Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases luterlikus tunnis räägime taas südames ja hinges täiskasvanuks saamisest. Stuudios on õpetaja Evald Saag, õpetaja Eenok Haamer, Tartu teoloogia akadeemia rektor ja saadet juhtimas olen mina, Mikk Sarv. Me räägime ka usuõpetusest. Usuõpetus on inimese täiskasvanuks saamise õpetus. Ja kuulame tänases saates laule rahva laulikutelt. Nende laulude lauljad on saanud täiskasvanuks. Nii nagu me praegu kuulsime Liisoorikut laulmas 93 aastasena kui ta laulab peaaegu ainult vaimuväel. Laulab sellest, et niikaua, kui me oleme elus, Me peame laulma, peame liikuma edasi, peame laskma hääle endast välja. Meil peab olema keelsuusse, peab liikuma nagu linnukeel. Neil peab olema meel, peas mõlgub nagu kaunis mari. Ja meil peab olema syda, mis on täis ilu ja rõõmu. Sest õige pea on käes see aeg, kus kohal. Me võime pikalt ja igavesti vait olla, kui me oleme musta mulla all kena kirstu keskel valgelaudade vahel. Kui palju peaks Eesti usuõpetus Eesti koolides olema seotud meie regilauluga ja nende tõdemustega, mida me võime õppida ja millest me võime osa saada regilaulu kaudu? No ma arvan, et võib, ma mitte ainult ei arva, ma olen veendunud selles et see, kes usuõpetust õpetab eesti koolis peaks ise regilaulu tundma. Ja mitte ainult tundma, vaid süvenenud sellesse, et see võiks olla tema südamelähedane. Tenet usku rahvas sisse tuua on nendel samuti nagu sporti tuua rahva sekka. Ainult lihalise harjutamise abi ei suudame seda teha. Sport peab minema. Hinnang. Peab olema üks osa neist. Ta peab ühelt poolt töö ja teiselt poolt jumalateenistus. Ta on siis omal kohal, jõuab pärale. Kui sport on püha, oleme spordis harjunud ütlema kaugemale, kõrgemale, kiiremini. Ainult püüdmine. Olgu vaimine, usub, tee kaugemale asemel tuleb ütelda. Jumalale lähemale. Kõrgemale asemel ütleksin madalamale. Jumal toimib madalas kiiremini asemele. Aeglasemalt, põhjalikumalt kindlama sammuga. Kiirustades jookseksime jumalast mööda Jeesuse eluajal hoidutit endastmõistetavalt tema lähedale. Suurelt hulgalt hoidusid. Kuus testament nimetab nelja ja viit tuhandet meest. Nad olid kohal perekondade kaupa. See tööks välja viisteistkümmend ja 25000 inimest. Jeesus vähendapnüüt. Jeesus lähetab alul 72 usuõpetajate tööle võib-olla igast suguharust, ka siin on üks nimete ruut, võib olla ka kaks, on niisugune märkus uues testamendis kahekaupa. Neid on siin kolm. Loodame leida ühenduse kuulajatega. See on suurepärane. Ja viibutki valib Jeesus 12. Ja nõnda ta pani põhjaliikumisele. Mis on haaranud ühe kolmandikku inimkonnast? Otseses mõttes? Kaudses mõttes. Kahtlemata on ristiusu mõju üle poole inimkonna. Kui hiina välja arvaksime. Nimed tahame olla inimesed. Päris inimesed, tahame olla täiskasvanud inimesed. Jumal aidaku meid, et me suudaksime seda. Ja kui me saame kuskil kaasa aidata, selleks olete tervitatud. Täiskasvanuks olemine tähendab jumala vaimu tundmist ja tajumist ja temaga lävimist tema kõnetamist nagu äsjakuuldud Liisu oriku laulus. Inimene peab endast välja jõudma, on seal siis lauluga palvega heateoga ja inimese loomulik ja õige olemine on, on nõnda eta. Meil liigub ja ta süda on ilus. Uku Masing on kirjutanud ühes ilusas raamatus san ilmunud pealkirja all, meil on loo tusk mida võib-olla võiks ka öelda, et on, see on ühe tõeliselt täiskasvanud inimese tunnuseta. Alati tajub, et meil on lootust. Selles raamatus on ilmunud ettekanne, mille Uku Masing pidas 1978. aastal ja kus ta räägib usundiloo kasutamisest. Selles artiklis toob ta välja need omadused, mis