Ecol Jõks, tuulane, pik miis jäega kõva vägivis, Ollige, nii usuline oli selge setukene, selle tahagi meilotel tahana naljata olla. Pimedal Jõks, kui imeilmade hääle tõin mama maadeni. Tere see üksik täht, mida täna õhtul lõunaeesti kirjandustaevas uurime, on Anne Vabarna loodud seto eepos Peko ja katkendid, loeb Merle Jääger. Kuu aega tagasi olime Peko ilmas koos kultuuriloolase Kristin Kuut, maga. Täna kõneleb Pekost ja seda seto keeles teadjamees Paula nagu ning kõneleb sellest, kuidas Pekost kui seto vanast nurme jumalast sai Anne Vabarna laulus eepos kangelane. Ja uurime ka seda, millist rolli mängis seejuures folkloristid Paulo Priit Voolaiu õpetus. Anne Vabarna laulude ja olemise tagamaid seletab noorkirjandust teadlane Andreas Kalkun. Elu küsimus talupoja jaoks on ikka see, et nälg majja ei tuleks. Kuidas seda Pekost paluti? Milline on Peko koht setokese müütilises maailmapildis? Paul hagu. Eco on huvitav lugu, sellepärast et Peko mõlema seto küsil hinne kristliku jumalana ja pääle do ambida mainitu ka viil karjaalaste jumalate hulga. Kokodžil ta on Bellon Peko. Ega seal palju üle nime ei ole, aga seto poisil homse ajal olema tavaste riituse jaaja, komm sinna mano jää, Well kaunudu viimane Tiidmine, kuna Pekobraasniku peeti oli 1933. aastal seal vil kuulujutte aasta kattis pärast tuulgi olla. Aga muidu ja kui suunas oma vahepeal arvanu, et Karjala tupellon Peko on tulnud Peetruse nimest kristlikust nimest, siis sinna kõrvale saali ütelda, et oma päritolu järgida võis olla palju vanem toom juba eestlane rahvaluuleuurija ja usundiuurija Oskar Loorits, kes on seal välja Bagnoed, järsku nimi on häste vanast hosperi pikeram ka sinnapoole, aga lätlaste piirkons ja leedukas teil ka viil sõna jumal looma sinnapoole. Aga mu arust kokku. Mida Oskar Loorits ütelnud, et järsk koondoonumenegiseni niminikast on pärastpoole siis läänemeresoomlastel saanu peristimi ja tädi välja seltsilt asju. Puust nukk olnu jumala kuju ja nude nimi on baktee ja toesson Wildu, et ungarlastel on kuradi nimi Feke täke hääldus ja see on ka sinnapoole, aga kõigist üleski ratamistest huulmaldamis kirjandusmuuseumi oma jõudnu, no neid on alla saa, aga üle 70 tekste on siiski asi 1000 ega too asi või ka selge ei ole. Häda on tolle. Et siis 1000 kataste Katoski katkes avahinne tuud Pekolleks emäe jummal vana jummal ja tuut keri komann ja kirikurahvale Estoi ütelda, ja seal ongi üteldu niiviisi, et kas on nüüd Pekova mõni muu Eve jumalaga, kuid palle ja kuu oli siis olnud Aeloa paps politseiga üteke onu jäänud nuid hoiatanud ja ei peaaegu karistuse kätte saanud kestnud ballama halli. Ja siis lets ta Buy seda ütelda, mitte põrmanduaal aega hüüdes. Kuna tegemist Ollik õigeusu kirikut pult Kaie Eve jumalaga, köist tuli karista ja mind, mind pidi hoitma siis nukkes Peko, siis uus, suure hoolega pidi nii-ütelda maailma silmi, kiriku silmi olema õigeusklikku. Seal üleskirjutuste, nagu rahvas mäletan, ütles, et küka suurem kelku käiolkinud ecu suulise Lubini varjama. Teiselt poolt on jälle, ega Inemise uma asi olnud kuivici Tallo mõõnahtumuseda Tekud, koka panda risti, kus su jumal, aga ega ma arvasin selle pääle, et ruumide sel Annele ette süüt Räpinamis Paulo Priit voolaine tuu on rahvahulga kah veidikene olnud, aga mittegalde jaos Dust vanast usust oli nii kerge taganeda. Essu pandi risti linnade hääli neelanud palju medalit. Essujaks anud esi ütel pandi rinda pajatel Sulle, anna jääst isenesest kaugust Kogonist, siin tiitku kõik teretelle kulla kõik Kumar tõlla koobatulgu mano kummardama giid kui keisrit Eretelle. Essu talle ai armujuttu. Kallihe Katsatelli Ecoy õudsa sõja lõpetalla suure vainu vaigistel, kolm võide päile puhada olla nädali otsani essuanna sulle armuleide täele, puhast puhkuist, essa lausi esi ütel, kallis Maarja Katsatelli, Osadza, Kolga kuningast ERR-is riigi peremeest, Tuua rikka riigi suur kuri mõnehkunnu terekäe põdra põllukäele, Kahrugaara Rõukkade hääli. Pääle, too muidugi