Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Minu nimi on Mikk Sarv ja ma olen stuudios koos professor Evald saagiga. Täna õhtul räägime Uku Masingu aastast. Uku Masingu aasta algatajateks olid Uku Masingu kodukülarahvas tema kodukooli rahvas, koduvalla ja kodumaakonna rahvas, ehk siis lippa küla, Raikküla põhikooli, Raikele valla ja Rapla maakonna rahvas. Aasta tagasi leidsime, et eeloleva aasta, see tähendab praeguse 1999. aasta kõige olulisem sündmus Rapla maakonna jaoks võiks ja peaks olema Uku Masingu 90. sünniaastapäeva tähistamine. Masing oli avatud inimene ja igatses kokkupuudet ja ühendus paljudega. Ometigi oli ta ka väga nõudlik inimene ja ta tahtis, et inimesed oleksid samuti õpihimulised nagu tema avatud ja tundlikud elu ja elusamuse suhtes. Päris alguses, kui saime kokkukorraldustoimkonna, aga kahtlesid paljud kas Uku Masingut on üleüldse võimalik inimestele arusaadavaks teha, on ta ju tuntud väga kõrgetasemelise mõtlejana. Keeruka luuletajana ja Need mõtted kõlasid 1998 11. augustil lippa koolimaja käsitöösaalis. Kuid sammhaaval jõudsime edasi. Ja ka hirmud jäid vähemaks. Hirmud jäid vähemaks ehk ka sellepärast, et sellesama küla ja inimeste tunne oli hea heinu pere suhtes. Evald Saag on elanud heinu peres õige pikka aega. Ehk oskad sa öelda, milline vaim valitses heinul Uku Masingu kodutalus. See vann ja meil oli seal töökas ja kaldus haridusele vanataat. Uku isa oli kõva põllumees, talvi palju heinamaid naabrite ka koos tekitanud palju ettevõtmisi. Heaks naabriks oli talle Jüri veteema. Praeguse kirjaniku Enn Veteema-vanaisa. Nad ka koos võtsid ette koolimaja ehitamise. Ja koolimaja on niisama vana kui Uku. Nad tegelesid kiriku ehitamisega heinu, ta põletas lupja kiriku jaoks kõik lubi Rapla kirikuseintesse heinud laadi, põletatud sinna veetud ja juhid, et tema oli ehitusmeister, giid, tööline ja tema poolt on pandud paika Rapla kiriku altar. Nii et ei saa öelda, et heinu pere oleks olnud eraklik ja poleks teiste taludega läbi. Ei, ei, läbikäimine oli suurepärane. Ma olen heinu, rahvaga, heinamaa, olnut heinama tulid kodust kaugel, mindi terveks nädalaks ja ka teised peret tegid sedasama. Ja siis me õhtul küpsetasime varda otsas naabritega soolasilku ja mis iganes. Nii et see pere oli väga seltsiv, teistega pojas abi ja andis teistele abi. Mulle on kõige meeldivam olnud Uku Masingu aasta korraldamise juures seesama tunne, millest sa praegu kõnelesid, kuidas lippa külarahvas on tulnud kaasa Uku Masingu aastal sündmuste korraldamisega, külaelanikud Tiina viin. Anne Kall heinu talu praegused omanikud Illar Pata ja, ja Kai Pata, aga samuti paljud teised küla inimesed, kooli direktor Ain Bildre. Kuigi alguses kaheldise kõheldes annad siiski hooga kaasa tulnud ja tegelikult väga palju inimesi kaasa tõmmanud Uku Masingu pärandi ja tema vaimuga kaasa tulemiseks kaasa kõlamiseks Kuulame Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonnapäeva eelõhtul Tõnis Mägi suust kõlanud laulu. Selle laulu Ki tegi ta tulles kaasa lipa külarahvaalgatusele. Ja see laul kõlas esimest korda 21. juuli hilisõhtul Rapla kirikus. Juurde küsima kas veerema meeles? Me vahiks Tõnis Mägi laulis Uku Masingu sõnadega. Üksindus täna vihkan lähim või suurim. Ja tõesti on Uku Masing jäetud üksinda jäetud üksinda, ses mõttes, et paljud ei tea temast ka tema koduküla noored inimesed ei tea