Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, head kunstiministeeriumi kuuled. Tänasest saates tuleb juttu novembri lõpus ilmunud kunstiprojekt ajakirjast uus materjal mis sisaldas endast lisaks tavapärase teksti vihikule ka mälupulka kogumik albumiga näituste, heli, kujundustest, ideo teoseid, fotosid, kolm, D prinditud kruvi ning marmoleo maali vast Konrad Mäe preemia pälvinud Merike eestnalt. Projekti eestvedajaks oli MTÜ uus materjal, mille toimetusse kuuluvad Evelin Raudsep, Marten Esko EP põle kõrs, Madli Ehasalu, Brigita Reinart, Eva Erle Lilleaed, Helen Ikla kaastoimetajana Maarinektermann ajakirjast rääkima oleme stuudiosse palunud Evelin Raudsepa ja Marten Esko. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Triin Tulgiste tutvustuses, te olete öelnud, et see sündiste ja siis magistriteise kursuse toimetaja praktika raames, et ei soovinud siis tavapäraselt minna kuhugi ajakirja küllaltki siis nii-öelda rea tööd tegema või toimetama? Veitsis valisite sellise loomingulisema lähenemised, tegite oma ajakirja, kas see oli sisse kantud ka soovist või võitundest, et midagi on kunstiväljal puudu, et lihtsalt see tunne, et issand midagi nii olulist või midagi sellist tõeliselt lahedat, mida te sooviksite näha, on puudu ja sellepärast ei Mue ajakirja või see oli siis ka lihtsalt, et tõesti ei jõua võib-olla sirpi minna toimetama või midagi sellist. Tegelikult just sellest tundest kantud oligi. Et tahaks nagu teha ajakirja ja see toimetaja praktika pigem nagu oli lisaväljund ja näete, et, et me saame nüüd sellega ära katta ka sellel toimetaja praktika, et ei tulnud isegi kohustuse täitmisest, vaid soovist millega sai siis ka kohustus ära täita. Ma arvan, et kui see mõte tuli, et see ajakiri teha, mis oli vist põhimõtteliselt magistri esimese aasta esimese poolaasta lõpus, et siis me tegelikult ei teadnudki veel, et me tahame, tagati praktikat tegema üldse. Ma arvan, et noh, tegelikult kui oleks Hirperendraks palju kiiremini ära saanud teha, sellepärast et see võttis meil tegelikult pool aastat selle ajakirjadega Et päris mitmed on meist võib-olla juba kirjutanud ja natukene, nagu teavad nende olemasolevate kultuuriväljaannete tausta või toimimist mingil kujul. Muidugi seda ei saa võrrelda selle päris selle toimetamisega. Aga, aga see võib-olla ei tundunud nagunii intrigeeriv või paeluv seal sellist klassikalist toimetamist teha ja et tundus palju suurem väljakutse kuidagi püüda see süsteem niimoodi iseseisvalt. Ja oma, selles jällegi tutvustuses, ilmselt pressiteates või mõnes antud intervjuus, mainisite ka seda, et, et see ajakiri on sündinud soovist kirjutada, et, et see ei ole siis mingisugune kohustus, vaid väga selline idealistlik lähenemine ja siis ise midagi nii-öelda teha ja, ja et sul on midagi öelda, mitte, siis sai proovi lihtsalt nii-öelda seda mahtu täis teha, et kuidas artiklite tellimine käis, et, et kas need inimesed kuidagi orgaaniliselt tulid kokku ja teil olid juba mingites vestlustes tekkinud, ma ei tea, mõtled, et võiks midagi sellist teha või siis seal ikkagi oli see nii-öelda tellimisformaat või kuidas see nii-öelda puhtpraktiliselt väljalegi pigem. See võib-olla ei olnud isegi soovist otseselt kirjutada, vaid vaid soovist formaatidega katsetada ja vormidega katsetada ja vormipoolega katsetada, mitte just sisuga nii väga sisuga muidugi tegeleda aga mitte sisu täita ja ka kõikidele kirjutajatele lähenesime väljakutsega, et katsetada selle formaadiga ja leida enda jaoks kõige sobivam, et see, mida nad öelda tahavad või