Eesti luterlik tund. Tere algavas Eesti luterliku tunni saates püüame lahti mõtestada kodu mõistet, selle tähendust inimese erinevatel eluetappidel. Veel räägime me kodust kui loomingust, unistuste kodust, kodust, äraminekust ja vaimsest kodust. Ja saate juhatab sisse Siiri Sisaski laul, mis maa see on? On on et me Mu muulemalt siin ta on. Jake selle. Ükskord kokku koorile. Eks tuleks armastu ja lõpeks. Aeg ja ajad muutuvad, inimesed ja maailm muutuvad. Kuid mõiste, mis selles muutuvas ajas jääb, see on kodu. Kodud muutuvad koos ajaga vahetuvad, kaovad, tekivad taas. Inimene ise loob, hoiab ja hävitab seda. Kutsume kuulajat üles koos meiega kodu teemal mõtlema. Ja ikka edasi arutlema ja oma arvamust avaldama, seda saab teha telefonil kuus, kolmiks neli, kolm üks üks. Ja kirjutada saab meile aadressil kiriku plats kolm. Saatejuhiks on Siiri riies. Tänasesse vestlusringi olen kutsunud kolm inimest. Tere, Kertu, Hindrek ja Härma. Palun tutvustage end. Hermo kuusk, ma olen Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsioloogiatudeng. Mina olen Kertu ja 20 näha aastane Eesti vabariigi kodanik. Alustaksime oma vestlust meenutustest kodust. Mis meenub teile oma lapsepõlvekodust, esimene meenutus kodust. Tegelikult mul oli kolm kodu, eks oli Tallinnas ükseli Väimelaseks oli Võrus ja kõige suurem meenutus, mis mul niimoodi pääle panna. On Tamula järve ääres olev Võru park, kus suured tammed soojas suves heitsid varje. Et see on nagu esimene, meenutas, ma arvan, et Manimas kusagil nelja-viiene soe tunne lihtsalt. Minu lapsepõlvekodu on seotud rohkem Keila linnaga. Ja sellest ei oska suvilaga kumisel tihti viibisime. Kui ma tulin linna, siis kodumõista ka minu jaoks muutus, kui ma astusin esimesse klassi. Kallaaegne koduli. Keelasedasin ikka natuke teine. Ja see kuduri tõenäoliselt Tallinnas Kunderi tänaval elu vanaisa ja vanaema ja vanavanaema korteris. Hiljem olen muidugi fotos ei läinud, mis on minu mälestused, kõik segi kõhelnud. Ja üks foto on see, kuidas ma närin ajalehte mille peal oli Lenin kirjutatud. Aga mis seostub teil kodu mõistega perekond vanemad arvan, et see ongi eelkõige seatud inimestega, kes on kodus, sest näe kui võtta lapselapse selline arusaamine kodus, siis, siis temast saastab kõige enne seda oma lähedastega ema-isaga see loob nagu sellise põhilise atmosfääri. Et küsin nüüd võtta selline füüsiline kodu. Siis see on teisejärguline. Need on vanemad, aga kes on teid teie arust perekonnas kõige rohkem mõjutanud? Mind on mõjutanud ühiskond või seal ei ole midagi parata, tähendab ka kodu on minu jaoks minu rikutud mõtlemise juures ühiskonna osa. Ja kõik tegelased, noh, ma olen näitleja ja stsenarist, lavastaja sellile kreatiivsust näha nagu nüüd takkajärgi ka kõige nagu tegelaskujudele läbikes konfliktidele all, ma arvan, et see on minu kodu, on nõukogude liit, on mul väga sellises Stambina muidu ajudes mis tänaseks on võõrsõnaga transformeerunud maailmaks. Hermann maad siin ka eelkõnelejaga nõus täitsa ära. Et minu koduks ütleme see, kus maa sotsialiseerumise protsessis toimin ikkagi kodu, ütleme, ühiskond, kogu ühiskond. Selles plaanis, ma olen seda ka täiesti nõus. Mis on see ilma milleta tema kodu või korterit ette ei kujutaks? Tus keelt? Jah, ma olen dušiga vannituba. Ma arvan, et ruumiline avarus, ütleme kõige olulisem, ma ei oska öelda, mis konkreetsed asjad