varahampa üteldu, et setomaal nuid Peko kujusid oli palju, aga veidikene kahtlane, kui palju neid rolle veega Ilosid tõendit kindla peale ei ole. Välja arvatud muidugi too, et sellest Mukoloon hulgast peis kavandaja ja tung luhamaal, mis sinna vahele jääs. Seitse versta peaaegu nii palju neid ei olnud kaha vähekene küll üle 20 kilomeetri, eks sealt on puudu Eesti Rahva Muuseumi Peko kuju ja tooandja, siis ütled Pekodanummaga Humbitymann oled ette Kompanii kui Edi, äkki jäi niisama palju andu man küsimisi jääs üles, et kuivitud Tekutaks ballasti, mis kokku tulevandu dekot oma aasta kats kõrda palvel üts kar, toll, nahke, väetise laol pärast külvi võis niiütelda ja siis oma kokkukogukonnana perres peremees Bernane ütlesin, aga naer oli juba seal ja tuul haigu siis balleldi Minka Brassi Specol lisanimigi on Räisa puusly balleldi. Õige tuu pääle trash lüüsi. Oraswayway vilja Tulka tähtsalt vihmade aeg sai anda, aga pääle tuusel vil jutte, kui viisi imab alles tütrele Pekodime tammu ala, pane öösi siis haiguse monotulesi, ela eide pääle balleldusega, kui jummala, siis vaid kõik asja ballalt ja tõele ballemine oli sügise ja siis kuskil pärast mihklipäeva, vast siis tuli Koko õnne, hüüdsin ta mehe. Ja too olevat, vaat siis sänebraaznycolm. Kokotšill arutati ja leiti, kes on järgmises aasta Specoperevis. Nimelt, ega aastaga vaelt vanast dime kotust. Aga Tugotuse vaheldamine olvuma The järgi kullemine. Lükka vanemba. Teate, mis seal ütles veel niiviisi, et Peko pidi valima kohe otselende tahtsin minna, kõkke huvita, Jaan Sandra üles, Kirotuse ega mujalt ei, oledki nagu onu ja maale teda nimetan vere liisust on nimelt niiviisi, kui alguse ballel diaga üts kummast leivakotis ei sälgiga Olivier Peko poole ringi. Anti välja ja naati seal kardlema üle aia ja hüplema ja siis vill tõuseb käest kinni või jalast kinni pidama. Ja kui tuuman kellelgi erimetsena veri välja tuldual, uhke hõigased. Verry, mul on veri vale ja toon märke time järgitses aastast koberenis. Seal vanema teate nagu ütles, et tuu pääle peremeest või siis käed Peko rõiva sisse ja veid Uusamal kõrral hinda poole Pekothoti üle aastaga siis vilaida. Sandra kõrvale ma ütlen põllu peale vihitada kah ja, ja võib-olla siis mitte õitsenud peremehe põllu pääl, aga mujale kaubelda vanasti olevat olnu üts, vanamees, kes on Pekop ja kes siis kõiki muid asju Tiitsikud, Uuerbuli, Sprasnati palveraamatust lugema, jäina, põige Tiidjate soolakas. Ja tuu Peko papp nagu pere, mis ka tuul lihtsalt giide, kes seda manna asja võib-olla kui avalik kolle, mõistja. Kas sealhulgas kus Anne sündinud oli ja kus ta mehe kodu pärast oli, kas seal nurgas oli Pekol kui sellel jumalal ka oma sõnum või oli Peko anne jaoks võõras? Mina kaldun arvama anne Tiia Specost hinne mitte midagi, kui talle siis Räpina Paulo Priit voolainede jutu ette aiva pajutis kirabel ETV saag et kuimuudu kokku said, et Peko nagu kõlbaasi jumalaga kõnelda, Tugoko pandmine, Olas anne pult, et anne pidin muidugi üheskitme jää tuubele laulma ja lauldi selle asja. Aga too Paulo britt, Poola ei saa asi ja seal käib asi ilmselt niiviisi, et Paulo brid voolaine, seto lugemiku, Tõsa osa püüd see ütles, et õebuseni ja kuidas Isarneketel hindel välja tule Systalleuse lahenduse sinna ja ta on kõva laulja, äkki söödasi talle siis tolle jutuliini ette ja sisemine laul asja niiviisi ta välja tullagi tuli liini välja, mõtlemine oli muidugi Pablo brit voolaisa asi. Sinna oleks vaja asenest angalayst nii-ütelda keset ohist väla Holle, kes nagu kuningas või siis hoia koskildaja algati meelde. Peko sinna kõlbaasia Muugasjannasiga ütlevita ja Maharvad toosis on juba Paulo Priit voolaise arvamine olnud, aga kui SO või Jeesus kedagi ei ole, siis istu kui essu tunnistas, dime oma kusetele alambas, mitte peris ümbrise. Nonii, nagu ristiusu mujalgi õmblen, olgu ta siis pühe, Jüri keska paganausuga mõne lahe võitja olla, aga kes nii ristiusust, et on, siis on saanu ristiusu-ist võitleja. Niiviisi