Eesti luterlik tund. Kallid raadiokuulajad, kell on saanud viis minutit, üheksa läbi ja eetris on Eesti luterliku tunni saade. Tänases saates räägime toomkirikust ja toompäevadest Toompeal päevad, mis varematel aastatel kandsid nimetust toomkiriku päevad toimuvad juba viiendat korda. Seekord 14.-st seitsmeteistkümnenda septembrini. Lisaks toompäevadele tuleb saate teises pooles juttu ka Põhjamaade kirikupäevast ning kirikumuusika sümpoosion-ist. Tänase saate külalisteks on toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe, toomkiriku koguduse juhatuse esimees ja toompäevade korraldustoimkonna liige Raido Rüütel ning kirikumuusika liidu juhatuse liige Toomas Mäeväli. Saatejuht on Kertu Lõhmus. Head kuulamist. Alates 1996.-st aastast on korraldatud toomkirikupäevi millest sai alguse selline idee. Klappe said tol ajal aeg nagu küpseks, et et natukene ühiskonnas teadvustada toomkiriku positsiooni. Taas teadvustada, sest sest ta on positsioon toomkirikul on olnud ikka väga tõsine. Tallinnas täna Toompeal, Tallinnasse ja terves Eestis, niiet ilmselt ilmselt oli see vajadus olemas ei olnud mitte niivõrd meiepoolne vajadus või kuivõrd võib-olla just nimelt, et ühiskond ootas seda teadvustumist. Üks on toomkirikupäevadest kasvanud välja toompäevad. Mis tingis sellise muutuse? Vaatsematud toomkirik, neid on natukene liiga kitsas vastu ja, ja võib-olla seesama idee kandus kandus siis edasi. Et kui Toompea iseenesest on ju ääretult ääretult väärikat positsiooni omanud nii Tallinna linnas kui, kui, kui kogu noh, sealt edasi Põhja-Eestisse ja hiljem hiljem kogu kogu Eestis, nii et et küllap see oli võib-olla järgmine ajanud või sama sama tegema. Kuidas tulid kaasa Toompeal asuvad teised asutused, ideega korraldada toompäevi? Ma usun, et on tulnud päris hästi kaasa, noh ega täna praegusel kiirel ajal, kes ikka nii väga tahab, tahab tegeleda sellise noh, mittetulundusliku toimetamisega. Aga on üllatavalt üllatavalt hästi, on tuldud kaasa. Mida võiks või milliseks võiks pidada toompäevade korraldamise eesmärke? No eelkõige võib-olla tahaks säilitada sellist Akadeemilisust oma niik, ütleme, kontsert poole peal, kui ka eriti konverentse või seminare pidades, et, et ta ei oleks väga liigat trellitamiseks tralitamisekse läheks, tähendab seda joont nagu üritaks, ei oleks nagu võib-olla võib-olla põhiline eesmärk. Aga kui põhieesmärkidest rääkida, siis ikka küll. Tal on teatud kasvatuslik funktsioon. Milline on olnud külastatavus toompäevadel ja kes on see külastaja, kes tuleb toompäevade üritustele? Ei ole päris statistikat nagu päris näpuga järge vedanud neid, kas külastatavus on kasvav või kahanev. Ma usun, et on enam-vähem stabiilne kuulajaskond, vaatajaskond seal ja kaasalööjad. Ilmselt põhiliselt Tallinna elanikud küll jaa. Võib-olla eelkõige ajaloo huvilised kodule, huvilised. Kas on märgata ka teatud mõttes külastajate populaarsemaid üritusi, kuhu tuleb enam inimesi kokku, mis need olla võiks? Noh, on on olnud väga-väga huvitavad sellised ekskursid nii toomkirikusse kui Toompeale sest noh, need on ikka niivõrd nii Toompea kui kui toomkirik müstilised oma ajaloo ja, ja omama fooni poolest, ja kui on häälektorees, siis minu arvates seal ainult suur nauding ammutada sealt veel mingeid mingeid nüansse või mingeid teadmisi juurde. Olgugi et väga paljud inimesed, kes, kes