Tere, mõni laulja on aastakümnete jooksul saanud nii omaseks, et pea kõiki tema esitatud laule teatakse peast. Ümisetakse kas või une pealt kaunid lembelaulud, õpetlikud meloodiad või hoopis humoorikad, viisijupid. Me kõik armastame neid ja need on lood, mis on saatnud meid juba üle 50 aasta. Tänase saate igihaljast külalist tunnevad ühtviisi hästi nii noored kui ka eakamad kuulajad. Näole ära ja on. Vallatuli. Ja nagu saate tunnusmeloodias toru on saada, siis nüüd oleme me jõudnud. Järjega Uuno loobini, Uno Loop on meid lubanud endale koju Laulasmaal teleUno direhter. Tallinnast olete eemale kolinud, hoiate suurest linnamürast eemale vä? No mitte ainult sellepärast, aga võiks mitu põhjust. Kuna linnas on tegemist on vähe, siis mõtlesin, et ühte majapidamist on kergem hooldada kui, kui kahte. Ja sel lihtsal põhjusel kolisime. Suurest lavast olete te nüüd mõnda aega eemal olnud, siin aastavahetuse paiku. Vahur Kersna meelitas teid uuesti laulma üle pika aja. Olete pärast seda ka veel viis yles võtnud? Pärast Kersna, et olen aga vähe? Lubamatult vähe, tahaks nagu rohkem, aga perspektiiv puudub. Ei ole mingit mõtet. Sellist tunnet ei ole, et annaks veel mõne kontserdi, võib-olla või kuulajaid oleks ju küll ja veel. Võib-olla oleks kuulajat küll, aga selleks tuleb sõita, vot see kontserdi tegemine vahud on teinudki ettepaneku sõita Võrru nüüd ja. Aga ma ei pea sellele vastu. Õigemini seal ei oleks nagu mingit mõtet oleks, seal oleks seal niisugune pidev tegevus mees või, või taga? Oleks asjal mõte, aga niimoodi üksiku kontserdina välja minna seal ei ole lihtsalt mõtet. Ma peaks välja. Neid kontserte olete aastakümnete jooksul andnud ilmselt lugematul arvul. Te olete selline laulja, kes minu jaoks vähemalt kogu aeg on olemas olnud, öeldakse, eesti estraadi, laulsid Uno Loop oli ikka selle esimeste seas, kes veel tuleb, undakse lauljade alguses üldse meeles, millal sa õli, milles esimene salvestus võis olla näiteks. Esimene salvestus võis olla kusagil 1959 kui 60 täitsa õige, sellepärast et ma tegin suu lahti nagu esialgu Pirita rannakohvikus, aga sellest oli 10 aastat, läks enne kui ma julgesin haiglasse minna, esinema ja siis tehti ka ettepanek vööde õieti Uno Naissoo tegi selle ettepaneku, et kuule, et võiks ju proovida, et hääli on vähem seal eriti ja võiksid proovida ja, ja nii ta tuligi, nii, ta on läinud siiamaani. Kui te mõtlete 50.-te muusika peale, siis juba seal, kolmekümnendates neljakümnendates olid sellised suured nimed ja meil olemas, no Ott Raukas näiteks sealt varasemast ajast, Kalmer Tennosaar oli 50.-te täiesti olemas. Kui lihtne või raske oli üldse sinna püünele saada, lauljate sekka? No minul oli ta suhteliselt lihtne, sellepärast et mind võeti pillimehena mängisin kitarri väga mitmes ansamblis ja siis ma ise võtsin ka asja lihtsalt niimoodi teen ära, vaatan, mis tuleb. Ja see oli suhteliselt lihtne ja lauludesse pillimehesse suhtutakse alati nagu nagu paremini, kui, kui päris lauljasse. Ja sellepärast oli mul suhteliselt tulla küll. Aga sinna rada oli raske, aga mis tegi laseksale tihe konkurents või hakkas lauljaid ju peale tulemusel. Ja siis tuli laule peale ja oli konkurentsi olemas. No siis olid Artur Rinne oli tulnud tagasi. Georg Ots oli Kalmer Tennosaar oli, siin oli väga palju selliseid nimesi, kes mul praegu meelde ei tule. Rein Tuus oli veel, siis kõik tahtsid nagu estraadi laulda. Et oleks nagu kergem leib, aga tegelikult ei ole, see oli suhteliselt raske leib. Selleski. On? Nagu ka midagi Selleski. 