võisid Peko kah olla. Kovõeta sündimusele Essubult vastaja kui time on Jeesuse meele järgi jagude setukas teist väla hom, kui ta kerkib ja kloostrite, ehitas Sistu suund rätsivega Iloza Jeanne jaosoles rasse umas tunnistada, et nii visioon, mägi, Jeesusel või jumalal palju alambit omane apostli omane usukannataja vajame usulist võitleja Peko, müts naistes, niukseid masinaid. Üks naine Leelata seepose ja tegi seda ühe mehe tellimusel. Kes on siis Peko autor, kas rahvalaulik Anne Vabarna või folklorist Paulo Priit voolaid? Mida arvab sellest 1926. aastal lauldud lugulaulust folklorist Andreas Kalkun? Kindlasti on autor Anne Vabarna vaatamata sellele, et tõesti ta on idee saanud voolaiselt ja aga Anne on selle teostanud ja see on anne, maailm, mis seal on ja et see on nagu ilma mingi kahtluseta täiesti Anne Vabarna looming on just selgelt näha see, kuidas anna just püüab rõhutada seda, mida ta ise on loonud. Ta nagu väga veendunud, et ta on suur laulik ja lauluema ta tõesti kasutab igat juhust, et näidata ja kui seda näiteks Peko tekstiga analüüsida, siis on näha, kuidas Anne on püüdnud igasuguseid väikseid nippe kasutada, et te tõesti väga osavalt väikese muudatuse kaudu teeb näiteks mingi uue paralleelvärsid, mis nagu kasutab küll vanu vormeleid, kuid ometigi seal on midagi uut ja nagu puhtalt Anneliku asja, mida varem ei olnud arvatavasti. On väga teadlik oma loomingust ja, ja sellest, et tal on selline suur anne. Kust ta seda enesekindlust nagu ammutas, sellepärast, et kuule, sul on üheksa Lassarapsid seal oma talumajapidamist pidada ja, ja kus sul vill siis see enesekindlus? Ja see oli tõesti muidugi koostöös folkloristide käed, mingis mõttes on tõesti anne loojad ka need folkloristikas on käinud anne pool, Armas Otto Väisäneni ja Paulo Priit Voolaine ja siis samuti see suur seto rahvaluule kogumise projekt ühel hetkel saame summer organiseeris sellise suure setu folkloori kogumise, mis tähendab seda, et väga paljud setu noored hakkasid, kirjutame üles rahvaluulet ja mis, mis tähtis seal, selle eest ka maksti. Lihtsalt mingi lõbus folkloori kogumine, vaid see oli ka selline asi, millest sai palka. Ja see nagu kindlasti muutis tavalist laulmist prestiižemaks ja kindlasti innustas ka Annet laulma. Sellest on tõesti nagu kirjalikke teateid tõesti, kuidas anne nagu tänab raha eest ja lubab laulda veel, mida mulle veel toetust maksate ja nii edasi, enne umbes kui ta laulab, et et mul on väga hea mees, ta laseb mul laulda, aga pole ka imeda, lase mul laulda, sest meil oli eelmine aasta oli selline põud ja vili ei kasvanud, aga nüüd mina saan laulu eest raha ja nii edasi, et ühesõnaga anne võis toetada oma laulmisega oma peret ja see oli väga-väga õnnelik juhus, et sai niimoodi. Et naise positsioon seto külas 20. sajandi algus 19. sajandi lõpus oli täiesti erinev naise positsioonist Prantsusmaal või kuskil mujal, kui sa vaatad neid tekste, et ei tohi unustada, et selle teksti on loonud naine või siis mees, kuna nende naiste ja meeste elu rini erinevalt korraldatud siis me võime oletusi teha, et tegelikult ka, et naiste ja meeste loodud tekstid on erinevad ja oleks nagu kuidagi lühinägelik minu meelest vaadata neid tekste nagu neutraalsetena, et et see nagu rahvaluule olemus, et see on nii-öelda nagu traditsiooniline, kuid skiga laulik on panna sinna ka oma isikut sisse. Eriti sellistel puhkudel nagu Anne Vabarna eestlaste puhul, et kus on selline suur mängumaa, et ta võib luua omamoodi maailm või siis täpselt mingeid itkud mis on väga isiklikud ju, kus inimesed rääkida oma kaotusest või oma oma leinast või siis mingid autobiograafilised laulud otseselt, kas inimene räägib oma elust ja sellised Altlooja isikuga seotud tekstid? Neid on pikka aega nagu folkloristide kõrval heidid endale improvisatsioonilised poleks nagu päris folkloor, see pole nii vana ja nii edasi, et folklooris eriti tähtsaks seda, mis on vana ja selline ürgne. Aga see, mis on nagu otseselt laulikud, kes