sinna kulla kuulama tulevad, nad on ääretult ääretult haritud Igal aastal on toompäevad võtnud oma juhtmõtteks mõne erineva valdkonna. Tähelepanu on pööratud toomkiriku kunstivaradele, peaaltarile, toomkogudusele ning toomkiriku orelile. Mis on selle aasta juhtmate. On kellad ja noh, võib-olla Ta on natukene ka sümboolne, kuna meil nüüd üle üle mitme 10 aasta võib öelda toomkirikukellad löövad ka täistundidel ja, ja pooltundidel. Ja väga tahaks loota, et me saame millalgi ka oma selle ajanäitajat sihverplaadi nii palju korda ja selle ajanäitajaga käima etet, ta hakkab taas jälle linnakodanikele ja Toompea ant värkidele siis siis aega näitama. Kuidas üldse leitakse need pealkirjad? Ma ei oska öelda, see on, nad tekivad mul praegu ei ole peas endal ühtegi, aga, aga ta võib seal ajapikku tekkida hakata sumisema ja meil on väga tublid tublid inimesed, kes genereerivad neid neid alates pealkirjast, sealhulgas ka teosed teostamisega tegelevad, nii et et noh, nad lihtsalt tekivad. Millised üritused konkreetsemalt saavad teoks nende nelja päeva jooksul? Mitmed kontserdid, Arsise keelad, kuna kelladest seminar kelladest on nii Tartust, Haapsalust kui Tallinnast lektorid, kes siis räägivad igaüks oma alates tehnilisest lõpetades kellade kirikliku funktsiooniga. On väga huvitav ettekandeid, kindlasti seal, samuti ekskursi väikesed ekskursioonid siis meelde Toomkirikus ka toomkiriku kellade juurde minnakse ülesse ilmselt seminari kellade seminari käigus piirivalve orkester, seekord läheb meil kaasa, ma arvan, et see võib päris huvitav olla, seda tema on esmakordselt meil Toomkirikus. Nii et on päris päris põnevaid üritusi. Rääkige palun täpsemalt väitlusest, mis leiab aset Kaubandus-Tööstuskojas ja mille pealkiri eliitharidus ja, või emakeel on tänases Eestis kindlasti intrigeeriv. Ja see, see väitlus, me tegelikult muutsime oma oma möödundad aastast kava ja jätkanud ajalookonverentsiga, meie, mille me möödunud aasta käivitasime ja vaatasime, et tänavu aasta võiks siis õpilased olla need, kes, kes siis konverentsil oma töid esitavad ja kaitsevad. Aga otsustasime, et me teeme selle väitluse siia vahepeale. Ja minu arvates on väga-väga huvitav idee ja aga võib-olla kõige rohkem niisugust elavat mõttevahetust tekitas, kes nimelt see teemavalik või tähendab teema püstitamine selle probleemi püstitamine ja ma arvan, et see sai enam-vähem, parasjagu, huvitab seal, aga usun, et ma siin väga palju ise ei, ei lahkakski seda, et seda teevad just just nimelt need õpilased, kes siis seal sellel. Vaidlema hakkavad sealt võib väga-väga huvitavaid mõtteid ja, ja, ja selliseid ideid välja välja kooruda. Kes on õpilaste väitlusvastasteks? Nad ise omavahel väitlevad ja seal on väga teenekas ka žürii, muidugi, siis, kes siis hindavad nende oskusi? Too päevad ei ole mõeldud mitte ainult täiskasvanutele. Üsna mitmeid üritusi on ka lastele varematel aastatel ning ka sel aastal toimub joonistusvõistlus mida joonistatakse. Vot sina, onu Raivo, see, kes, kes siis leiab mõtleb välja need objektid või teemad, noh, siin joonistatud orelit seal tuli väga, väga, väga huvitavaid selliseid töid välja, kus oralist, ütleme visuaalselt ei olnud seal nagu midagi, et see oli tegelikult tagav, aga mõtted olid ääretult huvitavad seal mõnelgi maimukesel. Ja mida need Raivo tänavuaastasel lastele välja