60.-te algusesse jääb Eesti raadio meeskvartett. Kuidas te ise positsioneerite, seda, kas seda võib nüüd lugeda selliseks suuremaks kuulsuse tee alguseks või tegelikult selleks ajaks teie olite juba Niire tähti, et jäeti hästi ja teate, mis seal tuunoloobilt laulude mõttes oodata on? No eks ta olnud jälle niisugune eksperimenteerimise asi ja kuna meil hääled sobisid, tegelikult on sellel eellugu veel Naissoo tahtis väga kvartetis laulda. Ja siis ma kuulusin sellesse Swing klappi ja metronoomi ja pillimehena ja siis punane asja tahtis luua niisuguse kvartett, tee, mis kõlaks nii nagu nagu päris kvartett nagu hai lõud või niisugused heakvaliteedilist kvartetti tahtis luua. Ja siis ta proovis küll Harbelt ruut topib, proovis iseennast esimese häälena, tal oli kõrge tänav, aga nad ei vedanud välja, siis prooviteeri klassi ja eriklassi lõpuks jäi, kuigi tal ei ole häält siiamaani. Kui hästi tal nisugune agressiivne hääl. Ja sellepärast ta oli, noh kõik olid kuidagiviisi muusikaliselt haritud ja tundsid noote ja, ja, ja stiile ja tundsid nagu, nagu häälestusid ja kõrva peale polnud elevant, kellele kasvanud. Aga siis tunnetasime stiili ühtlaselt, seda siili, mida me tahtsime laulda. Lisaks teile olid seal Eri Klas, Arved Haug, Kalju terasmaa. Mõneti on Eesti muusika sellise selline omamoodi sensatsioon. Selline neli noort meest, sellised popid laulud läks hästi peale, kui te mõtlete sellele populaarsusele iseenesest, kaua see meeskvarteti ei tegutsenud, mõned aastad. Kui suhteliselt minu teil oli? Mõnu oli kolossaalne, võiks öelda. Aga, ja me ju me tegutsesime juba enne kvartetis laulmis tegutsesime enne erinevatel aladel, mina sõitsin ringi palju. Arved Haug oli eesti raadiusega koorilaul ja Kalju Terasmaa konservatooriumis õppejõud ja sümfooniaorkestrimängija Eri Klas õppis tol ajal konservatooriumis, kui ma ei eksi ja nii, et meil oli tegemist mäletagi ilma selle kvarteti tegi palju. Ja nii me ei leidnud isegi proovideks aega, rääkimata siis koosesinemisest kusagil, kui oli kusagile väljasõit, näiteks noh, oleme käinud siin Mossuskorki pargis, oleme käinud Lenin radis SR raadio estraadiorkestriga, Moskvas käisime Raimond pausiga ja siis tuli kusagilt näpistada. Kusagilt tuli kellelegi öelda vabandus jälle, et me ei saa tulla ja et me oleme selle ära ja vahel. Vahel oli nii, et me ei saanud keeldu, kuhu me läheme. Sest et peremees ei lubanud. Nii nõutud poisid aastal 1960 see kvartett ametlikult nii-öelda alguse sai, Heli Lääts, ellipsi oli see esimene laul, mis salvestati vist ja. Jah, see on õige. See on õige, Heli Lääts ellipsist segi, Vöödi Podolski oli selle autor ja Heli Lääts laulis selle, see oli minu arvates, see oli see üks võistluslaul Arne Oidi nimelise konkursi võistluse kaudu. Pops laul igatahes oli. Videolõik on sellest veel tänapäevaks alles jäänud. Nõul oli küll omale, sest lüpsi oli popp, aga lüpsi on kadunud ja see laul selles alles. Proovime me tegime kus iganes vahel enne enne esinemist tegin proovi kusagil kusagil koridoris ja niimoodi me tegime, ega, ega seda ei saa öelda, et meil oli kõik siledad ja libedalt läks ja lihtsalt me ei saanud ühist niisugust vaba aega ja selle taha asi jäigi ilmselt kuigi me kõik tahtsime väga laulda. Aga üldiselt oli midagi rohkem igalühel, mida oleks tahtnud veel rohkem teha. Näiteks meie arvet haugiga vist oleksime olnud nõus sõitma jätma kõik selle asja siin, sest et me sõitsime nagunii ringi, palju, aga Kalju terasmaa, kellel