elab folkloristikas kuidagi tema isikuga seotud, see tundub kuidagi väheväärtuslik v mitte nii huvitav. Mul on nagu mõningaid kahtlusi või ma ei usu sellesse tohutut ürgses asja nüansse, müüdi katketesse, mida otsida regilauludest? Ma usun nendesse nendesse naistesse kes on neid tekste loonud ja ma usun, et tekstid räägivad nende naiste kohta palju rohkem kui mingite ürgvanade müütide kohta või millegi muu sellise kohta. Essu lausi meelesteni maarjameele poolasteni. Pino oksa, Nabra naljaline ilmelat siloline Kotov laulit Kuuste alllett peal Leelotellit, lauli mõtsa mõtelemma kuuse Sõnno kullema, Lauli maha maasige, Hinov kaliivad hääle Vabarna lauli varre otsa mustiga mullad hääli. Kuule minu tütrekene, ilves, silme latsekene. Agu Ilo Unestallat laulu meelest minestellet tõistlejaid Ello ele mehe kaasa käike, käine. Essu heitsis silo jõusse, laulus jõusse latva külge. Kun arvat sisse, laula, kuna tahet, tantsu. Aga jooksul Essviilo sõna, lõpp Nabral nalja sõna sulle, anna üksma jäästi jänest. Mullani moodot olla. Too võide Koto kulatele Peko maja, Illodite. Kes siis selle seto eepose tegelased on, keda siis Peko kõrval veel võiks mainida? Kõigepealt muidugi Peko vanad ütelda Peko ese, Peko imeala nuile, ummi nimi ei ole antu. Kui Ladži nüssis on muidugi Peko, siis sinna monotules ütelda, et Jeesus on muidugi seal tegelane püha Maarjaga ananägeva KUUD NAGU setukesed arusaamine, homod Kattakese oma. Kas isa jäime, kui viisi Taiwane asi enam nii ei tee ja vaevalt et Annegi täpselt ise. Aga sinna kõrvale Pekola tull nane lõuda naa näol naabrahtu võlga säne. Kuidas ütelda? Natukesest ütlesi andjak, naisterahvas, asjak, naisterahvas sellepärast et Paulo brit voolavus Teie järgi oleks ta võinud olla nagu ilma näiu ja toda siis seto laulu kah olema, teiselt poolt peasy ta olema nagu jumala vai essu kasulats ja siis ongi ta niiviisi, et pandas, elame mere viirde tamm mano ja kui pulmi beeta sisuma külge igasugu mõttes Huun olemas kohe Kotsile pulmarahvas sisse panda, aga seal seal kõne kaol tuust puskar või ei saa. Aga no tool hinne, kui labra siis Pekonaasias SAISis muidugi Peko poole siis seal ei tee, see on niiviisi sünnis. Kats last, puja, mõlema joroski ja tena Merosk joroskam, siis julge ja Juusk ja aganatuusa sõja ruttu veega surma. Merosk Homsis kandlemängija tuues Ello tähendas seto ristinime, mis kõik vinne perra olnu, seal on meron, üts, mide kerikum hääs, tunnistan ja nust meron, tollest tulev Meroskvega ei lase välja. Aga see naise nimi ka Tubjasi kah olema, nendest on väga haruldane nimi tegelikult aga Tubjašerema tegelikult, mille päritoluga May pähe taandaga nahwašiine sinna kõlbasinabrada traatides. No ja siis sinna monolet Merosk võt kah hindele naa see, kui ta siis üksinda jääs, siis kui ime omma vinnemale vangi saanuku veljo, surmasaanu guesanakas kuningas ja lähed sinna Petseri liiva koopahe kuninga Ello pidama ja Kodoinapu ei tule ja siis Tallo on vaja üle Rabita anne hoolitsust olla eest, nii et ruttu-ruttu-ruttu tulema, laane võtta siis oma õnne tuua üts nendest jumala kolmest näitsikust, kellega kaubale saias, kellega jumal nõuame esima pulmapidu õmmelda, sinna tallu viies ega seal palju rohkem. No vot, kui tore ta on, ennast ka nagu ilma ei jätnud. Ka oma nimi on sisse kirjutatud sinna. Kas ta nüüd kaual kavatsus Hollema südajaid Iieki, aga noh, seal on rahvalaulus oma kolm nimme põhimõtteliselt olema ja üts tuli vallid ja võib-olla anne siis meelega vetikatulle. Oma Elle ja ilusa Hi kuu peale kullad. Abral kasve Kallel kats poiga, Hekko lindu ülest pilliroo, oodud Boy kava Nõmbat imelast Edi meist Holly ööks tuul Puial joraski nimi, panna üks hinne Hellekeyst Peko maamat marjakest kine veste hällid, telli kinesti kiigatelli oroskist julge poig, pik Peko Puiacene, läksite rotte, Helme ini ai kast mõhe. Kuugasta kallis ese, läts pikes vana deko. Nii kasvadel kalli kanase ise kirje ülendile jummal andeks, jälg jälje tõuse, puja, kalle