Tere, õhtune kuulaja. Tänase saate ris teel salvestasime Palamuse kirikus. Juttu ajavad Palamuse koguduse vaimulik Jaan nuga ja saatejuht Ene Pilliroog. Muusikat pakub ansambel Hortus musicus. Ristteel on valminud koostöös meediakeskusega. Kirikuluus olla kirjas, et kusagil ehk 1000 aastat tagasi sõudnud kolm munka Kärkna kloostrist möödaamme jõge ülespoole ja leidnud ühe hea paiga kirikuhoone jaoks. Õpetaja Jaan nuga, kes te teenite siin nüüd juba mõned kuud, Palamuse kogudust. Kas olete mõelnud selle peale, et mille poolest see paiksis millegolm munka valisid? Võis olla hea? Selles legendis on Kirjasto. Et, et nad tulid, leidsin need kolm allikat siit missing praegult ümberringi olemas on. Ja no kolm on teatavasti kristlikus kirikus väga sümboolne number ja eks see ilmselt seal legendis oligi see, mis nagu peeti selle koha eeliseks. Muidugi, teisest küljest, et kui palju see legend tõele vastab, kui siin neid aastaarve vaadata, siis siiakanti on sillakandi kiriklikule, teeniale, plebaadile, siis siin saadeti Rooma paavsti poolt kutse 1234, et ta tuleks Rooma aruande, need, sel ajal peab olema siis siin juba kogudus olemas. Kärkna klooster, praegu ei ole see hetkel see aastal täpselt meeles, aga ta on igal juhul hiljem asutatud. Nii et võib-olla olid hoopis need Palamuse mungad, kes läksid, asutasid Kärkna kloostri. Et noh, niimoodi ka siin vähemasti siinpool ilus ilus mõelda. Aga eks ta ole niuke omapärane koht siin küll. Ta on üks väheseid Eestimaa maakohtasid kus kirik on tõesti siiamaani keset küla. Ja see ajalooline keskus on jäänud ka tänapäeval keskuseks, pikk elu käib nagu siin ümber. Nii et selles mõttes ta on jah, väga väga selline traditsioonidega ja, ja ilusti kestnud läbi sajandite ja küllap seal kohal siis on oma. Kas nüüd võlu või mingi vägi, mis on selle rahva siin ümber hoidnud ja toob siia ka tänasel päeval palju palju rahvast kokku ja, ja siinse elu käib väga hoolega. Kelle mõte ja kelle voolivad käed poolisid siia ühe suure puuõõnsustesse munga, kui ikka selle mungameeleolus edasi olla. Selle kuju? Koolis ja sel kevadel Ivo Mänd, tal läks selle peale vist paar päeva aega. Sellega tööd tegid Hiiumaalt, eks puukunstnik. Ja seda toetas broomi ilmann Raplast. Nii, aga et kirik, jah, tõesti, keset küla siin on sõbralikult vististi koos Tootsi koolimaja ja Libre Köök pakub tänasele turistile ja ka kohalikule süüa. Ja siis on kultuurimaja siin kõik nii ühe hoovi peal. Jah kahjuks lible köök on küll ainult suveti lahti, et talvel on ta kinnina juba üksi, sellepärast et ega kohalike inimestega üksi üks selline asutus ennast üleval pidada ei suuda. Aga tõsi ta on, et siia tuleb. Eelmisel aastal oli 25000 turisti, kes siit läbi käis. Ja me täna siia kirikusse tulime, siis oli just üks koolilaste grupiakse uksest mööda, praegu kuulsin kilkamist, ilmselt läks teine. Nii et siin käib rahvastest koolide lõpu ja alguse ajal päris tublisti läbi suurte bussidega, suvel üsna palju ka niukseid peredega inimesi. Tulevad sõidavad läbi ja tutvuvad oma eestimaaga. Ühe asjaajamised tahaks noorele kirikuõpetajale kaela panna, et saaks kordadesse silt. Kirik, muuseum, mis