oli töökoht ja õppetool. Eri Klas, kellel õppimine pooleli, siis nad ei saanud pooleli jätta, lihtsalt ei saanud paiskuuks ära sõita kusagil. Aga üks üks korralik tuur kusagil Euroopasse või kus iganes see nõuab rohkesti aega. Ometi kuuekümnendatel aastatel, kui meeskvartett tegutses ja lõpetas tegevuse teie lauljana, olite kuulsuse, võib öelda kõige suuremas sõiduvees nad esinemisi jagus ikka palju. Palju teile heliloojad, spetsiaalselt teile sellel ajal laule kirjutades? Ja kirjutasid küll siis palju laule. Siin oli Hindpere Naissoo, Oit Mandre sõber, paljud teised kirjutasid tõesti spetsiaalselt nii kvartetile kui mulle solistina. Ja need laulu ma laulan, siiamaani pole laulnud. Aga kui vaja, siis on nad ikka meeles. Tuleb meenutada, tuleb. Äratada jutujärjega jõuame nüüd horoskoobi saatesse aastasse 68 ja nagu meie saade on pealegi saanud korraks said siis seal saates see laul ka külas, kuulame tähele. Lootsin leida hurraad vaid siis jälle läks. Ütlesid, et lahkud minus teise leidus nii teha või ei hakka hoidma kinni sind nüüd maailmas leidub teisigi, kes armastavad ütlemiks siis taga nutma pean ma praegu siin. Kor lootsin leida leiva. Võrratu püüdsis. Mine siis, kuid milleski veel seda meeles pead ma peagi leian teise, kes on sama hell ja ole tarvis teada mul, et siis oleks küll aeg see kiirelt möödule unistatud. Korraks vaid, ainult sain sinuga korraks. Küllap nii vist peabki olema. Uno Loop korraks vaid oli see laul, mis vähemalt säilinud lugejakirjade põhjal oli toona ülimalt popp. Mäletad telliti seda laulu palju? Jah? Seda sai vahepeal tehtud mitu korda õhtuks veel ühel esinemisel rohkem kui rohkem kord ja väga erinevat voodi, sest endal läks ju igavaks seda ühtemoodi laulda. Ja muidugi tuli tuli erinevalt teha lihtsalt sellel lihtsal põhjusel, et publik tahab ka midagi värsket saada ja kuulata vana laulu vanamoodi ikka kogu aeg ühtemoodi, see tüütab ära nii publiku kui iseenda. Samas on ju alati see oht, et kuulajad on harjunud seda ühtviisi kuulma ja kui siis natuke teistmoodi esitatakse, siis võib-olla käib natuke vastukarva. No tuli tabada see, mis kuulajale vastu kõrva ole. Tuli tabada see hetk ära, see selles, vaat siin on nüüd natukene sügavam taust niisugune sellesse solisti, kuidas öelda, repertuaari moondumine, õieti võib-olla ongi inimene, kes kuuleb ühte Moody lauldavad seda laulu, mitu kontserti järjest tüdineb sellest loost ära. Sama on ka raadius raadios esinemistega, kui pidevalt sama sama kuulda kui kuuletada kontserdil kuule, hoopis teistmoodi. Nii et tunned loo ära. Ja mitte mitte, et oleks võõras, vaid see on sama lugu. Aga erinevalt lauldud, siis on endal parem ja publikul ka parem. Horoskoobi saate peale mõelda, sest sellest on omajagu aastaid möödas üle 40 aasta 1960 800 saade alustas ja paljude mäletate üldse sellest, kuidas teie sinna sattusite. Tegevlauljad, olite selleks ajaks juba jupp aega olnud. Täpselt nii nagu kõik teised tähendab peks muusikaline juht, kussaski, Kerbo, kuidas öelda, sööris Need, solistid, kõik, nii, et nüüd tuleb üks saade. Saade tuimis või seisis, püsis nagu kolmel kolmel vaalal, nagu öeldakse. See oli režissöör Elmo lööve. Saate läbiviija Andres Vihalemm ja muusikaline saatejuht. Kussaski Kerbo. Ja saade algas tavaliselt siis, kui Vihalemm tõstis laualt prillid, ütles, et nüüd läheb lahti. Ütles tere õhtut. Ma ei tea, mida ta siin ütles, aga nii see asi algas. Ja siis pidid kõik saates osalejad, kõik pidid teadma, et nüüd asi algas, nüüd