Eesti luterlik tund. Tere õhtust, meie tänase Eesti luterliku tunni, saatekülaline on Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel. Tere tulemast tere ka minu poolt kõigile kuulajatele. Saatejuht on Ene Pilliroog ja meie tänane teema on elu keskel olemisest. See on siis kirik elu keskel olemisest. Rapla kirik on selline kaunis paigas kõrge kahe torniga hoone, et ta juba iseenesest ühtviisi on küll linna servas aga teisalt oma tegude ja mõtlemisega, tundub, et on inimestele väga lähedal ja selles kõrges mäe peal seismises ja kõrges olekus on kuidagi väga soojalt, et tunda seda koosolemist. Mihkel Kukk on nüüd Rapla kogudust teeninud juba kui mitu aastat. Seitse aastat. Ilus arv. Kas sina peale minek soojas mõttes? Inimlikus mõttes toimus Rapla koguduses kiiresti. Ma arvan küll kuigi võib-olla paljude inimestega olen ja jään järgi teie peale, see on nagu selline omamoodi ka paratamatu. Teinekord ka teatud mõttes kaitse, et vaimulik ja koguduse liige hoiavad teatud mõttes heas mõttes distantsiga täie peal, aga, aga loomulikult koguduse tööl olles koguduses elades peab koguduse kui tervikuga loomulikult sina peal olema. Ma arvan küll, eks sina peale minek tähendab seda, et kogudus on sind omaks võtnud ja sina kogudust. Kuidas see toimub, kui kiiresti, eks see on ilmselt väga individuaalne. Nii õpetaja Mihkel Kukk siis Raplas seitse aastat ja kui me tänasel õhtul räägime suurematest asjadest, mis Raplamaal on toimunud siis üks neist, nimelt rahvusvaheline kirikumuusika festival, kannab ka numbrit seitse. Ja juba seitsmendat aastat toimub siis igasuvine muusikaline suursündmus, mis tõepoolest on rahva poolt hästi vastu võetud ja mis on nüüd, ütleme üks oodatud sündmusi. Nii et kui ma möödunud aasta lõpul tegin küsitluse koguduse liikmete ja ka teiste kirikuliste hulgas just jõulu eel palusin vastata, mis oli meeldivat ja, ja mis on olnud ebameeldivat, siis kõige rohkem heas mõttes meenutati neid kirikumuusika, suviseid festivale. Et, et sellised asjad võimalikud on, et inimesed võivad heast muusikast ja ka heast kristlikus sõnumist osa saada just just sellises vormis ja sellisel kujul. Inimesed on kindlasti sellegipoolest väga tänulikud, et tänases maailmas, kus jälgitakse seda, mis kui hästi müügiks läheb ja mis kui palju maksta võib, et on üks paik, et on üks koht, kuhu võib tulla head muusikat kuulama ja see on kiriku poolt tasuta. Jah, sellel aastal on küll üks väikene erand, sest nagu me teame, majanduslik olukord on just selline, nagu ta on ja kui me tahame väga hea rooga saada muusikalises vaimulikus mõttes, ega miski asi ei tule niisama tasuta kätte, keegi kusagil peab ikka sellega kinni maksma, kui inimene kiriku ukse peal võib vabalt ja rahulikult sisse tulla, ilma et keegi küsiks tema käest piletit või või sissepääsuraha siis üks erand nüüd sellel aastal tõepoolest on selle aasta festivali lõppkontserdil kus siis Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad Arvo Pärdi muusikat ja seal on tõepoolest ka tasuline sissepääs ja me oleme teinud siis oma koguduse liikmetele siis päris suure hinnasoodustuse, nii et soovitan kõigil juba sellega Duda. Kuna kirikufestivalid on ikkagi mõeldud selleks, et mitte ainult Raplas vaidlema. Rapla maakonna teistes kirikutes ja sellel aastal ka veel laiemale läinud festival et just oma ümbruskonna inimesed võiksid tulla kokku, see on nagu rohkem just nendele mõeldud. Et need, kes tõepoolest on kirikut kogu aeg toetanud, võiksid saada mitu korda odavamalt sinna head, maailmatasemel muusikat ja maailmatasemel esinejaid kuulama. Kui võib-olla teised inimesed, kes tulevad kaugemalt või kellel ei ole kirikuga