Riste Urmas, kuidas te siis kommenteerite seda muusikat, mis praegu kõlas? Tootlikeks muusika väga rütmeline, väga kirevatesse rõivastesse tantsijad selle muusika rütmis tantsivad. See muusika täiesti iseloomustab ka seda kirevat loodust ja neid huvitavaid inimesi, kes saarel elavad ja selle muusika järgi tantsitakse kohaliku rahvatantsu seegatt, mis on väga hoogne tants ja naistel on hästi ilusad kirevad riided meenutavad selliseid suuri eksootilisi liblikaid, kui nad tantsivad ja hästi rütmika seal palju trumme ja huvitavat pillid. Seega tants on alguse saanud mustade Aafrikast sisse toodud neegerorjade seas sündis ookeani rannikul India ookeani rannikul. Et see ole sisema tants. Kas te olite varem Aafrikas käinud? Ei olnud, aga minu suur unistus oli, oli minna kunagi Madagaskari saarele, mis ei ole ka väga kaugel oriidsuselt, kuigi loodus on seal väga erinev, aga nüüd on, minu lootused on ületatud. Ma ei osanud kunagi arvata, et ma elus satun vabriidsuse saarele. No enamik inimesi ei ole ju Moriitust võib-olla kuulnud ega, ega uneski näinud, et kus see hariduses arveldus asub. Linnulennult noriitilise meist Eestist 10000 kilomeetri kaugusel ja sinna niisama lihtne pole ka pääseda, tuleb mitu korda lennukeid vahetada laevadega. Euroopast otsa sinna ei sõida, ega samuti on on ka ujuda sinna võimatu, et ainuüksi lennuk lendab sinna peaaegu 15 tundi, 14 tundi ja 50 minutit. See reis tuli teile tegelikult nagu välk selgest taevast. Urmas, te võiksite selle sõiduraha. Jah, tähendab mulle kuskilt kõrgemalt poolt oli võib-olla ette nähtud niisugune põnev troopikareis, minagi olin unistanud käia niisuguses kohas, kus palmid kasvavad looduses. No me olime ennem käinud Tenerife saarel, kus ka palme küll kasvab looduslikult, aga, aga nii palju kui kui Mariitilisel me muidugi ei olnud. Ei olnud varem näinud, see oli nõndaviisi, et kes veebruaris või märtsikuu Stockmanni kaubamajas sooritas vastu siis iga ostu sooritaja, kes oli kaubamaja, püsiklient läks loosimisele ja minule siis lihtsalt fortuuna naeratas ja ma võitsin selle reisi. Reisitingimused olid niivõrd niivõrd soodsad, reisisihtkoha võis valida, reisikaaslase valida reisi aja võis valida ja nõndaviisi juhtuski, et meie valisime Moriitilise. Valisin reisikaaslaseks Krista ja, ja ajaks siis südasuve detsembrikuu. Kas teil loosiga ei vedanud ka? Eriti ei ole, sest ma ei ole väga palju loosides osalenud, aga nüüd siis vedas. Kristo, kui Urmas teile selle ettepaneku tegi, kuidas te sellesse suhtute? No alguses arvasin, et ta teeb nalja. Millal siis sina üritusele sõidad? Reisikaaslasest tuleneb ikka väga palju, eks ole? Jah, sest kui lähevad väga erinevate huvidega inimesed, siis võib-olla on raske ühildada neid eesmärke ja kuhu minna, mida teha. Aga kui on ühised huvid, siis on loomulikult palju põnevam ja muidugi on toodud tahtis ka see, et sa saad oma emotsiooni saada kellelegi ka. Et kui me kohtasime Rodrigo saare, mis on Moriitiusele kuuluv väikesaar Moriitusest veel 600 kilomeetrit kirdesse, siis sellel saarel kasvab väga haruldane paarikümne isendilise Saluna ainult tänapäeval lootsus rõõmupisarapuu ja kui ma Moriitilise saarel Remo pisarapuud nägin, aga ma ei teadnud, mis puu see on ja tal pole ka sellist nime veel olemas siis ma puhkasin selle puue lihtsalt nutma, sest oli niivõrd ilus. Ta jättis mulle niivõrd kustumatu mulje, taitseb küll väga lühikest aega kolm, neli päeva ja ma sattusin just siis sellel päeval, kui ta oli õide puhkenud, aga kui kolm päevases Kristaga tagasi sama puu juurde läksime teda filmida ja pildistada oli juba peaaegu ära õitsenud. Et Kristo rõõmupisara päris õitsema ei näinudki. Kes neid nimesid paneb, vaat kui tore. Alguses ma mõtlesin talle panna nimeks nutupuu, et ta niisuguse emotsiooni kutsus esile, aga nimede saamiselt, taimede puhul Eestimaal on, on nõndaviisi, et et meil tegutseb juba möödunud sajandi algusest botaaniliselt terminoloogia, taimenimetuste komisjon asub Tartus ja seal käivad siis taimeteadlased või taimed hakkavad koos ja kaalutlevad, et kas selline nimi tundmatul uuele taimele eestikeelse vastane sobib või ei sobi. Miks taimed eestikeelseid nimesid vajavad? Seadus lihtsalt nõuab, et kui me neid taimi kas potitaimede või või õuetaimedele aiataimedele või meditsiinipreparaatide tarvitamine või müüma või vahetama ostame, siis lihtsalt peab tal olema või väga raske rääkida mingisuguses saates või kirjutada mingi lugu, kui, kui eestikeelset nime ei ole, sest ega ladina keelt ja paljud ei valda näiteks Komoriitilise rahvustaimele. Ma olen ka pool senimaani eestikeelset nime, ei olnud tema selle nimel peale meie seal käimist kõrvarõngad, nii ka kohalikud teda teda kutsuvad, et ilmselt need õied, õied nõndaviisi meenutavad ja nii nagu paljudel troopikarahvastel on komme õitega oma kõrvataguseid juukse, tehti ta siis tõenäoliselt ka Moriitusel. Kunagi ma veel toonitan, laagi kõrvarõngapuu õitega ennast ehitisest tänapäeval praegusel ajal kõrvarõnga Buon harjutusel suur haruldus ja meil seda ei õnnestunudki näha, ta kasvab ainult ühe ühe neeme peal mõne isendilises aluna. Te ütlesite, et lennuk sõitis sellele saarele ligi 15 tundi. Absoluutselt õige. Milliseid emotsioone, lennukit, teist tekitavat? Mina lennukisõitu küll ei karda, aga, aga tähendab, kui me lennukist väljusime peale pikka, siis õhulendu, kus lennuki õhk on kuiv ja kus öösel ei saa magada, lennukimootorid mürisevad siis esimene, esimene emotsioon, esimene tunne peale nihukest väljumist oli selline, et issand, miks me siia tulime, esiteks on siin nii palav, teiseks on siin nii niiske ja kolmandaks olime me niivõrd väsinud, et me mõtlesime, et esimese lennuga lähme tagasi, aga õnneks varsti see meel muutus. Aga tagasisõit oli meil väga muljeterohke, kuna me sõitsime tagasi päeval hommikul vara, läks lennuk välja, siis me nägime tohutult palju erinevaid loodusepilte, aitäh kõigepealt õhku