küll tähendab mõlemalt poolt kirikut, juhatab üks silt kirik muuseumisse. Nojah eks seda ei teadnud, mis aeglasse sinna üles sai. No tegelikult muidugi me oleme siin püüdnud nagu mõtlesin keskust vaadata ka ühise kompleksina üks ajaloolise kompleksina nüüd võib-olla ka sellesamas mõttest kantuna või on kuidagi see sild sinna niimoodi pandud sest siin tõesti selle koolimuuseumini kiriku uksest on ju vast 50 meetrit, tehke. Ja vanad pastoraadihoone, tantsin kõik ümberringi. Ja, ja tõepoolest seal kirikuid ja olema väga suur muinsuskaitseline väärtus, kuivõrd ta on lihtsalt üks eestimaa vanimaid kirikuid mis on ka suuresti säilinud näiteks turistide grupid, ma kuulsin selle asja, mida ise võib-olla ei teagi, miks niimoodi inimene õpib. Et Meie altar siin kivialtar on üks väheseid, millel on säilinud peal ka vanast katoliku ajast veel paeplaat viie ristiga. Enamuses niukestest artalitest olevat see plaat pildirüüste ajal välja lõhutud. Aga siin on säilinud see plaat ilusti. Ja see altar on siis päris sellest algsetest aegadest peale. Arvata võib siis sealt kuskilt kas 13. sajandi algusest või võib-olla isegi veel varasemast ajast. Ja noh, selle selles mõttes muidugi see kirik on muinsuskaitse all, eks ole, nii et selle tõttu ka niisugune noh, kas muuseumisse õige nimi on, aga igal juhul vana vaatamisväärsus mis eesküljes kogudusele muidugi toob ainult häda ja viletsust kaela, sest eks kogu kogudus teab seda oma jõu ja nõuga üleval pidama, seda kõike seda väärtust. Muidugi me oleme saanud väga palju tuga riigi käest. Tänu usinalt neile inimestele, kes on seda tuge otsinud ja neid asju ajanud. Et praegult on pooleli katuse ehituse passaat jälle töömehed peale, et kas see suurem osa katusest saab ära vahetatud. Et enam vihma sisse ei 100-ks. Kes on koguduse esimees? Aarne tegema on ja ta on väga tubli tööd siin teinud selle koguduse hoonete korrashoidmise poole pealt ja ka töö korraldamise poole pealt aitab igati kaasa, need, siin on suuri asju tehtud ja noh, kui nüüd veel tagasi tulla selle sildi juurde üks koma vahele praegu on seal tõesti sidekriips vahele, kui noh, võib-olla et annaks sellele kriipsu ära värvida ja panna oma sinna vahele ja sõna sinna ilmselt kirjutama jäänud mahu. Aga noh, eks siis võiks sinna sildi peale panna veel igastahes muidki asju, palun pastoraatia ait ja mis kõik veel? Noh, jah, eks iga asi omal ajal tasapisi need asjad siin niimoodi korda saad. Kui vana see kirikuhoonel Seesama altariosa ja esimene osa nende kooriruum. Arvata võib täpselt, ei oska öelda ja seda ei ole, aga kuskil pole kirjas. Et ta on ilmselt sealsamas, 13. sajandi algusest. Niimoodi arvatakse, mine tea, aga noh, teda on juurde ehitatud 14 sajand on ehitatud siis suurem osa siin kolm löövi ja ja andadega kõrgemaks ehitatud veel selle sajandi alguses on siia pandud betoonist laed peale alati tehtud ka seda veel kõrgemaks. Et siin on nagu ehitust olnud päris tublisti. Sedasama vahepeal oli ka suured plaanid siin üldse selle kiriku ümberehitamiseks. Aga need said kohalike vastuseisu tõttu ka niimoodi nagu tagasi lükatud, nii et seal on säilinud siiani vana kirik päris päris