sellist suhet ja sidet ja ja kes ei ole ka nii palju toetanud kirikut kui oma koguduse liikmed? Nii et see kõnealune kontsert toimub siis 15. augustil Rapla kirikus ja Arvo Pärdi Berliini missa ning tõu on sellised teosed olnud maailmas, mis on toonud kokku palju palju inimesi, kirikud on ainult täis, nii et söandan soovitada. Kes kiirem see kirikus ja saate kuulata neid kauneid suurteoseid. Aga siis jah, nimetatud festival on ajavahemikus seitsmes kuni 15. august, seitsmes festival ja seitse aastat Raplas. Kas sa oled niisugune tagasihoidlik inimene, ma tean ka siin suurejoonelise küsimus, et kas tänu sinu tulekuga Raplasse saidet festivalid alguse Raske öelda, esimesel suvel juba üksikud kontserdid toimusid ja festivalikorraldajal Raimo kivistikul, kellega aga varem Tallinna Kaarli koguduses pisut kohtunud ja, ja mõningaid projekte teinud. Tema sattus nagu Raplast ja Rapla kirikust omamoodi vaimustusse ja, ja niimoodi järgmisel suvel, kui aasta sai juba seal oldud. Või õieti juba sügisel, eelmisel sügisel tuli selline mõte, et, et tõepoolest teeks siis midagi mida võiks ühise nimetaja alla üksikuid kontserte võib ju alati korraldada, aga, aga teeme siis midagi, mis võib-olla oleks oleks suurema kandejõuga mida saaks paremini ja, ja võib-olla väärikamalt ka reklaamida, nii et nad on tõepoolest läinud läinud hästi, inimestel on vastu võtnud ja, ja omaks võtta. No vot, nii et see on üks, võib olla selliseid meeldivamaid meeldivamaid asju, lisaks kõigele muule, mis, mis kogu suures ikka on ja mis kogu suurest tuleb teha. Ka siis, kui festivalid tulevad ja lähevad. Kuidas sa oled selle kuue aasta jooksul, mil festivalid on toimunud tunnetanud seda kuivõrd ümberkaudsed inimesed on leidnud tee sellel ajal nendele kontsertidele, kirikus? Ja kontserdid on olnud küll suveajal ja suvi teatavasti on ju ka puhkuste aeg, paljud inimesed sõidavad sellisest väikelinnast nagu Rapla, kus ei ole ju ei ei merd ega mägesid just minema eemale. Aga sellele vaatamata on rahvast jätkunud. Ja, ja kuna Ta on Tallinna suurelt osalt Tallinna mõjupiirkonnast ei ole ka Tallinnast ja, ja ka mujalt Eestimaalt ju raske sinna tulla. Sama võib öelda ka teiste paikade kohta kasvõi väikesed käru või, või vahastu, mis asuvad Rapla maakonna võib-olla Tallinnast natukene kaugemates paikades, aga, aga ka sinna on inimesi jätkunud ja, ja inimesed vajavad tõepoolest seda, mis mis on samaväärne ja samavõrd tähtis nagu igapäevane leib, kuigi me praegu räägime küll majanduslikest probleemidest ja raskustest, aga aga võib-olla just kiriku ülesanne emissioon sellises võib-olla suurest õmblemises, kus inimesed ei leiagi, nagu võib-olla suurt pidepunkti antud hetkes võib-olla pettunud isegi poliitikas ja kõiges muus. Minu meelest võib-olla üks hea märk, et, et midagi kindlat toimub ja, ja kirik, mis on kõige kindlam, lähtus olnud maailmas läbi aegade pakub inimestele ka nende kontserdite näol kindlustunnet ja pidepunkti. Kas see on ka võib-olla keegi kindel asutus, organisatsioon, selts, liikumine, institutsioon, kes on kõigi nende aastate jooksul teid kindlalt majanduslikult toetanud? Jah, meil on kataloogides solvad igal aastal sees ka sponsorid, festivali toetajad. Alati on kaasa tulnud kohalikud omavalitsused, nii et tänu nende toele ja nende majanduslikule abile ongi valdavalt need asjad need ilusad ilusad päevad teoks üldse saanud ja, ja kahtlemata on, on terve rida sponsori, keda ma võib-olla ei hakkagi praegu nimetama. Aga, ja see on ühistöö, see on, see on ühisprojekt ja, ja kõige toredam on see, et, et just nimelt ka maavanem Rapla maavanem Kalle Talviste on kõik need aastad olnud ihu ja hingega