Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 18.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Ukraina väeüksused lahkusid Debaltseves, kus hoolimata pühapäeval ametlikult kehtima hakanud relvarahus käisid ägedad lahingud. Teeme Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa arutavad õhtul telefoni teel Ukraina olukorda Minski relvarahuleppe täitmist. Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov ütles täna Tartus esinedes, et Venemaa presidendi Vladimir Putini Ukraina ründamise motiiviks on oma võimu tugev pidamine Venemaal. Politoloog Karmo Tüüri sõnul on see hästi õnnestunud. Restub sõda Ukraina, samas pakub vene rahvale võimalust oma riigist vaimustuda. Eesti riigiasutused on viimastel aastatel tellinud rohkem kui 40 miljoni euro eest uuringuid, aga neid kasutatakse peamiselt taustainfoks, mitte otsuste tegemiseks, näitab riigikontrolli auditi. Riigikogu võttis oma eelviimasel tööpäeval vastu 32 seadust või seadusemuudatust. Paide vallas põles 24 korteriga maja, inimesed kannatada ei saanud, üks inimene on süütamilt kahtlusega kinni peetud. Täna avati Tallinnas pidulikult kultuurikatel idee sünnist. Uste avamiseni läks üheksa aastat. Spordist. Täna õhtul avatakse Rootsis Falunis põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Homme selguvad medalivõitjad individuaalsetest klassikasprintides. Eestlastest stardis neli mees- ja kaks naissuusatajad. Ilmateenistus lubab ööseks vihma lörtsi öö hakul, Ida-Eestis kohati ka lund. Õhutemperatuur on Ida-Eestis miinus viiest pluss ühe Lääne-Eestis nullist pluss nelja kraadini. Homme päeval sajab mitmel pool vähest vihma ja võib olla udu. Sooja on kaks kuni kuus kraadi. Alustame Ukraina sündmustega kokkuvõtte teeb Janek Salme. Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa juhid peavad täna õhtul telefonikonverentsi Ukraina olukorra arutamiseks, teatas prantsuse valitsuse esindaja. Jutuks tuleb eelmisel nädalal Minskis sõlmitud relvarahuleppe täitmine. Relvarahu ei ole pidanud ja lahingud on olnud eriti ägedad Debaltseves. Ukraina president Petro Porošenko teatas täna varem, et Ukraina väeüksused lahkuvate balt sellest. Täna asusime uuele kaitseliinile kõnelustel USA ja Euroopa Liidu liidritega oleme me nõudnud, et maailm annaks karmi vastuse minski kokkulepete jõhkrale rikkumisele Venemaa poolt. Rikkumised puudutavad relvarahurežiimi ja raskerelvastuse tagasitõmbamise alustamist. Me valmistame ette organiseeritud ja koordineeritud tegevusi, teatas Porošenko piirkonnas viibiv uudisteagentuuri AFP. Ajakirjanik teatas, et kümned Ukraina vägede tankide autod kurnatud sõjaväelastega saabusid Debaltseves naaberlinna artenniskisse. Artemis asuva morgi direktor Ruslan Filantšuk ütles uudisteagentuurile AFP, et neile on toodud 13 Ukraina sõjaväelase surnukehad. Ukraina ülemraada liige ning vabatahtlike pataljoni Donbass looja Semjon samentšenko teatas, et Debaltseve lahingutes on saanud haavata 167 Ukraina sõdurit. Tema sõnul on need haavatud toimetatud artenniskise. Samentšenko lisas, et paljud hukkunud Debaltseves ära toomata ning nende koguarv pole teada. Tema sõnul on Debaltseves ja teistes lahingupiirkondades kujunenud olukorrast suuresti süüdi Ukrainas aga juhtkonna ebakompetentsus. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles, et separatistid peavad igasuguse sõjategevuse lõpetama ning Venemaa toetatud separatistide tegevust Debaltseves on selge relvarahu rikkumine. Tema sõnul ei lase separatistid linna ajakirjanikke Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejaid, kellele on tehtud ülesandeks relvarahu jälgida. Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert ütles, et Saksa valitsus mõistab hukka separatistide pealetungi Debaltseve. Mis allkirjastati neljapäeval läinud aasta septembris sõlmitud minski kokkulepete jõustamiseks. Pealetung Debaltseve toob hoolimatult suuri kannatusi piirkonna elanikele, rääkis Seibert. Venemaa kunagine peaminister, praegune demokraatliku opositsioonijuht Mihhail Kasjanov analüüsis Eestis käies Venemaa oleviku ja tuleviku. Vene valitsus eksponeerib rahvale Ukraina sõda, nii et keskmine venelane teab ja usub, et linna territooriumil toimub sõda Venemaa põhilise vaenlase Ameerika Ühendriikide vastu, ütles Kasjanov. Tartus Rahva Ühtsuse Erakonna korraldatud konverentsil. Marii Kangur teeb räägitust kokkuvõtte. Venemaa endine peaminister ja opositsioonipoliitik Mihhail Kasjanov selgitab Venemaa presidendi Vladimir Putini tegutsemise motiive. Putinil ei ole mingit impeeriumi loomise mõtet, tema ainus idee ja unelm on oma võimu hoidmine ja selleks sobivad talle kõik vahendid. Seejuures välisvaenlased on väga hea vahend. Sisuliselt on tegemist õpikunäitega, autoritaarses režiimist. Putin vastab autoritaarse valitseja kirjeldusele. Mihhail Kasjanovi arvates on sanktsioonid hea vahend vastuhakuks. Putini käitumisele saab reageerida selliste sanktsioonidega, mis ei ole suunatud mittekodanikega, Venemaa vastu, aga suunatud Putini enda ja tema lähikondlaste vastu. See on õige viis, kuidas reageerida Putini seadusevastasele käitumisele. Politoloog Karmo Tüüri sõnul ei ole Mihhail Kasjanovi ega konverentsil videokõnega esinenud ärimehe ja endise poliitvangi Mihhail Hodorkovski arvamus, et sellised, mida keskmine venelane täna toetaks Kumbki kindlasti ei esinda poliitilist nii-öelda mainstream'i, ehk siis ei saa eeldada, et nad räägiksid seda juttu, mis on hetkel Venemaal ametlikult levimas ja mis oleks ka väga populaarne Kasjanovi üleskutsed kukutada Putini režiim ja asendada see rohkem euroopameelsem, aga liberaalsem, aga seda selles mõttes tuleb kindlasti võtta ja filtriga, et see ei ole see jutt, mida kuuleks Venemaal, see ei ole see jutt, mida keskmine Venemaal toetaks. Karmo Tüüri sõnul on kehtestatud sanktsioonid, kui Ukraina vastuhakk Putini juhitud Venemaad üllatanud, kuid see ei muuda olukorda, et Venemaa otsib uusi kohti, mille ründamisega veelgi rahvavaimustust kasvatada ja siseriiklikke probleeme varjutada. Paraku on niimoodi, et Venemaa praegune režiim läheb edasi nii kauge, kui teda lastakse minna. Venemaa jaoks on olnud väga suur üllatus see, et lääs suutis ennast niigi palju kokku võtta, et kehtestada sanktsioonid ja Venemaa jaoks teine üllatus oli see, et Ukraina suutis vastu hakata kehvasti. Vaevaliselt jah, aga suutis. Nii et tundub, et see piir, kuhu maani minnakse, on võib-olla ehk Herti kätte jõudnud. Aga kindlasti see ei ole viimane objekt. Kuna Venemaa süsteemne sisemine kriis jätkub ja sellel ei ole praegu lahendus näha lähemate aastate jooksul, siis peavad leidma mingid uued, nii-öelda vaimustuse kolded mille abil seda sisemist probleemi arutada. Tõenäoliselt on järgmised ohvrid Moldaavia ja Gruusia. Marii Kangur Tartu. Eestisse riigikontrolli audit näitab, et riigiasutused on kulutanud küll uuringuteks palju raha, kuid riiklike otsuste tegemisel kasutatakse uuringuid vähe. Elina Allas räägib lähemalt. Aastatel 2010 kuni 2013 tellisid riigiasutused ligi 1300 uuringut ja kulutasid nende peale 41 miljonit eurot. Siiani on uuringuid kasutatud taustainfo saamiseks, kuid riigikontroll leiab, et uuringu tulemusi tuleks poliitika kujundamisel rohkem kasutada. Uuringute tellimise lähteülesanne ei ole alati selgelt läbi mõeldud. Riigikontrolli auditijuht Raina loom. Nendest uuringutest, mida me põhjalikult hindasime viie ministeeriumi valitsemisalas oli selgelt näha, et 63 protsenti on neid uuringuid, kus, kus tegelikult otsuste tausta välja ei tule ikkagi läbipaistvust protsent, siis ei ole, ehk tahaksime näha rohkem põhjendatustega viiteid, millele