temast. Öeldakse, et ta läks varakult ära ja ta elas põhiliselt Tartus. Ja järjest on kasvanud külm ja võõristav müüt arusaamatust ja, ja keerulisest ja kaugest Uku Masingust. Kuidas sellest müüdist üle saada, kuidas tajuda seda õrna, tundlikku ja kogu elavat inimesi, taimi, loomi, kive, tähti armastavat Uku Masingut ja seda sõnumit, mida ta läbi põlvede kandnud. Uku Masingu aasta toimkonnaga püüdsime leiutada neid ideid. Üks mõte oli kirjandusvõistlus kus inimestel on võimalik kirjutada luulet, kirjutada esseesid. Võistlus oli mõeldud koolinoortele, gümnaasiumiõpilastele ja üliõpilastele. Teine mõte oli heliloominguvõistlus. Kolmas oli raamatukogutöötajate õpiring Rapla maakonnas. Neljas oli Uku Masingu teoste ja kunsti tööde näitus Rapla keskraamatukoguks. Ja lisaks kihelkonnapäev, mis oli Uku Masingu loomingule pühendatud muinasjutukool heliloominguvõistlus ja Suvekool Uku Masingu teemadel. Kõige tipuks oli Uku Masingu sünnipäeval teaduslik konverents, kus esinesid Uku Masingu õpilased, kaastöölised ja kaasamõtlejad. Viimane toimuski 11. augustil ehk tänases siis nädalapäevad tagasi. See aasta on näidanud, et Uku Masingu et ega kaasatulijaid on palju rohkem, kui keegi julges arvata on kooliõpilased kevadel korrastanud heinu tee Uku Masingu kodutalu ja koolimaja vahelise tee. Üle 60 töö laekus kirjandus ja oma loomingu võistlusele. Üheksa kaunist koorilaulu tuli Uku Masingu heliloominguvõistluselt ja teist sama palju kammermuusikateoseid. Ja samamoodi tuli palju rahvast ka Suvekooli muinasjutukooli rahvusvahelisse kunstilaagrisse ja ka konverentsile sünnipäeval. Milline võiks olla Uku Masingu aasta sõnum Eestimaa noortele ja samuti meie noortele usuteadlastele. Eemalt. Asi on ju selgem. Meie ei pea kõik tundma heebrea, kreeka, Sumeri-Akkadi ja nõnda edasi kahtekümmend keelt, et Masingut mõista. See on nagu õnnetu vabandus, et öeldakse, et Maidule toimine ostsinguga. Masing on väga lihtne mees, ta kõneleb eesti keelt meile. Tal on palju kirjanduslikku pärandit järgi jäänud. Ja tema meeld tema meelsust kuulutavat meile vaikset talve. Ja suve hingused üle meie põldude. Ta on väga mõistetav, tuleb ainult teda kuulata, teda lugeda. Ja selleks on palju tehtud, et ta juba ta oleks. Palju on veel teha see, et tema usulised mõtet edasi läheksid. Don üles otsitud kunagistest palveraamatutest 150 palvet koolidele. Ja seda nüüd nendel päevadel nädal tagasi esitati nii sõnas kui muusikas Raikküla koolimajas ja koolimaja õues. See oli suurepärane. Mulle tundus, nagu seisaks ka Uku Maasing meie kõrval meie keskel. Tema hingus levis seal, Maasing ise nimetab seda meeleks. Me olime temaga sama meelt. Me laulsime kaasa, mõtlesime kaasa. Ja siit edaspidi tulebki mõtelda. Edasiminek sellel joonel. Siin oleks ilus kuulata, kuidas üks Uku Masingu meeles liikujaid lavastaja Jaan Tooming loed selles samas sinu poolt nimetatud 150 palvust koolidele väga ilusa palvuse, kui vanasti räägiti tuulest, mis algab Johannese evangeeliumi kirjakohas, tuul puhub, kuhu ta tahab ja sa kuuled ta häält. Aga sa ei tea mitte, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb. Nõnda on igaüks, kes on vaimus sündinud. Kui vanasti räägiti tuulest siis kõneldi vaimust sest ei olnud vahet hinge vahel ega tuule vahel ei vaimu ega maru vahel, kes jookseb oma otsatud rada. Aga keegi ei teadnud selgesti, kelle hing oli