nüüd olema peaks, ütleme see ütleme, see tunneme rohke, mul tuli mõte pähe. Ma rääkisin ühe metsavenna hiljuti juttu ja, ja lava, su silmad pimeduses. Ja Ma ei tea, mikspärast on soomeugrilased mõttemaailmasse kodu, selline ümmargune pime koht. Ja, ja ta seletas mulle selle asja ära. See on, et pimedus tekitab avalduse tunde müüdi. Et mida pimedamal ruum, seda avaramaks abit fantaseerida. Et see on kodu. Kas teie jaoks on inimene, kes loob kodutunde, kes on teile oluline? Inimesed muidugi, kodutunnet süvendavad võib-olla noh, oleneb, mis inimesed muidugi võib ka täitsa üksi kodus, ma ei tea, ma ei usu, et see väga inimestest sõltub, sõltub iseendast. Et enne saate algust, et kodu on sokkis ja mingis mõttes kodu sokkis olla, lõppev koduse saab soki, saab kududa kodu. Et see mõte ei olegi, ei ole ka mitte vale. See on küll väga-väga huvitav mõte, mis ütlesid. Kas kodu on veidi tuleviku võti, kodulen, võti vaieldamatult, kui tal on võti ja, ja nii mitmeski mõttes. Selline materialiseerunud võti on, kindlasti saab ukse. Aga kodu on võtmesõna sedagi. Aga kas ta on peti tulevikku tõmmatud kui kodu nagu perekonna algrakukesena, kas inimene nagu saab oma esimesed väärtushinnangud ühiskondades selles plaanis muidugi ka ütleme, kodu ütleme sellises noh, kodus on igasuguseid, ma arvan, et ka palju ümbritseda, nagu ühiskond siin ennem rääkisime, väga suur roll siis tihtilugu mõnikord on niimoodi, et inimene kes, kellel on kodus, ütleme niisugune segadus, ütleme kus ütleme, vanemad joovad, ütleme niimoodi perekonnas. Ta saab hoopis teised väärtushinnangud hoopis ühiskonnas selle võrdluse läbi, et see võib-olla ei olegi. Ma tooksin siia sellise koduse mõistel emo, Palo ema, eks ole, lapsed, kodusoojuse, kodusoojuse salvestus, eks ole, vanaema, kes šokiga goog, eks ole, lapsele kaasa terveks eluks loomulikult kodu juhib. Jumal hoiab kodu, juhib. Kui arutleda selle üle kodu kui looming et me loome oma kodu ostasin ja asju ja ostmata jättes sinna asju, kadu on looming ja loomulikult on üks eneseväljenduse Aarne ja see, mida, kuidas muutud sina, nõnda muutub ka sinu kodu. Ei kasuta, mitte keskkonna kujundamiseks ei kutsuta sotsioloog ütleme, mõnikord on isegi hea, kui mõned asjad ostmata, aga nad ei saa, siis on sinu vaba valik ja siis see on sinu kodu kujundamise üks osa, et sa ostad selle või sa teed sellise ütleme, kodulooming, kogud ümbriku, siis ta on looming siis kui ta lähtub inimesest endast, tema loomingust ja selle kaudu ütleme, asjad väljenduvad ka siis tema loomingule. Muide, mul on üks, temal tuli ükspäev tuhin peale, ta oli natukene võtnud kodust lapsu ja hakkas askeldama ja mis ta tegi, ta loopis kõik nõukogude aegsed asjad prügikasti noh, näiteks oksalamp laua peal ja, ja kõik sellised asjad, mis meenutasid midagi. Ma ei tea, mõtte jätk, võib-olla siia diskussiooni minema, perekondadeks, orjad ja kõik need asjad, mis meid ümbritsevad, Me oleme omastanud. Ja, ja me oleme nad omaks teinud, kas polegi nagu ma ütlesin, kui sa täitsa normal näitegist hoopis asja oma korterist, et et võib-olla tuleks siis keskkonda vahetama, tuleks, tuleks talle kasuks. Aga nüüd keskkonnast rääkides, et millises keskkonnas teie näeksite oma tulevast kodu, ütleme, kui siin rääkida minema minu tuleviku kodu siis ma usun, et ma kindlasti ei usu, et sa minu praegune kodu. Ma tahan paremat siis ausalt öeldes ma