kandlemängija, talk kolliese Tarkine kalle kanas vanemba. Rutt oletsid pikes Peko puja Asva kanasa suurest. Millised on siis selle Peko kui jumala kohustused, sest teatavasti ju Essuda jumalaks kuulutas, et miks Pekost sai jumal ja, ja mida see jumal siis saab korda saata seda heaks? Tähendas mu arvate Holdu juba niiviisi, et Räpinamis anud tuummõte, et Peko ei pruugigi olla algusest pääle kuninga suguvõsast, aga siis Essuva Jeesus on tuugestima kuningas, seto kuningas, kroon ja Nurma jumalas kah. Sellepärast et tuur Peko madu mustime ime kristlust jummal Nurma jummal mõne mõtte, need tuulasi vast säält Narva Paulo brid voolenol tuusis, kes levis edu mõte, et kui SO tühistamise vaid käsu pääle Peko sõja, Harkja onu ja väljastpoolt tulnu vaenlase neidu, seitse kamm, Parun, seitse kuningriiki või neli kuningat, mis ta Holle maha löön, Esko vangist saanud Paeda tuubele siis essu kroon, Peko, seto kuningas ja sinna monokorraga Anneldat, et noores nurme jumalas, aga sinna monoSAISis panda tsipakene muid asju tähendas Peko vihma üle valitsuses, küll sina sai taha, viiluta ilusa mõtte tooniantiimseteku isale, nurme pääl ttu Kiiora tammenuia do kõlbas sõja har, aga pärastpoole on tarbeco jaossis ka vilekasvatamises kõlbulik ja Etima kõlbashil tuu jaos eta mõnui kasuma panda siis sinna kloostri Kotsile tamm, Tõsa Osahma vil, Hanne ütelnud Peko nuia ohja oma Filbekoge, kuinime lõudeltki äkki homme tema meele järgi olnu siis time juhatas sinna hädanke vile. Vihma sis nakkas hüljeste kasv. Ma küsin siia Kiyara juurde vahele seda, et see on siis nagu selline muinasjutu võlukepp. Jah, ka Annelgi sellest nii ilusat ettekujutust ei ole ja see on moorust KaPolobriidopultele mõteldu. Vasteski nimi on tuua sellepärast, et see tule minna sõnast Gior mis Olesi siis tsipakene valitsuskepp, aga põhimõtteliselt Geov kiriku mõnuga. Ja ta muidugi ei ole siis piiskopisaua, aga midagi sinnapoole homme sõjanuiasid, saun nagu ei kõlba. Pärast pool on Aadu mõtlema männe mene muuta peaks ju olema, siis on peaaegu nagu soomlaste sambogaad, seletusi on palju, ega üts kujutasite esi muudu seal peaaegu võisiksetukestele välja. Mence kunstnikele latsile tuu teema, mäletate, Türgi asi olema? Müüa ant Peko Pekole keeret Kiierre käteesinejaks anud esi ütel kallis täkke, Katsatelli koole Peko pik poig kõva miis kõrreline võttasa Gior e kirsta, kallis pane nui kaasala. Peko eksa kõne, Puiacene, minu kallis kannakene. Agu sul, kuna vaja tule taga täili tarbest siis võta kiustast Kiyoret, Tamma nuia Umast hulgast kes saavakub täe kehlekese kaera, kõrre kasinakas siis näide keppiges vile, kallist Nuia Kaarole. Küll siis kes või kerge hüse Kaara nuia kargase, kes saavad jää kui kinda kaera tere cappuda. Riga nakkas žeste, rühki, mehe tõug, riste tasa maheviljas ase kõigile viljend. Zaza Matska vaesil. Poid Jaan ele ese sõna, kasvo pane sõnagaalade hääli. Varssilet sõda, sõda, Lõmma hinne vägi visk, Lõmma, siis võta Gior kirstupõhjast võtta Nuias tammenui. Peko keeles keskehe, suur vainu vai halle Peko õksa hinnast mõrostalla kulla söand, korrutel Giorraga naka keeretänne tamme nuiamas mahevine läis Jõksis tapad kui vihma, leedulaisi kui leiva purutatsamaale poolaka õisi leotad lätleisi. Siis sa minna neelehte ese hinge ülem telle. Jummal anna sul julgust järge joosta, kargud Kaala rakk. Kui Peko kuningas nakassis, siis Püts tüüem olema pärast sõda nuid mõttes Luum, hirmus palju Nurdule võtad, tuleb puhtast, et, et inimesi Ellessaazi, öiste Kalevipoja on teda ka olema ja Kaleva lahendada ka olemas. Tualüts, asi teine asi, mis sinna nüüd homme Kalevipoja kündmine, seda nagu Paulo brid, foolane saanus nagu Etepa kuues. Aga Annel oli oma häda, tema oli seto talonane. Tal oli muidugi päris killusja hüve ja pikalt sai vällja laulda, tuud, mis perre sündis ja, ja kuivviisi tun Nabra hinnas tund kui Inemise sünüüse koolase, kuis näid sajuta seal kunstimäe ette kujutas Tuudmistu kuningas pead tegema, seal jäi ta lihtsalt