Eesti luterlik tund. Tere õhtust, mikrofoni ees on Malle Pärn. Selline on meie tänase saate pealkiri. Ütlen kohe lisaks, et see on tegelikult terve saatesarja pealkiri. Seda on võimalik kuulata üks kord kuus klassikaraadiost. Mida tähendab see pealkiri? Tahan selles saates kõnelda paljudest asjadest, mis mulle olulised tunduvad. Tahan püüda anda toodangut mitmesugustele sündmustele, probleemidele, tegevustele plaanidele. Taan, püüda mõista, kaaluda, analüüsida mitmesuguseid probleeme ja olukordi. Meelsusi ja suhtumisi. Tahan püüda vaadata pealispinna alla mõtet varjavate sõnade taha uurida inimeste tegevuste ja plaanide tagajärgi. Kas juba nähtavaid või alles nähtamatuid võimalikke. Püüan otsida seoseid, lahendusi, järeldusi, esitan küsimusi ja püüan leida vastuseid. Seega ei huvita mind mitte nii palju sündmus ise, kui selle peegeldus. Ja arvamusi ootan ma nendelt, kes ise otseselt selle sündmuse tekitajad või kaasosalised ei ole. Kes seda nii-öelda kõrvalt vaatavad. Ütlen kohe, et ma loodan selles kuulajate abile. Mul ei ole avatut telefoni, aga ma jään ootama teie kirju. On Eesti luterliku tunni saade ja mina olen luterlane pealegi teatriharidusele ja kõigile muudele tarkustele, mida ma olen oma elu jooksul kokku ahnitsenud lisaks akadeemilise teoloogilise haridusega. Sellepärast võiks öelda, et selles saates avaldatud hinnangute aluseks saab küllap olema minu isiklikust elukogemusest ja haridusest põimunud maailmavaade ja meelsus. See ei peaks kedagi hirmutama. Ma ei kavatse teha mingit propagandat ega kuulajaid pöörama hakata. Ma ei taha sugugi, et mind kuulaksid ainult luterlased. Ma tahan puudutada teemasid ja probleeme, mis on hingelähedased igale mõtlevale ja hoolivale inimesele. Püüan kõnelda keeles, mis on arusaadav ka neile, kes minuga ühte usku ei ole. Usklik inimene minu arvates ei ole mitte see, kes oma usku valjuhäälselt kuulutab ja teisi uskmatute pärast hukka mõistab. Usklik inimene on see, kes oma elus ja hinnangutes tegutsemistes ja soovides oma usust lähtub. Kui ma võrdleksin inimest taimega, siis võiks öelda, et usk ei ole Õisega vili isegi mitte leht, vaid juur, mis on mullas ja mida me ei pea nägema selleks, et õieilu või vilja maitset hinnata. Kui juur on tugev, siis on tugev ka taim. Kui õis on kaunis elujõuline ja vili maitsev ning terve siis peab taime juur ka tugev ja terve olema. Inimese mõtete, tegude, soovide, käitumise järgi võime hinnata, missugune on tema jumal missugune on tema usk või usklikkuse aste. Luterlus lähtub Kristusest, tema elust ja õpetusest. Kristus ei läinud maa peal elades ühestki abivajajast mööda. Tulge minu juurde, kes te olete vaevatud ja koormatud, ütles ta. Ja mina annan teile hingamise. Samuti ütles ta, kes teie seast tahab suur olla seedee nagu teisi. Kõige suurem, olgu kõikide teenija. Usun, et suuremal osal eesti rahvast ei oleks küll midagi sellise õpetaja sellise valitseja vastu. Kui meie rahva juhid oma tegutsemises kasvõi minimaalseidki lähtuksid Kristuse õpetusest siis oleks meie elu hoopis teistsugune. Mis tähtsus on meie tegevusele mingi kõrvaltvaataja hinnangul? Mis õigus on üldse kellelgi, kes kõrvalt vaatab midagi öelda selle kohta, mida teeb üks aktiivselt tegutsev inimene? Sellel maal selles riigis, selles linnas või külas, selles majas üheskoos külg külje kõrval. Me sõltume üksteise tegevusest, üksteise plaanidest, üksteise meelsusest, üksteise mõtetest ja soovidest. Tegelikult ei saa mitte ükski inimene teha mitte midagi, ilma et see tegevus