põhinevad need otsused. Loomi sõnul on oluline, et avalikkus näeks, missuguseid uuringuid on tehtud ja saaks aru, millel konkreetsed riigi otsused põhinevad. Ühe positiivse näitena nimetab riigikontroll sotsiaalministeeriumit, kes on uuringuid arukalt kasutanud reformide tegemisel. Aasta jooksul tegi sotsiaalministeerium 62 uuringut, kommenteerib sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. Me kasutame uuringuid ja analüüse praktiliselt kõikide meie arengukavade ja eelnõude koostamisel, et uuringu analüüsi testimine algab juba sellest, et mille kohta meil infot on puudu et siis mõnda muudatust planeerida või siis mõnest olukorrast ülevaadet saada. Viimase aja üks suuremaid uuringute põhjal tehtud töid on olnud peretoetuste teenuste roheline raamat. Selle koostamiseks telliti lausa mitu uuringut, sest sotsiaalministeerium peab otsustamisel paratamatult kasutama detailsemaid lähteandmeid. Ja me kasutame nii mõndagi uuringut palju pikema aja jooksul, et on nii mõnelgi juhul vaja täiendavaid või detailsemaid andmeid mõne konkreetse sihtrühma kohta, mida me kahjuks istest vile üldistest uuringutest ei saa. Siis saades siis ülevaade nendest probleemidest, saadame kasutada neid andmeid siis juba konkreetse eelnõu koostamisel, kuid hiljem saame kasutada seda ka võrdlusmaterjalina, et teada saada, kuidas tegevused mõju avaldanud. Riigikontroll leiab, et kõik riigiasutuste uuringud peaksid olema kättesaadavad ühtses avalikus andmebaasis. Eriti suur probleem on Euroopa liidu programmidega seotud uuringutega. Need kaovad pärast programmide lõppemist on selgunud, et mõningad uuringud on jäänud avaldamata ka poliitikute soovil et ise nendega kasulikul hetkel välja tulla. Riigikogul on täna viimane tööpäev, Uku toom annab ülevaate. Riigikogu 12. koosseisu töö on finišisirgel ja saanud sisse maksimaalse hoo. Tänases päevakorras oli 41 punkti, nendest 32. Lõpphääletusel vastu võetud seaduseparandustest võib märkida niinimetatud kiirlaenuseadust, mis mõni aeg tagasi jäi vastu võtmata, sest vajalikku viitekümmet ühte häält ei saadud kokku. Nüüd oli poolt oli 74 ja kõik toimis. Vastu võeti ka seadus, mis puudutab politseid, piirivalvet ja päästjaid ja mis pälvis tähelepanu eelkõige vaidluse tõttu. Päästjate öötöö tasustamise osas. Võib veel märkida seadust, millega keelatakse alla Kaheksateistkümnenda osta vanustel isikutel tarvitada elektroonilisi sigarette, vesipiipu siit ja üldse tubakatootega sarnanevaid tooteid ja veel seadust, mis muudab apteegikorralduse proviisorikeskseks ning ka mitmeid teisi. Ning riigikogu kiitis täna ka heaks spordipoliitika põhialused. Aga tuletame lõpuks meelde seadust, mis täna esimesena vastu võeti ja mis peab parandama laste elatise sissenõudmist kehtestades mittemaksjatele erinevad piirangud. Sotsiaaldemokraat Neeme Suur. Sealhulgas nii kohtutäiturite tegevuse tõhustamine sealhulgas nii ka näiteks sissenõude pööramine kolmandale isikule täidetud rahaliste kohustuste osas aga ka siis palju ühiskonnas vastukaja saanud meetmed, mis puudutavad jahipidamisõiguse mootorsõiduki juhtimisõigust, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti, juhtimisõiguse või kalastuskaardi võimalikku äravõtmist või mitte väljastamist elatisvõlgnikule. Seadus leidis üldist toetust, kuid vaidlus siiski oli seda elatisraha fondi teemal. Liisa Pakosta IRL-ist. Ilma elatisraha fondita ei ole nendest sammudest ja suuresti kasu ja ka vastupidi elatisraha fond ilma nende sammudeta jääks riigile liiga suureks koormaks. Valdo Randpere Reformierakonnast arvab teisiti. Mina jälle vastupidiselt eelkõnelejale, ma loodan sellele, et on see lõplik samm, mis saab, teostame meie selle unistuse tegelikult elatisvõlgu enam ei oleks või vähemalt et nende hulk kahaneks niivõrd, et elatisfondi loomine muutuks