hätta. Seto laula ei ole sugugi Kuki palju kujutatud põimsiseks, rahuldas Eestis on ka nutuvenna sõjalugu setu han tuuga tuntu ja seal hobused hoia Hiinas sõja keskele, siis tulevane kodu-ist tapeta seda, kas ta õpetas ja kõik muu asi palju rohkem ja seal ei ole. Ja kui anne pidi nutsin kangelast kujutama, ma ei usu, et tulle poolobrit vool asjal oli pikalt väljasid, mis seal pead olema ja Hannes ison tunnusena Iloza idee pääle, mida Wynne kangelaslugude bõliina ta omm sajandit lautu, mis seal homme, kui kats väge vastamisi laevas, istu taandudes tolle pääle vägilase vinne poole pealt, siis oma ja võõras kokku ja pluss see valmis või nii olevat Etu Wynne vägilane lätte keeruta sütele poole, kirjutas teisele poole, ühel pool on tänav tühi vaiba lage väli, macho lüülide Tõzelbul oma annetega täpselt niisama hom Pekusel näppu keerutas siis Lindas ja Ellüümete palju. Ühesõnaga üts mitme vasta ühenduse lahendusele, aga siiski toda tähele ühise vedal purest asi, sellepärast ta ei mõistaki. Kujuta, mis asi kuningal olla asja teete. Ma usun, et tuua niiviisi, et need müükol ärka, onu ja Pekoras kindlale mõõgad. Tolle jaossetel ole sisuaarifvil vaja. Tule Nadulge õiget tähendust ei ole. Ei. Ja siis on ei mõista sinna asju monomanda, sellepärast on Tuutalt ühes jäänu. Ta ei ütle, kui palju aastitu kuningas seal Peko kuninga Holle Te olete, hüppas tollest üle Pekoracaskonnas jääma tuure Asinikeste mõistasi kõneleda ja siis muu Venera. Peko Sis lausi neelesteni oma meele poolest. Rikkus on hinde, käe korgus umakoda, haardiale manna hammakese, ehk jälle rüübikas, ilusat maanaist jälle valusat vaht jälle. Ilusana töö tegi jälle valusa vaiba, nägi jälle pekki, Elle Anna ei pihtokalist suitsile sukakalisi. Tjastus minu asemel minu jälile jääs. Tuu saagu suust suure Herre kaleniast kaubani. Putinagu žeste, mine kaup Heste kalluma. Näide saagu kana kaluvatse. Ülihea isekirje. See kuude siis selle Pekond uinuma saadab, ega seegi pole nagu tühjast-tähjast võetud koht, see on väga sümboolne koht siin setomaal, et see on Petseri klooster, et kas see on nüüd anne, väljamõeldis või tarkade folkloristide pakutud variant, et see on väga suurepärane lei. Ma harva kahetsen häälevid, aga ma panen selle nüüd küll kirja Paulo brit voolaisele, tähendaks kui teil see eepose katsetusi alguse Holles, istu kuningas, seto seal Petseris, seal oli hästi palju seda Petseri vägimehest üleval koni tuuni, ET haiguna Petseri vägi, mis ütles, et kuigi me üles aetud Timmema nüüd karjapoiss, kes uskuma ei jää, ei kuu veri alt vere dist, päevalehte ja juust, siis ma tulevitscard kaema Appil aga rahva tahte vastaselt kasutas ja sellepärast tuua sinnapaika lihtsalt toll tuua asi, et Annele pakuti siis välja Peko kodus on seal liiva koopi loomulikult Petseri, aga seal oli võimalus jalg edasi arendada, näidata Peko oligi Esso Tiinrilos ahe, kui tal siis surm mano tulle kuulma naased, siis ta tahtsa sinna liiva koop vahe sai enniguse Leepase Hongijaid essu esit pansi usele kulatsele väretile tabab teed käki sinna südamele siia. Ja noh, mõni muugi asi on siin näituses Petseri kloostri Honguusatu tammi seal üleva hommikele aiake ümbrehited, mida muu ütles, et on siis Rootsi raudpäeva kargata teistkümne tamm dras nuia maasis ja ütel, et kui ta nüüd kasu mõned, siis mu riik tule siia tagasi. Aga sinna manu edu tammenui on Peko pult, pantusin, tuuled Skazuma ja siis sai anne sinna monopanda, kas tuuletoll voolu brit voorus ja mõtet uus mõttelise kindla ütelda, aga tsirka saidki sinna laulma tulevasi Pekosa vil ütelda mänedu Kuhe laulu kuna laulda, kui tuuled sinna kamara tuummõte, mis Peko ennustused kõik Täudeleidž, toda ole mõtteta on sugugi Räpina mehistu omann, esik, monopannu, tuu kui viisi, mida siberi ja too kui viisi Jacques oli vahe pääl too kuivici arl õppi 1000 Annebus mõtelda oma elust sellepärast, et nimel lets sugulane sinna Siberi ja tootja sai laulda ja mul tõesti asja. On öeldud, et kui rahvas saab eepose, et