algsel kujul, teda on küll kõrgemaks ehitatud ja juurdeehitus tehtud, aga suuresti on säilinud. Siin tundub kõik nii väga väga korras olema. Jah, eks see ole ka jällegi sinnate koguduse inimeste töö. Nüüd sel laupäeval, see on siis, kui me siin praegu räägime 23. ja september, siis tulevad jälle talgud kokku, kus tahame siin ümbruskonda kiriku ümbrust korrastada, Tanel ja ja noh, nüüd on tulemas ja suur Palamuse laat 30. septembril, mis on ka kirikus kontserti plaanis on selleks ajaks siis teha kiriku õmbluskordades eest, niisamuti need siin on ikka poolt veetud. Siin on tulemas Annahmal oreliga ja siis on saatmas veel teisigi, on Karin nahkset kes tuleb laulma ja siis Teele Humal, kes tuleb viiulit mängima. Loodetavasti nii oli algne plaan, võib-olla tuleb seal väikseid muutusi, aga nemad on siia kutsutud ja pannud ka tulla ja pannud siis Isamaa kava kokku panna. Kuidas Palamuse kogudusele kunagi nimepanemise lugu võis olla, mis nimi kogudusel on ja, ja mis see tähendab? On Palamuse Püha partavalu nõuse kogudus partalame aus, ehk siis nato nael. Tal on nagu Jeesuse jüngrite seas kaks nime. Tema oli siis see, kelle kohta Jeesus ütles, et see on mees, kelles pole valet. Ja seda, mis aega see, kuidas see nimi on saanud, täpselt ei oskagi öelda, on teada, et sellel ajal siis seal 13. sajandil on teisigi kirikuid saksa kultuuriruumis selle nimega ehitatud või selle nime omale saanud. Eks kõik need omast nimetatakse ikka midagi rääkisid kohapealsete inimeste meelsusest või või sellest, mille poole püüelda. Nii et küllap siis siin pilt, et ausad inimesed koos olema. Et niisugune nimi sai kogudusele pandud. Teie ja nuga olete siin nüüd, kui mitu kuud? Nojah, õieti kuud jah, nüüd veebruari algusest, olen siis töös, tegelikult mind. Valiti siia koguduse õpetajaks. 98.-ks. Ja siis ma läksin vahepeal Kanadasse tööle, noh see valimine oli ka selle eeldusega, et ma lähen. Siis ma juba teadsin, et ma lähen Kanadasse tööle, vahepeal väliseesti kogudusi teenima sinna ja, ja siis, kui nüüd tagasi tulin selle aasta veebruaris, alguses arvasin siis siin uuesti tööd nagu õigemini siis alustasingi siin tööd ennem seda teenis seda kogudust, mis diakon Margit Lill vahepeal ordineeriti õpetajaks. Ja nüüd praegusel hetkel teenib kanepi kogudust. Tõelised ristteed. Toronto Eesti kui põikame veel tagasi, et kas enne tõruntud ka oma kogudust iidoli Ei oma kogudust ei olnud, siis ma olin praktikal Tartu Pauluse koguduses. See oli siis 97. aasta sügisest. Ja nüüd siis ja möödunud aasta Kanadas tundub niiviisi, et olid ajad, kui kaugemad eestlased aitasid kõigest südamest ja väest kodueestlasi. Ja nüüd on kätte jõudnud ajad, kus kaugemad eestlased vajavad vähemasti nii mõneski küsimuses kodueestlaste abi. Ja see puudutab ka kirikuõpetajaid, sest Aegrist teeb oma töö. Miks ta niimoodi on, jah, ja eks nüüd sealsed kogudused Barakun üsna vähe on olnud neid noori, kes siit Eestist sinna minnes on ka kohalike koguduste või üldse eestlaste ringkondadega ühendust võtnud, sest tegelikult pärast nende piiride lahti minekut on väga suur hulk Eesti noori läinud Torontosse. Ja noh, osalt selle tõttu kahtlemata