pakub, ma isegi ei tea, võib-olla, et see on, see on isegi vaikselt võib-olla saladuseks ta siis seal seal käib selle välja nokkima sügan seotud Toompeaga. Mis nendest töödest edasi saab? Noh, eks seal ikkagi saab natukene valitud selle või tähendab kümmekond tööd valitud, välja parimad tööd välja valitud ja seal siis on ka mõningad meened on ta siis Kalevi šokolaadide näol või kommide näol võime mis iganes. Ja nad saavad kõik eksponeeritud siis toomkirikus minu arvates isegi möödunudaastased tööd veel, osad on, on meil väljas, nii et nad on, see on päris pikaks ajaks jäävad välja. Sel aastal leiab aset esmakordselt ka Maarja medali üleandmine. Jah, see on nüüd. Me sidusime kaks, kaks sellist viisime nagu kokku ja tõesti, et need on päevade raames, oleme siis ka Maarja medali välja. Millistel alustel toimub Maarja medali väljamine, kellele antakse? Ma ei nimetaks praegu persooni, aga seantakse siiski jah, mul ei ole statuut praegu täpselt teed, ma ei suuda seda päris õiget formuleeringuid öelda, aga noh, ühesõnaga persoonile, kes, kes on toomkiriku ja ühiskonna vahel võib-olla võib-olla kõige tugevamaid sildu ehitanud. Kindlasti on sellise suurejoonelise ettevõtmise taga palju töötunde ja pühendunud inimesi. Tänu kellele saavad tänavused toompäevad teoks. Aga siin on päris mitmed-mitmed, asutused, noh kui me räägime rahast, noh, ma ise pean raha nagu selles mõttes sekundaarseks sama raha andja, mitte mitte see raha ei ole võib-olla niivõrd oluline, kui see, et et noh, ta hing on avanenud ja ta on andnud seda raha minu arvates, see on ääretult tänuväärne ja siin on Arco vara, see on otseses vare, siin on väga väga mitmed-mitmed asutused, noh, ma kõiki ei suudagi siin praegu hoobilt meenutada, aga, aga ma arvan, et, et noh, kas või kaubandus-tööstuskoda, eks ole, seal nende ruumes saab saab peetud väitluskonkursi ja. Aga Ma usun, et toomkogudus suudab olla piisavalt tänulik nendele nendele nii rahalistele annetajatele. Aga eriti ma olen tänulik ork toimkonnale, kes viitsivad käia koos, kes viitsivad mõelda ühiselt ja, ja kogu selle seltskonna ütleme mõtte ja ideede tulemusena siiski toompäevad on nüüd mitmendat korda juba ikkagi veetud. Teie, kes te olete toompäevade korraldustoimkonda kuulunud juba aastaid mis on kõige rõõmustavam olnud selle organiseerimise juures? Ma ei tea noh, ma usun, et protsess ise kindlasti, ega see ikka nõnda, et ega, ega kui on juba asi pitsat alla löödud, ega siis siis nagu võib tekkida nagu teatud tühimik, aga küllap see mulle endale vast on just seesama toimetamine ise sealjuures aga rõõmustav võib-olla laiemas mõttes on vast see, et, et inimesed, kes kui on ka 30 või 20 protsenti inimestest, kes, kes juhtumisi käivad sealt ütleme nendelt päevadelt läbi või saavad sealt midagi. Ja kui nad, kui nad tõesti avastavad endas vajaduse sedasama ajalugu natukene lähemalt uurida või, või kunsti nautida, muusikat kuulata või ka noh, kasvõi ka toomkirikus, omani, mingil muul ajalgi lihtsalt tulla sisse tähendab leida oma sisemist rahu seal siis ma arvan, et, et see kindlasti on, on see, mille pärast mina näiteks toompäevade ork toimuvale seltsi toimetada. Ja lõpetuseks, mida te sooviksite nendele inimestele, kes tulevad 14.