Tere õhtust, algad Deutsche välja tonnislanni vikerraadio koostöös saksa ringhäälinguorganisatsiooniga, Deutsche Welle. Tänases saates tuleb juttu 21. sajandi võtmeks nimetatud nanotehnoloogiast ja sellest, kas lausa imena tunduvad võimalused endas ka ohte peidavad. Teiseks mahetoodete ökobilanssi ehk seda, milliseid tooteid peaks eelistama, keskkonnasõbralik tarbija. Veel vahendame saksa ekspertide soovitusi neile, kel seisab ees kandideerimine uuele töökohale. Kuulete ka sellest, kuidas ja miks tahetakse suurendada Saksamaa Põhjameresaare Helgolandi pindala. Kõigepealt aga küsib ansambel Est, kuidas sul ka läheb? Nanotehnoloogia on moes peaaegu iga päev tuleb turule uusi tillukeste kristallidega tooteid. Ent keegi ei tea, kas nad on inimesele ohutud. Nanotehnoloogiat peetakse võtmeks 20 esimesse sajandisse. Seega sissepääsupiletiga tuleviku. Nanotehnoloogia alla kuulub kõik, mis on pisem kui kümnendik mikromeetrit ning mis pakub uusi tooteid ja lahendusi probleemidele väga paljudes valdkondades. Olgu see siis infotehnoloogia, meditsiin, keskkonnatehnika või optika. Saksamaa nanotehnoloogia üks keskusi asub Saksamaa pealinnas Dresdenis. Seal toimus hiljaaegu konverents Nanofeer, mis viib teadlased ja nende ideed kokkumajandusega. Nanotehnoloogial on suur turu potentsiaal ja praegu on see aluseks niisugustele toodetele nagu küüdlevad autovärvid või prilliklaasid, mis on tänu kaitsekihile kraapimiskindlad. Iga päev lisandub mõni uus toode. Konverentsil nõnazeer esitleti uusimaid uurimistöid, mis on valmis praktikas rakendamiseks. Jerkopits vraunhofi häiretevaba kontrolli meetodi Instituudist tegeleb näiteks nano teemantidega ehk imetillukeste süsinikkristallidega. Nanoteemandid on väga huvitav materjal. Me loodame, et neid saab tulevikus näiteks vähi diagnoosimisel bioloogiliste sensoritega rakendada. Täpne diagnostika võib paljudele vähihaigetele tähendada kiiret elupäästvat abi ja just seetõttu, et nanoteemandid suudavad Helendada. Teatud valguses kiirgavad omakorda valgust tagasi. Kuna nanoteemandid on inimese rakust palju väiksemad, on neid võimalik sihipäraselt raku sisse viia. Nende Helendamine reedab siis kasvaja täpse asukoha ja suuruse. Tillukesed kristallid suudavad enamatki. Me kasutame neid praegu lennukitesse tuvastada korrosiooni ja samal ajal mõõta, kui sügavale rooste on tunginud, räägib Irgopits. Tema instituut teeb projekti koostööd Euroopa suurima lennukiehitajaga Erbas. Ka tööstus tunneb huvi nanoosakeste vastu, millega tegeleb klaust Feldmann karsruue ülikoolist. Pisikesed osakesed koosnevad metallide ühenditest, millesse keemikud on sisse viinud väikese koguse võõraid aatomeid. Neid nanoosakesi on võimalik töödelda isegi tindiprinteriga. Sel moel trüki, Feldmann, õhukesest nanoosakeste kihtidest koosnevaid mustreid ja kirju. Õhukese kihid on nanoosakeste taustal nähtavas valguses läbipaistvad, selgitab ta. Kui need ärritatakse, hakkavad helendama. Seda saab kasutada näiteks rahatähtede turvamärgistuseks või reklaami eesmärgil. Pealetrükk, mis sellistest nanoosakestest koosneb, on täiesti läbipaistev, seega nähtamatu. Alles ultraviolettlambi all hakkavad nanoosakesed punaselt-roheliselt helendama. Erinevalt juba praegu kasutatavatest markeeringutest Euroopa rahatähtedel on sellistel