ka see suur tüli, mis siin nüüd oli suvaline ESTO päevadega seoses, et oli raskusi viisat saada ja siis, kui president seda mainis oma kõnes, siis tuli sellest igasuguseid niukseid. Vastureaktsioone. Noh, ma võin omalt poolt öelda, et kui mina endale viisat ajasin, siis mul läks Kanada viisa saamiseks kolm kuud aega USA viisa, ma sain kolme tunniga. Nii et eks ju midagi midagi näitab. No kindlasti on see raskused ka selle tõttu, et seal on väga palju eestlasi niimoodi illegaalsete immigrantide na sinna oma sugulastele külla läinud ja siis nii-öelda ära karanud ja elavad ilma igasuguste lubadeta ta seal. Ja millisele riigile see ikka meeldiks. Ja kahjuks ei ole neist inimestest ka eriti palju neid, kes tulevad kogudusega või üldse eestlastega et ühendust otsima ja noh, muidugi kohalikud noored seal juba elanud eestlaste järeltulijad abielluvad teiste kohalike inimestega, lähevad sinnasamma kohalikesse inglisekeelsesse kogudusse. Nii et need eestikeelsed kogudused jäävad noortest nagu üha tühjemaks küll, tõsi, pühapäevakooli töö ja kalleeri koolitööd käivad aga aga niimoodi pühapäeviti kirikus alla 30 aastaseid inimesi näeb üsna harva. Toronto Peetri kogudus tundub kõrvaltvaatajale väga soojalt suhtuvad Eesti asjadesse Eesti elu edendamisse. Et mistahes appi palvega mäega hüüatame siin kodumaal siis nemad on alati väga toetavalt ja aktiivselt reageerinud. Jah, tõesti, seal on väga palju head ära tehtud. On toetatud siin ka majanduslikult seda Eesti elu. Ma ise teha, kui ma seal olin. Et seda mitmeski juhatuse koosolekust läksid läbi need abipalved ja neid sai ka üsna palju neile tuge antud. Nojah, eks muidugi, seal kirik elab täiesti nendest samadest annetustest ja kuna nüüd noori peale ei tule, eks neil ole oma elu korraldamisega ka omad mured, et kahtlemata rohkem muresid, võib-olla kui siin meil naabritel soome või saksa kirikus. Nii et noh, võib-olla seetõttu võib jääda nagu mingisugune mulje, et et vaated, sakslased toituvad teinekord rohkemgi, aga teisest küljest jällegi kui vaadata, mis, mis hinnaga või kuidas see toetus tuleb mida see tähendab sellele kogudusele, siis ei saa seda küll öelda ja ja, ja noh, kui mina seal käisin, ma kohtusin seal väga palju häid inimesi, kes mul oli igati igati toeks kõiksuguste probleemide lahendamisel. Nii et Torontos võime kohata ja üldse kanada sõimekohata justkui kolme liiki eestlasi. Ühed on need, siis läksid üle poole sajandi tagasi on eesti vaimsust ja eesti elu kõrges au sees hoidnud. Teised on järeltulijad, kes hakkavad juba pisitasa unustama eesti keelt, eesti meelt. Ja kolmandad on siis tänased eesti noored, kes lähevad õnne ja rõõmu otsima võõralt maapinnalt. Millise võib olla puhtinimliku kogemuse võrra. Te saite rikkamaks sel ajal seal Torontos Peetri koguduses teenides. Ega see nagu kerge aeg ei olnud vähemasti minu jaoks, enne seda olin kihlunud siin Eestis ja siis mu kallis pruudikene jäi siia maa. Ja kas seal nagu omaealisi eriti seda seltskonda ju ei olnud, kuigi samas jällegi mida mind sinna üksinda nukrutsema ka eriti jäetud oli tegemist ja külaskäimisi, kui palju. Ja muidugi eriti suured tänud seal õpetaja