olen sees ja vaatan telekat või ütleme, köögis süüa või või mis iganes, ütleme siis, ma ei mõtle selle peale nagu väliskeskkond. Väliskeskkond on siis, kui ma tulen koju, siis ma vaatan, kas ma olen Lasnamäel ka minu mõtlesin endale osaleme läheteniks. Ja ma naudin seda, seda niisugust kiirgust, mis ümberringi toimub, kumus on ise olla rahulik. Seal tulime senine imaginaarne, selline väljamõeldud keskkond, eks ole. Näen vaimusilmas soluutja ja neegrid all ringi jooksmas, eks ole, või noh, ütleme musti inimesi. Tegelikult on võimalik elada ükskõik millises urkas, kui sul on neli seina ümber ja sealt tuleb ennast turvaliselt. Kas teie puhul tuleks kõne alla linna- ja maakodu? Ütleme, et kuidas oleks võimalik valida kuude tekstita mõõdu. Näiteks on mu kodu siia praegu Tallinnas mittemaale, Pajula Tallinnas mul maal hobustega sõitmas niikuinii kaalu. Kirik siin ja mul on kodus ilma telefoninumber, sinu kõige parem mobiiltelefoni levi ja sellised praktilised asjad kodu, võib-olla ka lennukis. Aga mul on vaja siukest kohta, kus pasundada, riideid vahetada. Ma hakkasin mõtlema, et kuidas saab kodulennukis olla, väga lihtsalt. Oli seal suhted oma vanaema kootud sokid paranenud, jalge paned oma armsa pleieri pähe, oledki kodus. No minu jaoks on kodus juures, tahtsime kommunikatsioonivahendid oleksid, ütleme sidevahend, ide, kommunikatsioonivahend näiteks kättesaadavad, et ma annan keskkonna vahetuse mõttes keegi lihtsalt, aga ma eriti kaua isataks viibides. Varsti ei ole enam vahet, kas sul on, kas sa oled Antslas või oled sa oled sa nii, armeel? Tähendab sisuliselt sama jah, loomulikult selles suhtes, kes idest või telekommunikatsioonist. Kas te olete nõus sellega, et näiteks kui mina ütlen, et maal on inimesed seotud sügavamalt oma koduga, sellepärast et nad taevastava loovad seda ise? Sul oli õigusmahla, mis mul on loomad. Loomad on meile Peegiat, koduloomad, teedest individuaalne, isiklik isiklik, isiklik lähenemine selles suhtes, et kust saab tõmmata selle piiri, et minu kodu on linnas minu kodu rohkem kui inimese kodu inimesele, kellel on kodumaal. Või vastupidi, et tema kodu on rohkem kodu temale kui minu kodu minule. Seal on rohkem tunnetuse küsimus, eks ju, et mulle meeldivad, et linna panna, sellepärast et mul on siin sidevahendid ja telefon ja duširuum, aga ei, see on iniminimesest erinevas, osad lihtsalt on. Ma ei tahaks öelda, et loodud maale elama, aga nad tunnevad ennast keskkonnas malevas keskkonnas paremini. Sidevahend enam siin ei loeta, vaid maa samamoodi olla võrgustunud. Minul on näiteks keele kiilust kinni hakkaja, tähendab me kõik elame maal. Kunagi oli Tõravere mehed, tegid nalja kui juuriga, kaarium lennutati taevasse, et esimene mees kosmoses. Selle peale nad ütlesid, et me kõik oleme kosmoses. On olemas üks aeg ja üks kosmos, eks räägiks kosmos, mis kreeka keeles tähendab maailmakorda, siin käis läbi mõiste globaliseerumine global Wild. Et et millisteks muutusteks teie arvates peaks olema valmis nii noorem kui vanem põlvkond on väga raske, millised muutused hakata. Noh. Ma usun, et jah, et vanematel inimestel võib olla päris raske kohanduda kiiresti muutustega teod nagu sellele ajale jalgu osas. See kui sa oled noor, siis sul on teatud edumaa vanade eest, sa saad ise, Vannaksis tulevad uued peale, kellel on jälle edumaa sinu ees. Teate, selle edumaa võõrapäraselt