tuul ja kelle hingetõmbed viskasid lendama. Maru. Mõni mõtles, et tuul pole muud kui igavesele maale minevate surnute elu, õhk. Ja teised arvasid, et maa elab just niisama nagu ta lapsed ja hingab sedaviisi nagu nemad. Ja oli neidki kuu all, kes arvasid, et jumal hingab tuult. Ja seda, et tema hingeõhk jookseb Marula üle lageda maa. Ja nemad arvasid, et kui tuul läheb inimese sisse, siis tema hakkab tegema vägevaid jumala meelepäraseid tegusid. Sest jumala vägi oli tuules, jääb marru igavesest ajast igavesti. Aga keegi ei tea, kus on ta kodu. Ja tema sünnipaigal ei ole nime. Ja kuhu ta läheb. Võib ainult küsida. Kuid vastata ei mõista sellele keegi, lind ega kunagi mitte. Seesinane, kes kuulab tuult ja mõistab ta häält. See mõistab jumalat. Aga see, kes läheb tuulest mööda ja ei pane teda tähele, kuidas see võib teada, mis on jumal võib-olla kätte armastab tähele panna kõrk tarku sõnu meeles pidada lauseid, mis endile uhked nagu iidsete koletiste varjud, kui nad tulevad inimeste une, nendesse. Aga kui tema ei kuule seda, mis tuul räägib rohule ega hooli jutust, mis ta kõneleb pilvedele siis ta on otsekui tühi, millest just nagu ussitanud õun, sest kades sõnad on surelik, kuidas sõnad. Aga tuul on igavene. Seesinane, kes kuulab tuult, kuulab ka jumala hingetõmbeid. Ja jumal räägib temaga vahel tasakesi siis valjusti, et inimene mõistaks, et ta saaks aru sellest, mida tuulel lekitaja tahab ja ei arvaks, mitte, et tema on üksi maailmas ja ainutähtis. Ja siis tuleb tuul temast sisse ja võtab elada temas. Ja ta saab jumala hingeõhutempliks, sest tuul on pühitsenud, ta keha endale majaks. Ja tuul räägib tema seest, teistele tervele maale ja taevatähtedele. Videole paikega kohta ei alla ega ülal ei paremal ega vasakul, kuhu ei ulatuks tuulelaul. Sest jumala hingel on kõikjal ja neile, kes hingavad teda endasse tema on tõotanud igavese elu ja rahu millel ei pea olema lõppu. Kumoosingu lemmikrahvaid oli muistsed keltid keltid, kes elavad praegu Iirimaal, veitsis ja Šotimaal. Tunnetavad samuti taimede elu ja nende ristiusk on midagi sellist. Selline ehk oli eesti algne arusaamine jumalast ristiusust. Kuulame Šoti mägialade ansambli viiuldaja panus. Lugu väikeste maahaldjate tantsust. Väikestest maahaldjatest, kellele kangesti meeldib tantsu lüüa ja samasugune elurõõm on iseloomulik ka meie Eestimaausule, ilmselt ka meie algsele varasele ristiusule. Talle on tulnud härraskiriku aastad, siis on meid kangeks ja jäigaks teinud. Kuid seesama looduslähedus ja tasakaalu tunne on sõnum, mille poole püüdis Uku Masing ja tema kaasõpilase ja kaasõpetajana Evald Saag. Plähivalt Sa kõneleksid sellest, mida te kavandasid kolmekümnendatel aastatel. Milline oleks pidanud Eesti kirik ja Eesti ristiusk olema ja kuhu me teaksime siit kõigele vaatamata edasi minema. Mina olin keele õpetaja ja iseõppija Tartu ülikooli usuteaduskonnas viimased vabariigi viis aastat ja enne seda olime juba ukuga hääd sõbrad ja töötasime selles mõttes, et kust väljendada ja kuidas viia rahvani Masingu sõnumit. Ja mul oli võimalus saksa okupatsiooni ajal töötada kahes kirikus. Tallinna Toomkirikus, Tallinna Kaarli kirikus kalk saasta Jaani kirikus. Ja seal oli võimalik seda sõnumit, mida head kuulajad praegu kuulsite edasi anda, sõnas aga muusikas. Sest meiega olid kaasas head organistid, palju kontserte peeti. Ja sõnum jõudis