tõustes all selline sinakas-rohekas India ookean. Ja edasi sõites jõudsime Sahara kõrbe kohale, seal lennuk sõitis üks-kaks-kolm tundi ja alla ainult liivaväljad, punane liiv. Ja siis oli kujutluspilt küll, et, et jõuaks juba terve kohalt minema. Et väike ei tahaks küll alla kukkuda, kuigi vist suurt vahet ei ole, et kas ookeani kohal või, või kõrbes. Al-Niiluse jõgi lookles, nirises paistis raidtuubi, mäestik paistis ära üle G4 niux sõitis muidugi Madagaskar paistakski lennukest ja kui me Euroopa poole hakkasime jõudma, siis sõitsime veel üle Liibüa. Lumised Alpid ja siis me jõudsime Pariisi kohale, siis oli juba hämar ja Pariisali tuledest. Esmased kirjalikud andmed hariduse kohta on teada araablaste kaudu, nimelt juba 10. sajandil araablased Moritust oma kaartidel kujutanud, aga esimene inimene, kes Maritest lähemalt nägi, oli vaskutegama portugallane, kes sõitis siis läbi Atlandi ookeani läbi India ookeani veel India ja Austraalia poole. See oli siis aastal 1498, aga esimesed Euroopa inimesed, kes Mariidusel siis maabusid ja püsiasustuse saarele lõid, olid hollandlased aastast 1598 aga Hollandis, et muidugi on haridusele palju pahandusi toonud, nimelt nad selle kauni linnutoode hävitasid. Tõid Moriitusele mitmesuguseid taimi sisse, raiusid seal eebenipuumetsa maha ja, ja muidugi ka orjastasid Aafrika inimesi. Rodo on praegusel ajal Mauritiuse looduskaitse sümbol. Ta on selline kalkunisuurune lind, aga kuulub hoopiski huviliste hulka. Viimane Toodo elavana seitsmeteistkümnenda sajandi keskel 1000 682684 elavana veel nähti ja see on viimati olnud inglise koloonia, nii et liiklus on vasakpoolne. Teed on küll tohutu head, selliseid kukkusid või? Nii niisuguseid ebatasased teid nagu Eestimaal kohtab, seal ei ole, sest pole ju talvega pole lund ja teed püsivat püsiva teadja riik pöörab ka teede korras jalule ja tähelepanu, isegi kiirteed on isegi liiklusummikuid on, sest tegelikult Mariitis on üks maailma kõige tihedama asustusega piirkondi seal väikesel saarel, mis on pindala poolest väiksem, kui Saaremaa elab 1,18 miljonit inimest, niiet ruutkilomeetri kohta tuleb 600 inimest, mis oli veel võib-olla naljakas või imelik oli see, et kõnniteid ei ole, et jalakäijad kõnnivad ka autoteel, aga samas õnnetusi ei näinud. Kuigi, mis esialgu häiris, oli see lärm, sest autod pidevalt andsid signaali ja kui nad tahtsid kellelegi tähelepanu, võite näiteks taksod, et mõni turist võtaks just tema sõidaks temaga, kuhu vaja, et selline, selline hästi hästi lärmakas oli küll algusesse nagu natukene hirmutas. Alguses sellega harjus ära. Terve sära ja pärast hakkas mulle juba meeldima, kui huvitavad inimesed seal on, muidugi kõige rohkem hindusid on ka moslemeid, on kristlasi, on Creschnasid ja ja on, on budiste, aga kõige rohkem muidugi on indusid India päritolu inimesed ja vaatamata sellele, et seal on selline uskuda tohuvabohu ja tahutuga rassiline mitmekesisus saavad omavahel inimesed kõik väga hästi läbi, on tohutu sõbralikud nii võõraste vastu kui omavahel. Ja kui, kui seal mingisuguses poes või kaupluses või turu peal käisid, siis järgmine päev see, see müüja, kes oli korra vilksamisi näinud, juba tõstis kätte, ütles Ellow hauajoya. Meie kordagi mingisuguseid intsidente ei olnud, seal purjus inimesi olnud, seal kerivad inimesi ei olnud seal tigedad ega korjasid inimesi, kõik naeratasid olid väga sõbralikud ja see tõesti oli nagu maapealne paradiis, maak trein on juba kunagi kirjutanud, et kõigepealt loodi Moriitilisema hariduse järgi loodi, loodi taevas ja kui meil lauli planeeti reisijuhti lugesime, siis siin oli ka öeldud, et kui teile meeldivad kas taimed, loomad või linnud, siis, et Morrison botaanikutele paradiisiks, et kindlasti tuleb külastada. Muidugi saar on asustatud väga erineva tihedusega. Saare lõunaosa, kus on rohkem mägesid ja kus on rohkem loodusliku metsaga järele jäänud, on asustus vähe väiksem kui saare kesk- ja, ja põhjaosas, mis on suuresti üles haritud, et Mauritiuse keskepõhjas seal on peaaegu peaaegu enamikus kultuuristatud üles haritud ja peamine siis mida Mariitilisel kasvatatakse suffeoloogia taritavast maast peaaegu 100 protsenti 95 protsenti on suhkru all vähemalt siis teisi kultuure, tubakat ja muidugi ananassipõldusid kohvipuuistandusi. Oi kõikvõimalikke meile tuntud ja tundmatuid vilju ja põllu peal kasvavaid taimega alguses ka kõigile nimesid ei osanud panna Eestimaale kõiki neid troopiliseks suhteliselt palju sisse ei toodaks, näiteks meile ei tooda Pilimbisid sisse ja meil ei ole kohe Haaberstis saada, aga ometigi seal nad kasvavad kõik vabalt ja ega nälga ei peagi keegi tundma, sest kui mul on kõht tühi, ma ei peagi minema poodi raha kulutama, vaid lihtsalt kõnnin tänava ääres ja haaran poodsast mingisuguse vilja. Sööni ongi mul nälg kustutatud, et kõik on väga lopsakas, väga rikkalik ja, ja puuvilju ja söödavaid taimi on seal ääretult palju. Enne sinna saarele minekut oli oli näha ühte veidrat linna, mille kohta ma isegi ei teadnud, et kuidas selle linna nime hääldatakse, et alguses arvasime, et see linn on Kurepiipe, aga siis kohapeal selgus, et see on, see on hoopiski piim ja ühed inimesed meile veel, kes arvasid, et nad tunnevad seda linna väga hästi, ütlesid, et seda linna hoopis hääldatakse, kääbib, aga selgus siiski kohapeal tõde, et küllap viib, see oli meil selline unistuste linn, seki piibi, linn asub saare keskosas, asub saare keskplatool, kus veidi jahedam, sest me teadsime, et säärane tohutu kuum ja kuna meie läksime siit südatalvel detsembrikuu seas ja seal ootas meid ees 30 ja üle kolmekümnekraadine kuumus juba hommikul kell seitse, kui kõik ei ole veel tõusnud, on 27 kraadi varjus sooja kella 12 paiku on juba 30 32 kraadi sooja ja päeva kuumematel hetkedel siis kella ühe ja kella nelja vahel oli sageli 36 kraadi varjus, mitte päikese käes, nii et isegi kohalikud kõndisid tänaval päeval ringi, päikesevarjud