on usklikule eestlasele iseloomulikud usklikule kõige loomulikumaks tähenduses lool loomulikumaks mõttes. Ja nendeks neljaks tunnuseks on kõigepealt see, et inimene ei tee vahet elusate ja eluta olendite vahel tema jaoks ta võib kõnelda puuga, ta võib kõnelda kiviga, ta võib kõnelda koduloomaga. Ta võid kõnelda ka metsloomaga. Et siin ei ole nii teravat vahet, et ühe kohta peaks ütlema, kes ja teise kohta, mis samuti võib kõnelda ka autoga. Teine, millele Uku Masing viitab, on see, et inimene peab olema avatud ja lahke, hea meelega aheda meelega, ta on valmis saama ja ta on valmis andma. Ja see saamine ja andmine peab alati olema tasakaalus, aga iial ei tohi minna ülbitsema ja teised midagi ära võtta. Ja kui nüüd pidada, esines silmas, siis pead niisugune avatud ja lahke tunne, olemad nii kõige suhtes, mida me elusaks peame ja samuti ka selles suhtes, mida me elutuks peame. Kolmandaks leiab ta, et eestlasele iseloomulik meeste ja naiste võrdsus. Et mehe ja naise vahel ei ole nii teravat vahet, nagu tihtipeale on mõnedes teistes kultuurides. Ja et põhimõtteliselt me oleme samasugused jumala vaimu ees, jumala palge ees. Ja viimasena neljandana, et surnuid ei kardeta, nad on meie ümber. Nad hoiavad meid, nad mõtlevad meile, nad on oma palvega meie elutee sillutanud. Need mõtted on Uku Masingu poolt nii põgusalt ja poolvihjamisi kirja pandud. Kuid kui me õpetame eesti koolides Meie lastele usuõpetust kas see on see alus, millest lähtudes peaks meie laste usutunnistus ja usuline tundmine arenema. Ja kas see vastab ka ristiusuõpetusele, kas saab seda kõike õpetada? Piibli ja jumala sõna kaudu. Saab küll, ma ei näe siin vastuolu. Sellepärast et me oleme oma arengus väga terviklikud. Me oleme tulnud kaugest minevikust ja meie usungistele arusaamisele olid täielikult vastuvõetavad kristlikus arusaamised. Ja ma olen veendunud, et ei ole olnud mingisugust läbilõikamist. Usundiline areng oleks kuskil mõnes hetkes seisma jäänud vaid, vaid ta kujunes, ta kandus üle ristiusus üks ja ja sealt oleme oma vaimsuse saanud. Kahed rahvalaulikud. Ja kui me tahame edasi veel alles jääda ja kesta siis meil tuleb austada seda minevikupärandi rida, mis ulatub tänasesse päeva. Ja me ei tohi teha seda viga, aednevatame nüüd mingisuguse väga hea usuõpetussüsteemi kuskilt mujalt maailmast üle ja ütleme, et aga vaata, näed seal nii hästi välja töötatud, miljoni, mingit muret paneme aga käima. Ta ei hakka meil tööle sellepärast, et meie olemusele anda võõras. Me peame usuõpetust õpetama oma lastele ja lastelastele nõnda, et nad tunneksid, et see on meie oma. Aga ta on niivõrd lähedane ja, ja niivõrd oma need vahel võib-olla ei, ei oska seda näha. Ise. Mul endal on olnud kummaline kogemus korra möödunud suvel, kui ma sama laulu, mida me saate alguses kuulsime tõlkisin inglise keelde. Olin ühel koosolekul, kus olid prantslased, hispaanlased, inglased, väga head inimesed, kes tundsid kõik hoolt ja muret oma kodukoha ja lähikondsete hea käekäigu pärast ja, ja olid väga paljud püüdnud selleks ette võtta. Ma tahtsin oma ettekannet alustada samas südamlikult ja täie pühendumusega, nii nagu nemad oma tööd olid teinud. Valiksin sama Liisooriku laulu. Tõlkisin ta ilusti ära, lugesin inglisekeelse tõlkega ja ja kui ma tahtsin teda siis inglise keeles laulma hakata, siis ootamatult keegi kuulajatelt ütles, et me tahame seda eesti keeles laulda. Ja me laulsime Ki kõige selle mitmekeelse rahvaga eesti keeles läbi. Ja alles nõnda tõlke kaudu mõistsin ma ise ootamatult, et kui sügav ja kui võimas laulan. Eriti läks