inimesteni. Too põlvkond on kõik kadunud, on läinud juba igavest stele rohumaadele. Aga me mõte on, kuidas me saaksime seda tuule huviliat seda hinge leili rohkem ele edastada. Praegusele Eesti noorusele kooli, noorusele, üliõpilastele ja kodudele. Me vajame seda. Muidu meie upume äripäeva tolmu ja oleme kadunud lehekülgaegade raamatus. Ei taha seda olla. Tänavuse Uku Masingut suvekooli raames juhatasid Rapla kirjanikud liia Andres Ehin ka loova kirjutamise hommikupoolikut. See vältas vaid kuskil kaks ja pool tundi kuid selle jooksul kirjutati väga ilusaid luuletusi ja mõtisklusi. Inimesed said vabaks krampidest ja usaldamatusest hirmust, et kas mina nüüd olen looja, igaüks tajus, et tõesti see looja tuul puhub läbi iga inimese. Võtsin ka ise sellest osa ja minuni tuli üks niisugune jaapani tanka. Kõukannus kõmab kui Juku Kõuk egoist hingab meelde. Raikküla valgu nõide järg pidevat elu tuult. Ja see, et Raikküla valgu vaimuinimeste elutuul kannab inimesi tänapäevani ja tõmbab järjest rohkem inimesi kaasa olema tundlikumad ja olema avatumad ja kõlama kaasa sellele ürbsele elusamuse sõnumile, mis alates sumeriteston ladestunud piiblisse ja jumala sõna kuulutajate sõnumisse võis tunda. Uku Masingu mälestuskonverentsil. Järgnevalt kõneleme peapiiskop Jaan kiivitiga, kes oli üks ettekandjaid Uku Masingu mälestuskonverentsil. Ja mina räägin kui Uku Masingu õpilane ja asendan kirikus tervet väikest põlvkonda kes väga hästi oma ideoloogilist haridust saanud viiekümnendatel aastatel, kuuekümnendatel aastatel ja ja meie jaoks on ta kirikus ikkagi nii-öelda teoloog, barrex, seal Laans väljapaistev, ainulaadne, ja kui tänasele konverentsil ettekannetes käsitleti tema mitmetahulisust tegevust ja, ja loomingut on suutnud väga palju korda saada siis kirik, kui hindad teda eelkõige loomulikult bioloogina piibli tõlkijana, bioloogina, vana testamendi asjatundjana ja, ja tunnustada autoriteedina Eesti kirikuloo uurijana ja, ja vaieldamatult nüüd on tal olnud oma nägemus ja oma sõna öelda ka religiooniloos. Nii eesti muinasusundit käsitledes kui ka maailma teisi religioone osa on ta andnud oma õpilastele edasi loengute kujul, osa toodangust on jäädvustatud trükitud tekstis. Aga 90. sünnipäeva tähistamist peavad ma väga tänuväärseks ürituseks. Seda puudutab ju laia inimeste ringi. Kiriku puhul on samuti vajalik Rostada tema osa läbi nende aastakümnete, mis meil on jäänud selja taha. Sest ei maksa ju ka seda unustada seda aega, kuhu tema loominguperiood langes. Ja mis oli meie maale kui kirikule raske. Noore mehena Tartu Ülikoolis alustanud ja minu doktoritöö kirjutanud kolmekümnendatel aastatel selle järgi sõja-aastad ja Nõukogude periood. Tema kohta on öeldud, et tari mingis mõttes nagu erakliku eluviisiga näeksin asja siiski natukene teisiti. Tal oli kindel suhtlusringkond, kiriku piiras ka õpilaskond, tal oli kindel suhtlusringkond Tartu haritlaste hulgas, kus ta elas ja kõigil nendel tegevusaladel, mis oli ju lõpmata lai, lisada veel filoloogia, rahvaluule, teadusmuinasjutt, uurimine, mis sinna kuulus korraga raske, ühe pilguga nagu haaratakse kõike. Mulle oli üllatuseks täna Vello Salo meenutused. Kui pagulased andsid välja looduse piibli kordustrükki, milles vana testamendi osas Uku Masingu käsi määravalt tegev oli et kodumaale olevat sellesse olnud üksikuid eksemplare mis on eravalduses