selle asja toimimise taga. Nii et ma arvan, et, et kui on juhid sama meelt ees, küll siis tulevad ka teised järgi ja ühe asja ma tahan ja öelda, et et nende festivalide, kontsertide läbi ja kaudu on, on mitmed inimesed tegelikult leidnud võib-olla ka üldse kiriku üles. Tead, kus kirik oli küll samamoodi keset linna või keset alevit ja sama kõrgete tornidega, aga, aga sisuliselt paljude inimeste jaoks seda ei olnud olemas. Ja, ja, või see lävepakk võib olla orge, võib-olla oli viga nii väljastpoolt. Aga Ma usun, et samavõrra võis mõnegi inimese jaoks olla olla põhjus, miks ta kirikusse tulnud ka ehk äkki kiriku sees, et sealt ehitati lävepakk liiga kõrgeks. Nii et ma usun, et, et ka see on üks, üks selline hea võimalus olnud. Nendel, kellel on soov ja tahtmine ja, ja huvi kiriku jumalariigi suhtes on, on tänu sellele leidnud, et kirik on tõepoolest midagi, mis on elu keskel ja ja mis kuulub ka tema isikliku elu juurde. Nii et Rapla maakond ja Rapla linn on toetanud seda kirikumuusika festivali läbi kõigi nende aastate ja ma söandan arvata, et väga tugevasti ka Raplaleht Nädaline Ja see on tõepoolest kõigi nende nimetatute ja, ja veel paljude teiste nimetamata jäänute suur ja ilus ühistöö olnud. Ja sellest festivalist, mis kunagi algas Rapla kirikus on saanud nüüd niisugune rahvusvaheline kirikumuusika festival mis hõlmab juba Raplamaad, Järvamaad, Harjumaad on Põltsamaa linnas ja Tallinna linnas. Ja veel, ka Prangli saarel sellel aastal ilus ilus koht. Nii et, et ta nagu laiendab oma haaret tõepoolest esimest aastat toimust ainult Rapla kirikus. Ja, ja võib-olla see ongi üks selline tore, tore märk, et et ühest kohast on see läinud nagu, nagu laiali ja ja kuigi keskne kontserdite koht on ikkagi jäänud Rapla võivad sellest samast üritusest või sellesama ürituse hõngust osa saada ka hoopis kaugemad kohad ja kandid. Ja sellel aastal esmakordselt ei olegi ta nimi enam Rapla või Raplamaa, vaid lihtsalt seitsmes rahvusvaheline kirikumuusika festival. Ma arvan, et me jõuame oma saadetes rääkida veelgi sellest festivalist, sest august on ju veel mitme kuu sammu kaugusel seitsmendast 15.-ni, siis augustil toimub see festival, kus on nende päevade jooksul 26 kontserti 16. kirikus. Nii et suur ettevõtmine, aga nende juttude vahele me kuuleme siin täna siiski saates muusikat ja ma valisin ühe suhteliselt uue heliplaadi, mis on sellel talvel valmis saanud. Kaia Urb, kaunihäälne sopran, laulab koos Heiki Mätlikuga kitarril ja esimene muusikateos, mida me sellelt plaadilt kuulame, on Kamil sensansi. Ave Maria. Eesti luterlik tund. Meie saatekülaline on täna Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Ja kui enne muusikapala me rääkisime muusika festivalist, mis augustikuus tulemas on siis nüüd vaataksime tagasi misjonipäevadele, mis siin maikuus just mõni nädal tagasi Raplamaal toimusid. Need olid Eesti Evangeelse luterliku kiriku misjonipäevad Raplamaal mille deviisiks oli mõte. Jumal annab lootuse. Ja need päevad sündisid siis koostöös Luterliku kiriku misjonikeskuse ja pühapäevakooliühendusega kolm päeva väga tihedalt läbi planeeritud. Oli konverents, oli kontserte, oli arutelusid, oli lihtsalt mängu ja lihtsalt koosolemist, sest need päevad olid mõeldud igas vanuses inimestele. Missugune mõte võis ka osa tulla kaasa jääda kõlama sellest esimesest päevast konverentsipäevast, mil Hageri rahvamajas oldi koos, et arutleda teemal missioni keel, mida te arutasite, kes arutlesid ja millisele mõttele jõudsite? Tõsi, igal aastal on misjoni taevadega seotuna olnud ka konverents. Mis päevad õieti said alguse Haapsalus ja Pärnus toimunud missioon, mis joga ja ja rohkem