ühele kuulajale hinge viimane osa. Iluduse südamekene. Kui tähtis osa on meie eestlase usklikuks olemisest see, et me ei ole mitte kurvad või me ei ole mitte masenduses, vaid me oleme südames rõõmsad ja me oleme oma südames lahedad ja avatud. Et see sobib hästi sellega, mida eemalt saag ütles alguseks, võrreldes usudel käijat sportlasega, eriti on see muidugi praegu olümpianädalal aktuaalne. Kuid üks laul, mida Eestis kõige rohkem on lauldud kannab pealkirja ema haual. Selle lauljaks on Liisu Kümmel Tori jõesuust. Eks järgmine inimene, keda kindlasti võiks nimetada täiskasvanuks kelle sõna- ja hääl on väga selge ja, ja väga võimas. Laul algab natuke kummaliselt räägid mere musta härja müramisest. Edasi räägita sellest, kuidas vaene laps, lähed isa juurde ja lähed ema juurde. Ja kuidas ta näed neid hauas toimimas. Ja kui kuulame seda laulu, siis võime mõelda selle peale, et kõik meie esivanemad, kes aastatuhandeid on sellel maal elanud, palvetanud, mõelnud meie peale. Ja see, et me nende laule ja nende selgeks mõeldud mõtteid ei unusta, neid edasi kanname all. Eks osa meie eestlaste usuõpetusest Tool koolda sealmi siidivalge paela. Ena me, ma ei keeleldinaagu, jood koolda. Keel. Tõuse. Näed üles, me ei võida ta tari noori ivaid. Ta ei oota. Tuure minugeeerritoogeeenny ta, ma. Me vaka valmi, ta ema mul tulid, toogu sead uued asjad. Nii et viina ei, vaid Darren ivaid ta ei oota. Kuule minu venda, ikenev ta kuule minu venda, väikene venda lõikega v saab eetri koostaba ju v ta padriku osta. Eesti luterlik tund. Me kuuleme tänases luterlikus tunnis täiskasvanut inimeste laule. Kuulsime praegu Liisu kümmelitori Jõesuust laulmas eestimaalt kõige rohkem üles kirjutatud lauluema haual. Ja me räägime täna usuõpetusest eesti moodi. Meil on stuudios õpetaja saag, õpetaja Eenok Haamer ja saatejuhiks on Mikk Sarv. Ema haual. Laul räägib. Emaminekust hauda ja sellest, kuidas haua põhjast veel on nii ema kui isa toetamassi aitamas maa peale jäänud vaeslast. Ehk elavad on läbisegi surnutega, nendega on võimalik kõnelda. Ja Nendega on võimalik suhelda. See on üks osa meie arusaamisest maailmast. Te olete mõlemad oma elukutse tõttu väga palju kokku puutunud surmaga ja olnud elavate ja surnute vahel rahutegijaks ja teetegijaks. Milline peaks olema surmaosa usuõpetuses? Iseendastmõistetav on see, et kes on sündinud. See suurep? Surm ei ole elu vastand. Surm on sünnivastat. Ümber jäät humas meie ümber keskel on esivanemat. Usundiloo ja piibli alusel sõltub inimeste vaimsus sellest, et jumalus asub inimeste seas. Eriti eestlaste meelest ei ole meist eraldatud esivanemate ega jumal. Ainult hoolimatud ninakesksed inimesed on kaotanud võime meie keskel jumalat näha jumalat kõnetada, abi saada. Inglise kirjanik kuutton kirjutab Londoni agulirahvast. Oma eluga ummuksis meeleheite hotell ja vajavad Jeesust. Jeesus teeb enda nendele nähtavaks. Meie ülesanne on aidata Jeesust et Jeesus saaks meie rahvale nähtavaks et ta saaks kõnetatavaks. Nii palju inimesi maailmas on riskiinimesed. Ka meie oleme seda olnud, rahvas, seda olnut. Neil ei oleks mõtet sellest loobuda. Kui vajame teda. Üks asjaosaline küsib Jeesuse käest, miks sa, puit Me juurel. Jeesus vastab. Te vajasite mitt. Ja siin on väga huvitav koht haakuda sellesse mõttekäiku. See väga palju üles kirjutatud laulutüüp ema haual on väga huvitav, sellepärast. Vaene laps on kaotanud, Emajõeisad on kaotanud armastuse. Ta on omalt poolt valmis kõik tegema. Selle armastuse võiks toas leida. Selles laulus need ei olnud, seda aga väga paljudes lauludes on