põhiliselt. Nii et kui tahta. Kui võtta, siis siis tee kiriku jaoks kui ka kogu ühiskonna, meie pealekasvava põlvkonna kultuuri hariduselu jaoks. Ma näen selliste päevade korraldamise vilja, eelkõige Masingu tegevusele laiemas tutvustamises. Kas võib öelda, et Uku Masing on eesti rahva toonud lähemale jumalale ja jumala armastusele? Kindlasti, ja ma mõtlen selles ühenduses ju meie ras kirikutraditsioonile, et seal veel mõned head põlvkonnad tagasi meie vaimulikkonna moodustasid võõramaalased või saksa soost inimesed siis Masing on rõhutanud ju soome-ugri eliku mõtlemise ja soome-ugri liku dioloogia vajadust ja ta ise on kuulunud nende dioloogida esimesse põlve, kes saavutasid võtmepositsioonid luterlikus kirikus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Eesti luterlik tund. Meie mure on, et me ei oleks enese armastajat padjet, armastaksime jumalat, oma rahvast, kaasinimest. See on Jeesuse sõnum uues testamendis. See on ka kõigi heade maailma usundite otsee ja buda sõnudki. Ja on rõõm, et see sõnum ei kunagi vaikinud. Seda sai edasi anda okupatsiooni ajal. Seda sai hiljem edasi anda mõnedes kirikutes Tallinnas, Raplas, Pärnus ja paljudes ja paljudes väikestes maakirikutes. See sõnum võeti omaks, õieti öelda ei tohiks küteldata, võeti omaks, ta oli omane, oli tarvis ainult julgustada sattuda kahekõnesse eesti inimesega eesti koormakandjaga sellega, kes elu edasi pilt. Ja seda oli võimalik teha. Selleks korda. Praegugi edestadakse Uku Masingu sõnumit. Kirikutes. Ma nimetan siin ainult mõnda ühte mustes õpetaja Eenok Haamer. Raplas. Õpetaja Ooesse Ander Valgas õpetaja Peep, Auduva ja teised teised paljut. Saaremaast alates ja Lõuna-Eestiga lõpetades. Ja see on hea nõnda nagu kuulge, me tulnud sellel aastal Maasing ümber. Me näeme teda ikka rohkem ja rohkem kirikumehena usumehena. Me teame, et kõikide muude ülesannetega kõikide muude lõbustustega Millega ta koos elas maalimisega muusikaga, luulega? Teadusega oli kõige olulisem. Uskuda jumalat, järgida jumalat, käia jumala jalajälgedes. Ja see tee ei ole ummiktee. Me oleme saanud terve rea noori usuteadlasi. Nüüd tuleb meil vanade usuteadlaste põlvkond kohe ja kohe välja vahetada. Eriti on meile muret teinud piibliteadus, et meid on praegu kaks vanainimest proo Elmi pata. Ja ma olen seal veel käigus. Aga meile suure tulnut. Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan. Professor Tarmo kulmar. Taal maailmamõõtmetes, võrdlev usuteadlane ja Masingu vaimu kandja. Me näeme, et Masingu vaim ei peitu mitte ainult meis Rapla meestel vaid see oli Eestis olemas. See puhub meie metsades. See hõljub. See vaim on läbi aegade siin olnud tik omaaegset systertlused, võib-olla Iiri või šoti mungad, kes meritsi siia tulid ja Georg Müller omal ajal Helmoldus saake, kellest 1300 neljakümnendatel aastatel Uku Masing kirjutanud. Ja, ja nõnda edasi. Ega siis asjata ei pühendanud Uku Masing oma vana testamendi doktoritööd Vaikla valku kõigi põlvkondade nõidade surematuile, hingedele üles, tõusvatele kehadele. Ehk seesama vaimu, tuul või vaimutarkus on, on kogu aeg meie ümber. Meie asi on ainult avatud olla ja kaasa kõlada sellele. Ja Uku Masingu aasta ühe ettevõtmise lõppjärk oli samuti 11. augustil, see oli siis kirjandus ja muusikavõistluse auhindade kätteandmine. Kuulame lõigu žürii tegevuse tutvustusest. 11.