siis tema identiteet kosub tugevalt. Kui palju on Peko setod aidanud. Kas Peko elab veel, kas Peko on veel olemas? Seal on niiviisi, et kui anne, kattekümne katsel tars aastas oma õppuse saad siia Opnu meeste kätte valvurid voolase kätetegevuse, Tuuka, eesti kirjandust, artiklikese Kiroti, siis ta jäi sinna arhiivi, says maja, seal saysseniaani kooniatškatul veel võisid toda asja edasi arendada küll ja väärtule Siidu välja tulema ja noh, soomlaste abiga nagu garai poid Kuopio Bella lul niidulisetud Kriste siis rahvuseepos ka välja ja seal tegemise näpuga võitkene man Kolnuma nimelt tõusegi, et sellest Anne lugu laulast see Peko kõlbosikat Krokkab rahvuseepos, nõks kangelasega tegemist mujal ei pruugi olla. Nüüd vahepeal võis ütelda tolle pääle, et see on, mine vastaga lõpukukodzilomaaneedimeni Boscahvelle tulnu, tõsi küll setup kõigil võib-olla nii hästi kätte ei putubki, sellepärast sõnu küll seto keelehtu suure sajajane jogoolu laule, nii nagu tema armastatu väisenen 1993 üleski rott, aga raamat esiSistudel ka inglisekilde edu mõtelda üle maailma, nii viised eepose võrdlemise mann, Saasiga kaija, kui siis natuke siledam, lautu tuum lõikas seal üle maailma, võib-olla tsipake rohkem kui setukestame. Aga kui nüüd tagasi tulla, mida tähendes Peko asetub ka esile, siis siis peaks ütlema, et sealt Do lehtivaid mõttekäik, et et setopoisil võisid kuningriik olla ja seal nahtul niiviisi, et kui eepose päätegelane on Peko ja time kuningas, siis võisid kuningas edasi olla Peko nime pääle ja, ja siis noh, lahendus moorus, päris löödud, uued rahvas taas eksvalli ja iga aastaga tagasi. Siis kuningat valli ei tasu, ei Mobelgolgid, uued, äkki midagi juhtus ja vahepeal Ilodokum niiviisi lihtsalt Lucadade saata põlvega perse. Et siis võetas kuningal pää maha, aga kui asemik kohtuda, võid niisama minema saada. Ja, ja siis ta niiviisi, et ülesoo või minema aastaga või siis üteldi suvel Olgümnes kuningriigipäi, meie kuningas Peko, kuninga asemik, ülemsootska nime, siis saa valitseda peaaegu nagu Pekonna, tuutulesin napitajataks dekot kulles ja teine asi, rahvas hindas kaste õigla deko käsust aru saama ega saa Vilo saadet, sellepärast siis kui järgmise aasta Pole meeldinud esis hoiatas, vahtsane, jäägu nende kõik asjad lennu siis võib-olla. Et see anna aeg ongi selline, et seal on läbisegi tema praegune hetk, tema kõige kuumemad uudised, kõige värskemad asjad, kõige moodsamad asjad annab, jääb olla alati väga selline moodne ja nagu ajaga kaasas käia. Kui ta teab mingeid võõrsõna või mingit vene sõna, siis ta kohe paneb selle sinna laulu sisse näidata oma oskusi ja kui näiteks kuulata Anne Vabarna tehtud lindistusi, intervjuusid Aneraid kaasale tahaks lennukiga sõita, et see kõik see, see uus aeg, et see on annesest kõik olemas. Sa ei ole niimoodi, et Anne elab kuskil minevikus, mõtled mingitele pikoodeleva mingitele kellele iganes. Aga Anneli, just selline selline inimene, kes on suutnud nagu sulatada selle kõik ühte tema loodud tekstides on just alati näha see, kuidas just see kõige viimane kaasaeg ja siis kõik need vanad asjad on niimoodi läbisegi ja koos sellises organiseerituses, mis on just ainult Annele omane, äkki ta on konjunktuur tne. Kui sellel sõnal pole negatiivset tähendust, siis muidugi ta on. See on ju hea lauliku tunnused, püüab võimalikult palju harrastada oma auditooriumiga. Ta peab tõesti tunnetada, mida talt oodatakse ja kui ta laseb oma lastel kirjutada oma laule alati nende vihikute alguses on tervitused inimestele, kellel on need lähvad. Lõpus on kaad, Anne Vabarna tervitasin ja soovib teile head tervist ja see on väga isiklik. Ei ole niimoodi, et laulab mingi laulu. Laulan täpselt, sellel on kontekst olemas alati, et Dane ei, ei meenuta mingeid laule. Ta loob ühel hetkel täpselt sellise laulu, nagu just sel hetkel vajan. Anneli on just iseloomulik see, et väga-väga püüab varastada auditooriumiga. Üks selline põnev näide selle kohta on see, kuidas armastate