tuleb olla valvel. Horoskoop oli selline saade, kust tuli hästi palju uusi noori lauljaid, kes muidu nii palju pildis ei olnud, noh, Helgi Sallo näiteks sellise selline kuulsuse Teele-Linnutaja Heidy Tammele samamoodi. Teie olite selleks ajaks juba laulnud, meeskvartett oli juba olnud, kas te tundsite ennast kuidagi teisel positsioonil, olite laulja valmis juba selleks ajaks? No ei, seal oli kõikidel võrdsed osad ja seal ei olnud niisugust rivaalitsemine, sest meil ei olnud, seal olid kõik võrdsed. Sest et kord võitis, üks laul, oleneb, oleneb sellest, mida kirjutati. Kord võttis üks laul, kord võitis teine laul. Seal ei olnud ju lugu mitte mitte lauljate, vaid laulude populaarsusest. No üks laul, mis teie esituses ülipopp oli, seal vaataja kirjadest selgub, oled teinud mind õnnelikuks esimestes saadetes, juba mitu nädalat oli see esikohal. Palju te mäletate sellest? No seda ma mäletan veel praegugi seda laulu, aga ma ei ole seda ammu laulnud, see on kõrge, jube kõrge, aga noh, ta võib madalamalt laulda. Aga siis ta see lauljana. Ja vot nii ongi see publikule tuttavaks tegemine, see, et laulad ühe laulu ühtemoodi sisse ja siis teda teistmoodi, madalamad kui madalamalt pinget on vähem, ise ei põle puldile üldse keema. Et. Teda. Et teada? Saada kui me käime, kui see Armastus 1000 korda ka nüüd. Nõnda. Õnnelikus. Teda aga. Olen. Ja selge see, mida mees nimega Elu armastus vaid suuna korda ka nüüd. Need laulud suures osas välis välja, Kustas Kikerpill, ma saan aru, tekstid tegi ka, oli teil vahel sellist tunnet ka, et ei tahaks seda laulu laulda, tahaks midagi muud? Jah? Kui ma teada sain, et see oli niisugune saade, mis populariseeris põhilist muusikat põhiliselt populariseerides, siis Mul vahel torkas küll, nii et pagana pihta, et miks pean mina neid laulma, miks saates laulnud just neid, ma tahaksin midagi esialgupäranditest laulda, mis mulle sobisid nagu rohkem, aga ei tuli laulda seda, mida Kustas kikerpuu valis. Onu pani noodivalvelauda kusagile õudset lindistamine sel kellaajal. Päeval vahel oli samal päeval isegi Linnistamine, need tuli siva siva ära õppida. Ja vahel oli ka nii, et noh, see oli haruldane, kui me saime nädal aega varem laulu kätte minu mälu järgi seda juhtunutest korda. Tuleb arvestada, et horoskoop palju nii-öelda boonuseks lisaks olid kõik need tavapärased esinemised, tavapärased tööd, kui väsitav, kõik see töö tegelikult oli kokku. Palju teil aega üldse vaba aega oli, sellel ajal? Üldse ei olnud, vaba aega, praktiliselt ei olnud, kogu aeg oli mingi noh, midagi tuli õppida, midagi tuli midagi tõestada. Kellelegi tuli midagi, noh, ühelt poolt vabanda, teisele poole lähed ja niimoodi see asi käis. Aastatel 68 kuni 73 horoskoop põlide lõpuni olite seal igastahes? Sa horoskoobis olime lõpuni küll aga, ja siis ma olin vist filharmoonias siis vahetevahel horoskoop arvestas sellega, kus ja kunas keegi on vabad. Aga samas me teadsime, et igal laupäeval oli horoskoobi saadet. Me pidime vabad olema. Nii et me ei saanud midagi Kontsert ega väljasõite planeerida, sest noh, eriti siis, kui oli selge, et nüüd see laul jälle jälle tuleb esitusele. Seal me laulsime ühe vahel kaks laulu, mitte rohkem. Ja nii, nii see asi oligi. Saates oligi seitse laulu, viis paremat pääses edasi, kaks hukkus välja, jagaks tuli siis asemele. Mäletate, oli sellist omavahelist konkurentsi igavest, et kes nüüd võidab sellist võistlemist justkui omavahel? Oli arvepidamist oli küll ja see tähendas, et kes ei võida, kes