Andres Paulile, kes pidama ka juba ennem tundsin ja kes siis minu eest hoolt kandis. Aga jah, väga palju sai muidugi ümbrust näha ja ja tutvuda selle sealse eluga. Et noh, niukene igati. Vähemasti mina olen seda küll kogu aeg arvanud, et et ülikooli Tartusse tulin, siis noh, olgu peale, et üks osa haridusest oli see, mis ma ülikoolist sain, aga teine osa haridusest vähemasti sama suur osa oli see, et ma läksin kodust välja, pidin hakkama oma pead elama. Ja noh, igasugune reisimine on ju väga nagu hariv või silmaringi avardav. Nii et kahtlemata see kannades oldud kuud kõigest 10 kuud ei ole teab kui pikk aeg täid väga suureks kasuks ja abiks nagu ka oma mõtete kogumisele või mingeid ideid andvat. Et siin Eestimaal seda koguduse elu korraldada. Milliste Eesti õpetajatega te veel kokku puutusid? Kanadas olles Andres taolist oli jutt. Tema teenib Toronto Peetri koguduses. Aga kes eel? Noh, kahtlemata siis välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo oli ka päris palju, sa küsisid tegemisi ja sel ajal justkui mina sinna jõudsin, valiti paavstiks tiiter alla ja abipraost, eks siis sealt kõrvalt Hamiltoni koguduse õpetaja Hannes aasa. Ja meil oli seal teisigi vanemaid õpetajaid, kellega oli meeldiv kohtuda ja koostööd teha, oli Edgar Heinsoo ja aafrid Tooming. Kes siis küll õige pea siit ilmast lahkus? Jah, ja oli veel palju teisigi toredaid õpetajaid, inimesi, kellega seal kokku puutu sinna ja koostööd ka tegin. Kui vana on Palamuse koguduse nägu? Ma ütleks, et väga-väga keskmine õige või mitte, et kesklinna, vaid nagu on kõik vanused ilusast esindatud, nii nagu ta siin ümberkaudu küla peal vaadates välja paistab. Koguduse juhatusel niuksed üsna noh, no ma ei tea, tööandja keskealised või nooremapoolset. Blairi laps oli terve käputäis. Nii et on, on nii, noori on manu, on keskmisi igasuguseid, nüüd hakkavad jälle peale pühapäevakoolid oktoobrikuuga siis siis tuleb päris pisikesi kaob. Nii et ise selle koha pealt nüüd palavusega kurta ei saa, kuidagi kogudus oleks väga vananeb veni. Teie olete ka noormees ja ma arvan, et suured ajad on veel kõik ees oma kogudust üles ehitada. Kuidas teie sisetunne ütleb? Kas edasi viib paigal püsimine või edasi viib liikumine? Nojah, see on niisugune väga konksuga küsimus, sest eks tõsi ta on, teinekord viib paigalpüsimine kaugemale, kui edasi või kuskile poole liikumine selle juurde käib. Muidugi seesama nägi anekdoot, mis ju räägiti, et vene ajal või hüüdlause osed raisku, kapitalism on kuristiku serval. Meil tuleb neile järgi jõuda ja mööda minna. Et sellisest mööda minekust ilmselt ei ole kasu kellelegi. Teinekord tõesti on targem paigale jääda mõeldav. Teisest küljest me kirik on ilmselt piisavalt kaua paigal tammunud. Et võiks ju, võiks ju ka kuskile poole nüüd lõpuks liigutada ennast. Siin Palamusel on selles mõttes väga tore koht, et see Koguduse ja valla kõik see koostöö on väga hea ja ja edasiviiv. Nii et ma usun, et see koostöö leiame veel päris palju selliseid ühiseid lõikusid, kus saame veelgi paremat koostööd teha, näiteks tänagi oli arutusel Cinnamoni diakooniapunkti TÖÖ niukene no mitte ümberkorraldamine, võib