väe isa nendele Janne Vabarna juurde. Alguses kirjutas üles igasugust sünniga surmakombeid, aga siis ühel hetkel kuidagi selgus, et Anneuskuga pikki laule laulda ja siis anna otsustused laulab oma esimese pika epase nii-öelda ja siis hakkas laulma sest noore naise surma lugu, et kuidas noor tütarlaps nagu meheleminekuikka jõudnud ja siis ühel hetkel otsustab, et ta ei tahagi mehele minna. Et ta parem sureks nagu läheks taevasse Jeesuse juurde, aga siis sellest on teada, siis ma väidan, on sellest kirjutanud siis Anne järsku hakkab mõtlema, et võib-olla see ei olegi ilus laul, et võib-olla see ei meeldi sellele soome härrale. Võib-olla talent veel selline lugu, kuidas tütarlaps ei taha abielluda, sureb ära, mis lõbus lugu see on? Siis ta küsib oma tütre käest, mis tütar arvab, et nagu, et et kas tal kõlbas sellist laulu laulda, tütar arvab muidugi, et need ära nii kurba laulu laula. Ja siis ongi täpselt nii Dali umbes oletama tuhandeid Varssavi vanalaulud ja siis Hetkel ta keerab selle ümber, et tütarlaps ikka otsustab, et ma abiellun. Ja siis pere korraldabki ta suured pulmad ja sellest nagu epasest tulebki suurt pulma epas. Aga siis raisal on sellise väga hea folklaristina pärast pulmajäätise valmimist küsib siis ikkagi, et aga kuidas alguse idee seal oli Anne kuidas neiu surmal laul oleks lõppenud? Sammel laulab veel selle neiu surma lõpuga sinna. Et see on selline kaheharuline eepos. Ja see on just näide selle kohta, kuidas, kuidas Anne vaatas auditooriumi pingsalt, mis võiks meeldida, mis võiks mitte meeldida ja laulis täpselt niimoodi. Voolaine oli selline karskusliikumise tegelane ja siis oli vist probleem selles, et polnud nagu eriti mõtet seal nagu napsitamisest laulu lüüa, aga siis ta kuskil vist leidis ka Peko see ikkagi selle koha, kus napsitamine nagu sisse tuua. On nagu tõesti väga hea selline diplomatest, et ta suudab lepitada igasugused nagu sellised tõsised lepitamatutena näivad asjad näiteks kristluse aja nii-öelda paganluse segamine. Et Anne on Peko eepos näida, kuidas tema jaoks mingi probleem, et ta on nagu need asjad kuidagi enda jaoks täiesti korrastanud, niimoodi, et üks ei sega teist. Et Peko Jeesus on täiesti kuidagi hierarhiliselt seotud ja mõlemad on head, üks ei ole halvem kui teine. Sest nende inimestega, keda on tundnud, on ta nagu mingil määral mõjutatud ka nendest ideoloogiatest, mida inimesed esindavad või millest nad on mõjutatud. Et see voolaise karskuse ideoloogiad on tõesti Ale epaski sel teemal. Annele oli ikkagi jumala andnud väga pika elu ja nii, et ta jõudis ka Moskvas käia ja näha ära selle vene valitsuse ja, ja ka sellega vist edukalt hakkama saada, lasi aga paar kiidulaulu Stalinile ja läks selle elu edasi. Ta ei ole tõesti mingi probleem onu tammele. Ta on oma elu jooksul väga palju selliseid pühenduslaule laulnud, et kõik sellised inimesed, kes on mingil põhjuselt tähtsustanud, arstid, preestrid, tõesti mingid brigadirid või partorgid ja kes on kuidagi hannes hästi suhtunud ja Anne on omad, annaks kohe ära laulnud Annel vallanud seda regilaulutehnikat nii hästi, et see on andnud talle tõelise vabaduse, nagu luua igal hetkel midagi uut. Kindlasti anna on looja samas, et on looja, see kuidagi ei vähenda seda nende tekstide Fokloorset väärtust. Et see ongi nagu rahvaluule ja kunstluulepiiril nii-öelda, kuigi oma vormilt ja mõningatel sisuliselt talt omadustelt meenutab rahvaluulet vägagi, aga siis samas talun selliseid omadusi, mis muudata ele kirjanduse sarnaseks. Pole seal sellise suulise kultuuri hävimise piiril tekkinud asi, et seal on folkloori kirjaliku elu. Tänase saate Hüdsik täht oli Anne Vabarna ja tema lugulaul Peko. Meie lõunaeesti kirjanduse saatesarja toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Seto eeposest kõnelesid ajaloolane Paul Haguja, folklorist Andreas Kalkun. Katkendeid lugulaulust luges Merle Jääger. Mäger. Saate seadsid kokku režissöör Külli tülija toimetaja maris Johannes kuulmiseni.