pea kohal, rääkimata siis meist põhjamaalt tulnud palavusega harjumatutel inimestel aga me siiski kordagi ei minestanud. Kordagi ei olnud meil mingisuguseid kõhuhäireid, kuigi me jõime ka oja või, või jõgede vett ja jõime julgelt kraanivett. Haridus on, selles mõttes on selline tore paik, et seal ei ole, ei ole väga ohtlikke troopikahaiguseid ja ei ole vaja Eesti inimesel enne minekut ennast vaktsineerida Laar ja vastu või kollapalaviku vastu või mõne muu kummalise ja tundmatu troopilise haiguse vastu. Kuna mul hakkas, ütleme see oli mul selline unistuste linn, siis ma veel pärast iseseisvalt sinna seikleme taksode ja bussidega, seal asus selline väike armas botaanikaaed ka. Seda me ennem teadsime, et seal on, seal on teine botaanikat, kuigi igal pool kiidetud ampli mussi botaanikaaeda, mis asub saare põhjaosas ja mis oli muidugi tohutu kihvt, mis on, mis on hästi vana, mis ongi võib-olla üks troopikapiirkonna vanimaid botaanikaaedasid asustatud 1735 juba? No mina ütleks, veetsin seal neli päeva, aga selle nelja päevaga ma jõudnud ka veel kõik ära vaadata. Kohtusime seal ka kohalike botaažikuid, kellest jahiks oli moslem ja see oli hästi hämmastav, et ta suhtus väga sallivad nagu kõigis religioonides, ütles, et tema armastab nii kristlasi kui kui hindusid, et vahet ei ole. Jumala üks. Me nägime seal selliseid taimi, mida me ei olnud elu sees näinud näiteks piiri botaanikaaias, mis on hariduse siis keskosas, kasvab maailmas tohutu unikaalne taim, võib olla maailma üks kõige haruldasem taim, seal nimelt ta sai nüüd ka alles peale meie tagasitulekut endale eestikeelse nime seal nimelt siis hääbuv pudel, palm, Forbe, Amarik kaunis, rändavad pudel palmi, kes oma riituse Emmdeemne palmiliik kunagi oli, teil on muidugi rohkem, aga praegu on alles jäänud ainult üksainus day, üksainus isend ja üksainus isend üksainus toim on emane, on emasisend, nimelt on kahekojaline, et on ka isasisendid, aga isa sisendid on läbinud, kasson tormides orkaanides kunagi hukka saanud või on ka inimese poolt tekitatud, sest et pudel palme, Mariituslased armastavad, nad nimelt söövad neid nende lehte ka toiduks tarvitavad pudel Palmega muidugi kasutatakse trummide valmistamiseks ja varem kutsuti pudel palmi aafrika telefoniks, sest kui oli vaja ühest külast teadlane teise anda, siis põlistati trummi kuskil kõrgema nõlva peal ja see, see põrin siis kostus kustus teise külla ära. No igal põrinal muidugi oli oma tähendus ja erinevad signaalid. Praegu siis sellel päeval pudel Palmilt, keda on ainult üks sisend järele jäänud ja keda ei osata kuidagi paljundada, sest aiana idanemisvõimelisi seemneid, kuna tal ei ole kaaslast, pole, pole isa, sisendid on ehitatud ümber selline metallkarkass, et kui juhtub tulema orkaan, sest ta mitte mingil juhul ka ei murduks, et noh, me loodame, et tulevikus siis selliseid tehnoloogiaid töötatakse välja, kui ka palmi suudetakse katseklaasis paljundada. Ütleme maasikate kartuleid suudetakse suurepäraselt, aga palmi veel kõik ei osata. Mis Kristo üllatas seal veel peale ehtedegariaan ja see oli selline huvitav taim, mis oli nagu liaan maapinnalt, ta oli nagu põõsas ja lehed olid täiesti erinevad. Ja, ja osad lehed olid tõesti nagu nagu liblikad, sellised kahe hõlmalised aga oli ka viie hõlmalisi lehti, et see oli täiesti selline tunne, et ei saa olla olemas sellist taime, aga ta oli. Kas see kasvab ainult botaanikaaias? Joome mujal? Ja ta ei näinud, ei saanud ka tema nime teada, täna me saime tema nime teada ainult kohalikus kreooli keeles, mida siis botaanikaga moslemid meile ütlesid. Aga me ei suutnud nagu välja sellest kreooli keelest lugeda, mis ta võiks siis ladina keeles olla ja seetõttu on meil veel liblika moodi lehtedega taime väike mõistatus igal juhul. Jah, ta on väga huvitav, et ta kuulub siis põõsas Nende hulka, kellel allpool olid läinud hoopis teistmoodi kui ülevalpool ja sellel päeval, kui me Kristoga kahekesi käisime, Ta õitses seal üleval kusagil kõrgel viie-kuue meetri kõrgusel. Aga kui ma paar päeva tagasi hiljem läksin, siis olid juba osa õisi maha kukkunud. Lehed olid nagu banaanid, sedamoodi nägid välja täiesti uskumatut nagu banaani viljad. Niisugused pehmed ja karvased, muidugi kõige tavalisem tarbetaim kultuurtaim haridusele on suhkruroog ja muidugi suhkruroogu käisime mitu korda uudistamas. Tegelikult suhkruroo tunneb ära ka pime inimene seda üldse vaatama, nimelt suhkru põllu äärde, kui minna või kui läbi suhkruväljade sõita, siis suhkruroog see, need istandused, põllud lõhnavad magusalt nagu karamell. Ja suhkruroog on selline huvitav taim, kes koristusküpseks saab siis, kui ta on umbes kolme meetri kõrgune. Ta meenutab, meie pilliroog on tohutu ilus, taimkude õitseb ja suhkruroogu kasvatatakse järgemaid ühel põllul seitse kuni 10 aastat kord aastas, siis koristatakse saak kas siis käsitsi või siis kellel on, kellel on põllud vulkaanilist kivimitest või kivirahvastest puhtaks tehtud, need saavad siis oma põllule kombainid lasta ja mis on muidugi suhkrupool, tohutu huvitav on see meil Eestimaale ka tuuakse hariduselt seitset või kaheksat sorti, isegi erinevat suhkrut sisse toorsuhkrut, pruuni suhkrut ja spetsiaalset kohvi, suhkrut, aga mis on muidugi huvitav on see, et suhkruroogu mitte ainult suhkruroog tegemiseks ei kasvatata. Suhkruroog on ka energiaallikaks, nimelt need lehed üldse pole magusat, seda me varem ei teadnud. Sohvri ainult magusvars lehed ei olegi magusad, lehed roobitakse peale varte äralõikamist jäetakse põllu peale vedelema nad päikese, kes seal paar päeva kuivavad, siis kogutakse kokku ja põletatakse ära elektrienergia saamiseks. See oli täiesti uskumatu. Tahaks Elummi tehakse muidugi room ja shokroledrest tehakse igasuguseid punutisi, korve ja kübaraid ja paljusid muid tarbeesemeid. No mis seal ikka, kõige huvitavam oli võib-olla need verejooksu puhud, et suured puud kasvavad tumedate tüvedega, nendest