millest nad rääkida tahavad. Nad mõtleksid ka selle peale, et kas ala tavaline Esseevee artikkel on just nagu kõige vajalikum või selle väljendamiseks või on ka mingeid teisi mõtteid. Alguses meile pidi tulema ka sinna luuletus aga see küll ära, aga, aga nagu kui me rääkisime inimesega, kes soovis kirjutada sisekujundusest sisearhitektuurist uue materialismi ja uue materjali vaatest siis tema tundis, et nagu võib-olla kõige see õigem formaatoriks luuletus. Aga meil tuligi Eik, Hermann tegi joonised ja siis oleks nagu ka see mõte tuleks kõige puhtamal kujul välja, et see kuidagi muljuks või nurgad ei ümarduks toimetamise käigus või veini nagu sõnade formuleerimise käigus lasete. No me siin enne arutasime värinaga, et nägime seal palju mingeid sarnaseid jooni näituse kureerimise vahel, et põhimõtteliselt meil oli nagu näituse kontseptsioon olemas või noh siis ajakirja sisu või noh, selline laiem mõte olemas ja siis me mõtlesime, kes sobiksid siia ajakirja kirjutama just selle kaudu, mis nad igapäevaselt teevad või millega nad nagu noh, meile või tuttavatele silma on jäänud. Sellest tuligi näiteks kõigi joonised, et filosoofia loengutest on ikka päris konkreetselt meelde jäänud teegi PowerPoint, joonised, mis tal on igas loengus efektiivselt kasutusel ja siis oligi, et üritasime võimalikult vähe nagu sellist teema välistasid sundtellimust teha, mis mingis mõttes nagu valitseb kohaliku kultuuri meediat praegu või tähendab no on enamuses ikkagi tihti tellitakse just artikleid inimestelt, kes on asjaga seotud nagu näitustes kirjutama või midagi siukest, aga noh, kuna me nii konkreetselt üheski näitusest kirjutanud samas need inimesed, kes kirjutasid näitusest näiteks siis nagu Kati Ilves tähendab, ise soovisid sellest näiteks kirjutatud väga palju on just see, et ta ongi selline tellimus, mida sa üldse ei oodanud, sa mõtled, kas see vastu võtta või mitte, samas mida ikka võtad lõpuks. Just et seal ei tohtinud teada seda kohustust või seda tunnet, et ma nüüd pean ära, selle kirjutavad kirg sellest teemast rääkida omal viisil pidi säilima ja me kindlasti lähtunud sellest, et leida ainult kirjutajaid, vaid et ka inimesi, kes on sellega teemaga seotud, kuid kes võib-olla ei ole harjunud kirjutama, ei, ei tee seda igapäevaselt. Et nagunii kunstnike või materjaliteadlasi selle, et ka nendelt leida mingit mõtte õppev. See formaat siis iseenesest tingib ka selle, miks te nimetate seda kunstiprojekt ajakirjaks mitte siis lihtsalt ajakirjaks, et et see ongi kureeritud lähenemine pluss see, et sul on siis see kontseptsioon, mida siis täidavad erinevad kirjutajad või kunstnikud just. Me ka nagu seda uue materialismi teemat ei püüdnud nii väga kata või lahti sõnastada, vaid pigem just leida mingisuguseid ühiseid lähtepunkte, mis nagu kokku annaksid selle uuema realismi tunnetuse või kuidagi kompaktselt tekiks nagu laiem platvorm. Kuidas sellele läheneda, mitte sirgjooneline, et see on nüüd uus materialism. Aga kui tullagi selle nimeteema juurde, siis kas uus materjal, nimi sündis koos selle teema valiku kuus materialism või ise on siis rohkem selline tehniline küsimus, et uus materjal. Me toome käibele midagi, mida me siis nii-öelda ei ole veel näinud või, või need olid kuidagi sümbioosis või üks nii-öelda tingis teise. Need olid sümbioosis kindlasti üks osa sellest vägela kontseptsioonist on siis põhimõtteliselt see, et iga numbriga muutub meil teema ja muutub ka põhimõtteliselt ajakirja identiteet või nimi või noh, ongi, et nimivorm ja muuseas seda saatev tulebki, siis