olla ka natuke ümberkorraldamine, laiendamine. Et müüa ka või, aga need kokkulepped ka edasi lähevad ja, ja saab seda veel paremini tööle rakendada, siis siis jällegi on nagu üks edasiminek ja ma arvan paremuse poole tehtud. Et noh, eks kirikul oma niukene, stabiliseeriv või tasakaalustav roll ühiskonnas. Aga me püüame ka kõigiti kaasa minna ja seda toetada neid häid ettevõtmisi, mis on ümberringi toimimas valla kui ka kaugematel tasanditel. Nüüd siinsamas on jällegi alustab tööd rahvakool koostöös Soome Igalistel rahvakooliga. Jällegi seal on ka võimalus teha koguduse poolt oma niuke seminaride, Brida või teemaks on siis kirikulugu. See kuidas on kulgenud inimeste mõistmine jumala kohta mitte üksi, siis kirikulugu, vaid tegelikult kogu inimkonna usulise mõtlemise ajalugu on plaanis niuke lühikokkuvõttev, seminaride või, või siukene loengute kursus. Selliseid teisi koostööprojekt on veel veel tulemas ja loodetavasti tuleb neid üha saad seda, seda seda töödest hoogustada, mis ka väljapoole kogudust mingisugust kõlapinda annab. Ja kindlasti annab ka koguduseliikmetele võimalust teenida ja koos olla ühiselt ühisel nõul, midagi teha. Pidanud kujutanud endast Palamuse kogudusepäevad. See on nagu selline päevist nüüd pärtlipäeva lähistel nina nimepäeva tulenevalt päevad, millal me korraldame just sellised väljaspoole suunatud üritusi ka, et nagu tutvustada koguduse ja kirikuelu ümberkaudu ja kaugemalt tulnud inimestele, et näiteks sellel korral siin augusti lõpus oli seminar kõigepealt kiriku keskasutuste toel, kes noorsootöö keskuse esindaja oli siin ja oli siin diakooniakeskuse esindaja, kes siis rääkisid just oma töödest-tegemistest selle mõttega, kuidas nemad saavad abiks olla koguduseliikmetele igale koguduseliikmele, oma oma tööga, et kaasa aidata mistahes asjade organiseerimisel või või veile niuksed pisemate asjade tegemisel. Ja, ja siis oli nende päevade kavas ka meie siis Palamuse näitetrupi etendus ulgu Mölder, mis saavutas sel vabariiklikul võistlusel sel aastal esikoha harrastusteatrite hulgas üldse väga tugev etendus ja siis olime ka ansambli heinavanker kontsert siin kirikus. Nendelt kõik laupäevasel päeval ja pühapäevasel päeval oli siis kuldleeripüha nendele, kes 50 aastat Tal on selline erikoolis käisid. Et need olid nagu sellised üritused, mis nende Palamuse koguduse nimepäeva sisse siis jäid. Kui te noore vaimulikuna vaatate vanale kirikule jaa, tennist avaldasite mõtet selle avatuse suhtes, siis mille poolest peaks olema tänane kirik teistmoodi kui 1000 aastat tagasi näiteks? No kui ta saaks selliseks kui 1000 aastat tagasi, siis see oleks suisa ideaal. No selles mõttes, et selle rolli mõttes, mida kirik mängis 1000 aastat tagasi ühiskonnale kuivõrd edumeelne ja edasiviiv oli tol ajal kiriklik mõtlemine, sest noh, eks kõik suuremad saavutused nii põllumajandus- kui ka mis tahes muu alal, haridusliku teel. Eks nad käisid ikka seda kloostrite ja kirikute võrku mööda, üks ma kahjuks olen unustanud, kes ühes mis oli raadio- või telesaates, eks inimene nimetas toonast kloostrite võrku isegi omamoodi internetics. Mis neid teadmisi edasi kandis. Muidugi, ega