mõttetuks. Tänane riigikogu tööpäev veel kestab, homme on kavas jõustada veel mitmed seadusemuudatused või täiendused. Teil on pärastlõunal said päästjad teate, et Järvamaal Paide vallas Sargvere külas põleb 24 korteriga elamu kolmanda korruse korter lahtise leegiga. Tuli levis kiiresti pööningule ja kahte naaberkorterisse. Inimesed evakueeriti ja keegi õnnetuses viga ei saanud. Politseil on alust arvata, et tegemist võis olla süütamisega. Olev Kenk käsitleb teemat. Päästjad said tulekahju teate kell 13 13. Esimesena sündmuspaigale jõudnud operatiivkorrapidaja sõnul põles kolmanda korruse korter lahtise leegiga ja tuli oli juba levinud ka pööningule. Tulele saadi piir tunni ajaga, kui suured on hoone kahjustused, selgitab paidele päästekomando operatiivkorrapidaja Andrei Rikberg. Hoone katus 80 protsendi ulatuses hävinud ja tulekahju levinud ka kolmekorterisse. Paide vallavalitsuse sotsiaalnõunik Lille Tammik ütleb, et vald teeb nüüd kõik selleks, et õnnetuses kannatanutele abi anda. Kindlasti on nüüd üks pere, paigutame ära meie Põhjaka vanurite majja maja 24 korteriga ja, ja siin on ikkagi päris palju inimesi. Ja loomulikult homme hommikul me hakkame sellega nüüd uuesti tegelema, kui suured on kahjud? Palju on vaja inimesi aidata, et ilmselt maja katus väga paljudele esikorterisse jooksnud, kas maja on kindlustatud, kuna kindlustatud ja väga vähestel on ka korterid kindlustatud. Sündmuspaigal olnud Sargvere inimesed räägivad, et tegemist võis olla süütamisega. Paide prokuröri abi Tiina Viru. Uurija on praegu alles sündmuskohal, aga ma arvan, et see kriminaalasi kindlasti algatatakse ja üks isik on ka kahtlustatavana kinni peetud kahtlustatuna mul siis küljes kahtlustatavana süütamises, aga kas seal oli süütamine või oli hooletu ümberkäimine tulega, seda ei oska praegu veel öelda. Kohalike elanike sõnul võis tulekahju saada alguse korterist, kus elab mees, kellel on probleeme alkoholiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinn sai ühe loomekeskuse võrra rikkamaks Mari Rebane räägib lähemalt. Täna avati sõna otseses mõttes trummipõrinal saatel lõpuks ometi kaua tasud kultuurikatel, mida tegijad ise nimetavad Tallinna loomekeskuseks. Ühel poolel asuvad mitmel korrusel loovagentuuride ja loomeettevõtete kontoriruumid, mis on ideede parema segunemise nimel jäetudki igal tasandil üheks suureks pinnaks. Programmi juht Kristiina Kütt viis lahkelt majja ekskursioonile. Kultuurikatla all on siis nagu kaks peamist tegevus, mis, millega me nagu jätkame, ongi üks on siis nagu ruumide ehk siis maja haldamine ja keskkonnapakkumine erinevatele ürituste sündmuste korraldajatele, olgu nad siis kas kontserdid, festivalid, etendused, konverentsid, mahlad, et absoluutselt kõike, mis me neile pakume, on siis ajalooline indust, reaalse õhkkonnaga inspireeriv keskkond ja siis teine on just, et töökeskkonda loome-ettevõtetele. Enne keldrit on aga teine korrus, mille rõdult vaatame hiigelsuurde katlasaali. Kristiina Kütt. Seda võib käsitleda kui, nagu muuseumisaalina kergelt, et siin on kaks vana ajaloolist katelt aastast 1000 908009 49 ja need on restaureeritud. Ja need katlad ise on nagu tõeline vaatamisväärsus, et põhisaaliks me ikkagi nimetame siis novembris avanevat läkk boksi, sest see on kõige suurem pindkorraldajale. Aga katelde saali kohta võib küll öelda, et ta on meile kõike arm, ilmselt jääb kõige armsamaks saalis, mida me siis täna avame. Tegelikult avati täna pindala mõttes vähem kui pool Kultuurikatlast. Aasta lõpuks jõuab loometegevuse käsutusse 9000 ruutmeetrit pinda, mille renoveerimine läheb kokku maksma 17 miljonit eurot mitu aastat ning mõnegi inimese närvirakud. Ka sellist kultuurikatelt tahtsimegi, küsin üheksa aastat tagasi sündinud idee ühelt algatajat Peeter-Eerik otsalt, kes kultuurikatlaga enam seotud ei ole. Seda, et ta nimi jääks kultuurikatel, selles suhtes me oleme rõõmsad, iseasi, et kas nagu kino Kosmos ei tähenda, et seal on kosmos. Kas siis kultuurikatel on lihtsalt nimi või on ta tegelikult ka kultuurikatel? Ma ei ole sinna jõudnud, et kas seal tõesti on niimoodi, et meil on linnakodanikena sinna asja. Et seal on meil, meie kliimas on seal aastaringselt midagi huvitavat teha või käia seal ainult kultuuri tarbima. See on see põhiline võtmeküsimus. Huvilistele on kultuurikatla uksed avatud õhtul kella kaheksast. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Külm õhumass on läinud, esimene ports sooja, tõstis temperatuuri plusspoolele. Aga õhtul jahtub õhk selginema taeva all Kesk ja Ida-Eestis üürikeseks miinuspoolele. Samal ajal jõuab saartele juba uue pilvemassiserv. Kiires läänevoolus läheneb uus soojem ja niiskem õhk. Sadu tuleb juba enamasti alla lörtsi ja vihmana. Eeloleval ööl liigub sajuala kiiresti läänest itta. Sajab peamiselt vihma ja lörtsi, öö hakul Ida-Eestis kohati ka lund. Sadu on enamasti nõrk, mitmel pool võib olla udu ja jäidet. Puhub lääne- ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis nullist pluss neljani Kesk ja Ida-Eestis öö hakul miinus ühest miinus viieni pärast keskööd. Temperatuur tõuseb kiiresti. Homme päeval on peamiselt pilves ilm, tibab vihma ja on udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15, õhtupoolikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kahest pluss kuue kraadini. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Täna õhtul avatakse Rootsis Falunis põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Esimene medalikomplekt jagatakse homme välja individuaalsetest klassikasprintides. Eestlastest teeb kaasa neli mees- ja kaks naissuusatajat. Sedapuhku sõidavad mehed ja naised täpselt samal 1,4 kilomeetrisel ringil, mille alguses on ka kaks tõusunud. Tänavu neli korda maailmakarikasarja sprindis veerandfinaali pääsenud Peeter Kümmel. Ei ole kergete killast ja aga piisavalt printerlik, et tõusud on sellised mitte väga pikad ja ja rada ise ka, et ma suusatasin siin Skandinaavia karikal jaanuaris, siis meeste võitja aega ennustaks kuhugi kolme 10 juurde vast homme. Et natuke aeglasest tõotab tulla soe ilm, üldjoontes rahul, et kõik, mis ma plaanisin, sain korralikult ära teha. Trennid ja tervise, Nokeia eelmin nädalastersondis just ei läinud, nagu väga oleks lootnud, aga spordis tuleb igasuguseid hulle asju sisse ja ma arvan, et täna kõik korras juba homse suhteliselt positiivne. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond kohtub täna Eurochallenge'i sarja vahegrupiturniiril kodus Saraatovi Avtodor Riga. Seni ühe võidu ja kolm kaotust saanud Tartu vajab edasipääsu lootuse säilitamiseks täna Venemaa klubi vastu kindlasti võitu. Vahegrupiturniiri avavoorus alistasid tartlased Avtodori võõrsil lisaajal 100 605. Tänane mäng algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19. Jalgpalli meistrite liigas peeti eile kaks esimest kaheksandikfinaalide avamängu, mis mõlemad lõppesid viigiga. Pariisis. Tanja Londoni Chelsea viigistasid üks. Üks franistav Ivanovitš viis Chelsea juhtima, kuid vees keele tagas viigi Edison Cavani värav teise poolaja alguses. Müncheni Bayern ei suutnud võõrsil üle mängida Donetski Šahtar i ning kohtumine lõppes null. Nulli viigiga. Ka täna õhtul mängitakse kaks kaheksandikfinaali tiitlikaitsja ja alagrupis kõik kohtumised võitnud Madridi Real sõidab külla Schalkele. Teises mängus on vastamisi FC Basel ja sel hooajal kaotuseta jätkav FC Porto. Kohtumised algavad kell 21 45. Jürgen Zopp kaotas Poolas toimuva ATP Challenger sarja tenniseturniiri teises ringis sakslasele Michael perrerile kolm, kuus, kuus, seitse. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.