-st augustist. Uku Masingu aasta kirjandusliku loomevõistluse žürii tegevust tutvustab kirjanik Enn Vetemaa, kes on Uku Masingu kodukülast pärit ja naabertalust. Teil on tõesti palju, kui ma ei eksi, oli neid SEE moodi, seal oli ka luuletusi ja aforism ja mitmest žanrist asjadega siis 62 võistlus ja no mida siis öelda ei saa, võib öelda, et üks ülioleks teinud oma töö täiesti õieti õiglaselt, sellepärast et eks me kõik ole subjektiivsed ja ühele meeldib üks asi teisele natuke, teine rohkem. Aga kokkuleppele me ikkagi oma viimasel koosolekul jõudsime ja asjad said tehtud. Et pedagoogikaülikoolis niisugune kursusetöö moodi asi, mis ta täpselt seal midagi. Sealt tuli küllalt palju materjale ja nende hulgas oli väga häid, aga olid muidugi ka ikka nagu alati. Vahest võib natuke puudusest ka rääkida, eks ole, sest tulemus on lihtsalt rõõmustavad ka küllalt palju niukseid, referente, keerivaid, entsüklopeedias sobivaid võib-olla noh, selles mõttes, et liiga liiga võtlikke asju ma teile, kui me olime pastoralisestusel, suurt osa sellest seltskonnast ei olnud, siis Mihkel Pukk tõi toredad näited. Ma olen natuke kaugele, ma tulen kohe tagasi. Nimelt niisugune lugu, et kuskil 100-ni seal videos oli, tehti siin siin paikkonna koolidest, siis niisugust niukseid näitajaid toodi välja, trükiti ka ära. Et kui palju õpilased oskasid lugeda, seda oli üks asi, kui palju soravalt lugeda oli teine ja kolmas on see, kes saab aru sai ka, mis ta luges. Need olid väga toredad. Panid Raikküla kooli kohta oli, aga üldiselt oli umbes nii, et lugeda umbes 60 protsenti, näiteks 43 protsenti oskavad lugeda ja lugemisest aru said 19 protsenti. Missuguseid, mis tõepoolest noh, oli nahad, masinate noolega voetud ja ilusti see materjal tagasi paberit peale pandud või niisugune resümeed on tehtud. Aga palju toimelistest inimestest staatilised, et, et loetud oli küll. Aga kas seal kõigist, noh, ma usun ka aru saad kõige lihtsamas mõttes muidugi arusaadav, aga mina loeksin arusaamist kuidagi dünaamiliseks või siis, kui inimene millestki, kuhu saab siis asjaga oma võrseid kasvatama või mingeid variatsioon või, või helilooja võtab ühe teema, millest tema ilusti aru saab, siis ta teeb selles rea variatsioone. Ja meie muidugi püüdsime kõige rohkem hinnata ka neid töid, kus oli lisaoksi kassas palju välja, kus oli isiklikke, julgeid mõttekäike isegi ei pruukinud nendega alati täiesti nõus olla, aga minule meeldisid alati nii, et rohkem lihtsalt ei refereeritud ütlemite Uku teost vaid vaid midagi sellest. Sellest arendati ja püti oma peanupuke ka tööle panna ja see oli minu arvates on niisugune põhiprintsiip, millest me kõik lähtusime, oli mõningaid pisikesi lahkarvamusi. Me seisime, ühe töö oli päris suure probleemi ees. Mina mõtlesin talle eripreemiat anda vest, ta ei läinud teistega päris kokku, sest teised olid niisugused. Tööd, mis näitasid inimeste intelligentsi ja sellist kõrgemat Dancing, aga üks üks inimene tundis põhjalikult, ütleme neid vanu keeli heebrea ma ei tea, kas hakkad ikka kõiki neid ja siis me mõtlesime, et kui me tahaksime puht loogiliselt või lingvistiliselt, lähen sisse, tõuseks kõigist teistest eraldi, aga ega seal nüüd palju rohkem. Sest selles keele tundmises palju rohkem, nii et auhinna sai, aga, aga nii, et ma usun, et mõni oleks sellele teosele andnud kindlasti esimese auhinnaga, me mõtlesime, et asetame nüüd teised tudengid