distants, et see on meie noorte asi, et et viitsiks ivad oma vanaemasid, vanaisasid siiski kuulata ja vastupidi ka. Et ma arvan, et keegi ei ole siuke loll pensionär tähendab, et keda peab lumepallidega ilmtingimata loopima. Ja nad püstitavad oma koeri nädalaste mõrudat tegelikult ja tegelikult kõigile üks, et selles suhtes siin ma ei näe, kas tekiks mingisuguseid probleeme? Ütleme kasutamine või ütleme, selles plaanis, et on neid inimesi, kellel võib-olla alamkas ütleme ei ole üks põhimõtteliselt ei viitsi. Seal üks ütleme ei ole enam ütleme nii vanad, et nad ei suuda, ta on inimesed, kes ei viitsinud juba oma vitsad kätte saanud. Siin käidi välja idee, et kodu on nagu kootud sokk. Et siis sel juhul see infotehnoloogia või mingisugune globaliseerumine ja põhimõtteliselt ei peaks lugema, kui ta meenutab kodu ei ole kootud sokk, pilt kodust, seal peegeldus. Mul tuli meelde üks väga hea inimene Molo emamaalt minu lapse vanaema ja tema tuli linna. Ja tema võttis nüüd kahe, kukkusin neid masinaid, saaks helistada, tema jaoks on see kaart selline üllatus. Oleks pool aastat tagasi. Eesti luterlik tund. Kiiresti muutuv maailm on avanud uksed ka eestlaste jaoks. Seda kasutavad eriti haritud noored. Miks teie arvates minnakse ära Eestist, kes need tegelased on? Haritud noored on? Kõik me kasutame seda võimalust. Ilusat kasutanud seda kõige rohkem harimata noored, kes lähevad, teevad eestile sellist mainet, mille nimi on pättus varguse, vene maffia ja nii edasi, eks ole, ma ise elasin pool aastat Taanis, eks ole, ja tõesti üksi ainukese eestlasena minu ainuke side tähendab see, mida kutsume kommunikatsioonivahendiks, oli selline punane münte kib tegelane siis aeg-ajalt kostis sealt ema hääl. No miks minnakse, miks minnakse? Keskkonnavahetuseks kutsutakse seda asja tähendab, kas minna sauna või välismaal, ei ole mingit vahet, eks ole, lihtsalt tõmbad aja maha. No kui siin veel eesmärgistatud tegevus, eks ole, et sa lähed sinna kogemusi korjama, rikkusse? Ma ei tea, kui paljud lähevad päriselt ära? Oleneb, mille pärast. Kui on vaja raha teha, näitusele tuleb sooduspakkumine, siis ilmselt ma tea, kas noored võib-olla siis ei tunne, et nad on väga kodu külge seotud. Huviga kuulan teda sooduspakkumiste, maailma arvad, harimine on igal juhul väga, sooduspakkumine tuleb läänest. Sõnn suhteliselt vanalt niimoodi välja üksinda ja noh, kuigi ma olen elanud siin ja seal nii idas kui läänes ja, ja, ja ma ütlen teile, et unustame ida ja tõesti vaatama, lähed siis kõige kodusem poisidele pangas ja ma ei saanud laenu. Ja selle vihaga ma nüüd lähen minema. Tähendab, see on sundus, kius, meie konnatiik nii väga niimoodi Eesti vabariiki ei suuda täita minu jaoks personaalselt teatud tingimusi, eks ole, ja ma lubasin, pagased maja ma ei räägi, mis, mis pank see on, eks ole. Et, et mul on nagu tehti selgeks, võeti välja minu bilanss või kuidas iganes arveldus öeldi, teate teie küll laenu ei saa kodu ehitada, kas siis minnakse sellepärast ära, et ei ole piisavalt häid tingimusi. Nii et ei saa ennast teostada, Mõisa paremad tingimused tulevad mujalt ja hetkel pakkumised mujalt, tähendab teie saate sellest aru? Tuul külm või jahe põlvkond, eks ole, kes oskaks, et koolidel oleks. Mina ise kuulusid ja siis kutsus ta lineaarses lainetas põlvkonnast, nüüd ma sain masti püsti, tähendab, ja adjöö, eks ole. Võtsin selle