nanoluminofoor-idel üks oluline eelis. Nad ei pleegi. Nanotehnoloogial on tohutu potentsiaal, aga kuidas on lood inimeste ja keskkonna turvalisusega? Ägedasti vaieldakse selle üle, kas tillukeste dimensioonide pealetung varjab endas turvariske, räägib Andreas leegion Dresdeni Frownhow instituudist. Saksa valitsus on loonud niinimetatud nanodialoogi töögrupi, kuhu kuuluvad nii teadlased, ettevõtted kui ka looduskaitseühingud. Saksa-Teadusministeerium toetab turvalisus uuringuid miljoniliste rahasüstidega. Vastavad projektid eksisteerivad ka Euroopa tasandil, näiteks nanoterm, Nanotox ja Impart. Riskidebatt on küll alles algstaadiumis, kuid juba võib aru saada, milles ohud peituvad. Ohtlikkuse seisukohalt on nanokihid täiesti ebahuvitavad, samuti mõõtetehnika, nanovaldkonnas või elektroonika. Pilgud tuleb pöörata hoopis nanoosakestele, ütleb Andreas Leeson. Sest nanoosakesed on nii väiksed, et nad ületavad inimese vere-aju barjääri ja võivad ajusse tungida. Tagajärjed võivad olla ettearvamatud, nii vähemalt on näidanud loomkatsed. Pealegi võivad väikesed osakesed ka kopsudes sarnaselt asbestikiudu telepahandust teha. Teadlased otsivad praegu katsemeetodit, mille abil saaks kiiresti kindlaks teha, millised nanoosakesed ja kus kahjulikuks osutuvad. Seni usaldusväärsed andmed veel puuduvad. Järgmine jutt on mõeldud neile, kes omale toidu valikul peavad oluliseks nei toidu tervislikust kui ka seda, et toit on toodetud keskkonnasäästlik. Banaanid Ecuadorist, spargel Kreekast, täiend bioei tähenda sugugi automaatselt kohalikku toodet või hooaja kaupa. Kaubad, mis on välja pandud bioriiulitele, on üha sagedamini pärit kaugetest maadest. See annab löögi ökobilansile. Ent samas pole kodumaised tooted teinekord sugugi mitte parim valik. Möödas on ajad, mil biotooted vedelesid nishi kaupadena, tolmust ja ökopoeriiulitel ning mil nende valik piirdus krimpsus õunte, paari kohaliku aedviljasordi ja igat liiki teradega. Praegu on biotooteid riiulites nii telekat testide turul kui ka odavkettide kauplustes. Saksa tarbijad ostsid 2006. aastal nelja ja poole miljardi euro eest biokaupu. See on ligikaudu 30 protsenti kogu Euroopa biokaupade käibest. Muutunud on ka klientuur, bioostja klišee ei pea juba ammugi enam paika. Vastavalt sellele avalik spargel jõuludeks või valmistoidud mikrolaineahju tarvis. Bioei tähenda tänapäeval enam tingimata piirkondlikke hooaja ega võimalikult vähe töödeldud kaupu. Aina rohkem biotooteid imporditakse. Päritolumaana seisavad etiketil järjest sagedamini Itaalia ja Austria, aga ka Tshiili, Argentiina, Kanada või Lõuna-Aafrika. Sellisele arengule on paraku oma varjuküljed. Mul hakkab tarbijatest juba päris kahju, ütleb tarbijakaitse toitumise ja põllul Majandusühenduse eid agronoom Brita Klein. Sest kui varem võis biomärki lugeda märgiks keskkonnasõbralikkusest, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Biotoodete ökobilanss võib olla väga erinev vastavalt sellele, kuidas ja kust nad on toodetud, töödeldud või turustatud. Kui kodumaist kaupa peeti varasematel aegadel eriti keskkonnasäästlikuks siis tänapäeval võib küll kohalikku, ent energia intensiivset, näiteks kasvuhoonetes või pikka külmutuse ajaga tootmist pidada ökobilansile kahjulikum. Kaks kui aeganõudvat laevatransport. Põhimõtteliselt võib