panin kontseptsioonist ja kuna me mõtlesime esimese numbri lähtepunktiks uus materialismi suhteliselt laialt, aga ikkagi selle konkreetse nagu ismi siis tuligi nimeks uus materjal, aga samas selle teine punkt ongi see. Kuna põhimõtteliselt uus materjal on ka meie MTÜ nimi, mis annabki välja siis seda tõepoolest nimetatud aja kerjab muutliku nimega ajakirja, siis et olekski nagu ambivalentne, et oleks, samas oleks esimese teemaga suhteliselt konkreetne ja laiemas ringis oleks ta lihtsalt puhtalt selline uue materjali lõue teadmise uue informatsiooni väljatoomine põhimõtteliselt. Et siin ei ole küll muidugi soov, et see, millest me räägime või millest järgmised ajakirjad tulevad, et, et see on kõige uuem teadminimegi, me toome alati midagi tohutult uut, sest tegelikult mõtted on uued ja ongi, iga materjal on uus, aga see ei tähenda kindlasti seda, et nüüd see peab. See uusim alana. Aga võib-olla siis räägiks ka natukene lahti sellest, mis uus materialism teie jaoks on need justkui seda ajakirja lehitseda või, või siis vaadata või käes hoida katsed, et seal on väga erinevad objektid, on seal siis me näeme, et ette Totteusi alla helikujundused, mis siis on väga materiaalne mälupulga peal osasid toote siia fotokunsti, toote siis erinevad väga sellised füüsilised linoleumi tal maalide tootetekstid. Et see kogum on hästi lai, et võib olla öelgegi niimoodi paari lausega, mis uusmaterjalist, mis teie jaoks on või mis ta on selle kogumiku kontekstis või mis neid võib olla ka mõjutas niimoodi mingit mõtlejad, mingisugused suunad, kunstiteosed. Mõtlen uus materialism, puism selles mõttes sellel oli väga raske leida mingit ühest lahendust, siis ma mõtlen, et kui me teema valisime selleni, et kui me hakkasime materjali läbi töötama, ette valmistama põhimõttelist ajakirja tegemiseks, siis oligi, käis läbi nii palju erinevaid tõlgendusi selle uus materialismi kohta, et mingis mõttes sattusin ise ka natukene segadusse. Noh, võiks öelda, et minu lähtepunktiks selle asja mõtestamisel oli just nelist lugemikust kadunud, aga muidu lugemiku saadaval olev johhairaamat materjalis. Ja siis üks huvitav kogumik, mis oli Austraalia ja Soome teadlaste ühiskogumik, Meghan, Oleitš, Towersonüümateerilisem Freudi aegs. Ja samas nagu seda lugeda igatahes noh, see kõik käigi nagu mingis mõttes, aga ambivalents, eks see kõige lihtsam variant, mis mõtlen, kuidas seda nagu mad ära sõnastel või noh, samaskeelset sõnaraamat, sissekannet, magnet paberil, ka seal karbis on üritabki nagu mingis mõttes seda joont ümber tõmmata sellele tähendusväljale, mis see uus materialism võiks olla. Aga mis ta meie jaoks oli ta laiem ühiskonnamaid tumedus. Me oleme üritanud väga sõnastada uus materialismi kui mingid teemad, mida tegelikult meil siin väga pole käsitletud, vaid pigem luuagi nagu selline sild selle teemani, sellepärast et see hüpe sellest, mis meil igapäevaselt ringleb, selles, kui sedasi, instituudis pole meile ka tegelikult uus materjalidest nagu midagi räägitud, et just et see oleks nagu järsku hüppe kusgilismi, millesse väga nagu aru ei saa, vaid lihtsalt seda kaardistada teatud määral meie ümber tolmu kaudu. Sest kui me rääkisime nende inimestega, kellega me tahtsime koostööd teha, sest nende jaoks oli ka, et kui me mainimisena uus materialism, mis kõige selle definitsiooni nagu ühe lausega, nagu öelda ei oska, ma ei usu, et keegi üldse oskab. Samas neile tuli kohe ette nagu igav tavaelust nagu mingeid paralleele või nagu just erialavaldkonnast, et et kuidas mingi tendents nagu nähtav on