välja langeb, see on vaba sel laupäeval. Nii niivõrd oli seal Arv pidamist, aga mingist konkurentsi unisest võistlust otseselt. Ei, ma ei mäleta seda küll, et oleks olnud. Mul oli hea meel, kui ma, kui ma jälle vaba olin. Nende horoskoobi laulude peale mõeldes teil oli neid omajagu seal nagu väike neiu näiteks korraks, vaid sai juba mainitud meremees nii edasi, nii edasi. Milline teile endale kõige rohkem meeldis? Kui päris aus olla, siis kui lauljalt küsida, milline laul sulle sinu repertuaarist kõige rohkem meeldib, siis hakkad mõtlema ja mõtled, et tegelikult see laulu, mis kirjutamata veel? No on mul on palju laule olnud, mida ma olen tahtnud laulda ja lindistada, Need on seni tegemata olnud. Praegu on mul aega, ma vaatan vahetevahel neid, aga noh, praegu ei ole enam lindistamise lindistamine on pagana kallis läinud kuidagi. Stuudio tuleb üürida, pillimehed tuleb maksta, siis endal tuleb ka Leida ja harjutada tuleb ja aga vanasti oli see lihtsalt riigi kulul kõik. Selles mõttes ma ei taha küll tagasi seda maa riigikorda aga ma mõtlen, et vanasse laule palju kergem Ja meil jääk kuivad laulud, ilmata, muusika. Muusika. Laule plaadi ja läheb ei olnud nagu tavamuusika. Moodi ta. Ikka jälle on armatuur. Horoskoobis veel rääkides sellist saade, mis, mida vaadati tohutult kirju tuli seal kotitäite kaupa, stuudio põrandal nad hunnikus olid natuke meil neid alles ka. Mäletate, missugune see kilede sisu, õli tavaliselt, mida te saanud olete ja kas mõni hiljem veel tänaseni avamata ka vä? Jah pean pattu tunnistama, et on, tähendab avamata. Aga jah, mul nüüd kodus palju praegugi veel põhiliselt küsiti sealt autogramme, fotot ja, ja noh, niisuguseid kaugemale ulatavamaid, selliseid plaane seal kirjades ei olnud ja taheti vastata, aga no see on siiamaani tegemata, sest mõnele ma olen vastanud, kui jõud üle käis, kui leidus aega selleks No mõned kirjad on mul alles ka, ilmselt need teieni pole jõudnud, ühe loen ette ka nüüd kohe aastast 69. Tere, lugupeetud Uno Loop. Ma olen palju mõelnud, et kuidas teile saaks kirjutada. Võite arvata. See julgus on ka üks peamisi tehk, mäletate mind, see oli esimesel veebruaril, kuid esinesite Rõngus Valguta kolhoosile. Siis ma palusin teilt laulu see väike neiu, kahjuks seda polnud teil aga võimalik laulda, kuna pillimehed seda ei osanud. Selle asemel aga laulsid Ekaatiat ka see laul meeldis mulle väga. Ning üldse mulle meeldivad väga teie laulud. Nüüd on mul teile palve, kui vähegi võimalik, siis palun saatke mulle oma foto koos autogrammiga. Ma väga palun teid. Arvasin, et pildistan televiisorist, kuid siis tuleb väga udune. Kui teil just väga palju kulu ei tee, siis saatke, palun, jään suure igatsusega ootama Teie vastust ja ma muidugi tean, et mina pole üksi, kes teile kirjutab. Ma lõpetan, sest muidu läheb juba liiga pikaks ja saate veel minu peale pahaseks. Kahjuks teie kodust aadressi ei tea ja siis kirjutan televisiooni, sest maaelanikud ei saa ju kõike nagu linnainimesed. Televisioonis palun mitte minu nime mainida, sest tean, et Vihalemm armastab ikka vahest öelda, et kes ei tea lauljate aadresse, need kirjutavateleviisalisse. Tervitan teid ja soovin head ja lõbusat laulutuju. Made. Oli selline üks selline ehe stiilinäide, selle ajakirjadest. See oli tõepoolest ehe stiilinäide ja põhilist nad sellised olid, et ma Rõnglus on esinenud. Ma mäletan küll, aga seda tütarlast ma ei mäleta, kes mulle selle soovi esitas, no eks neid oli ka palju, kes selliseid soove