öelda, mida kaugemale kaup meie toidulauale jõudmiseks peab reisima, seda halvem on tema ökobilanss. Tšiilist pärit õun tarbib 520 korda rohkem energiat kui kohalik hooajal nopitud õun. Sellegipoolest kui kohalik puuvili seisab enne müüki jõudmist kuude kaupa külmhoones, on tema energiatarbimine võib-olla isegi suurem kui pikal reisil. Laevakonteineris. Kindel on see paraku negatiivses mõttes, et need toiduained, mida transporditakse lennukitega, jäävad ökobilansis alati kaotajaks, ütleb Kline. Niisiis, kui ostate talvel Hispaanias kasvatatud biomaasikaid, siis võite olla kindel, et nende puhul ei ole pestitsiide kasutatud. Kuid keskkonna saastamine CO2 õhkupaiskamise on lennukilomeetrite kogunedes igatahes määratu. Seetõttu nõuab Saksa Tarbijakaitse nüüdsest sisse lennutatud biokaupade spetsiaalset märgistamist. Rahuliku südametunnistusega võite osta siis, kui kaubad on lisaks biotähistusele veel kodumaist ja hooajalist pärit talu, soovitab Kline. Talvised maasikad või spargel, kui neid üldse osta, jäägu pigem suureks erandiks. Mitmekesist vaheldusrikast toitumist võimaldavad ka näiteks kapsas ja talisalatid. Tõeliste eksootide puhul nagu kohti, banaanid, tsitruselised või ananass, meil valikut ei ole. Kes neist loobuda ei suuda, see võib vähemasti selles kindel olla, et tähistus bionäitab, et nende kasvatamisel ei ole kasutatud pestitsiide ega väetisi ning et kaup on kaua ja aeglasel konteinerlaevaga reisinud. Igal juhul on see kliimasäästlikum areng kui troopilised kasvuhooned meie laiuskraadidel. Selle jutu peale kõlab laul kreeka veinist, laulab Udo Jürgens. Nagu saate algul lubatud sai, vahendame saksa ekspertide soovitusi neile, kel seisab ees kandideerimine uuele töökohale. Kas teil võlg on, kas te kuulute ametiühingusse või olete koguni rase ülemus ja selliseid küsimusi töövestlusel on lubamatud. Praegu on eelis neil, kes diplomaatide koolis hoolega tähele pannud, sest muidu võib oma tulevase töökohaga riskida. Tööintervjuu kulgeb hästi seni, kuni tulevane ülemus ootamatult midagi pereplaneerimise kohta küsib. Kas ta tohib seda teha? Ei tohi. Aga kui te kaotate enesevalitsuse, olete kandidaatide võidujooksul mängust väljas. Oma vastustes peaks kandidaat olema enesekindel, asjalik, soovitab töövestlustreener silke hail Grabennoidorfist. Põhimõtteliselt ei ole lubatud ükski küsimus, millel pakutava ametikohaga mingit otsest seost ei ole. Põhilised niisiis küsimused isiklikke, perekondlikke ja sotsiaalsete suhete kohta, ütleb advokaat verena Rodman Hamburgist. Nii ei ole tulevase tööandja asi, milline on kandidaadi perekond, kuna seis, rahaline olukord või kas teda on kriminaalkorras karistatud vahest ehk ainult siis, kui kandideerite kassapidajaks või pangatöötajaks lisab hall. Samuti ei tohi esitada küsimusi ka võrdse kohtlemise seaduse poolt määratletud diskrimineerimist tunnuste kohta. Tabu on küsimused rassi, etnilise päritolu, soousumaailmavaate puuete või kandidaadi vanuse kohta. Töökoha mittesaamise korral võivad taolised küsimused olla tõendiks diskrimineerimisest, ütleb advokaat Rotermann. Erandiks on küsimus usu kohta, kui kandideerite kiriku ametisse näiteks soovite töötada katoliiklikus lasteaias. Seevastu ametiühingusse või parteilise kuuluvuse kohta personalitöötaja küsimusi esitada või selgitate