseri, Petseri, Võru, kuidas iganes nimetate mõlemad brigaadid ilmselt saavad rakendust rakendatud selleks, et neid suundi kata kaitsta, noh, kuidas me iganes nimetame. Küsimus on selles, kus on reservid, kellega kaitsta Tallinnat ja kogu ülejäänud Eestit. See on see küsimus. Sellepärast ma olen kategooriline vastane, sellest on palju rääkinud, oleme rääkinud ka eraerakonnas ja praegu on seisukoht selline. Et 10 aasta arengukava läheb ümber vaatama sellised alates selle aasta teisest poolest ja 2016 peab tulema siis täpsustus, kuidas edasi minna, sest julgeolekuolukord selle viimase aastaga kardinaalselt muutunud võrdles. 2013. Aasta algusega kui see pikaajaline arengukava vastuvõetav. Niisiis, meil ei ole piisavalt võimekusi, nagu on juba juba kõlanud, aga kas ja milliseid võimelünkasid siis me peaksime täitma oma NATO liitlaste abiga, kas Eestisse tuleks paigutada Eilbositsioneeritult varustus, kas Eestisse tuleks tuua näiteks NATO tankid, kuna ma ise jõua tanki 104 miljonit eurot tükk. Mida te sellest arvate, Viktor Poljakov Vasakparteist? Meie vasakparteisse arvame niimoodi. Kõigepealt ja kõige olulisem asi on meie piiri ülesehitamine. Sellepärast sellest alustav algabki kõiges. Kui meil ei ole üles ehitatud piiri, siis niisugused nagu Eston Kohveriga juhtumid võivad korrata. Aga liitlasvägede paigutamine Eesti territooriumile ja millises mahus kas poolt või vastu? Me vasakparteis oleme Natode baaside kategooriliselt vastu, miks? Pärast, et see on uued sihtmärgid, metsa neid ehitada ei saa, nad saavad ehitatud olema kuskil Tallinnasse või tapale ja sõja praegu arengud näitavad, et kui tuleb rünnak, siis need on esimesed sihtmärgid. Kas Eesti peaks endale siis ise ostma tankid neli miljonit tükk selle asemel, et kasutada võib-olla Ameerikast. Eilbositsioneeritud. Mis võib olla paigutatakse, see, miks me räägime tankidest, vaadake ükskord ma käisin Brüsselist, ma olin NATO peakorteris ja see oli just Serbia sõda, kui NATO ründas Serbiat. Ja seal meile näidati satelliitpildiga ja räägiti niimoodi veel muigates. Vaadake, see on serbia tang ja nüüd vaadake, mis sellega toimub ja käis plahvatus. Ja meie hakkasime mõtlema, et seal sees oli neli kuni viis inimest ja need olid kellelegi pojad, kellelegi. Isad. See on, ma ei tea, tank on, minu arvates on kirst ratastel. Hästi kiiresti siia lõppu, meie saateaeg hakkab läbi saama, aga ma tahaksin küsida, rääkides isadest poegadest sõjast ja kirstudest ratastel, kas Eesti peaks Ukrainale Ukrainat toetama niinimetatud tapva relvastuse võid tappa sõjalise abi moel? Noh, ausalt öelda, meil ei ole midagi anda. Aga kas peaksime nõudma oma liitlastelt selle? Kõnelema igal juhul selles praenuke ainukene ainukene väljapääs, Ukrainal on igakülgne abi, see on majandusabi, finantsiline ma mõtlen, see on sön abikaasa arvatult, rituaalsed relvad. Andrei kordan oma mõtet, et relvad ei sõdi, sõdivad inimesed ja see ei ole päris korrektne küsimus, et kas peaks näiteks Ühendriigid andma Ukrainale sellist keerulist relvastust, küsimus on see, et kas nad peaksid andma relvastust ja instruktoreid seal põllu peal välja õpetama Ukraina sõjaväe, kas Eestis peaks minema Ukrainasse sõdima keegi? Kuna minu meelest praegu, mis Donetskis toimub seal üldiselt harjutatakse linnalahinguid minu meelest mingid vaatlejad, vähemalt meil peaksid seal olema, kes näeksid, mis on see taktika, mida praegu Vene sõjavägi kasutab asustatud punktide maha materdamisega. Sergei Metlev. Ja peab ütlema, et me rääkisime siin, et Eestis on tõepoolest vähe ressursse, vähe inimesi tähendab seda, et me tõepoolest ei saa saata relvastust, aga Ta nõuga humanitaarabikaasa on väga-väga-väga võimalik ja vajalik. Teiseks, et haavatud sõdurit, eks ole, keda hetkel võib-olla ukraina meditsiin ei saa jalule aidata, sest ei ole piisavalt arenenud või raha ei ole tuua neid siia ravida, neid kasvatada meie head meditsiinilist võimekus selleks see on reaalne abi, mida me saame ukrainlane ja vikerpalju ja meie olemisest. Seda poolt, et ainult läbirääkimised võivad viia ja mina tahan natukene ajakirjandusest rääkida. Mina ei arva, et ajakirjanikud Eestis on kõik argpüksid nõudke oma juhtkonnalt seda, et mingi ajakirjanik peab sinna minema ja oma silmadega näha, mis seal toimub. Kondendid on seal käinud korduvalt ringi julgemini. Lõpetuseks jah, ei küsimus. Kas julgeolek on nende valimiste peateema, Viktor Poljakov? Ma arvan küll. Sergei Metlev. Laiemas mõttes kindlasti Andrei Hvostov reaalselt on tegelikult maksuküsimuste ümber on selline madin käib, et see juba võtab ekse sõja mõõtmed, et julgeoleku küsimused kahjuks on tagaplaanil, kuigi ei peaks olema. Ja ta prioriteet number üks. Selge pilt, aitäh teile kõigile osalejatele, täna hakkame saatega ühele poole jõudma. Saadet juhtisid Arp Müller ja Rain kooli. Seda väitlus saab aga kordusena kuulata vikerraadio kodulehelt ja vaadata kuulata ka portaalist valimised. ERR punkt ee. Seal koguneb varsti meie ekspertkogu, kes annab siis oma hinnangu sellele, kuidas väitlejad ükshaaval hakkama said. Ma kordan üle ka tänased väitlejad. Debateerijad stuudios olid erukindral Ants Laaneots, kes esindas Reformierakonda. Sinna oli ka kirjanike reservohvitser Andrei Hvostov, kes esindas sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Siin oli MTÜ avatud vabariik juht ja abipolitseinik Sergei Metlev vabaerakonnast ja siin oli Maardu kultuurikeskuse direktori kohusetäitja Viktor Poljakov, kes esindas Eestimaa ühendatud vasakparteid. Niisiis esimese märtsi hilisõhtul või teise märtsi esimestel tundidel selgub, kas sel aastal pääseb Riigikogus rohkem vene keelt emakeelena kõnelevaid Eesti inimesi kui varem või mitte. Ja eelreklaami teen ka järgmisel vikerraadio olulisele valimissaatele. Tund aega vähem kui nädala pärast on siin stuudios vastamisi valimiste võitjaks pretendeerivat Keskerakonna ja Reformierakonna peaministrikandidaadid Edgar Savisaar ja ja Taavi Rõivas ja see ilmselt on ainus kord nende valimiste eel, kui rõivas ja Savisaar üks-ühe vastu sellise pikema tunniajalise väitluse maha peavad. Kindlasti saab see olema põnev, kuulake ka edaspidi vikerraadio valimissaateid. Valimisstuudio.