esitasid, need oli tõepoolest palju vahel, vahel oli isegi nii, et ei mäleta jälle kusse, võis olla, oli nii, et kured tulid lavale, siis oli see nagu nagu uudis, uus asi. Aga praegu on täiesti tavaline see, et noored noh, võngutavad ennast seal lava ees ja pooldavad ilmselt poolehoidu esinejale. Siis nad tulid lavale ja tantsisid sealpool kontserti maha. Praegu. Pilved taevad, kaovad. Kõikjal päev kerge, sellel ajal oleks hea olla nii seda taipama. Sügistuul on lehed langevad puudelt kõik siiski nii kui olnud. Kui väljas ankeet sõrmed külmast kangete akna alla teeninud jälle. Pilved taevast ei näe ümberringi kõikjal päikese, et teil ei ole seal, võis olla nii lai ka küll on teisiti. Ütlesite enne, et üldiselt need kirjad olidki sellised, kus paluti autogrammi ja paluti fotot. No üks pisut sügavama sisuline on meil veel alles. Loen sellega, et. Tervitus teile kümneid kordi mõelda, üks kord alustada ja nüüd saabki see teoks teile kirjutada risk, muidugi selles mõttes, mida mina mõtlen. Teie mõte jääb esialgu teile olen isik naissoost. Nüüd siis kas loete edasi või katkeb poolelt sõnalt teie kätes? Armastan siiski riskida ja seepärast vajatan edasi. Mulle meeldis saade televiisoris, kus teieni vapralt vastasite küsimusele, mis puudutas teie vanust. Kui ma pakuksin teile 42 kuni 45, kas tasuks häbeneda? Vist mitte, sest korraks vaid saab ainult olla 20. Mind ei huvita teie vanus, vaid teie kui inimene, kellega tahaksin vestelda kasvõi kirja teel. Ma ei ole seiklusteotsija, vaid ainult naine, kellele meeldivad teie esituses mõned laulud. Võib-olla olen teisse isegi armunud. Kuigi vaikimine on kuld ja rääkimine hõbe, siis kiri olgu paber, millel need sõnad saavad teile võib-olla ei üheks ega teiseks siiski julgema paluda teilt kirjavahetust, kui see teile on võimalik. Milleks ma seda soovin? Vaikin praegu, kui see teine käib aga üle jõu, siis vastake kas või viisakuse poolest. Ei. Kuna tunnen teid ainult horoskoobi saate kaudu, siis adresseerin teie kirja sinna. Loodan, aga, et omate midagi veel andsite hiljaaegu kontserdi Pärnus, mina isiklikult seal ei olnud, kuulujutu järgi aga pärnakad nii ebaviisakad, et jäite ilma isegi ühest lilleõiest, mida lootsite siia sõites. Kui on võimalik, siis palun kõigi nende nimel vabandust ja loodan, et külastate meid pea. Hoolitsen selle eest, et vähemalt üks käsi ulatab teile õie ja juhul kui teie kirjale ei vasta siis saate roosi ja kõige teravamate okastega. Nii sisenenud Ma teie suuremeelsusele ja teravmeelsusele. Kuigi olete horoskoobi kuningas, siis püüdke seda olla ka ühe naise südames. Muidugi pärast registreerimist lootma jäädes Sheila. See nüüd on natuke sellise sügavama sisuga palju selliseid. No naerda oleks nagu puhas, vaata selle üle, aga, aga neid tuli küll ja ja muidugi ka on tõsi see, et nendele ei vastatud sellepärast et ma ei oleks olnud võimeline nendele vastama ja ja kõikide soove täitma ja nii ma ei saanud ühelegi. Absoluutselt, ja andke andeks, sest kõik kirjeldatu teieni ei jõudnudki, nagu näiteks needsamad kaks kile siinsamas, selles viimases kirjas on mainitud horoskoobi kuningat. Heidy Tamme meenutas ka, et valiti horoskoobis kuninganna ja kuningas. Teie olite siis suvi, kuningas, mille põhjal see tuli üldse, mäletad? See ma mäletan küll, tuli tuli laulu meremees põhjal aga võib-olla tal oli ka teisi põhjusi, ma täpselt ei mäleta. Aga minu mälu järgi oli see laul, meremees, mida hiljem kuulsin, terasmaa olid, on teinud raadios linti. All käime koos, käime