noh, oligi nagu sisearhitektuuri või disaini valdkonnas just selline käsitöölise tagasitulek, materjali austamine, samas uus nagu ametinimetus, nagu ei ole enam disainer, vaidlen disaini meikar ehk siis käsitöölise väärtustamine ja ja nii edasi. Sest võib-olla kõige rohkem lihtsustades uus materialism ongi nagu fookusmaterjalidele ja objektidele materiaal selle maailmale kui iseseisvale ise organiseeruvale süsteemile ise organiseeruvatele üksustele. Et filosoofiliselt siis võib-olla, et see peegel kaob ära, et kui me midagi mõnda objekti või, või materjali vaatama, et siis me alati ka nagu vaatame seda, kuidas me vaatame, et seal on alati see peegel vahel, et nüüd uue materialismi ühtse peegeldaks vahelt ära kaduma jäävadki materjalid iseeneses. Ega võib-olla lähme siis temaatiliselt, me nagu lihtsustasime seda veel, et me püüdsimegi lihtsalt materjale näha või nagu seda materjalist rõõmu tunda ja materjali mõnu tunda. Et materjal on iseseisvalt juba ka nagunii väärtuslik, et selle võrra meil ongi kõikide, näiteks tekstide vihikute juures kirjas, mis paber see on. Sest et meil oli, õnnestus ka saada väga erilisi pabereid. Nii et iga tekstiliik sisaldab katsumis rõõmu ka. Ja pluss veel seal tuleb juurde lõhnataju. Nii et nagu selliste Nicolás lekkerke, kes siis oma essees ütles, et mitte siis materjal ei ole meie jaoks, vaid meie kõrval või kuidagi niimoodi, et siis see, võib-olla see niisugune lause, mis siis tähendab selle kokku, et see materjali austamine iseenese pärast mitte siis kontaktis või kontekstis inimesega. Igaks juhuks ka või on lihtsalt nagu mingeid erinevaid näiteid tuua lihtsalt sellest kui nagu mingis mõttes keeruliseks uus materialismi sõnastamine läks erinevate allikate kaudu, et noh, mingis mõttes oligi šašedasaimani raamatuga keskmeks oligi nagu selline uus materialism nagu turumajanduse lähtepunktist või selline tarbe kaubastumine tema nägigi, uus materiaalsus nagu läbi selle objektid, mis ei ole materiaalset, et neid käsitletakse materiaalse sümboli materjaliseerumine või noh, kes nende oli muidugi noh, paratamatult raha, onju, et mis ongi nagu sümbol, aga paratamatult on üks materiaalse maid asju mingis mõttes meie tänapäeva ühiskonnas. Ja sealt edasi läks ta nagu selle peale, kuidas kunstis võiks avalduda ja lihtsalt oma tekstis selle paljud seal vist oli kaks viidati segamini ajakirjas sellele, et oligi tema kaudu tuli see mõiste Anvadimeid põhimõtteliselt jah, et andvadimeid kui, siis mitte igapäevaobjekti kunstipositsioonile tõstmine, nagu radime klassikalises mõttes oli vaid sisust, et kunstiobjekti näitamine sellena, mis ta paratamatult on, kui, nagu tarbekaup, et väga palju kaasaegse kunsti koosneb valmistoodetest ongi nagu tootematerjalidest ja kõik on paratamatult toode. Et temalt pärineb ka lause, et igasugune kunstiteos algab soppamisega, et paratamatult kõigepealt enne kui sa kunsti olemuse lähed, poodi, ostad need materjalid põhimõtteliselt. Et just nagu see üks perspektiiv Kozmateriaalsusele variant, mis sealt ühe Soome teadlase tekstist välja tuli, mis oli minu arust väga lihtne, aga päris tabav näide oli selline, kuidas materjal töötab koos kunstnikuna kui autor, et tal maalikunstniku näide, kuidas ühel maalil, mis kujutas naist, oli kaks naba värgid, üks naba kunstnikku nagu tehtud naba ja teine naba oli kogemata nagu värvi mingis reageerimisel tekkinud teine naba ja noh, siis oligi, et nagu värvid ja lõuend ja kõik, mis oli, mitte kunstniku ja kõik materiaalne lai, siis veel ühe detaili juurde, sinna maalile kui