tüvedest immitseb vere taolist vaiku täiesti sellist punast ja Napoleoni mütsipuud mütsi. Urmas tõi selle õie kaasa ja ütles, et need õied kasvavad puutüve küljes ja tõesti nagu väiksed sellised värvilised mütsikese. Ja, ja kui ma ise seda puud nägime ei saa olemas olla ja kui keegi oleks need õied sinna torganud. Krista ei suutnud uskuda, mõtlesin, et ma teen nalja, kui ma rääkisin talle tõllarattapuust tõllaratta puhul igaüks väga-väga veider puu, kes kasvas seal pappel muusi, botaanikaaias ta ei ole Moriitilise puutun sinna sisse toodud, aga ta nägi välja tõesti niisuguse talled, niuksed, suured rattakujulised õied nagu tõllarattad, ma ei osanud talle muud nime nimeandega, mis ta tegelik nimi oli, ma teada ei saanudki. Ja esimesel päeval, kui, kui ma ta leidsin, tulin, tulin ma koju, nägin Kristad, kirjeldasin, et mis ma kõik nägin. Järgmisel päeval lähme õudsalt põnevik on, et seda ei saa mitte vaatamata jätta. Ja siis, kui me läksime, siis esimesel korral seda tulevate puud üles ei leidnud, ma ei mäletanud täpselt, kus danikud on niivõrd suur ja, ja võõras paike võõras koht ja seal oli buti paljude peale juba segi ka. Kuumus muidugi ka. Aga siis me leidsime seal selle ratta puhub muidugi ülesse ja botaanika, et seal on ikkagi täiesti kirjeldamatu, seda peab ikkagi oma silmaga nägema, et edasi anda on ikkagi väga raske. Mida me seal esimest korda elus nägime. Me nägime esimest korda elus seal mahagonipuid, mis on kuulsad Lõuna-Ameerika väärispuitandvad puud, kellel on puidukilogrammil kõva hind. Need mahagonipuud olid nii suured, et me kahekesi ka ei suutnud neil tüvedest ümber kinni võtta, muidugi üsna vanad puud, üle 200 aasta vanused puud, lehed mahagonipuudel meenutavad kõige rohkem meie saarepuulehti, sellised paarite sulged, liitlehed, aga õied on imetillukesed, väikesed rohelised õied korraga praeguni õitses, kui kui kasvatas lehti, et on igihaljas puu. Aga mida me mahagoni puude kohta huvitavat teada saime, oli see, et mahagonipuu ei armasta kasvada lagedal ega üksikult guugistutatuna, vaid tan, metsapuu, armastab teiste puude turvet ja külg varju. Mahagonipuud ründavad igasugused siis kahjurid, jällegi putukad, kes tema lehte närivad, kui ta kasvab üksikpuuna, ütleme võrreldes näiteks kas siis trummipulgapuuga või mõne oba abiga või eelkõige viigipuudega, mida hindud kummardavad ja nii templiaedadesse oma koduaadresse, põllu äärde ja parkidesse istutavad viigipuu, suurepärased kasaka üksikpuuna kuskil lagedal alal. Mahagonipuu seda ei taha muidugi meil tohutu suur elamus oli näha, loomulikult see oli meil unistus, sest me teadsime, et valitsusel kasvavad eebenipuud, kes on maailma kõige kallimat puitu andvad puud. Meil õnnestus isegi käia looduslikus metsas, mida on jäänud siis järginud Moriituse saare lõunaossa, Mariitilises kasvab koguni 12 liiki looduslikke või intiimse teemani poliike. Võib-olla see kõige tuntum, kõige kuulsam eebeniteos püür, mida inimesed on veel kõige rohkem, teevad Jaan päritav hoopiski Indiast. Aga Evelin kasu kui väljaspool Indiat kasvab Sri Lankal endiselt Seilonil ja mitmetel India ookeani saartel. Eebenipuud muidugi mitte ainult tema puit ei ole küsimust, vaid ka tema Corp tema koor, tema lehed on tohutu tumedad. Et on igati üks selline sünge, tume must puu, kõrged, aga kasvavad aeglaselt. Et kui eebenipuutüvi on on 30 sentimeetrise jämedusega, siis ta on kasvanud juba 200 aastat ja seda siis seda väärtuslikku, tumedat, uppuvat, rasket tihedalt mittesöödavad putukatele. Maltspuitu. Õigupoolest lülipuit on selles 30 sentimeetrises tüves ainult kolmandik 10 sentimeetrit, et see välimine osa maltspuit on, on pehmem, on heledam ja ei ole nii heade omadustega, et tegelikult kogu tüvi ei ole nii väärtuslik, seedib muidugi eebenipuu tohutu hinnaliseks puidupuuks. Kas need uhked vesiroosid, mille piltsinuga teil olemas, kas need kasvavad ainult botaanikaaias või näed neid mujal ka? Ei, jõgedes järvedes me neid küll ei näinud, kuigi me käisime ka jõgede järvede koskede ääres, nimelt see Amazonase Victoria on selle veetaime nimi. Amazonase Victoria, nagu tema nimigi ütleb, on Lõuna-Ameerika taim, aga teda saab mitmel pool troopikas kasvatada ja ütleme põhjamaadel muidugi kasvuhoones ja soojas vees. Eestile kõige lähim paik, kus Amazonase Victoriat saab näha, on Helsingis Helsingi Ülikooli botaanikaaias troopikakasvuhoones vee sees. Tema on üks väga-väga omapärane taim Euroopas, kes teda tahab siseruumis kasvatada, on Amazonas Victori ühe aastane taimed, kuskil detsembris-jaanuaris tuleb tema seeme külvata ja teda on väga raske üle talve hoida, kui nad on tohutu soojalembani muidugi valgusele. Aga troopikas elab ta mitu aastat ja tema õitseb. Kaks päeva. Esimesel päeval, kui tema õis õitseb, on seis lumivalge või õrna roosaka tooniga ja teisel päeval, kui õis hakkab juba närbamas neis selline tumeroosa või punakas. Ja muidugi mis teeb Amazonase Viktoriast väga huvitava taime, on see, et tema lehed on, on tohutu torkinud, too osaliselt nii lehed, lehepungad kui köienupud. Me tegelikult ei teadnud, miks see nii on, aga seal vahvel muusi botaanika saime teada nimetatud siis kaladiseks tema lehti ega lehepungasid ära kalade pärast. Ja mis te ütlesite, et see leht kannab neljakümnekilost raskust No modellid kindlasti võivad tema peale uhkelt sõitma minna. Ja minu unistuseks oli näha ka kohaliku kultuuri. Kuna ma olin siin varem saanud tuttavaks mõnede Krišna pühendunutega, siis ma tahtsin näha ka sealseid templeid ja neid oli Sconi templeid oli saarel kaks ja mul õnnestus külastada mõlemat. Kusjuures mul oli veel eriline õnn, kuna me olime saarel sel ajal, kui toimus suurada atra, festival, see on selline suur pidustus, kus tuuakse Väljajumalused ja neid viiakse läbi linna läbi tänavate ja see festival toimub saare lõunaosas. Tänavad olid kinni, liiklus oli kinni pandud ja inimesed olid rõõmsad, tulid