-st seitsmeteistkümnenda septembrini, et osaleda toompäevade üritustel? No mis seal soovitada, ma siin olen ikka rääkinud, et sooviks sooviks neile inimestele madalat tompe mäge ja ilusat ilma ja ja rahulolu või rahu leidmist seal tompa näeb ka Toomkirikus. Eesti luterlik tund. Kallid raadiokuulajad, jätkame oma juttu Eesti luterliku tunni saates kirikumuusika liidu juhatuse liikme ning toomkiriku orelihooldaja Toomas Mäe Veliga. Toompäevade muusikaline külg keskendub tänavu toomkelladele. Miks. Jah kahjuks ei saa päris nimetada, ainult, et need muusikaline külg vaid, vaid lausa toompäevad ongi pühendatud toomkelladele. Ja, ja siin ei ole kellelegi saladuseks, et tänavune, 2000. aasta on juubeliaasta juubeliaasta selle poolest, et Bach tema sünnist möödus käesolevat sel aastal 315 aastat ja surmast 250. Ja toomkiriku vanemad kellad on ka just sama vanad. Nad on valatud pärast suurt tulekahju 1685 ja, ja siis me tähistame sellist juubeliaastat siin Toomkirikus ka toomkiriku kellade ja Bachi juubeliaastat. Nii et nii palju on nüüd selle muusikalise küljega siin tõesti tegemist. Aga see oli lihtsalt toomkogudusele kahju vaadata, et meil tornis on väga ilusad külalised, kellad ja, ja seisavad seal ilma kasutamata kirikumees jõudis helistada pühapäeva hommikuti ainult ühte kella, aga aga tegelikult oli neid kellasid seal neli. Ja kevadel oli meil rõõm kutsuda siia tööle Soomest firma Ell Ringmann kes paigaldas tormikelladele elektroonilised helistamismehhanismid ja tegi torniluugid samuti automaatselt avanemaks. Ja, ja nüüd juba maikuust saadik on toomkirikukellad Tallinna linnakodanikele ja külalistele oma helinaga õiget aega teatanud iga veerand tunni tagant. Et, et see oleks nüüd see tänavune toomkellade teema siin. Tänu, kelle toetusele toomkellade helistamise mehhanismi teostus teoks sai. Jah, te olete õieti aru saanud, see ei tulnud toomkogudusele mitte kingitusena see töö ja see läks maksma päris suure summa ja tegelikult on niimoodi, et ühe toetajana on siinjuures ka seesama firma, kes need kellasüsteemis paigaldas, sellepärast. Ta on andnud väikest ajapikendust selle töö eest tasumiseks. Ja Need kellad helisevad praegu nii-öelda võlgu, nad ei olegi veel täiesti välja makstud. Aga kõige julgustavama kingitus andis Helsingi toomkogudus, kes toetas seda 10000 margaga. Ja samuti on siin oma koguduse liikmed pühapäevast parandustega toetanud seda kella projekti. Aga siiski on veel väga palju raha tarvis, et see lõplikult välja maksta ja samuti, et see projekt lõpuni viia, sest praegu kellad helisevad küll iga veerand tunni tagant, aga. Me ei näe sealt sihverplaadid, vaat mis see kell on, sest sihverplaate ei ole veel üles pandud ja need oleks tarvis ka korrastada ja, ja siis üles monteerida torni. Natoom kellad ei ole ainukesed uue elu saanud esemed toomkirikus. Kaks aastat tagasi restaureeriti toomkiriku orel. Kuidas on orel elu kulgenud? Toomkogudusele on jah olnud. Eriline positsioon või võimalus, et kaks aastat juba orel on olnud korras. See võttis päris kaua aega see, see töö ettevalmistamine, et seda orelit võiks restaureerida 98. aasta kevadel Saksamaalt Siivers dorfist orelifirma. Christian Scheffer võttis selle töö ette ja seitsme kuuga remontis toomkiriku oreli. Vahetas ära kõik ventiilid montis, viled ja lõpuks ühtlustas kõik kõlaliselt ja häälestas hästi ning Oram püsinud heas seisukorras ja siiamaani võib öelda, et Tallinna toomkiriku orel on Eesti parimas seisukorras orel. Et kahjuks siiski ma ei tea praegu nimetada ühtegi teist, mis oleks nii heas seisukorras. On küll ilusa külalisi oreleid ja ja, ja mitmesuguse seisu pärast, aga nii hästi toimivaid teisi oreleid ei ole praegu. Lisaks toompäevadele toimub septembrikuus teinegi oluline kiriku ja muusikaga seotud ettevõtmine. Jah, 14.