koos just just. Aga sinna tegi kiker mu kiiresti-kiiresti teksti, nagu ta ikka ja tekst läks täkke, päris päris lauldav tekst ilusti. Ei kao, tuuakse aga endale jääda mere peal. Paljud ei ole üldse omal sõnaõigust, oli kiigelbule öelda, et tahaks, et see laul nüüd räägiks sellest teemast, et seda oleks mugav laulda. Kuidagi. Mitte üks sõna ei olnud, sest et need laulud sündisid New York stratsioonid kui ka laulud, laulud ise, midagi kergu, maa, kirjutas tekstid. Need olid täiesti suvalised, sõltumata solistidest. Need tehti lihtsalt valmis ja sind seati fakti ette, et tuleb laulda see lugu sel ajal ära. Tavaliselt oli see aeg öösi, öine aeg algas kusagil kell 11 või telliks isegi. Teie olite horoskoobis, on alati hästi sätitud, fotodelt on näha, seintel on ilusti kammitud, uhke soeng on peas. Kas naine valitses sellest juuksurist, kas võtta ja naine võis mu juukseid hõlbiol pügada? Aga sõitliga õmblesin ise? Paljudesse toona pidi ennast sättima või televiisoris? Ei mind, ega see päris igapäevane tegevus siiski polnud. Nojah, ega ta ei olnud küll, eks ikka natukene ikka nii palju, kui, kui see loomulikul teel võimalik oli. Mida vähem ebaloomulikuks teed, seda kergem on sättida. Horoskoobiaegadel tehti ka selliseid väljasõite üheskoos väiksematesse maakohtadesse. Mäletate, kuidas need vastu võeti seal suured tähed, Tallinnast saabusid siiski? Me käisime Kihnu saarel, ma mäletan. Ja me käisime kusagil Rakvere kandis, ma ei mäleta, kas oli päris Rakvere, aga päris Rakvere saanud olla, sal tehti sauna pärast ja ja seda mäletan, kittel poja Jaak Joala millegipärast ei käinud saunas. Seda mäletan. Aga, ja ülejäänud orkester veskil, täitsa täitsa tore olemine, oli niisugune sauna õhtul pärast peale kontserti. Seal oskab aastatel 68 kuni 73, kestis, vahepeal oli pisike paus ka. Mäletate teie, kes te olite seal algusest lõpuni, miks üldse läbi sai, oli see selline loomulik surm? Tundub küll, et see oli päris loomulik surm. Seda otsustati tegelikult seal üleval kusagil televisiooni toimetustes kõrgemates sfäärides. Et nüüd aitab sellest saatest, et see saade on ennast tõestanud, õigustanud ja nüüd matame ta maha. Nii, nii see vist oli. Ega täpselt ei mäleta. Ometi seal 60.-te 70. vahetutes til filme on ka päris palju, kus te olete esinenud ahvatluste tund on üks, mis olid ikkagi riiulitel, nüüd teda ikka aeg-ajalt näidatakse. Mäletate, kui suur asi oli toona filmi pääseda? See oli suur asi. Minu arvates oli see juba sellepärast suur asi, et praegu, kui keegi tahab filmi pääseda või tahab filmi teha, peab ta tõenäoliselt selle eest ise maksma. Aga tolle seal oli kiik, muidu käes. Tähendab päris päris ilma rahata. Oma aega tulin. Sest see oli ta selleks oma oma vaimu mererannal villast. Eraäri. Kallimaks. Ei tee. Eks siia Ilmardumalai küllalt jäänud veeaugus näevad vaid naeruväärne see armsad misjonäri pelgavad tunnema. Nime ei vääri, kui väga ei hakka, vaid see on hea rügava päevade lõpus paljaks pügannati. Enne mainisite, et horoskoobi ajal juba mõneti võttis nina kirtsutama, mis laulud need seal olid? Tahtsite laulda eesti heliloojate loomingut eesti heliloojatest rääkides, kes kuuluvad teie lemmikute hulka? Ma tean, et Aarne Oit on teile hästi palju kirjutanud kuna lihtsalt samuti on laule. Ja nimetatud ongi põhiliselt Uno Naissoo, Arne hoid, Hans Hindpere, Felix Mandre, selle laulu pagasi peale mõeldes, mis te olete aastakümnete jooksul endale kogunud, lindistanud alate sadu laule, neid on hästi palju. Kujutan