tänavatele, tantsisid, laulsid, et seda on on, on hästi tore näha, et inimesed oskavad olla õnnelikud ja rõõmsad. Nende nagu elu mõte on lihtsuses, et nad armastavad täiesti kõiki elavaid, olen teid ja, ja 11 ja hoolivad üksteisest ja, ja hoolitsevad teineteise eest, et see on hästi ilus, et meil oleks ka sealt midagi õppida, et meil ei ole võib-olla jahtide aja nii palju materiaalseid väärtusi. No me käisime ka hindu templites ja peaaegu oleks võib-olla ainult mõnesse mošees, aga mošee külastamiseks muidugi on reeglid rangemad. Mošessimi siiski ei söandanud minna, kuigi me kuulsime küll, kuidas Muhamedi vaimulikud palvusele kutsusid, pealegi muidugi mošees naisterahvastel on keelatud minna hindu templid jätsid minule ka kustumatu mulje. Esiteks mitte ainult värvikirevus, tohutuseline, rõõmus ja, ja värviline õhkkond, vaid, vaid ka tohutult tugevasti ninna hakkavad lõhnad, seal põletatakse neid lõhnaküünlaid ja mis oli, muidugi huvitav on, kuna hindud peavad ju pühadeks loomadeks nii rotti, ahve kui kui lehmasid, siis kõikidele nendele loomadele tuuakse väärtuseni nii toiduannetusi kui ka siis mitmesuguseid kaunistusi. Lille, vanikuid, lillekette lillebukett ja iga päev neid õisi vahetatakse. Et kogu aeg on püha loomal ja ka pühakujudele on siis värsked lilled altari ees. Minul õnnestus käia ka mõnedes kohalikes peredes külas ja see oli hästi huvitav elamus. Nende kodud olid hästi lihtsad, seinad olid lihtsalt valgeks värvitud. Igas kodus oli ka oma väike altar, kus oli kindlasti ka väike Tulassi taim ehk püha basiilik. Et seda taime kummardatakse ja Brahmanid ütlevad, et siin maal ei ole mitte midagi vooruslikumad sellest taimest, et see väike taim võib meid puhastada ja, ja seda võimalust ka Taisel kasutada, sest tulesid kasvatati aedades ja ka templites. Ühel pool oli, oli koht sellele pühale taimele ja muidugi on väga huvitavad põhimõtted seal ka perekonnas, mida võib-olla meil oleks sealt õppida, sest siin läänemaailmas on nii palju abielulahutusi ja kuidagi inimesed ei oska olla õnnelikud, et seal nagu kunagi ei ole peresuhted, ärisuhted, umbes nii, et mina pesen sinu selga ja sest sina pesed minu selga vaid vaid see on selline omakasupüüdmatu armastus, tahetakse hoolitseda üksteise eest. Et see on hästi ilus ja lapsed on seal ka hästi andekad, suheldakse kolmes kohalikus keeles kreooli keeles siis inglise ja prantsuse keeles ja viieaastane tüdruk, kes seal peres elas. Kas mina olin nii, et tema valdaski kõiki neid keeli, nii et nad lähevad kooli viie aastaselt ja vanemad räägivad ka kodus niimoodi vaheldumisi kõiki keeli ja lapsed seal omandavad juba üsna varakult, et alguses ma ei julgenud temaga suhelda, nii läbi vanemate, küsisin, et mis lase, nimi on, aga pärast selgus, et et lahvaldadega inglise, prantsuse kreaali, Kellogs'i turukas majakeste ümber on aias ka või võimajakeste ümber on aiad ka just seal peres, kus ma olin hommikul läksimegi aeda ja vaatasime, mis nende aias kaasas, siis päris huvitav, seal oli granaatõunapuu, võtsime granaatõunapuu otsast, siis olid seal Belbrud, kuidas selle nimeks sai? Inglise keeles oli selle vilja nimi Belfrud, suured puud ja sellised ilusad kellukakujulised roosad viljad. Jombusnelgi puu, Jambas nelgipuu eesti keeles ja need olid ka hästi huvitavad viljad konsistentsilt natukene rabarberimoodi redise moodi. Kustas Kristo arvas, et seal mingi loom ei julgenud üldse süüa, aga mina muidugi julgelt hammustasin või kui me leidsime selle Belgorodi sees on ikkagi seemned, ka siis oli selge, et see on ikkagi taime vili, mitte ei ole loom. Muidugi neid Belfrute Euroopasse kahjuks ei tooda, nii et enamik Euroopa inimesi ei tea nendest sellistest eksootilistest viljadest mitte midagi. Kas loomiga peavad loomi, nendel ei ole muidugi jaa, nad kodus tõesti ei pea oma loomi, aga kuidagi need koerad sinna sattunud, sest varitsuse tänavapilti ka iseloomustas see, et igal pool jooksid sellised kondised koera. Hulkuvad koerad minul on koertega muidugi sellised emotsionaalsed mälestused, et kuna kuritegevus on ka seal madal, ei ole väga karta pättega siis koeri niiviisi kaitseks või hirmutamiseks aadilise peetud. Ma nägin ainult ühes aias, kus olid koerad, nagu enamik korjan, hulkuvad koerad on peremeheta, koerad jooksevad saarel vabalt ringi, nad on muidugi suhteliselt hästi kondised, sest kliima on palav ja turistid neid toidavad, toodavad ka kohalikud, aga koerad olid vajalikud. Kui sa korra tegid koerale pai, siis see koer oli, oli sinu oma ja terve päeva kõndis sinuga kaasa. Ühel ühel korral oligi nii, et ma sõitsin taksoga sinna piibi oma põhjasaare linnast, selle vahemaa on kusagil 40 50 kilomeetrit ja nägin seal üht hulkuvaid koeri ja tegin talle korra Bay terve terve päevakoer oli minuga kaasas ja kui ma õhtul siis tagasi sõitsin, siis koerast oli nii raske lahkuda, et ma hakkasin surinat nutma, et koeri sinna maha ja keegi temast ei hoolitsenud ja koerad on seal tõesti väga, väga armsad ja nad üldse kunagi ei ründa, ei hammusta, ega me ei kuulnud ka, koerad oleksid seal niiviisi vihaselt trahvinud või haakunud, nagu, nagu meil siin Eestis võib kohata. Et isegi koerad on seal väga-väga teistmoodi. Kas enne minekut hoiatati teid ka millegi eest või kohapeal, äkki keegi ütles, et ärge seda tehke või ärge teisi tehke. Ei hoiatatud, ega meil polnud kellegi käest eriti küsida, sest Moriitilisele on nii vähe vähe Eesti inimesi käinud, et meil ei olnud vist ühtegi tuttavat, kes oleks varem varem olnud, tähendab seal selliseid kiskjaid, loomi, krokodill lõvisid küll vabalt, looduses ringi ei kõnni, kuigi krokodille seal küll võib näha, aga krokodilliparkides ohtlikke putukaid me kohanud muidugi meri sihiliku peal võib astuda loomulikult, kes läheb väga sügavasse ookeani, vette võib ka haid kohata või mürgiseid mureene või ka siis Raisid või, või mõningaid muid tundmatuid ookeani loomine. Ruukeli loomad olid üldse tohutu