selline lihtne näide sellest, et see läheb nii kahte äärmusesse, lisaks veel väga palju kõrvalisse. Aga kas teil oli ikka mingisugused ilmingud näitusepildist, mis tõid ka kõnetasid, et kas Estna kaasamine oli siis tingitud sellest, et vaatasite juba Merike Estna loomingut, kui siis mingit, et sellist uus materialismi näidet või oli see tingitud sellest, et tal oli see näitus just see nii-öelda põrandamaterjal oli nagu saadaval. Kui palju oli seal sellist juhust ja kui palju oli seal ka nii-öelda hästi nagu varemalt läbi mõeldud, et mis autoreid me kaasame nagu see kruvi, ma kujutan ette, see ei saanud olla juhuslik, et see on väga selline läbimõeldud ja väga siukse ilmselt keeruka tootmisprotsessiga objekt, et kuidas need võib-olla kunstnikud, Komplekti tulid. Pigem tuli vist pärast teemapüstitust Estna võiks öelda, et oli mõlemat. Ta oli tegelikult väga hea juhus, sellepärast et naistenäitus põhimõtteliselt lõppes nädal, enne kui me ajakiri välja tuli välja. Et noh, põhimõtteliselt, kui ta oleks lõppenud liiga palju varem või kui ta oleks lõppenud hiljem, siis poleks saanud selle tüki, kui oleks liiga palju parem olnud, siis peab olema, oleks lihtsalt ilma jäänud. Sest seal oli just KuMul, tekkis küsimus, et mida teha selle järele jääva linoleumi ehk materjaliga, et kas seda säilitada, kas see on väärtus omaette või mida selle materjaliga pärast näitust teha. Millest hakkaski lähtuma see küsimus ka ehk näituste teemade realiseerumine ja materjali seerumine ka. Et mis saab nendest materjalidest, et kuna väga palju täna päeval näitusi on, ruumiinstallatsioonid on selleks kaheks kolmeks nädalaks või ajaperioodiks üles ehitatud konkreetsesse galeriiruumi ja väga palju tihti nendest materjalidest sealt ei ole enam säilitatavad. Et mis siis nendest materjalidest saab põiv, kas siis sellest hetkest, kui näituse uksed pannakse kinni? See materjal ei ole enam kunst või läheb prügimäele, on lihtsalt materjal ja ja siis tekib küsimus sellest järele elust, sellest lähtus kogu see kunsti järele elu küsimus. Jaga kruvi tuli küll, et võib-olla lihtsalt see tundus väga uus materialistlik või uus materjal, see kolde prink, et et see on nagu tegelikult muutunud juba väga igapäevaseks, aga mitte igapäevaseks võib-olla tavainimesele, et me, et kui paljudel on meil kodust mingi kolm, D prinditud ese või kui palju seda üldse katsunud on kunstimaailmas kindlasti rohkem, aga laiemas publikus kindlasti mitte, et et siis tundus nagu see jälle mingisugune katsumist mõnu, mis sa saad nagu otsekontakti mingisuguse uue materjaliga. Tulles tagasi selle kunsti kui kaup idee juurde, siis kui paljude oma ajakirja tegemisel mõtlesite sellest tegelikult? Praeguseks hetkeks on see väga tore toode nii-öelda oli väga selline lahe ja ihaldusväärne objekt ja nagu ka see praktika näitas, et te müüsite kõik need eksemplarid väga edukalt läbi ja, ja ma ütlen, ma väga naudin seda kotti endiselt igapäevaselt või mitmed objektid on seal ka väga sellise kõrge kasutusväärtusega väga atraktiivsed, mõjub kõik väga eksklusiivsed, et kui palju see oli ka selle kontseptsiooni osa, kui palju seal lihtsalt nagu mängis. Kui ei olnud üldse, ei olnud üldse, sest et. Mingis mõttes oli ainult kui meil nagu idees oligi see, et kui me oleks lihtsalt ajakirjast paratamatult me teame toodet sesse müügiartikkel, aga samas, kui me teame kunstiprojekt ajakirja, siis kaasnebki see, et kui me paratamatult teeme kunstiteos, siis kunstiteos, kui on paratamatult eksklusiivobjekt põhimõtteliselt, et sellest ei saa mingis mõttes