kuuli, sellise hoiaku tõmban siit minema. Siis ei ole enam vahet, kas sa oled 40 20 või 50, mitte mingisugust, isegi 72 siukest vanataati, kes põrgu müttab, kes siis Eestisse jäävad? Noored külalised, kui need noored kunagi tagasi tulevad, ei ole mõtet marki täis teha, kui sa ütleme, lähed sinna uusi kogemusi otsima, tuled samuti peale, just siin on kaks varianti, tähendab, kõigepealt lähed sa sinna kogemusi hankimas, isad ennast teostama. Et, et see asi oleks nagu nagu üksikult üldisele. Et tahan ütelda, on see, et kõigepealt hankige endale välismaalt diplom. Mis sest Eestis tähendab Eesti arenev riik, nemad on arenenud riigid. Ja ma leian, et välismaa diplom ja välismaa soovitused minu jaoks kui ettevõtja jaoks ka mingi noor tuleb ja pakub, elas näiteks, ma ei tea, produtsendiks Vialeski, tähendab jah, võtan tema, kellel on välismaa tipp, aga siiski on siin piisavalt tarku noori. Mis te arvate, mis neid kinni neid kinni hoiab, see tähendab hirm ja süü, eks ole, tähendab, ja vanemate ja kõik sellised asjad, eks ole seal loomulik keskkond. Ma tahan ütelda, siin kehtib selline kuldne reegel dutut Akoi, kes sa selline oled? Eesti keelde tõlgituna tähendab ja, ja te, noored, saate seda väga tunda. Ma ei näe, et siin oleks vahetanud pedagoogiline koossest. Minu kodu on seal, kus ma leian endale hingesugulasi ja ongi nii olnud ja see ongi meie uus identiteet, et me lähme sinna, kus meil on hea olla, kõik uus on ammu unustatud vana. Mõtlema selle traagilise näitaja peale, tead sa, palju on praegu seal number või palju meil lahutatakse, aga igatahes minu generatsioon on küll juba täiesti lahutatud. Kutsutakse noored naised, võeti alguses oma valad sest oli vaja ellu jääda, vaadake, seal oli sõjaaeg. 1988 89 ja kõik need paremad asjad, 86 hakkas sõda pihta, tähendab, ma hakkaksid sõdima muinsuskaitse seltsist. Olen sõdurdjad. Teie tegite selle sõjalainetust, allute nägite, tõenäoliselt ma ei tea, eks ole, teie mälestused sellest kodumaast millal sõda läbi vana naise maha jätta ja uue võtta. Sest siis oli seda vaja, sihuke sihuke ürgne asi, tähendab, kui sõda on, siis tehakse lapsi mõngapsemale lahutatud ja olen seal, kus kristlane õigeusklik, et sa arvad, et ütleme, midagi areneks, eks ole, konflikti sõda, et sünnitakse mitte midagi nii surutist surutist, tähendab see surutis on meis eneses, aga meil on vaja välja plahvatada sellest vabaks saada, sesse, jah, vabast vabastada ennast süüst, hakata toimima teistmoodi, mis puudutab sellesse keskkonda veel siis noh, loomulikult, et on see kuus aastat, sa ei saa need inimesed päris vältida nende mingid noh, oleneb muidugi inimesest, aga nende mõned sellised normid omaks võtma siis siis ütleme, kui see sulle normid ei meeldi, sa ei võta seda kodu omaks, lähed kuskile mujale. Aga vaimne kodus olemine, vaimne kodusolek, see tähendab ikka seda, kus kus sa tunned ennast kodus olevat, vaimne kodu siis ei ole kus sa füüsiliselt asuda. Ükskõik kui vana sa oled või ükskõik, kui noor sa oled, kas sa oled lahutatud, kas sul on laps? Kas sul on vanemad, elad sa Eestis veelazza, ida särad, sa läänes? Paratamatult sellises stressivabas ühiskonnas on idiootide konsentratsioon ruutmeetri kohta kõrge. Tähendab, mina olen ise seda enda nahal kogenud, et mis hull siin mine ära ja miks näitleja saab tänaval peksa, miks inimesed üldse saavad peksa tänaval? Nägu ei meeldi