huvitavad. Ühel õhtul öösel ega me ei maganud ka kõik ööd ees maha ja pealegi, kuna seal läheb üsna vara pimedaks, päike tõuseb, kuna see on ju ekvaatoriaalne või ekvaatorilähedane lähedane saar, siis ega seal väga suurt sellist päeva kõikumist aasta lõikes ei ole. Kui meie olime detsembrikuu seas, mis oli südasuvi, siis päike tõusis hommikul viis, 21 ja looja läks 18 43. Ja kui päike läks looja, siis kella järgi 37, siis kell seitse juba kottpime ja kell seitse ei ole veel mingi aeg magamiseks, nii et kui me läksime õhtul randa, siis õhtul pimedas. Me nägime hoopis teistmoodi mereloomi kui, kui päeval valgeks päeval olid krabid igasugused mereteod ja meremere ümarussid ja muidugi tohutu kergeid kala. Ühesõnaga nägime mingisuguseid merejäneseid ja mingisuguseid selliseid imelikke siniseid helkivaid loomi, nagu jaaniussid meil. Ja jalutasime mööda ookeani rannikut, järsku vaatame, et nagu väiksed neoontäpikesed, sellised hästi huvitav värveli. Siravad liiva sees. Ja eriti kui laine tuli ookeanilaine tuli siis see värv läks nagu tugevamaks. Muidugi, sellist loome, me polnud varem näinud, aga ma olin julge, kraapisin liivased selle helendava looma välja. Ma ei tea, mis loom see muidugi oli, aga see oli selline ussi moodi väike sentimeetri või pooleteist sentimeetri pikkune loom. Ega ta käes enam ei etendanud. Tõesti, ainult siis, kui vahetult oli, oli laine randa tulnud. Ja muidugi kuna Mauritius asub ju India ookeanis, siis seal on ka tugev tõus ja mõõn. Nii et kui keegi oleks õhtul jäänud ookeani äärde magama, siis hommikul oleks talle endale võib-olla sügavalt vee alt sest hommikuks ookeani tasapind tõuseb päris mitu meetrit meie küljele jälginud nüüd tundide viisi seda tõusu ja mõõna, aga nägime piltide pealt, kui oli näiteks tehtud mandlipuud, mis on siis soolast ookeanivett taluvad puud, mida on istutatud spetsiaalselt mõnede kaladega, see, mis jookseb, mõned kalad suudavad seal ookeani madalikes välja kuulides ainult Mangli puu juurte vahele kudeda. Et Manglibutsis tõusu ajal on ainult tipud, on veest väljas, aga mõnel on, siis istuvad nad oma kurg juurde oma karkude peal. Meil on sellised poolviltused mudast välja ulatuvad juured, mis tüve toetavad. Mangli puudel. No me olime enne käinud Atlandi ookeani ääres, võrdles Atlandi ookeaniga India ookeani, muidugi on hoopis teistmoodi, India ookeani on palju sõbralikum, palju vaiksem, muidugi palju soojem. India ookeanil kõige soojem ookean. See oli minu jaoks ka üllatav, sest me just valisime hotelli, et saaks ookeani kaldale. Saaksime seda võimast ookeanimüha, mis oli nagu jäänud Atlandi ookeanist. Tohulloy õud, suured lained, vahused lained. Aga India ookean oli väga rahulik, sinine, tumedam rohekad, triibud sees. Värvid olid küll fantastilised. Te kasutasite taksoteenuseid. Taksorentimine on seal väga huvitav, et, et taksorentimine ei sõltu mitte läbisõidetud kilomeetritest, vaid takso eest, maksta tuleb aja eest, et me võisime teha saarele kas ühe tiiru peale V3 tiiru peale hind on ikka sama, et takso hind sõltus siis, kas me võtsime takso pooleks päevaks ja terveks päevaks. Aga muidugi, väga hästi on seal korraldatud ka bussiliiklus ja bussisõitu muidugi ime imeodav, ütleme 30 kilomeetrine ots maksis, maksis seal 13 14 ruupiat, mis on siis jagada kahega, 14 ruupiat seitse krooni eesti rahas ja bussid käisid ime tihti 10 12 minutilise intervalliga ja buss liikus kõikide linnade vahel, nii et mingit probleemi nagu ühest saare otsast teise pääsemisega ei ole ja need ei olnud ka nii keerulised, et kuna kõik inimesed on tohutu sõbralikud, kõik õpetavad, kui kellelgi on mingi probleem või tahad küsida. Ja pealegi saab seal hästi inglise keeles või prantsuse keeles hakkama, et et kelle probleeme ka ei ole. Nii et kui tahtsite metsa minna, võtsite takso, jätsite taks ootama ja patseerist. Absoluutselt ja nime kirjutanud metsas vaid nime, käisime ka botaanikaaias nime, käisime krokodillipargis nime, käisime suhkrupõllul nime käisime isegi varastamas mingeid tundmatuid vilju. Taksojuhi soovid, sa oled, siin on selline huvitav Põldiama, algul talle kirjeldasime, mida me olime turu peal näinud, mingi selline kurgi moodi vili, mida me tahtsime väga saadet. Et see metsa ja siin siin kohapeal külvata ja siis noh, seal on kõik väga sõbralikud, et ega keegi ei pahanda, kui ma teepõõsa oksad ei põõsa istandusest murran või ühe mingi vilja kellelgi põllu pealt võtan. Sellest ei ole mingisugust suurt probleemi. Zarenaalsus väga huvitav. Mustajõe looduskaitseala Black River Nad kutsuvad seda looduskaitseala. Muidugi varem teadsime, me olime ka üks suur unistus külastada ja seal me nägimegi ka looduslikult eebenipuid ja paljusid teisi oioi, mis me seal kõike nägime, seal kasvasid orhideed nii nagu nii nagu meil, kas orashein või naat täiesti võis vikatiga niita ja kimpu sületasid korjata. Orhideed olid seal mõned liigid niivõrd niivõrd tavalised teede ääres, kes oli väga tavaline umbrohi, Moritusele, kardemoni, samuti ka ingver. Must pipar kasvas külades ja tänava ääres mööda majaseina üles nagu meil kas metsviinapuu või, või elulõngad. Et oli väga-väga tavaline taim. Me nägime seal selliseid veidraid sõnajalgu, keda kunagi Eestis ei kohta. Missuguseid sõnaga, kes ronivad puu otsa, 10 12 meetrit meie Eesti Sõnajalad metsas maarjasõna, naiste Sõnajalgu ohtene sõnajalg, kilpjalg on sellised, väiksemad, madalamad lehtrid moodustavad sõnajalad. Aga Mariitusel troopilistel aladel on ka sõnajalgu, kes ronivad puu otsa tõesti 10 12 meetri kõrgusele ja muidugi, kes olid väga-väga huvitavad. Kuuske välimuselt meenutavad taimed, olid sealsed kollad. Meil Eestimaal elavad ka mõnikord nagu kate kolde karukold või mis koldasid, Eesti inimesed tunnevad aga Moriitilise kollad. Muidugi on sellised suured, isegi meetri pooleteist meetri kõrgused kuusepuud meenutavad taimed. Nabaniljoni muidugi huvitav näha. Ananassipõllul oli