-st kuni seitsmeteistkümnenda septembrini toimub Helsingis traditsiooniline Põhjamaade kirikumuusikute sümpoosion, see on siis selline sündmus, kus Põhjamaade kirikumuusikud saavad kokku ja nendele pakutakse erinevaid üritusi. See on selline seltskondlik kooskäimise üritus nii-öelda ja, ja ühe osana seekord. Kuna see üritus toimub Helsingis, on korraldatud ka Tallinna päev, mida siin Eesti poolt aitab korraldada kirikumuusika liidu juhatus. 14. septembril tuleb Helsingist kahe laevaga umbes 400 inimest üle Põhjamaade Tallinnasse, et tutvuda Eesti ja Tallinna kirikumuusikaeluga, samuti orelitega ja, ja Eestis on nendel võimalus kuulata Kaarli kirikus Kaarli kiriku kontsertkoorikontserti ja samuti Toomkirikus Ene Salumäe esitatud orelikontserti. Ja siis on loomulikult kõigil võimalik tutvuda ka ajaloolise Tallinna vanalinnaga ja see saab olema selline sissejuhatav käik nendele Põhjamaade muusikutele siis siia Tallinnasse. Tegemist on siis kirikumuusikaga otseselt seotud inimestele mõeldud ettevõtmisega, kas ka tavainimene sellest osa saab? Kahtlematult saab tavainimene osa sellepärast, et kirikumuusikud, kes need on, need on organistid, koorijuhid, kantorid ja ega koorilauljad ning tavainimesed siis saavad sellest osa lihtsalt selle kaudu, et et kindlasti jätavad need reisid alati mingisuguse mulje nendele muusikutele ja need muusikud vahendavad siis oma muusika kaudu seda muljet siis juba oma kodukirikus, kas seal koraalieelmängudes või, või kus iganes. Nii et kindlasti saavad nemad sellest ka osa. Aga loomulikult kõik need kontserdid on avalikud ja kes tuleb kell 12 30 Kaarli kirikusse. 14. septembril saab ka kuulata seda pooletunnist kontserti ja samuti, kes tuleb kell 13 30 toomkirikusse saab samuti seda kontserti kuulata Toomkirikus, nii et tere tulemast. Aitäh Toomas Mäelile, jätkame siit muusikaga. Jätkame oma saadet. Ja nüüd on minu külaliseks toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe. Toomkirik on vanim pidevalt tegutsenud kirik Tallinnas. Kui kaugele ulatub toomkiriku ajalugu? Ajalugu ulatub 1000-ga üheksandate aastate algusesse ja üks kindel pidepunkt on aasta 1240 kui on juba teada ürikutest, et siin selle koha peal on tegutsenud Püha Neitsi Maarja peakirik ja sealt alates on kiriku tegevus olnud siin pidev. Kirik ise on muutunud aja jooksul suursuguse maksja ja võimsamaks aga kiriklik elu on siin olnud lakkamatut. On olemas ka neil aastatel, kui ateistlik surve oli väga tugev ja toomkiriku funktsioneerimine seati suure küsimusmärgi alla ja ka Eesti tahtis eeskuju võtta Riiast ja Vilniusest. Custom kirikutes tehti kontserdisaalid, aga Tallinna toomkirik jäi tegutsema. Piiskopikirikuna. Toomkiriku lahutamatuks osaks on tema kogudus. Kuidas on toimunud toomkoguduse kasv ja areng? Toomkogudus on väga noor kogudus sest siin selles iidses toomkirikus käis tegelikult koos saksa kogudus ja, ja niimoodi ta on kujunenudki. Et kui sündis Eesti vabariik, siis ei olnud eesti piiskopil oma kirikut. Toomkirik oli