üle ega ümber. Aga seal ei olnud sellist nagu tahta klikvid teadliku väärtuse kasvatamist, et mis vaid pigem see tuli kõik nagunii kuidagi sest või nagu sellest tunnetusest, mida kõike me tahaksime sinna panna, et nagu kõik head mõtted läksid sisse justkui ja siis selle väärtus vist iga kord kasvas. Aga samas me teadsime, hoidsime kukla taga, et see peab olema ikkagi kättesaadav laiemale publikule nii temaatiliselt kui nagu tegelikult ka hinna poolest, et selle võrra tekkiski meil see hinnapoliitika. Et ikkagi ka tudeng, kes on kiire käbe, saaks selle selle kõige odavama hinnaga endale ja noh, kunstikogujad võivad siis panustada nagu sellesse projekti ja sa võta see kallima hinnaga karp, et me lähtusime sellest, et kunstiteose reprodutseerimise teooriast, et number ühest originaalist kõige kaugem on kõige odavam. Et siis vähemalt tekitas selle võimaluse, et need, kes ei saa endale omistada mingit luksuslikku kallist kunstiteost või et nad saavad ka selle nii-öelda ajakirjast Aga kui te mõtlete nüüd nii-öelda kokku selle kogemuse, mis te saite, et kui palju see nii-öelda algne idee või ideaal ja siis see lõpptulemus, erinesid ta, kas teie osanudki loota, et see läheb nii hästi edukalt või, või mingid asjad jäid tegemata midagi, mis kriibib või kuidas te nagunii-öelda ise sellega rahul olete? Ei osanud oodata kelleltki nii hästi läheb jah, sest et veel enne eelplaneerimisse minekut ehk siis neli päeva enne esitlust. Mina isiklikult olin väga pabinas lausa, et palju nüüd eelbroneeringust ära ostetakse või nagu kas meil jäävad need kätte, et kas me peame veel hästi pikalt pärast esitlust tegema tööd, et, et ja siis, kui nagu see broneering lahti läheks kirju postkasti nagu sadama järjest, siis see tundus küll, et vao nagu sisakesellest kohale jõudma, et mis väärtus sellel võib tegelikult olla ja kui palju Sid nagu kõnet, kas või kui palju selles tegelikult huvi hakkas pakkuma, et seal tegelikult positiivne üllatus võib olla ka selle tõttu, et lihtsalt see viimane periood, et kõiki neid häid mõtteid, mis me poole aasta jooksul viimase kuu jooksul olen mõelnud, et see kõik ära realiseerida, kaotas nagu selle taju tunde ära, et mis seal siis kõik tervikuna endast kujutab. Nii et kindlasti see oli hea üllatus. Kindlasti me ei osanud seda ette kujutada sellisena, nagu ta valmis sai. Ma arvan, et isegi kaks kuud enne et siis pidevalt tuli nagu mingeid mõtteid juurde, siis samas iga detail pidi sobituma tervikusse, siis toimuski see valikuline juurde lisamine ja lõpuks oli endal ka nagu üllatus näha, mis, mis lõpuks valmis sai. Seepärast et no oligi, et viimase kuu aega väga kiire, viimane nädal oli tohutult keerajat, siis pangast avamiseks nägime ka ise, millega me hakkama saime. Enne seda, seda füüsiliselt nagu koos eksisteerinud viimased vihikuid asjad tulid ka nagu nagu tavaliselt. Aga teie grupp, kellega te tegite see kursus, et te olete ka koos sõna võtnud nii-öelda uus materjali nime all, et kas kõik need sõnavõtud on nii-öelda ühisseisukoht või miski, millele te kõik alla kirjutatud olete te nagu mõnes mõttes justkui rühmitus või on see mingi manifest või siis on mõned inimesed ta nagu keegi, kes kõneleb selle uue materjali nimel ja siis toimkond on lihtsalt nagu selline suuremononüümsemaga, et kõik, võib-olla ei ole nii aktiivsed uue materjali liikmed või kuidas teil see grupp nagu on defineeritud jaoks või kas te üldse tegelete sellise probleemi? Ei ole manifest ja ei ole rühmites, seda võib kindlalt ära öelda. Me olemegi pikem toimetuse kolleegium, et