tohutu huvitav käia kohviistanduses väga troopikametsas, muidugi ütleme, sellises tõelises tihedas metsas on loomulikult raske liikuda, et troopikametsa on rajatud küll külge rajad, aga meie proovisime ka muidugi rajast kõrvale minna, et näha seda tõelist džunglit või, või troopikametsa. Aga seal ei saa liikuda nii, nagu ma lähen meil seenemetsa, kuusemetsa või segametsa. Kuna mets on lihtsalt niivõrd tihe, et ei ole ainult mitte buti tihedasti, vaid puud, jalga, põõsad ja kõik puude oluleb rohttaimestiku, Leonid, nii et seal sai liikuda külg eesotsas oli palju konnasid. Kuna tal oli hästi uimased hüppasid, aga eriti ei viitsinud hüpata. Sisalikke kohtasime, sisalikud olid hästi vilkad. Konn on seal seal kohalikel teemine, konnalik Raana maskarentsisse on siis eesti keeles, ma ei tea, kas tal nimega on, aga võib, võib aru saada või tõlkida, kui mascareenikkonn selline tömbi nina tömbi sabaga sõbralik on, teda võiks pihku võtta igal juhul ta ei olnud mürgine. Mõned troopikakonnad on mürgise limaga ja kui ei tunne, siis mingil juhul võrrastkonna katsuda ei maksa. Aga sisalik oli tohutu huvitavaid Kekkodrjasid meil hotellis ja Kekkose isegi õhtul ja vahel ka varahommikul võis näha siis ronimas mööda täiesti siledat seina või lage üles ja alla, aga nad olid väga sõbralikud. Nii et ütleme õhtul voodisse magama minnes päris teki all küll neid ei kohanud, aga aga mõnes võib-olla kindlasti sisaliku nägemine niiviisi hotellist tekitab võõristust, aga meie väga loomi ei kartnud, meie vastupidi, väga armastame loomi. Need suuremad roheleegionid olid võib-olla isegi üle poole meetri või koguni meetri pikkused, aga nad ei olnud väga julged. Et neid kätte saada pidi, võib olla väga kiiresti jalgadele tuld andma. Rohelõigunid tavaliselt palmipuude tüvede peal ronisid ja armastasid üldse puude otsas ronida. Palmiõli ka selliseid, mida te varem polnud näinud. See on küll hästi huvitav teema, palme Mariitilisel kasvab 80 erinevat liiki siis koos sisse toodud Palmidega ja looduslikult või kohalike palmiliik, nii nagu meil on kuusk metsas või pärn või mända metsas kasvamoriitilisel koguni 10 liiki seal Haanja palmid, seal on pudel palmid, siis on veel printsessi Palmis kutsutud palmivõrkpall ja siis on veel üks palm, kellel eestikeelset nime ei ole, seal siis akanto fööniks, kelle vilju me teeme, kaasagele seemned, külvasin me ja me saime jube hea teated, see seeme on idanenud. Palmid etendavad üldse troopikas inimestele tohutu suurt osa, samamoodi nagu meil teraviljad või kartuleid saab inimene peaaegu kõike saab kehakatet selga saab ehitusmaterjali, saab küttematerjali, saab kiudu, saab rõivad selga, saab omale igapäevase toidu, nii, lehed on söödavad, viljad on söödavad, õied on söödavad, õisikumahla võib juua, sellest võib teha veel mitmesuguseid jooke, samuti tüve võib võib puruks tampida, jahuks teha ja leiba küpsetada, nii et pallmann on troopikas inimesele erakordselt tähtis taim, millest inimesed sõltuvad igapäevases elus muidugi, kes palmi väga-väga armastavad, peavad sõitma veel kaugemale, nimelt Malaisiasse. Malaysian selline palmide paradiis, aga Maritusel näeb, näeb ka nii palju, Palmed. Et ühe korraga ühe reisiga nendest tüdimust ei tule. Kas troopikametsas julgesite midagi suuga panna oli seal tuttavaid asju, ka pooli kolovid kaja? Aga kui ei olnud, ei olnud detsembrikuu seas see valmimisaeg, et kui abikalmed pisut hiljem kusagil veebruaris, märtsis, aprillis ja siis kõik kohalikud nagu meile kohalikud rääkisid, kohalikud lähevad metsa, nagu meil käiakse võib-olla mustikal või jõhvikal või, või seenele, et autod on tiheresevad, seal käivad kohalikud Sis kojavil, aga kui meie käisime, siis oli, oli litside aeg ja mangot aeg. Ja muidugi banaanide aega meiega botaanikaaias töötavad inimesed, peame teistele ju kogu aeg rääkima, et kuidas näeb välja ananassipõld, kohviistandus, kakaopuuistandus, aga seda on natuke raske teha, kui pole ise oma silmaga näinud, et on küll nähtud filmidest ja raamatutest vaadata taga ikkagi ikkagi tegelikult näha on, on natuke teistmoodi. Ananassipõld. Tihti on niimoodi, et koolilaste käest küsida, kuidas sarnanesid kasvatatud, kus nad kasvavad, siis arvatakse kavast puu otsas. Tuleb rääkida, et ananassipuud ei olegi olemas. Et tegelikult jah, ananassipõld võib-olla, meenutab meie mõistes kapsapõldu või taimed on küllaltki lähedale istutatud teineteisele sellised hallikasrohekad lehed lõigatud, vahakihiga kaetud ja siis sealt lehekodariku keskelt on ilmunud väike ülikond. Ja mul oli ka üllatus see, et asjad on nii tihedasti üksteise kõrval lihtsalt ma kujutasin kätte vähe harvemini nagu võib-olla meil kapsad põllu peal, et mitte päris nii lehed üksteisest läbi kasvanud Janalüüsi põld ei kanna vilja, nii nagu kevadel külvad porgandiseemne sügisel kombain võtab porgandi põllu pealt üles, tänasid, õitsevad ja viljuvad täiesti suvalisel ajal kogu aeg, ühesõnaga üks taim õitseb, teine on pooltoorest viljadega, kolmas taim, vilju, niiet ananassi põllu pealt saagi koristamine on olnud valikuline töö. Et peab olema vilunud inimene, kes siis tunneb ära, et kas siis vilja katsudes, et ta nüüd paraja kõvadusega, et ära ära siis ta murda seda väga osavalt, niiviisi murtakse, keeratakse vili küljest ära, aga võib olla ka mõned lõikavad noaga või mõne muu terariistaga kohvipuuistandused meil muidugi ka kustumatu mulje. Esiteks need kohvipuu, tumerohelised, tohutu läikivad nahkjad, lehed hästi-hästi sümpaatsed. Mis oli muidugi üllatav oli see, et ei, see ei olnud üllatus. Aga ikkagi oli huvitav näha, et kohvipuu tegelikult tahab kasvada suuremaks, kui inimene lubab kasvada. Et kohvi Loetakse lühemaks, kohvipuu lõigatakse enam-vähem inimkõrguseks kahe meetri, võib-olla kahe ja poole meetri kõrguseks. Et oleks siis mugavam kergem saaki koristada, kohvipuuvalmidus nõndaviisi nagu ananass, et suvalisel ajal aasta lõikes, vaid kohvipuu valmib