või mis jutt, mis nad siis saavad peksa tänaval? Sellepärast et ühiskonda stressis ühiskond on pingutanud, sõim? Tegelikult ühiskond ei ole ju emigreerunud, ühiskond on jäänud, üksikud liikmed sellest, eks ole, on käinud, väljasse, tuleb tagasi, aga ühiskond tervikuna on olnud kogu selle supikatlas. Need tankid ja kõik, kas Eesti kaduma siis teatud mõttes selline seisma jäänud konserv tall pakitseb, kapital hallitab ja siis saavad inimesed tänaval peksa, sest nägu ei meeldi ja vot selle kreeka lugu Nurtsisvuses tähendab nartsisse, seda rääkis mulle minu ajaloo õpetaja, praegune kapten Rein Helme. Lugu järgmine nartsisse läks giidi juurde. Selle peale ütles talle tiik, ma ei näe seda, avad oma ilu sinu silmades liidus rootslasega, tahtsin ütelda, et mitte nägu ei meeldi, võid, sa näed teistes inimestes enda nägu. Küsisin, et kuidas me vaimselt kodus mõtlesin, et et noh, et selles suhtes olen ka proovinud kuidagi sellest mürast sama nagu ajudeta puhtana hoida. Et mis väliskeskkonnast ütleme, sisse imbub ja seda ei maksa kõik, ütleme võtta imet, sisse ennast, siis olid ka ütleme enam-vähem kodus. Aga kui minu vaimne kui füüsiline ta ei lähe kokku, kas see tekitada kodutuse tunnet. Ja siis ei ole kodus. Ja selles on see, et sa allud süsteemile seda nimetada, kui ühiselamu magan, kuidas veel saatsin raekoja puhkama. Seal korralikult välja ei saa, sellepärast et naabritel on parasjagu jaskar. Aga kui sul vaimne ja füüsiline kodu ei lähe kokku, siis tegelikult on kõigega võimalik harida. Kui sa elad selles füüsilises kodus sellele vaimne kodu, siis põhimõtteliselt on võimalik ära harjuda ja muuta füüsiline aduma vaimseks siis nimetatakse rutiiniks kus see on, ja koht, kus saab mõtiskleda kirjandusele ja soovitused kodust oled kodust ära tähendab, tähendab selles mõttes, et ei ole vaim ja keha ei pühi koos. Lähed istutatakse katoliku kirikusse maha õigeusu kirikusse, luteri kirikusse või ükskõik kuhu, kus lauldakse, tegeletakse meditatsiooniga palvega see on selle tunde enda peale kutsumine, aga see ei ole loomulik seisund, kus sa tead, mis asi on. Algselt on see nii, seisundiks on meeleseisund, meeleolu, selle järgi ütleme, meie vaimne kodukirikus ja meie füüsiline kodu on, ütleme kodus, kui me oleme ennast välja pakkuma kodutud, sest vaimne füüsiline ei ole, ütleme moonias. Me oleme rändurid rändurit rändama, seni on samasugused. Me oleme mõelnud ka, kui me oleme, ütleme nagu selline kiriku lähedal, ütleme Paldust kojas näiteks kloostris, aga kas kloostrisse minek seda võib tõlgendada põgenemisena? Ei ole, vastupidi, see on enesearendamine. Tähendab, kodu on ikkagi inimesel see, mis on vaimne ja kehaline ja see on koht, kus vaime keha puhkab. See, kes tuulde ehitab oma toa inimeste elumajad on just nende endi moodi. Kuid ainult lapsed peavad kuulama seinte sõna ja alistama põrandakäskudele. Ning lagi, suled väravad nende silmade eest. Nad peavad piima. Aga see, kes on suureks saanud, võib teha iseendale kesta. Kirjutatud on kui hoovaid, kuna siis hoone ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu. Kunagi ehitama maja teistes ikka. Sest inimene hingab sügavamalt kui puud. Ja varsti pole enam õhku mujal, kui see üle aedseil. Neelab enam päikestki mustri. Ja peagi pead suu röövima oma naabrilt. Sest sa elad külas või linnas, inimesed ikka on nagu kärbsed küünises. Üks tallab teist