täiesti ja samuti kaks preemiat läksime Treffneri gümnaasiumisse, asetame raskesse olukorda, sest mis keeldust nagu nende keelte oskamine seal ei olnud ja, ja me ei saanud nagu niisugust eraldi. Jah, aga see, et sa ka preemiaga esimestest ei andnud, andsime, andsime. Me olime rokkumis žürii, kellel oli võib-olla kirjanduslikud sümpaatiad, jäid rohkem peale, teaduslikes. Köidab. Musse toimu tuulega, kaasatulijaid oli siis palju ja Enn Vetemaa poolt nimetatud oli kirjutatud Rapla kandi inimeselt Tauno Kiburilt. Ka üks esimene auhind tuli Raplasse. Loomulikult žürii ei teadnud otsuseid tehes, kuhu, milline auhind läheb. Kõik hea meel oli tõdeda, et, et Raplamaal on tõesti Uku Masingule järgijaid olemas ja on lootust tulevikuks, nii nagu OK. Masingu eks viimaseid Ilmamaa kirjastuse poolt avaldatud raamatuid on saanud nii kauni pealkirja. Meil on lootust. Meil on lootus ka sellepärast kõik Rapla maakonna vallad on oma rahad kokku pannud, et rahastada Uku Masingu aastat Rapla maakonnas oma ühise arengufondi kaudu. Usket elusamust läheb vaja kõikidele valdadele kogu maakonna elanikele. See usk elab ja kannab. Kuulame nüüd ühe Uku Masingu kõige kaunimaks sonetics peetud sõnadele tehtud laulu kui tasa täna astuvad su jalad näitleja Priit Pedaja esituses. Ta ei tea üle sel Kuu. Ordu laevasaal varbaid, valget kala. Ja tule tõid, vaata ma ja tala. Ei toonesepp neis Ena käikega. Ta ustanu puuduku, mis ma ema ja tädivoole sa vana. Ma alu keela raju koerad halli. Et nad ei hiiliks laane taga Ning kaevad lise Ran Kall. Mul laotan nagu panus läks vaiba, aga. Mets saadud päiks jally. Uku Masingu aasta käimas kaks päeva on toimunud esimest korda Eesti ajaloos. Uku Masingu suvekool tema kodukoolis lippal. Milline võiks olla suvekooli tulevik ja kuidas Tartu Ülikooli usuteaduskond saaks kaasa tulla suvekooli tegemistesse. Käisin usuteaduskonna dekaanilt professor Tarmo kolmarilt. On äärmiselt kaunis praegu viibida siin lippal mõtlesime kevadel muidugi Tartus päris mitmeid kanaleid pidi. Et need suured üritused augustikuus toimuma hakkavad. Meiepoolne kaasabi ei saanud sellel aastal väga tõsine olla, kui mitte jätta igatahes-tahtmata see, et professor Kalle Kasemaa kuulub Uku Masingu kolleegiumi ja, ja sedapidi on usuteaduskond kaasa aidanud, noh, ütleme veel, kas selles mõttes, et praegu Mei teaduskonna õppejõudude kaasabil valmistatakse ette Te väljaandmiseks Uku Masingu võrdleva usundiloo käsikirja, mis lood, et ta varsti aasta lõpuks ilmuda võib edaspidi siinsete suvekoolide osas, esiteks, kind lasti, peavad nad jätkuma, sest ma kujutan ette nii suure hulga huviliste kohalolu täna siin. Näitab, et on loodud traditsioon. Aga selge on see, et ka Tartu Ülikooli usuteaduskond ja ma arvan, et teised ja, ja mujal töötavad teoloogid ja ajaloolased, kes on seotud religiooniprobleemidega, peaksid sellele kaasa aitama. Mida arvad mõttest, mis eile suvekooli jätkumise ka seoses välja öeldi, et Uku Masingu Suvekool lippal võiks olla foorumiks, kus kohal saavad kokku humanitaar- ja reaalainete tipplektorid kõigist Eesti ülikoolidest? Ma peaksin seda loomulikuks, sest Uku Maasing nii teadlasena, kunstnikuna kui ka üldse huvilisena ja äärmiselt laia haardelise ning ka samal ajal sügavuti mineva inimesena huvitus mitte ainult humanitaariast ja kunstist, vaid ka loodus- ja täppisteadust. Meenutagem, et tema