seal kahe-kolme kuu jooksul, aga ikkagi tuleb korduvalt korjata, kuna kõik viljad ei valmi üheaegselt. Kohvipuu ise muidugi on, jah, tahate tahate, sümpaatne puu. Tänapäeval, kes tahab proovida Eesti aiandusärides, on väikseid kohvipuid, on, on saadaval, et kodus võib ise proovida kohvi poole, väga noorelt õitsema juba kaheaastane poolev õitsema tal on imeilusad valged tähekesed, lõhnavad õied, kuigi need on küll avatud ainult kaks-kolm päeva ja viljade küpsemiseni kulub kaheksa kuni 10 kuud, aga tasub proovida. Kas lõikasite taimi ka ja panite raamatu vahele kuivama? Mõned panime, kes talle on siin täna isegi kaasa üks hindude püha puu. Püha viigipuu, seal paljud inimesed kummardavad taimi, juba rääkisime pühasta seelikust ehk Tulassist ja noh, tema puhul täiesti huvitav see, et inimesed ärkad igal hommikul no hästi vara nii poole viiest üles ja hakkavad sellele taimele laulma ja kummardavad temale. See on nii põnev. Ja samamoodi on ka pühade viigipuud bengali viigipuu ja püha viigipuu, kes kasvavad mõlemad hästi-hästi suureks, mingi kuni 30 meetrit kõrgeks ja bengali viigipuu isegi võib minna nii suureks. Ma tahan võtta isegi kuni kuni kaks hektarit maapinda, et üks, üks. Oksad kasvavad horisontaalselt tüvest eemale, tüve küljes kasvavad alla, sest tänu niiskele õhule juured õhujuure koju jõuab maapinnani, siis õhujuur juurdub ja muutub lihtsalt tühjaks, hakkab neid horisontaalselt rõhtsa toksusid kandma. Nii et maailma suurim bengali viigipuu subIndias kalkuuta botaanikaaias ja sinna alla mahuks kasvõi terve Napoleoni armee. See on nii suur ja võimas. Ja ja arvatakse, et, et nad mõlemad nii püha viigipuu, kui ta endale viigipuu kaitsevad inimesi kõige kurja eest ja halbade energiate eest istutatakse neid puid oma aedadesse. Mägedesse ookeani äärde ja igale poole teederus oli ka ja sageli inimesed kogunesid nende viigipuude alla, ütleme kalureid, kes läksid hommikul päikesetõusu ajal kalale ja tulid mõne tunni pärast tagasi, siis tõid oma kalad müügile, müüsid kalad ära ja läksid siis. No esiteks päikese eest varju, siis nad seal suhtlesid sõpradega, mängisid seal pilli, tantsisid, laulsid, mängisid seal veel dominut ja veetsid ühesõnaga lõbusasti aega. Aga no kõige puhastavamaks taimeks peetakse ikkagi püha basiilikut ehk küll asi, millest me juba rääkisime ja hästi levinud on siis nende Tulassi keede kandmine kaelas. Ja see on puidust, puidust. Meid on harjutatud basiilikut ja ette kujutama sellist väikest lõhnavat, ühe aastast maitsetaime aga basiilikut on palju-palju erinevaid liike, et püha basiilik ei sarnane harilikule basiilikule, ta on igati suurem, võimsam, kas saab palju kõrgemaks ja muidugi meie kliimas talvitub. Aga kui teil on siseruumides aknalaual üle talve hoida, siis ta elab mitu aastat tarvilik basiilik on üheaastane taim. Mis puudutab nüüd seemneid, taimi ja, ja muid muid sellist botaanist materjali, siis minu seljakott oli, oli sellest absoluutselt pungil ja mul oli väike hirm muidugi, et mis minuga tehakse. Aga ei, ei Moriituselei, ei Prantsusmaal ega, ega Soomes, aga Eestis ei juhtunud midagi hullu ja, ja mul õnnestus kõik kõik botaanikaaiani tuua ja paljud taimed on juba idanenud ja juba väikesed puud ja põõsad ja taimed nendest. Ja on lootust, et kõigist tuleb. No lootus muidugi on, aga kas tuleb, seda me ei tea, kuigi kuigi kõik seemned olid värsked, olid, olid äsja korjatud, kas siis puu otsast või puu alt. Aga kas kõik nimelt seda me ei tea, ju on muidugi taimekesi, tähendab mitu aastat, vaat palmid on niisugused taimed, kelle seemned sageli idanevad, mitu kuud, isegi kolm-neli aastat, et see on täiesti normaalne. Aga on ka taimi, kes tulevad mõne päeva või mõne nädala jooksul, esimene idane oli, oli torkavad, sest seal piini selline väga, väga armas põõsas, kelle kaunad on veripunased, seemned on süsimustad ja kavandanud spiraalselt keerdunud, nii et neid kaun võib kanda nagu kõrvarõngaid, täiesti ehtena. Nendest kaantest või kaunad sees olevatest seemnetest armastasid tootjate kohalikud linnud eestile tuttavaid linde seal peaaegu ei ole, Euroopast Maritusele tuleb talvituma piiritaja, mõni võib-olla tunneb piiritajad ka piiripääsukese nime all, aga eesti lindudele sarnanevaid linde täpselt samasid liik ei ole kõige kõige, võib-olla tuttavam on, on koduvarblase indi alamliik aga siis selliseid, kas levikesi või võitihaseid väliselt meenutavaid linde on küll ainukene Moriitusel elav lind, kellel on ka eestikeelne nimi, on punapõskpill pill. See on võib-olla natukene rähni moodi lind, kellel on selline valge ja punasetriibuline põsk nagu Läti riigilipp. No toredad olid need käomoodi linnud nagu, nagu pisikesed käod pikema sabaga hommikul sõimes, nad käisid laudade vahel vaatamas, et mis neile antakse, mis nad leiavad huvitavat, roosat tuvi, nägite. Ei osata või me ei näinud, roosa tuvi on siiski seal haruldus. Rosodovi muidugi looduskaitse all ja Mauritiuse lennufirma Air Mauritius on oma vapilinnuks võtnud neitsi kajakas, neitsi kajakas ja keda me nägime vahele saare lõunaosas mägede vahel orgudes lendamas. Lindudel oli ju täiesti fantastiline, kui me käisime seal saare lõunaosas, troopilises metsas ja muidugi see on esialgu väga meeldiv ja selline tohutu huvitav kogemus looduses vaata troopiliste lindude lärmi kuulata. Kuna kõik linnud on väga lärmakad, siis, et, et sama liigikaaslasele mingeid signaale või teateid edasi anda, siis igaüks püüab nagu teisest üle üle karjuda. Selle tõttu lindude kisa oli selline hästi hästi võimas. Ei saa öelda nendele inimestele, kes nüüd teie jutu peale hakkavad ka plaani pidama, et võiks sõita sinna kant. Pöörduge meie poole julgelt Aid nõustama ja abistama ja julgustame teid minema, ohtlikke loomi, kiskjaid ei ole, ohtlikke putukaid ei ole meil kordadega malaariasääski ja Mauritius on niivõrd põnev paik, inimesed on niivõrd sõbralikud, et seal seal tasub käia hinge kasutamas.