tänapäeval on meil olemas doing, teine internet, mis liigub tunduvalt kiiremini ka hoopis teisi kanaleid mööda, et ses mõttes kirik roll on kindlasti muutunud ja tegelikult olekski rumalus hakata mingit vana aega taha nutma. Nüüd on kirikul oma teised teised eesmärgid ja tuleb võib-olla rohkem tähelepanu pöörata just selle ühiskonna hingelise hariduse poole peale või või ka. Nojah, võib-olla on õigem öelda hingelise hariduse poole peale, et ei ole, ei ole enam ei pea tegelema majanduslike küsimustega või majandusliku haridusega mis iganes muu haridusega. Et saab nagu sellele sellele pühenduda ja pakkuda ka nihukest tuge. Neile, kes selles materiaalses maailmas on kaotanud oma Võib-olla leidnud oma elule tõelist mõtet. Sest. Mõnda aega võib ju võidu niukene kopsakas rahasumma mingisugust või selle jahtimine mingisugust mõtet pakkuda, aga aga seda võib-olla 10-ks aastaks 20-ks aastaks. Mõne aja pärast märkab ilmselt iga inimene, et et elus peaks olema midagi enamat. Pangaarvel et see nagu ei ole ju ometi inimeksistentsi. Eesmärk. Ma tänan väga hea nuga selle mõnusa jutuajamise eest ja tänase öö viimane küsimus on seotud jälle munkadega. Et mida te isiklikult arvate? Kas need rohked vaimulikud rahvalaulud, mis Eestimaa rahva südames on olnud ja on alles hoitud ja on ka kirja pandud ja mida on tuhandeid üle Eestimaa. Kas need rahvalaulud on tulnud siia rahva südamesse, tule ja mõõgaga? Või mingit teist teed mööda? Nojah, vot see on tegelikult väga Huvitav vaadata, kuivõrd see kommunistlik propaganda on ikka inimeste sees viljaga olnud. Sest no kes vähegi viitsib järgi mõelda, saab aru, et on täiesti võimatu, et ristiusk jõudis siia ristirüütlite vallutustega. Ta pidi siin ikka ammu ennem olema, kui me tähistasime, või õigemini siis. Vaatasime kõrvalt, kuidas vene kirik veneri tähistesse oma risti usustamisel tuhandendat aastapäeva ja kuna Eestis on olnud levinud siiski lääne kirik ja lääne kultuur siis peab olema ilmselge, et Eestis pidi olema see kirik ja kirikute võrgustik isegi ammu ennem Venemaad et, et olla siin juba ennem sees ja kanda kinnitanud, kui Venemaa risti usustamine lõpule jõudis. Nii et on ilmselge, siis need kirikud ja kloostrid jõudsid see ammu ennem ristirüütleid. Ilmselt koos kaupmeestega ja kaubandus oli ju Eestis väga levinud, kuna läbi sajand tasunud sellisel kaubateede ristumiskohal. Ja seda toetavad kamad, arheoloogilised leiud, leitud neid ristimärke ja ja palju sellist, mis annavad tunnistust eestlaste usust. Need kindlasti kindlasti oli siin kirik ammu ennem ristirüütleid see, et ristirüütlid võtsid oma juskui selliseks õigustuseks siia tungimise õigustuseks, eestlaste risti osustamise. Eks, igasuguseid õigustusi on leitud, kui need Nõukogude väed tulid, tulid ka, eestasin vabastama kurde kurjade kapitalistide küüsist. Sellesama sama hea õigustus või kui me seda ei usu, et venelased meid vabastasid ja meile haridustöid ja kirjaoskuse tõid, miks me peaksime siis uskuma, et ristirüütlid meile kiriku ja usu tõid? Et need on? Aga ometi ometi seda usutakse küll, et ristirüütlid tulid mõõga meid risti usustasid. Et tegelikult päris võrdväärselt