näiteks ka selle jah, artišokis sõnavõtt. Tegelikult see pakkumine tuli ühele meist, aga, aga see tundus hea võimalus kuidagi just peegeldada nendest vastustest laiemalt meie põlvkonna võib-olla lähenemisi. Et seal oli väga palju kattuvusi, oli ka erinevusi, aga nagu koos seda arutanud, igatahes võib-olla oli suurem võimalus läbi rääkida, et, et mis on nagu meie jaoks oluline. Et ta kindlasti ei kajasta kõigi meie mõtteid, aga, aga ta peegeldab nagu võib-olla laiemal kujul jah, meie põlvkonda, kui, kui ainult ühe inimese vastused. Jah, me oleme toimetuse kolleegium, et ka näiteks ajakirja tehes need trollid jaotasid hästi orgaaniliselt vastavalt sellele, kes mida oskas, teadis, tahtis teha. Ja ma arvan, et segajärjest kujuneb niimoodi, et me oleme ka võtnud endale vabaduse igal hetkel sellest loobuda või välja astuda või edasi pärandada kogu see kontseptsioonidest. Meie ajakirja kontseptsioon läheb praegu üheksa numbrini välja, mis ei tähenda, et see võib sinikaugele jõuda. Aga samas oleme võtnud endale vabaduse näiteks iga teemaga võib-olla oma toimetust laiendada vastavalt sellele, et kas vete juurde inimesi, kes on selle teemaga hästi seotud, tahaksite seda teha või just vähendada ja et ta on pigem orgaaniline kooslus, mida võib-olla isegi defineerib teema rohkem kui kui meie mingisugune pöördumine. Aga võib-olla siit võikski edasi hüpata siis lõpetuseks ka selle juurde, et mis saab edasi, väga selline tugev betoonist maamärk on pandud, et selline monument ise endale püstitatud mõnes mõttes. Et mis on järgmine number, millal see tuleb, millest see tuleb, kas te on see juba valmis, ma kujutan ette, et noh, nii suure seltskonnaga ja tehes seda kõige muu kõrvalt ja nii edasi, et see ei ole ju teie esimene tegevus elus, et, et kui palju see aega võtab, kui eelmine oli pool aastat see number. Et mis teie enda nii öelda plaanid on? Vaimse ei ole järgmine number, aga sellesama kooslusega me tahame teha küll järgmise numbri kindlasti. Ja eeldatavasti vist võib vihjata, et see tuleb suve keskel või suve lõpupoole. Jah, meil on üks põnev teema olemas küll aga me veel katsetame selle. Paikapidavust raskem edasi liikuda betoonkarbist uus materialismi materjalid. Tänasel teemaga oligi just see luksus, et sai nagu kaasata nii palju kunstivälist koostööd ja selle ajakirja materiaalsusest ennast. Ega ega järgmise numbriga oleks kuidagi soov leida meil lihtsalt seekord sattusid väga head koostööpartnerid Tallinna tehnikakõrgkooli jaksidelt Santalise näol et ka järgmise numbriga tahaks leida endale nagu kunstimaailmast väljas mõne hea partneri, kellega koostööd teha, sest et nii teete ka kui aktsia Santalisele ise väga-väga huvitatud sellest koostööst. Sest see teema väga kõnetas neid, nad said sellest väga hästi aru. Tänuga näiteks neile kahele. See jõudiski kunstimaailmast välja, et meil nii esitlusel kui kõige hiljem oli väga palju näiteks ehitusalaseid inimesi ja nii-öelda betooni kuningaks tituleeritud Kalev Ram jalg oli üks meie suurimaid kliente või kuldklient kes oli nagu väga-väga huvitatud sellest teemast. Ta ei vaadanud seda absoluutselt kui kunsti, vaid et see kõnetas teda tema enda keeles. Sellest aru. Aga aitäh saatesse tulemast. Evelyn Raudsepp ja Marten Esko. Aitäh. Tänases saates olid külas uuest materjalist Martin Esko, Evelin Raudsep, kellega rääkisime siis novembris ilmunud kogumikust uus materjal, mis on siis muutva identiteediga ajakiri, mille järgmist numbrit võib siis oodata juba 2015. Suvel aitäh kuulamast, mina olin saatejuht Triin Tulgiste.