laulujätk seal, kus hauast ütleb ema või ka isa mõlemad. Et jumal on su lisaks maarjaSulemaksa. Ja kui laps on nõutu, et kes temale kirstu valmistab ja sellega täidab siis looja Subiustu, kinnita Maarja suvaka, valmistab. Ja see ongi üks see võtmeküsimus, mida teevad siin just rääkis. Nendes vagunites oli suur vajadus armastuse järele. Ja meie rahvas on tundnud suurt vajadust armastuse järele. Ta ei räägi nii nagu tänapäeva laulikud ja lauljad laulavad armastusest ja armust nõnda et see sõna on ära kulunud. Vaid ta räägib sedakaudu. Nende täiskasvanud inimeste üks tunnus on, et nad ei ütle asju otse, vaid nad ütlevad asju sügavuti sisuliselt olemuse juurde minnes. Ja kui me räägime usuõpetusest, siis kui me ei räägi nendele noortele inimestele, nendele lastele armastusest, nii nagu eestlane oskab rääkida siis see töö on täiesti mõttetu. Mind on väga imestama pannud selline suund kus üteldakse, et nüüd usuõpetus on tegelikult usundiõpetus, informatsioon. Et me anname informatsiooni, kuidas seda asja mõteldakse, teiste asja mõteldakse ja maailmakirjandusse väga palju piiblimõisteid ja kui ikkagi neid asju ei tunne, siis ei oska ka maailmakirjandust aru saada. Ja nõnda edasi ja ometi. Me ei vaja mitte informatsiooni, vaid majana armastust. Ja kui usuõpetajad oskaksid õpetada nõnda et need lapsed, kes on haigetest perekondadest lagunenud, puruks tallatud perekondadest tulnud kooli kes võib-olla ei saagi ütelda, et neil on kodu vaid püks sööma kavandanud ühes ja teine teises kohas. Kui sina neid usuõpetaja neid lapsi armastavad siis on ainuke võimalus neid veel päästa ja mitte ainult neid, vaid kogu oma rahvast. Tänan Mick, selle ema haualaulu eest. See tuletas mulle midagi väga olulist meelde. Ja kuulajad ka hakkavad järele mõtlema. Et milles iva sees olla. Aitäh ennakarmastus on meie ümber kogu aeg olemas. Aga see, kas me selleni jõuame, sõltub sellest, kas me teeme ennast lahti. Kas me avame. Ja. Kena laulu Raplamaalt. Rapla maakonnas on osasid mitmest maakonnast ja üks kena killukene Läänemaast. Läänemaal oli niisuguse ilusa nimega kihelkond nagu kullamaa Kullamaal omakorda Laukna küla. Praegu on ta Loodna vallaseks imepisikene vald seal. Tallinn-Virtsu TTL varsti reformi käigus kaob, kuhugile ta sulab, aga aga kuhugile sula Liisu müürmanni mõnus ja hea laul, kus mu meelest ka väga hea. Ja miks mitte ei võiks usuõpetaja seda koos lastega umbes samamoodi laulda, nagu me püüame praegu seda laulda? Laul räägib sellest, et kui hääl on ära häält ei ole, hääl ei kanna, kurk on kurjast rabatud. Siis tuleb midagi anda endast ära. Võib-olla tuleb naeratada, võib-olla tuleb pai teha, kellelegi sügavalt silma vaadata. Laul on muidugi nagu alati natuke äkilisem, seal antakse terve härg ja must kukk selle eest, et aga hääl tegi, tagasi tuleks. Ja kui hääl siis tagasi tuleb, siis on juba laulmise õppimise võime, nii et maa on taevaga koos. Laul algab siis nõnda. Ai, UTaiu tahtsin laulda hiiu Taiu, tahtsin laulda, hääley, andnud kurkeigan, lei, andnud kurkeiga nuud Loli äkist haigeks, jäänud nori äkis haigeks. Kurk oli kurjastraavad Tuudia kuruncoliguriat rahavatud toru, aga roog oli roostet. Ta on toru väga, roog oli roostetanud. Härja mina andsin hääle eest ja härja, mina andsin hääle ees ja musta kuke kurgu eest ja mussaagok kurguvaod siis mina kasin laule. Ema, vaat siin ka siin laule, ma kõik Teeoo Valdja ei vaata oma kõik. Teho vald jäi vaata kõiku diale jäivad kuulama, kõik kopjade jahivad, kuuleme kõik saksad reservi, sai see ema kõik saksa reservi seisema, kust saa laps, Need