õiguse advokaat Michael Felzer rüülist. Need andmed on kaitstud võrdse kohtlemise seaduse ja põhiseadusega. Küsimused töölesoovija tervisliku seisundi kohta on lubatud üksnes siis, kui töö nõuab teatud kehalist seisundit. Kui jutt käib näiteks arsti abilise töökohast, siis on küsimus nakkushaiguste, näiteks tuberkuloosi kohta õigustatud. Sõnaberinarotman. Kui kandidaadil ikkagi tuleb töövestlusel selliste küsimustega silmitsi seista, peaks ta tööandjale tagasihoidlikult märku andma, et küsimus ei ole lubatud. Ka pärimisele, kas kandideerite veel mujalegi tuleks reageerida rahulikult, ent diplomaatiliselt. Ma esitasin avalduse veel teistesse siinsetes ettevõtetesse, kuna midagi kindlat veel ei ole, siis ma loodan, et te mõistate, et ma ei soovi sellest rääkida, soovitab silge hail vastata. Võimalik, et personalijuhti ei huvita niivõrd teie vastus esitatud küsimusele kuivõrd see, kuidas te antud olukorras reageerite, ütleb värbamisnõustaja Karsten puhkberger Hamburgist. Seepärast on esimene soovitus alati. Jääge rahulikuks ja hoidke jalad paigal. Mingil juhul ei tohi oma ebakindlust välja näidata. Järgmisele olu filosoofia on lihtne, ükskõik mis ametit sa pead, oluline on see, et oled õnnelik, laulab hari, urlam. Järgneval kuulete ühest jumalikust plaanist jumalikust selles mõttes, et kavatsetakse loodust ümber kujundada. Pöörane mõte või geniaalne saare päästmise plaan. Üks Hamburg investor soovib luua maismaa ühenduse Helgolandi ja ühe tema väikese sõsarsaare vahele. Uued hotellid ja ristlejate maabumissillad lükkaksid turismile uue hoo sisse. Ent nii libedalt see kõik siis. Ei lähe. Plaan on hulljulge. Üks ehitusettevõtja tahab rajada Põhjamerre meetri kõrguse terastami, mis täidetakse liivaga ja mis ühendaks helkolandi tüüne laiuga. See võimaldaks rajada hotelle, sildumiskaisid ristlejatele, jahisadamaid ja suurema lennuvälja ning peaks saare imago lisaboonusega lõbureisipaigana taas läikima lööma. Me ühendasime helkolandi jälle tüüne laiuga, räägib ehitusettevõtja, HC haagemann pressiesindaja Annefan Maydel. Idee pärineb firma juhilt Aarne Weberilt, kelle emasaarel elab. Liiva lisamisega suureneks helkolandi pindala peaaegu kaks korda. 1720. aasta tormilaine eraldas 1,25 kilomeetri pikkuse maatükikese ülejäänud saarest. Juba aastaid kannatab vald, kuhu katamaraanidega jõuab Hamburgist vähem kui nelja tunniga. Turistide arvu vähenemise all. Idee ei ole sugugi ebareaalne, ütleb Helge, Hollandi vallavanem Frank Potter. Ettevaatlikult. See on viis joon, mille üle me diskuteerime. Me ei tahaks seda enneaegu laualt minema pühkida. Mõnedel andmetel on plaanid tehniliselt pooleteise kuni kahe aastaga teostatavad. Vaadake, mis Dubais tehti, sealsed ettevõtmised olid sootuks suurema mahuga, ütleb ta. Pealegi olevat Hamburg Harburgi tehnikaülikooli uurimistööprojekti teostatavust tõestanud. Ettevõtja hindab tammi liivaga täitmise kulusid vähem kui 100-le eurole ruutmeetri kohta. Kui firma ei ole veel rahastamiskontseptsiooni esitanud, selle eest on võimalik maksta, väidab Meidel. Helgolandi hotelli mokaštuuben, direktor Horst Rasmussen aga nii ei arva. Ma ei tea, kas plaan on elluviidav. Asjale tuleks jõuliselt läheneda, ütleb Rasmussen, kes on juba 22 aastat olnud Saare vallavolikogu liige. Pikaldane ja kallis merehoovuste