kuidagi ei puudutaks kedagi. Teist. Suur osa inimeste tegevustest on lausa mõeldud teisi puudutama, teisi mõjustama. Või on koguni mõeldudki teiste jaoks. Kui kunstnik maalib mingit pilti, siis seisata sellele õige lähedal. Et maalist õiget ülevaadet saada, peab ta sellest aeg-ajalt tagasi astuma ja pilti eemalt vaatama. Sel hetkel muutub ta tegijast kõrvaltvaatajaks. Nõnda tuleks meil kõigil oma tegemiste ja soovide juurest hetkeks eemale astuda ja vaadata, kas see on ikka see, mida me tahtsime ja kavatsesime. Sageli on kõrvaltvaataja hinnang objektiivsem kui tegija enda hinnang. Muidugi, kui see ei ole mõjutatud isiklikust kasust eelarvamustest, mingi grupihuvidest või juhtnööridest siis oskab ta arvestada tegevuse võimaliku tulemusega. Tagajärjega oskab näha nii-öelda teist poolt. Ta ei ole ise otseselt selle asja või tegevusega seotud. Kes aga midagi teeb, saab sellest enamasti kasu. Seega ei ole enam objektiivne. Kasu võib olla mitmesugune, palk, sidemed, kasulike inimestega, positsioon, võim, heakskiit. Motiivid, miks ta midagi teeb, võivad olla mitmesugused. Tema tegevusest saadav kasu võib temale olla olulisem tegevuse eesmärkidest ja tagajärgedest. See variant. Ta on inimtegevustest kõige ohtlikum. Niisiis me püüame vaadata kõrvalt, kuidas paistavad meile mingid olulised sündmused, tegevused, probleemid, ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, esteetilised, majanduslikud. Püüame mõelda, mida me saaksime või tahaksime teha teisiti. Kuidas aidata inimesi mingis tekkinud olukorras? Kuidas hoida ennast sattumast samasse eksitusse? Tahaksin, et see ei oleks mitte lihtsalt kriitika, vaid pigem lahenduste otsimine. Kuidas edasi elada. Mõtisklemine, kas me oleme käitunud õigesti või valesti? Ja missuguse valiku me peaksime tegema? Elas kord ämblik, kelle nimi oli Roomet. Ta teadis ja oskas paljusid asju. Sellepärast uskus ta, et on väga tark. Ometi ei olnud sellest talle veel küllalt. Tema soovis olla kõikidest kõige targem et kogu maailma tarkus oleks ainuüksi tema käes. Nii et keegi teine sellele ligi ei pääseks. Et kogu maailm teda kui õpetajat austaks. Ja aina Ta kõigis asjades kuulaks. Ja ta läks rändama. Kõik tarkuse, mida ta kusagil nägi, korjas ta üles ja peitis kitsaks relakas savikannu sisse. Et keegi seda sealt kätte ei saaks. Mõne aja pärast sai kann täis ja ämblik asus koduteele. Seal tahtis toomata kuse kõrge puu latva ära peita, et kellegi kuri käsi selleni ei ulatuks. Hoides esimeste jalgadega savikannu püüdista jäänutega puu otsa ronida. See ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda. Puu all istus täiesti juhuslikult tema alaealine vennapoeg, jälgis huviga oma onu tegevust. Hei, onu, hüüdis ta viimaks. Sul on vist raske niiviisi ronida. Sa võiksid selle kannu endale niidiga selga siduda. Hetkegi mõtlemata keris tark ämblik vajaliku pikkuse jagu niiti kannu ja enda ümber ning sibas kergesti puu latva. See all jäi ta aga mõttesse. Kõik tarkus on minu käes. Ometi andis mulle praegu head nõu see jõnglane, kes tarkusest veel midagi ei tea. Miks ma selle peale ei tulnud? Tükk aega püüdis ta oma küsimusele vastust leida. Lõpuks surus oma uhkuse maha ja otsustas poisi käest aru pärida. Sina, poiss, hüüdis ta puu otsast alla, kuidas sa tulid selle peale, et niiviisi on kergem ronida? Ma ei tea, vastas poiss rõõmsalt. Mulle lihtsalt tuli pähe niisugune mõte, kui ma vaatasin, kuidas sa selle kannuga maadled. Kui mingi asjaga ühtmoodi hakkama ei saa, siis tuleb ju mõelda, kuidas