ette, til kuskil kapis on tegelikult veel laule, mida siiamaani pole salve lauldud ka palju neid olla võiks. Jah, neid on, neid on mul kaks, kõrverit on näiteks. Ja siis on veel paar laulu üksiinbere laul on veel ja paar tükki peaks seal olema, nii et üks viis laulu vähemalt on mul lindistamata. Aga neid tõenäoliselt Linnistavad keegi, keegi teine, lindistab nad. Kui te praegu aastal 2015 detail raadio lahti vaatate televiisorit muusikalise kõrvaga, te olete siiski ka muusikapedagoog, lisaks lauljale? Kas keegi meeldib ka või, või kes meeldib või mis mulje see tänapäeva muusika üldse hädas vaatan? Praegu niisugust noort põlvkonda muidugi sest et vanad ei paku enam pinget. Ja ma leian, et Need, värsked, uued näod ei olegi nii halvad, kui nendest räägitakse. Näiteks siin Karl-Erik, Taukar on täitsa täitsa arvestatav solist juba juba siis oleks ta võinud olla meie kõrval. Kirjades selgub, et ta ei pea ennast väga kõvaks tegijaks, et ta ei ole väga uhke, et ta on niisugune talutava loomuga ja see on üks põhiline joon, mida, mida solisti juures arvestatakse. Kui solist läheb nii-öelda ennast täis õhku täis ja läheb nii-öelda lõhki, siis pannakse talle teatavas ringkonnas too ja, ja ongi tema karjäär läbi. Solist peab leppima väga paljude asjadega, peab leppima külma bussiga, peab leppima ootamisega, peab leppima, aja raiskamisega kohutavalt aega raisata, sel ajal muide see ei saa kirjutada, vastused kirjadele saaks küll, aga siis on mõtted mujal. Mõtled, millal minu kord on ja kordad teksti ja nii edasi, nii. Praegu aastal 2015 igatsete ta lavale tagasi igatsete, seda mõneti tihedat graafikut natukene taga ka. Väga harva ja väga vähe. Sest praegu noh. Ma mõtlen selle peale, et tervise korda saaks inimese inimeseks jälle. Ma ei vaata seda, seda töökoormust, ma ei kujuta üldse ette, mida siis sai tehtud ühest ruumist teise ja ühest alati vaatad kella ja ja kontrollida, et oleks kõik okei, et välimus oleks tiptop lips viisakalt ees. Sest igal pool oli ju neid, kes armastasid mitte ainult vaadata, vaid ka rääkida. Ja siiamaani kas õnneks või õnnetuseks, tõenäoliselt õnnetuseks on esinemise pakkumise siiamaani. Keegi helistab ja kutsub esinema, no kasvõi üks laul, aga kasvõi kolm laulu. Ega ka noh, peab aru andma, et selleks, et laulda kolm laulu on vaja olla sama samas vormis kui laulda 10 laulu või kasvõi terve kontsert. Nii et. Jah, kahjuks pean ära ütlema, kuidas sisetunne ütleb, kui on positiivne stsenaarium, tervis on hea, no kas üks laul võib-olla veel avalikult esitamisele tuleb millalgi? Vot ma ei tea, mis tähendab praegu kui tervis on hea. Ja võib-olla siis tuleb kõne alla, noh, kui siis juba ühest laulust saab ju kolm vähemalt. Aga loodame, et ikkagi neid laule veel tuleb ja me kuuleme teid veel lisaks ka sellele, mis meil arhiivis alles on. Ja palju tervist teile kindlasti aitäh teile, Uno Loop. Suur tänu. Korraks vaid on selleks korraks läbi. Saate panid kokku Silver Kuusik ja Viivika Ludvig su huultel. Kui juunis punetab maasika värv. Su juuksed on puravik, pruunid silmad kui sinine järv. Terve ma näen neid värve emade ja neist laulukeekorpuse ja. On Narvas. Kes seda te Ma arvan küll oleks naad oma. Igav. Ürgkolmuseks puud, abi tohutu sinuta maailma. Leevendav lood sõnad kui hõbe Krista. Värve, ma näen neid värve emade ja. Ja. Ma arvan küll, oleks vaatena VTA armaati. Mustamäe alla siis päev ja mul. Roosaka liga taevas, koidukiir kuldamaske. Värv emane värv emane ja lao juurde ja. Ma. Ei ma.