laulud, võtsin, kus laps need laulud võtsid, sama oled harju sõtmas käinud ja sa oled harjus. Ja viirusviisi mas käin ja viirusviisi võtmas käinud. Ei, ma pole harju sõtmas käinud. Ei, ma pole harjusat maske ja Viru-Aga viisi võtmas käin ja viruvaga viisi võtmas käinud, vaat lood, ma võtsin lutsu lood, ma võtsin lutsu ja laulud latikaanina. Laulud, latika, nina, aadress. Aitäh see on kummaline laul, ilus mõttetera on kindlasti see, et sa pead midagi kahjama nagu vanad eestlased ütlesid, või saadet ohverdama, sa pead pakkuma andma endast välja. Nii nagu me enne rääkisime, et eestlase meelest õige olek on, see annab teistele ja sa saavutad teistelt. Ja kui ei anna, siis on noh, midagi valesti, siis on meil umbes süda, pole rõõmus ja pole rõõmu täis, aga minu meelest on põnev see, mida paljudes lauludes on. Öeldakse, et keegi hästi laulab, et seal harjus, õppis olnud virus viisi võtmas, käinud suure osa oma elust, kand, Eevald, Saagolnud just Harju- ja Läänemaa pool õpetajaks. Ja Eenok Haamer omakorda jälle seal Virumaa serva peal või viru lähedal. No ta on küll natuke, mina ütlen, et see on madal. No ta on vana Tartu oma ja ta on noh, võib öelda, et tal on juba päris palju viru värvi juures. Nii nagu Tartu maanteel. See, et kas võib olla, et kunagi harjus tõesti on, õppis käidud Evald Saag teavet Rapla kihelkonnas on väga palju. Padise kloostri kabeli tsistertslaste kabeleid. Küla tabeleid on üle Eesti palju, aga siin pall siin on üle 10 ja ja need olid kõik koost. Nõust, seal oldi öös, seal oldi, õppis koguja. Nii et iga Jeesusel on ka ainult õpilased. Ühes saates sai nimetatud seda, et sõna jünger ei ole. See on mereväest laenatud kõige Se väiksem madrus, keda köieotsaga kasukat lükatakse, kui ta ei oska küllalt masti ronida. Aga algselt nii heebrea keeles kui kreeka keeles koerakeeles on Jeesuse järelkäijate kohta öeldud õpilane. Talmist heebrea keeles. Mida tähendab õppis olija? Mis oli ja on kes kuulab kahte asja. Esiteks ta kuulab õpetajat ja teiseks ta kuulab jumalat. Muidu ei jää see õpetaja õpetatu mehiti. Muidu see realisi, aga ma küsin sinu käest need. Aga kui õpetaja ainult õpetaja, temal jumalalt mitte midagi ei ole sellel õpilasel edasi anda, mis siis saab siis ta ei usuõpet. Aga kas usuõpetajatega võimistas juhtuda, et, et nad on hästi ära õppinud, nad on õpetajad. Aga jumalast ei ole neil midagi edasi anda. Mis arvad? See on ülemaailmne probleem. Anglikaani kirikus on palgasumma määramine, vaimulikud asju. Ja nad on oma palga hoidud küllalt madalal. Et seiklejad ei tuleks vaimuliku teha tööl rikuks kehku. Mu hea sõber, kes kuu aega töötas anglikaani Canterbury peapiiskopi juures, siis sellest moraal, et õpetajate palk madalam võtaalsete kooliõpetajad on mitte tahiste maid seikleja, tema. See on muidugi piir aga kindlasti on oluline see, et, et tõesti usuõpetuse õppija peab saama maitsta või võid kogeda vaimu, kogeda seda, kuidas Ta on vaimuga koos ja kuidas vaim, teda juhid ja selle jaoks peab kindlasti õpetaja olema samamoodi suuteline seda kogema. Sest pima vepsa keeles näiteks tähendabki maitsmist. Ja harjus, õppis olemine tähendab seda, et inimene harjutad kas siis nende kabeli munkadega või võhik vendadega või kellega tahes koos või nii, nagu me praegu saime maitsta üheskooslaulmist ja ma loodan, et ehk kuulajad julgesid kaasa laulda. Kui kuulete teisigi laule, siis proovige oma mõtet, ehkki vähemalt aga võib olla ka häälega maitsta seda, kuidas vaim teiega laulab. Maitske, ja vaadake, et issand on hea Nii kui me lehesse nagu-le ka lehes meil pooli koodu