saaks hakkama. Ega ma ei teadnudki, et see kohe õnnestub. Ma pakkusin selle lihtsalt välja nagu ühe variandi või nii. Tarkemblik oleks võinud uhkust ja rõõmu tunda, et talun, nii nutikas vennapoeg. Nii see aga ei olnud. Roomet nimelt tahtis olla kõikidest targem, keegi ei tohtinud olla suuteline temale head nõu andma. Tema tahtis ise see olla, kelle käest kõik teised tulevad nõu küsima. Teda haaras vaev. Teema nägi vaeva ja kurjast tarkust, kui see jõmpsikas siin istus lihtsalt puu all ja tegi suu lahti ilma mingi vaevata. Ta oli ta hetkeks targem kui tema. Mis sellest tarkuse kogumisest siis kasu on? Tarkusel ei ole mingit mõtet, jõudis Roomet kindlale järeldusele. Ja ta võttis savikannu, mis oli täidetud tarkusega ning viskas selle puu otsast alla maa peale kus 1000-ks killuks pudenes. Selle klerina peale jooksid kokku kõik ümberkaudsed loomad ja inimesed. Nad nägid maas savikannutükke ja igaüks võttis endale ühe killukese. Sellepärast polegi tarkus kunagi ühesainsas isikus koos. Igaühel on kasvõi õige pisike terake tarkust kasvõi õige, õige pisike tera. Ja sellel terakesel on üks võluomadus. Kui selle eest hästi hoolitseda, siis hakkab ta kasvama ja temast sirgub suur ja kaunis puu, mis kannab rikkalikku vilja. Lugu oli aga nõnda, et savikann kukkus väga kõrgelt ja killud lendasid igale poole laiali. Paljud neist olid nii pisikesed, et neid rohu seest üldse näha polnud. Sellepärast jäi väga palju kilde lihtsalt maha vedelema. Inimeste tagant pisid enamasti ühe ainsa ka ega vaevunudki edasi otsima, arvates, et ühestainsast tarkuseterast kogu eluks piisab. Tarkusega on kord juba nii, et mida vähem seda kellelgi on, seda targemaks ta ise ennast peab. Arukamad inimesed aga käivad selles paigas aeg-ajalt praegugi neid killukesi korjamas. Selles loos oli aktiivsel ja enda meelest eriliselt arukal tegutsejal kõrvaltvaatajast kasu. Ta andis head nõu seal, kus tegutseja ise oli ummikusse jõudnud. Nõuanne oli sealjuures täiesti omakasupüüdmatu ja heatahtlik. Väike ämblik tahtis suurt aidata. Ta nägi selle tegevust kõrvalt ja oskas seda õigesti hinnata. Mingis mõttes võiks öelda, et ta tegutses suure ämblikuga kaasa vähemalt vaimses mõttes. Ta ei roninud temaga koos puu otsa, aga ta mõtles, kuidas tema niisuguses olukorras puu otsa roniks. Niisamuti elame ja tegutseme meiegi iga päev teiste inimestega kaasa. Mõtleme läbi sündmusi, tegevusi ja olukordi, mida me näeme kõrvalt probleeme, muresid ja rõõme. Millest me kuuleme suure osa oma elust. Me elamegi seda kujutluse elu. Siia juurde tuleb arvata ka kõik kunst ja kirjandus, filmid ja televisioon, millest me osa saame. Kõrvaltvaataja hinnang võib-olla nagu me ütleme, võõrsõnaga objektiivne, õigesti, õiglaselt lähtuv sellest, millele hinnangut antakse võib ka olla ekslik ja isekas, hoolimatu, isegi õel ja pahatahtlik või lihtsalt mõttetu. Püüan oma saates niisuguseid hinnanguid vältida. Kui teie, kallid kuulajad, peaksite märkama niisuguseid hinnanguid selles saates siis palun kirjutage sellest. Keegi meist ei ole ilmeksimatu ega täiuslikult tark. Albi kära Ants käis oma poja Antsuga teises vallas sugulastel külas ja läks nüüd tagasi kodu poole. Neil oli kahepeale üksainus hobune ja polnud seal vankritki taga, vaid isa ja poeg pidid kordamööda ratsa sõitma. Esmalt lippas poeg looma kõrval, pärast astus Isamaa ja poeg istus hobuse selga. Kui väike Ants vaevalt versta maad oli sõitnud, tuli hulk külamehi neile vastu. Niisugusele tuleks vemmalt anda, kurjutasid naad oma