kirjutisi taimede kohta meenutagem tema arutlusi maailmaruumi ehituse kohta ja ja siin ja seal tema tööd, leitavaid, vastavaid filosoofilisi arutlusi, see peab kindlasti toimuma ja ma arvan, et järgmisel aastal tulekski juba haarata mitte ainult ütleme täppisteadlasi, vaid just geograafia, bioloogia, samuti, Usuteaduse Instituudi professorina hemalt saak, keda näeksid tulevaste Uku Masingu suvekooli Lektoritena noorte dialoogide hulgas? Praegu on esile tõusnud tammu Kibur Merilin Susi, Silja Härm, tema töötab ülikooli raamatukogus ja terve rida teisi, nii et meil ei ole vaja usuteadlasi ja usuteaduse tulevasi professoreid vajalik saata välismaale õppima. Meil on siin võimalik õppida alates Sumeri ja Akkadi keelest ja lõpetades eesti keelega. Meie tuleme sellega toime, see põlvkond on juba olemas. Ja selle põlvkonna kasvu soodustab. Dekaan Tarmo kulmar Tartus ja pro Liivi Aarma pedagoogikaülikoolis. Nii et meil on vähe ülikoole, kaagu, muusikaülikool, Masingust puudutatud. Meil on seal, nagu öeldakse, oma mees Havannas sees olemas. Mina olen aastaid õpetanud kunstiülikoolis ja kandnud sinna Masingu vaimu ja see on ulatanud ka sealsete professorite. Nii et neil on lood. Kuulame, mida arvavad Uku Masingu suvekooli jätkamisest Raikküla valla kultuurijuht Koidu Pettai, kes on Uku Masingu aasta projektijuhiks olnud ja Raikküla Põhikooli direktor Ain Bildre Vaikla põhikoolis ju toimusid kõik suvekooli ettevõtmised. See aasta on andnud mulle fantastiliselt palju kogemusi on andnud mulle kindlust, ta annab mulle julgust, teda on teinud mulle selgeks, et on inimesi, kellele toetudes, kelle kõrval seistes võid salati julgelt teha otsuseid ei pea kartma, et keegi sind altriaks. Sellepärast ma leian, et niisuguse suure projekti ees olles näed, kes on sõber, kes on vaenlane on võtnud võib-olla pereaega natukene rohkem kui muidu, aga see, ma arvan, ei olegi mitte, määrab Uku Masingu kohtumees, kes on minu jaoks nüüd olemas vangis ainult tiivustas seda, et tõesti nüüd ma olen valmis minema edasi minema selle mehe rada pidi ja järgmisel suvel siia juba kokku oma neid, kes kõik on olnud juurde looma veel neid, kes tänavast ei tulnud. Lippa kooli direktor Ain Bildre mida on Uku Masingu aasta andnud sinule ja lippa koolile? See on andnud ühe endise vilistlase taasavastamise tema loomingu tundmaõppimise õpilastele meeldetuletuse et ka siit väikesest koolist saab hea tahtmise juures hea hariduse ja harituse ning võib jõuda kaugemale kui ainult oma kodudele. Kas Uku Masingu suvekool jätkub järgmistel aastatel? Kooli poolt, vastuväiteid ei ole. Uku Masingu aasta käigus tuli kirjandusmuuseumi arhiivist välja ka üks lihtne ja kaunis luuletus Uku Masingu sulest. Saagam öelnud taoliste luuletuste kohta, et aeg-ajalt Uku kirjutas oma kodukogudusele koraali taolisi lihtsalt lauldavaid laule. Ja sellele laulule, mis algab sõnadega suurel kuusel. Küünlatuled, mida võiks nimetada jõululauluks, on ilusa viisi teinud Kadri Hunt. Meie tänase luterliku tunni lõpus kuulemegi, kuidas Kadri Hunt kannab esimest korda avalikult ette laulu koos Rapla ühisgümnaasiumi lastekooriga Rinim anda. Selles laulus on koos jõuluõhtu ja südasuvi käo kukkumise ja õitega. Nõnda seinast seina maas, kuni igavikuni on ka Uku Masingu looming. Lendame sellega kaasa ja. Teenevad. Lumivalged kaugelgi ogoteegia kuulanuna. Eesti luterlik tund.