jäägu alles meil oli kodu kui Me olime jälle kooleenes see, kui meil Velle kooleenes kooleezzveere streigiene Kaaleessweerest veidi Iikjeen, kuku mees, see koole. Kooleenes kui meileene, kooleenees koole, seesko, madu, kooguuni, koolesi, Kaadu voogooni. Ärikõik see äri köik ees armule, Alta tee armule ja ennäe, ei kiida, ta ei kiida armule. Roosi armuleeaa Roosi müüd Auda la taanes Auda laastani armuma, alla kargaanes, armu alla kõrgaani, kuuli kosti vastu, kuulikool tiivast, nii neegaadu, armuke v meeneegaadu armugeeni. Nii näe kodutööd eri leeveenego Aadu tööteeril. Noorepyylee poeegee sti-le, noorebeelee poeegeeessi, armukuuli koosti vastu, armukuuli koosti vastu, Tseeennaa koodule viina keelegi naa. Tuule. See Kadri Kuke laul rääkis armudest ema armust, mis ema juures on? Viska ema palve peale koju ei lähe. Arm on väga ilus sõna meil eesti keeles ja on väga hea mõte mõtiskleda selle üle, mida ja kus armuga teha võime. Üheski keeles ei ole nii ilusat sõna armulaud. Eks see on laut, kus kohal me iga pühapäev kirikus saame, armu saame, harmumis tuleb aastatuhandete tagant. Jeesuse juurest me enne rääkisime, harjus, käidi, õppis, käidi armuõpetust saamas ja virus käidi viisi võtmas. Et mis võiks olla vaimulikus mõttes armuviis ja. Ja siis, kui inimene omab ennast tundes janu armastuse järel avab ennast jumala armastusel siis hakkab ta sedaviisi mõistma. Seda ei ole võimalik kätte saada või me võtame ja mõtleme, et nüüd ma hakkan peale vaid, vaid kui sa oled valmis. Saama alandlikuks, siis võis armastajast osa saada, nii imelik kui see ka ei ole, need täisealised täiskasvanud inimesed ei ole ülbed. Ei ole edevad, jala halastamatud, jälle suurelised. Vaat, ja see, see ongi see asi, et kui nad jumala armastust puudutatud, siis jumala arm on nii suur, et see, mis minust endast on, see on kõik, teen. Tarmo on lähedal, arvan, lähedal ja selle kaudu, kes ise on jumala armu vastu võtnud armastust osanud. Üks mees, kes sai ootamatult jumala armastuse osaliseks see oli sõjapealik Sauluses saanud Paulus sama rännakutel eri maades koguduste juurde ja kogudustest kaugemal olles kõneles nii sõnas kui ka kirjas. Jumala armust. Seda kirja me kuuleme iga pühapäev kirikus armulaua ajal, sest just selles kirjas on Paulus pannud kirja need sõnad, mida iga pühapäev korratakse. Armulaua ajal. Ja sellessamas kirjas räägib Paulus ka täiskasvanuks saamisest ja armastusest. Ütleb. Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust, ta ei ole kade. Armastus ei, suurustele ei ole iseennast täis. Ta ei ole viisakuseta. Ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha, ta ei rõõmudesse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühest õega. Tema vabandab, kõik usub, kõik loodab, kõik sallid, kõik armastus ei hävi ilmaski. Aga olgu, prohvetiennustused, need kaovad, olgu keeled, need lakkavad, olgu tunnetus, see lõpeb ära. Sest poolik on, mida me tunnetame ja poolik, mida me ennustame. Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik. Kui ma olin väeti, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja ma arvasin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetimale lapsele, sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palges palgesse. Nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. Tänases luterlikus tunnis me rääkisime usuõpetusest eesti moodi. Kuulasime laulmas viisoorikut Liisu kümmelit, Kadri Kuke. Stuudios olid õpetaja Evald Saag ja õpetaja Eenok Haamer. Saatejuhiks oli Mikk Sarv ja meie sõnad korjas lindile Külli tüli. Eesti luterlik tund.