sakslaste kasutuses ja majanduses ja ka piiskop Jakob Kukk seati ametisse hoopis Tallinna kirikus. Aga ilmselt see moment piiskop Jakob kukele muret tegigi ja algas seitse aastat väldanud protsess kusse. Eesti piiskop taotles oma õigusi toomkiriku üle ja aastat olles 27, tehtigi otsus tol korral selline Saalomon liku otsus, et kirikuhoone võeti riigi omandusse ja anti Eesti piiskop kasutusse piiskopikirikuna. Ja sealt alates meie saamegi lugeda eestikeelse toomkoguduse ajalugu. Nii et siin mõni aasta tagasi meie kaasada tähistasime, toon päevadega. Rääkisime 70 aastat eestikeelne toomkogudust. Kogudus ise on väike ja eemal kõigist liiklussõlmedest, nii et seetõttu ka inimesed, kes siia pühapäevast pühapäeva tulevad, on ära teeninud austuse ja lugupidamise, et nad oma kirikud armastavad. Pöördume need toompäevade juurde tagasi. Toompäevadest on juttu olnud, saate esimeses pooles käisime õpetaja Salumäelt, milline on tänavuste toompäevade kiriklik osa? Kuna toompäevad on alguse saanud no just nimelt Toomkirikus ja siis ka toompäevade korraldustoimkond on leidnud loomulikuna, et ka nende päevade keskpunkt oleks ikkagi kirik. Traditsiooniliselt on kuulunud toompäevade programmi kirikukontserdid heatasemelised kirikukontserdid, nii nagu me oleme seda siis püüdnud võimalikuks teha ja muusikuid on alati jätkunud. Ning kuna sel aastal on ise alaliselt ka keskpunktis meie kiriku tornikellad ja, ja kellade helisemine, siis ava kontsert ongi Arsise kellade ansamblilt, mis omamoodi kaunisti meie teemaga võib liituda. Reede õhtul järgmine kontsert ja piirivalveamet on ennast ettevalmistustöös nii kauniste liitnud, meie toom päevadega ja nemad saadavad oma orkestri siia õhtust kontserti andma. Ja otse toomkiriku vastas on lavakunstikateeder, kus on tublid lauluõpetajad ja nemad on võtnud siis laupäevase kirikukontserdi korraldamise enda peale. Õpetajad ja üliõpilased üheskoos. Muidugi peab kõlama toomkiriku orel ja nõnda on siis nii reedel kui laupäeval orelipooltunnid kell 12 päeval meie oma toomkiriku organistide kaudu ja abiga ning kulmineeruvad need päevad toomkirikus. Pühapäeval-pühapäeva hommik on, mis aeg ja jumalateenistus toimub oma kindlal ajal ja kindlal viisil. Aga seekord on meile rõõm oodata endi keskele. Lisaks meie oma peapiiskopile ka Helsingi toompraosti Mikko Heikat, kes on juba üheksa aasta jooksul hoidnud sõprussidemeid elavatena kahe toomkiriku ja toomkoguduse vahel. Ja seejärel Toomkirikus, jätkub veel toompäevade lõpetamine ja Maarja medali üleandmine, nii et küllalt sellised kesksed sündmused just siin toomkiriku võlvide all saavadki toimuma. Toompäevade raames leiab üsna palju aset erinevaid muusikasündmusi. Kas muusikaüritused on need, mis on külastajatele varematel aastatel enam huvi pakkunud? Siin on kujunenud välja niiviisi ja see on ka meie taotlus olnud, et on igaühele midagi ja iga erinev üritus on kogunud ka erineva kuulajaskonna. Nii et kui meie ei saa rääkida ühekorraga kokku tulevatest suurtest hulkadest, siis see hulkesid läbi käib, inimeste võetuna on päris arvukas ja nõnda ka kontserdid on alati teeninud suurt huvi ja see kuulajaskond on isegi võib-olla nagu välja kujunenud. Kuna Toomkirikus ka muul ajal on, on väga palju kontserte, nii et see muusikasõprade ring on üsna stabiilne. Kas sellistel laiale üldsusele mõeldud ürituste