jälgimine, ettevõtmise vaagimine ranniku ja keskkonnakaitse seisukohalt muudavad niisuguse projekti lõpuks väga kalliks. Ning siis tuleb finantside eest vastutavatel ministritel see niikuinii ära keelata, ütleb ta. Praegu kontrollib Schleswig-Holsteini keskkonnaministeerium, kas projekt puudutab ka Euroopa Liidu looduskaitse direktiive ja kas ministeeriumil tuleks selle eest vastutust kanda. Meie v ehitusspetsialistid on juba kinnitanud, et tammi ehitamine on tehniliselt võimalik. Ka hinnanguliselt 80 miljoni euro suuruse kulutused olevat realistlikud. Kuidas hakkab ehitis mõjutama hoovusi, ei ole võimalik ülepeakaela otsustada, ütleb pressiesindaja Christian Saifard. Müülenbergi augu täitmine helbe jões aga näitas, et kõhklused keskkonnakaitse osas on võimalik kõrvaldada. Kui mingis teises kohas luuakse niinimetatud asendusvõimalus looduse kaitsmiseks. UV-Schneider Yortsandi looduskaitse seltsist kardab tugevat sekkumist floora ja fauna elukeskkonda. Helkolandil on Saksamaa suurim hallhüljeste koloonia. Niisugune sekkumine häiriks märkimisväärselt nende elu. Äärmiselt kahtleval seisukohal on ka green pissibioloog Kristjan põssa. Kliimamuutuste tõttu kardab ta suuri kulutusi ranniku säästmiseks. Kogemuse põhja Mäele saare süldiga on näidanud, et igal aastal tuleb liivavarusid taastada. Me ei suuda töötada mere vastuargument, et liivaga täitmine taastab maismaa ühenduse, ei ole mingi lähtekoht. Ei ole inimesi otsustada, kuidas loodus peaks välja nägema. Hamburg Harburgi tehnikaülikooli teadlased, kes lükkasid koostöös ehitusettevõttega HC haagemann käima uuringu maaühenduse loomiseks, on teisel seisukohal. Saare ja laiu vahele liiva lisamisega antakse loodusele alus uue eluruumi loomiseks. Pealegi muudaks tõusul ja mõõnal töötav elektrijaam saare naftast sõltumatuks. Uute materjalide ja tehnoloogiatega olevat tänapäeval võimalik rannikut kaitsta, väidab projektijuht Eerik paša. Uurimistöö sai valmis juba kaks aastat tagasi, aga nähtavasti ei ole vald selle vastu huvi tundnud. Mingit tähtaega uuringu esitamiseks neile seatud, ütleb Horsti Asmus. Mingeid uurimusi esitletakse kogu aeg soovilmadotatsioonideta maismaale jõuda olevat laiuelanike kaua hellitatud lootus. Erainvestoreid igatahes Saksamaa ainsa avameresaare ukse taga järjekorras ei seisa. Me püüdsime laiul asuvale külale investorit leida, aga asi läks vett vedama, ütleb Rasmussen. Saare ja laiu vahe liivaga täitmise idee tundub tallaga hea olevat. Võib-olla on see nipp, kuidas Helgolandi jälle ajakirjanduse huviorbiiti viia. Mitte just selgolandist, küll aga ühest saarest jutustab järgmine laul, mille esitab hulli Martin. Tänase saate muusikaline lõpuosa on roosiline, sest on ju emadepäeva õhtu ja saadame meiegi muusikalisi tervitusi kõikidele emadele. Alustab Robert Jung lauluga ema, täna õitsevad roosid sulle. Ma tahan sulle kinkida 1000 roosi, nii kuulutab järgnevalt ansambel algojer, tors musikaalne. Taikner laulab sellest, et tema paradiisis õitsevad 1000 valget roosiparadiisi all aga mõtleb kodu. Laul punastest roosidest ansamblilt Royber lõpetajatena kõikidele emadele mõeldud muusikalise buketi saate vikerraadiopoolsed tegijad Õie Ristioja, Vivika Ludvig Tõnis direl ja Piret Pääsuke soovivad ilusat õhtut ja ootavad kuulajaid taas nädala pärast.