nagu sellised arusaamised. Et jah, ei, ei ole see Kristusse ühtegi ristirüütlitega tuld oli siin juba ammu ennem seda. Ja sellest sellest kindlasti annab tunnistust toogi tõik, et Eestimaa on olnud läbi sajandite palverännakute sihtpunktiks ja on ta ju nimetatud maarjamaaks teljeks maaks Jeruusalemma või siis Iisraeli järel, kui Iisraeli poja maa siis Eesti on. Ja seega väga kindlal ja tähtsal kohal omaaegses kristlikus maailmas. Ja noh, ma ütlesin, üks kari sõdalasi üle käis Superdamas. Me ei tohiks ennast sellest eriti heidutada Ta või häirida lasta, eks neid igasuguseid ära siin käinud läbi sajandite. Meie oleme ikka siin ja loodetavasti Jaanaga. Selle mõttega täna lõpetame, et te võiksite edasi mõelda. Aitäh, Palamuse koguduse õpetaja Jaan nuga, aitäh teile. Kõike head. Mina olen saatejuht Ene Pilliroog ja see tänane saade valmis koostöös meediakeskusega. Eesti luterlik tund. Saade ristteel on jälle kavas. Järgmise kuu viimasel reedel kell 23, null viis keskee programmis. Kuulsite saadet Ristteel. Teie mõtteid eesti vaimuliku elu kohta ootab meediakeskus Eesti luterlik tund aadressil. Kiriku plats kolm 10 130 Tallinn korda Eesti luterlik tund. Kiriku plats kolm, 10 130 Tallinn. Küllap on oma mõtteid mõnus jagada ka telefoni teel. Toimetuse number on Tallinnas kuus, 314 311. Tuletan siinjuures kuulajaile meelde, millel on ja kus on võimalik kuulata, jälgida, vaadata meediakeskuse Eesti luterlik tund saateid. Vikerraadios oleme eetris igal neljapäeva õhtul kell 21, null viis. Ja nii, nagu saate lõpus kuulsite. Sari ristteel on vikerraadios kavas iga kuu viimasel reedel keskööprogrammis kell 23. Null viis. Klassikaraadios on Eesti luterliku tunnisaated pühapäeviti kell 18 15 lehekülg ajalehes Postimees ilmub iga kuu kolmandal laupäeval ja sellel leheküljel on kõige täpsem kuu kava meediakeskuse Eesti luterlik tund saadete kohta. Eesti Televisioonis on alanud saatesari Agape. Esimene saade on esimesel oktoobril ja saated hakkavad olema üle pühapäeva kell 16 30 kordused üle reede kell 14 45. Kellel on võimalus internetis surfata, siis tere tulemast meie koduleheküljele. D kaldkriips te leiate meie täpse aadressi kui otsite seda rubriikide alt, kirikud ja kogudused, meedia või näiteks lähete Jaan Tõnissoni instituuti, toodi serverisse. Tahan meelde tuletada ka seda, et väga mõnus on osa võtta meie piiblikoolist posti teel. See tähendab, suhtlus on Igahega individuaalne posti teel ja just sellises tempos nagu teie seda ise valite. Beebikoolist on võimalik osaleda ka interneti vahendusel. Nii palju meie saadetist siinjuures, aga kui teil on aega ja huvi, siis olete oodatud külla meediakeskus Eesti luterlik tund toimetuse ruumidesse, kiriku plats kolm tööpäeviti kella 10-st seitsmeteistkümneni. Sest toimetusest Me võime telekaasa laenutada meie saadete ümber teid laenutada samal põhimõttel nagu te laenate raamatukogust raamatuid allkirja vastu ja toote pärast laenutatud kassetid tagasi. Ja veel on meil teile kaasa anda heaks lugemiseks mitmel teemal kirjutatud voldikuid, mis annavad hingekosutavat tuge igasse päeva teil kaasa. Tänases öös aga kõike head ja kohtumiseni.