lendanud esiAmmale tiibade. Asjata sa mõtled küla linnast parem. Seal üksainus maja on täis suurte hammastega putukaid, kes pitsitavad lühemaks, üks teisi jalad ja vastamisi närivad auke üksteise tiibadesse. Siin teeb terve küla nõndasamuti, võib-olla pikkalisemalt. Aga eks see ole ükskõik. Armasta kumbagi, et sa ei satuks inimeste hulka kelle iialgi pole oleviku. Ju ei ela üldse ja ainult tulevik tukud nende sängi kohal. Rändlik, sest nad on unenägijad. Sa oled kuulnud, et inimesed ütlevad ruumi elada. Aga siin ahi ja mul on teda otsatumalt. Sest ja kellel pole ruumi, kes lõksu poeb söögi pärast. Sellel pole silmile ruumi, kes rahva hulka läheb omi sõpru vaatama. Sina ehitama maja sinna, kus taeva ja maa serv. Siis unustad, et inimese juures kõneldakse ruumist. Päike, on see üleaegne tääk keevat su majast läbi ning nende peod on täis õnnistusi. Eesti luterlik tund. Võtke lahti, päike, köitke kuu tähti poole, kellelgi siin suurt kollast konti Äraparasu pilvegi laiali ja. Ei ole, kood on vaid tooresbeks ja ülemvõimu oma pruuli. Laadajaid jääb viimaseks nurjatud. Tänan saatekülalisi Kertud Indrekut ja Helmut. Ja me loodame, et täna siin välja öeldud mõtted kodukohta annavad väikse tõuke kuulajale seda teemat omavahel edasi arutada tema. Aga kui teil tekib soov seda meiega teha, siis saab seda teha, helistades automaatvastaja numbril kuuskolmiks neli kolm üks üks ja kirju ootama aadressil Tallinn, kiriku plats kolm, Eesti luterlik tund. Tänases vestluses jäi õhku rippuma mitmeid laiu teemasi, mille juurde hiljem kindlasti veel tagasi tulema. Mõte, et Lasnamäge võiksime hätteniks kujutleda. Visioon kodust, mis on kui vanaema kootud sukk. Mõte meie kodu Eesti kohta kui aegunud konservikarbist, mille all pakitseb miski mõte, et Eesti kui kullatiik võiks olla. Kuid siiski on miski, mis meid seob, mis meid siin kinni hoiab ju kõigest hoolimata seda maad armastama, paneb. Kodu on püha, see on iga inimese väga isiklik asi. Ja meie kodustes tegemistes ei tohiks kellelgil olla õigust tungida. Kodu on privaatsus ja vabadus ja me peaksime õppima olema rohkem sallivamad üksteise kodude suhtes. Saates kasutatud tekst oli pärit Uku Masingu raamatust vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Muusika oli sineedukonnerilt Siiri Sisask kilt ja Tombeidsilt. Saate lõpetuseks palusin Kertu lugeda luuletuse Ellen Niidu luulekogust maailmapidevus. Ma tänan teid kuulamast. Minu nimi on Siiri Riias ja ma loodan, et kohtun teiega ka järgmisel pühapäeval, kus me räägime kodust. Maja ei ole midagi. Tuba ei ole tühjagi. Kodu on muus. Kodud kasvavad kodudeks aega mööda kui Jussaja teelehed või asfaldist õuema kulatud juletud. Kõrred on haardunud südame külge. Kui süda on juurdunud rohukamarakivist asfaldist läbi. Kui süda on juurdunud põhjaveeni, siis oled kodus. Kodud kasvavad kodudeks märkamatult. Sügisõhtutest lendavate lehtede läbi. Pilvede rännuläbi üle magavate maastikke. Päevast päeva, aastast aastasse pidevuse läbi mõne pilgu mõne puudutuse läbi. Teele saat ja hüvasti viipeläbi hommikust hommikusse. Oksa käe läbimis koputab aknale luine raagus lumes härmas punga sõides lehtes ja sügisel õunad peos. Majad juurduvad, toad ajavad võrseid, ka majad õitsevad. Ka majad puistavad seemneid, kui nad on kasvanud kodudeks. Ja kes selle Ükskord kokku koori et oleks armas ja lõppeks p. Eesti luterlik tund.