vanaisa, laseb nagu karjapoisi maas joosta ja ise istub nagu suur prints hobuse turjal. Mõlemad antsud, kuulsid seda? Tule maha, Armos poeg, ütles vana Ants. See pole maailma meele järgi, et sa sõidad ratsajamaa jala, käin. Noor Ants hüppas hobuse seljast maha ja vana Ants ronis asemele. Juttu ajades läks isal ja pojal paar versta lõbusasti edasi. Seal tuli hulk mõisa moonamehi vastu ja need hakkasid kohe sõitlema. Vanamees, kas sul häbi ei ole seda vaest poissi nõnda piinata? Ise istub hobuse seljast nagu türgi sultan ja poeg, jooks komaas. Rahvas jõudis mööda. Vana-Ants ütles, noorele ei, söögo kõlba, peame ikka nõnda tegema, et me rahva naeruks maailma hurjutada ei ole. Tulepoeg, istu mu selja taha. Küll meie vana määrakene meid mõlemaid kanda jaksab. Saab näha, kas siis õige on. Vana Ants ajas mära aia määrde noor Ants ronis rohtaiale ja sealt isa selja taha. Hobune sammus kahe ratsanikuga omasoodu jälle edasi. Tüki aja pärast tuli neile vastusalk naisi, lapsed süles. Vaata kurjategijaid hakkasid naised juba eemalt hurjutas tema meil igaühel laps kanda ja käime jala, nemad kaks meesterahvast, ühe ainsa vana hobuse seljas. Mis te seda vaest looma piinate? Eks ma ütle ikka siunas vana Ants, kui naised mööda jõudsid. Täna polegi õigust naistel kah suuta, pääs vaadaku oma laste järele, mis neil teekäijatega asja. Aga siiski, ütles ta natukese aja pärast. Neil võib juba õigus olla. Poeg, astume mõlemad maha, võtame Rooma käekõrvale ja läheme edasi. Saab näha, mis neil siis veel rääkimist on. Nõnda läksid kõik kolm tasakesi kõndides oma teed edasi. Mõni verst kodukülast eemal kaevasid mehed maantee ääres kraavi. Kes need kolm reisimine meest peaksid olema, kes sealt alt mäge tulevad? Küsis üks külameestest pilgates. Ei tea, milleks see hobune on, kui teda käekõrval talutatakse veel, et nad teda süles ei kanna. Nõnda naersid ja irvitasid, mehed. Antsaga sülitas ja ütles. Tehku pagan, maailma tahtmist, mina ei tee seda mitte. Ma olen kõik tembud ära teinud, ka ei ole nende meelest õige. Saab pööra või jalad ülespidi. Maailma tahtmist ei saa iialgi teha. Nende sõnadega astus Ants hobuse selga, ütles poiss. Tule järele. See oli ilmekas lugu sellest, kuidas kõrvaltvaatajad võivad anda täiesti mõttetut nõu pealiskaudselt, ilma mööduja olu korrasse süvenemata. Inimesed teevad seda tihti. Sellepärast tuleb ikka kaaluda, kas kõrvaltvaataja nõuanne või hinnang meile midagi annab meid meie olukorras edasi aitab. Või ajab see tühja tuult taga. Ja siis ei maksa sellele tähelepanu pöörata. Siis tuleb arvestada vanasõnaga. Las koerad hauguvad, küll viimaks vakka, jäävad rumalast hoolimatust või koguni pahatahtlikkust. Arvustajast ei maksa hoolida. Ent seal, kus on tegemist asjatundliku inimese kõrvalt tuleva märkusega, seal peaksime olema tähelepanelikud ja seda märkust kaaluma mitte otsekohe omaks võtma, muidugi, aga kaaluma ja võrdlema omaenda arvamusega. Inimene on loodud elama ühiskonnas, mitte omaette. Sellepärast tuleb meil oma elu korraldamisel alati arvestada ka teiste inimestega nendega, kes sõltuvad meist ja nendega, kellest meie sõltume. Eriti peaksid teistega arvestama need, kes on oma ameti poolest teistest üle kellest sõltub paljude inimeste elukäik ja olukord. Kui lugeda lehti või kuulata raadiot kui lihtsalt vestelda tuttavatega või ka võõrastega siis kohtame väga palju kriitikat ja nurinat nende inimeste tegevuse suhtes kes meie rahva elulaeva tüürivad ja suunavad. Nii mõnigi nendest tüürijatest arvab, et rahvas