korraldamist võib pidada tänapäeva inimese jaoks sobivasse vormi valatud meie kui luterlik traditsioonidega maa kristlike väärtuste rõhutamiseks? Maha ei võtakski nii väga kitsalt vaid mõtleks just selle peale, et see on selline üldiste rahva ühtekuulumise mõtetega algatatud ja ka mittekristlased ja mitte luterlased, kõik on ühteviisi teretulnud siia Toompeale tunnetama neid juuri, seda ajastute hõngu ja samas ka kogema seda, mida tõesti kristlik kirik on suutnud pakkuda inimestele nii muusika, kunsti, arhitektuuri kui ka üksiku inimese tähelepanemise kaudu. Nii et siin nii hulkade kui üksikisiku osa peab olema tunnetatav niisamuti ka ühiskonna kui kui terviku osa. Ja seetõttu me pigemini näeksime rõõmuga, et taanduvad vahed nii konfessioonide kui ka ühiskonna erinevate huvigruppide vahel ja me võime pühitseda ühist ja, ja üleüldist püha. Kas toompäevade kiriklik osa on ka mingil määral erinev ja suurejoonelisem tänu juubelile kristluse 2000. aasta pühitsemisele? Eks kogu see aasta on püha aasta ja et me seda meeles peaksime, tunnetaksime siismäega kirjapildis oleme püüdnud seda esile tuua, et toompäevad anno Domini 2000. Et selle kaudu juba oleks silma ees see Tähelepanuväärne aastaarv. Kuivõrd see nüüd meie programmis esile tuleb? Raske ütelda. Küllaga tahaksime väga, et see kogu meie rahva jaoks teadvustuks, et meie tõesti tohime lugeda just nimelt Kristuse sündimisest, oma aastaarve ja sealt ka leida neid jõuallikaid ja mõjutusi, mis meid iganes. Lõpetuseks anname väikese ülevaate nendest üritustest mis leiavad aset tänavasse toompäevade raames ning millele sissepääs on kõigile vaba. Neljapäeval, 14. septembril algusega kell viis toimub kiriku platsil päevade avamine. Kell kuus on Toomkirikus avakontsert, mille annab Arsise kellade ansambel. Reedel, 15. septembril kell 12 päeval toimub Toomkirikus orelipooltund ning kell üks päeval algab laste joonistusvõistlus kiriku platsil. Kell kaks on toomkirikus toomkellad, kõnelevad teemaline seminar kellade ajaloost ning liturgilise kasutamisest. Kell kolm pärastlõunal. Kiriku platsil toomkellad helisevad. Kell neli leiab Kaubandus-Tööstuskojas aset väitlusteemaks, eliitharidus ja või emakeel. Kell kuus õhtul annab piirivalve orkester Toomkirikus kontserdi. Laupäeval, 16. septembril algusega kell 11. Toomkirikus kontsert, tuulekandled kõlavad kell 12 orelipooltund samuti Toomkirikus ning kell üks kirikuplatsil jalutuskäik Toompeal. Kell kaks leiab lossi platsil aset piirivalve orkestri kontsert ning kell kuus õhtul Toomkirikus kontsert Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli üliõpilaste ning nende õppejõudude juhendamisel. Pühapäeval, seitsmeteistkümnendal septembril algusega kell 10. Kirikus toompäevade missa. Kell 12 15 antakse Toomkirikus pidulikult üle Maarja medal. Ning toimub toompäevade lõpetamine. Kõigile üritustele on sissepääs vaba. Te kuulasite Eesti luterliku tunni saadet. Kui te soovite avaldada oma arvamust, siis on teil võimalik seda teha Eesti luterliku tunni telefonil kuus 314 311 või kirjutada e-postil eel TT ät n Geonet poee. Saates kõlas muusika ansamblilt Hortus Musicus. Ning saadet jääb lõpetama Arsise kellade ansambel, kes neljapäeval, 14. septembril annab kell kuus õhtul Toomkirikus ka toompäevade avakontserdi. Mina olen Kertu Lõhmus. Tänan teid kuulamast. Kohtumiseni.