nuriseb liiga palju. Nemad teevad endi arvates ju head tööd ja vabandavad end sellega, et kõikide meele järgi ei saa valitsuse tegevus kunagi olla. Öeldakse, et parim juht on see, kes oskab oma alluvat tööle panna. Tark juht on see, kes oskab oma tegevuse võimalikke tagajärgi ette näha. Ja kes saab võimalikult hästi aru, mida ta teeb. Paraku on see miskipärast nii, et inimesed harva päriselt aru saavad, mida nad teevad. Sellepärast räägivad nad üht. Teevad aga hoopis teist. Aga tagajärjed lähtuvad nende tegudest, mitte sõnadest. Kahjuks. See sai meile väga selgeks nõukogude ajal. Kes arvab, et nüüd selles osas midagi teisiti on, see eksib. Sõnad on ehk veenvamad kui enne. Aga tõtt kuulame oma juhtidelt sugugi rohkem, kui siis. Toon ühe väikese näite. Meil on praegu raamatuaasta. Mitmel pool korraldatakse toredaid üritusi, räägitakse raamatu vajalikkusest. Pidulikul avamisel pidas vist kõnega president. Mitmetel üritustel on kohal valitsuse esindajad. Me peame raamatust lugu ja hindame ka neid, kes raamatuid kirjutavad ja trükivad hoiavad ja inimestele lugeda annavad. Ent hiljuti kuulsime üht sellesama raamatuaasta uudist, mis kinnitab meile midagi muud. Akadeemia raamatukogu tahetakse sulgeda, kuna see ei olevat otstarbekas. Ülemustele näib otstarbekas olevat ühendada suuria vanad teaduslik raamatukogu keskraamatukoguga, mis ometi teenib hoopis teistsugust eesmärki. Mõelgem, kallid kuulajad. Kuidas me saaksime takistada meie rahvuskultuuri hävitamise plaanide elluviimist? Kõnelevad poliitikud Eesti suurtest majanduslikest ja poliitilistest edusammudest. Teiselt poolt aga sunnivad nad erilisele kokkuhoiurežiimile peaaegu kõiki elualasid, mis ei anna otsest kasumit ja mille olemasolust ei sõltu tõttu nende endi heaolu. Sest selles osas nad kokkuhoidu ei tunnista. Eriti valimiste eel kõnelevad poliitikud, et rahva tahe on neile püha ja oluline. Ja nemad tahavad olla rahva teenrid. Ent isegi valimisseadust ei soovinud selliseks muuta, et see rahvas kas või valimiste kaudu tõesti oma tahtmist saaks. Parlamenti pääsevad need, keda sinna lubavad parteid ning erinevate suundadega parteid ühinevad omavahel ainult selleks, et võimule pääseda. See on vaid üks pisike killuke tegutsemisest mis iga ausa kõrvaltvaataja murelikuks teeb. Tahaks olla siin selle väikese ämblikuosas istuda puu all, mille otsa meie valitsus meie riiki tahab tassida ja osata head nõu anda. Ja tahaks, et valitsus seda nõu kuulda võtaks. Me teame, et ei ole kerge uut riiki vana riigi varemetele üles ehitada. Usun, et rahvas suudaks selle nimel kanda ja kannatada paljusid raskusi. Aga neid raskusi peavad kandma koos rahvaga ka rahvajuhid. Kui juhid ise elavad juba ammugi arenenud Euroopas aga rahva enamik vaevleb viletsuses siis kaob rahval jõud ja tahtmine neid raskusi kanda. Meie saade hakkab lõppema. Nüüd ma tahaksin teile öelda, et mul oleks väga hea meel, kui te mulle kirjutaksite nendest probleemidest, mida teie enda ümber näete. Nendest raskustest, mis teie elu kimbutavad. Nendest mõtetest, mida teie mõtlete meie maa ja rahva elukäigu kohta siis saan ma oma saadet suunata sammuma neid radu pidi. Mis teile lähedased ja huvitavad on? Mikrofoni ees oli Malle Pärn. Stuudios valitses tehnikat. Külli tüli. Järgmine kõrvaltvaataja saade on kavas 22. oktoobril. Seniks kuulmiseni. Jään ootama teie kirju aadressil. Eesti luterlik tund. Kiriku plats kolm, Tallinn indeks, 101 30. Ma kordan. Eesti luterlik tund. Kiriku plats 301 30. Tallinn. Eesti luterlik tund.