on nad olnud Lääne-Eestis. Ja, ja nüüd viimastel aastatel on tõepoolest ka need odavad ja nende päevade mõte nagu kandunud kaugemale. Möödunud aasta olid juunikuu seas misjonipäevad ja konverents Tartus. Missugune konverentsil oli kolm põhiettekannet? Ast Missoni professor doktor, ma arvan, Türi kes on ise töötanud missionärinaga Aafrikas. Ta rääkis põhiliselt Kristlikku kuulutuse tähtsusest ja tähendusest. Ma võib-olla tema ülesehitus oli selline Evankiliseerivat laadi ta ei olnud võib-olla mitte klassikaline konverentsi ettekanne, kus oleks neil kindlad punktid välja toodud, aga, aga tema sõnum oli ikkagi see, et et me peame kuulutama Kristust. Ja, ja oluline on see, et meie kuulutuses oleks kristus kõige keskel. Et see on nagu, nagu kristlikku Soone kõige tähtsam võti, nagu see noodivõti ühel noodi realees, kui puudub kristus, siis kõik muu on on ainult filosoofia või, või ka dioloogia võib-olla ilma karistuseta lihtsalt üks, üks osa filosoofiast, nii et see oli nagu tema, tema selline mõte. Peapiiskopi arhiivid rääkis natukene teoreetilisemalt Missoni tähendusest ja, ja mõttest Eesti kontekstis. Ja, ja tõi võib-olla mõned sellised mõtted ja, ja jooned välja, mis, mida me peaksime arvestama järgmisse aastatuhandesse minekul, kus 40 protsenti eestlasi Peaks nagu ennast usklikuks või et nad ütlevad, et nad usuvad 40 protsenti ei usu ja vaid 20 protsenti on selliseid, kes on nagu kahe vahepeal. Et, et me oleme sellises situatsioonis, kus tõepoolest Eesti on misjonimaaks muutunud. Ja mis maaks ja põlluks selle tõttu, et lisaks olemasolevatele kirikutele, kes läbi aegade läbi sajandite on siin töötanud ja oma rahvast teeninud, on viimasel ajal tulnud ju väga palju ka teisi. Eestimaa on muutunud nagu vaimulikus mõttes ka omamoodi turuks, kus igaüks tule pakub oma oma kaupa ja, ja paremat ja, ja odavamat ja nii edasi, nii et paljud inimesed võib-olla on jõudnud nagu ka omamoodi teelahkmel ja selles mõttes, et, et, et mis siin, mis on siis õige, mida tuleb siis valida, mis jääb, mis põleb küll praegu võib-olla heleda leegiga, aga mis põleb ära ja millest nagu jäägi midagi järele. Nii et kutsus nagu neid asju mõtlema, mida peaks praegu meie kirik tegema. Et, et meie ajalooline sõnum, mis põlvest põlve kantud, võiks siiski sellises eluterves kontekstis ja, ja ülesehitavad edasi toimida. Ja ei kirbu Soomest, kes on olnud missionäriks Taiwanil tekkis samamoodi jälle jälle omal viisil omal kombel, mismoodi, mis on sõnumit nagu saab ja, ja võib viia maailma ja head seal alati ka jagamine kus seda jagades, mis mul on, ei muutu jagaja iialgi vaesemaks, vaid vaid vastupidi, siis on alati ka kõigil kõigil rohkem. Nii et, et iga ettekandja ja oli nagu omaette isiksus ja, ja ausalt öelda sellest konverentsist neid päris lõppdokumenti nagu ei tulnudki. Mis oleks siis nagu selline kommunikeena siis teistelegi saadetud. Aga ma usun, et need, kes seal sellel konverentsil osalesid ja eriti võib-olla rühmatöödes osalesid said kindlasti oma mõtteid väljendada ja, ja nägid, et, et misjoni töövormid on väga erinevad komisjoni teel tõepoolest on erinev sõna kuulutamine muusika, millest me just enne rääkisime ka kujutav kunst. Rapla kirikus on praegu väljas kunstnik Eva Jänese teosed mida ta on nüüd just praktilised viimase aasta jooksul maalinud. Mis ei ole lihtsalt selline tuttav vaimulik pilt, mida võib-olla oleme harjunud nägema, aga, aga millel oma mõte ja tähendus ja, ja mille vaatamine nõuab ka süvend, ütleme siis nii, et, et neid võimalusi ja vorme ja keeli kristlikku sõnumit kuulutada on, on rohkem, võib-olla kui me sellele isegi harjunud oleme ja, ja, ja ma arvan, et meie kirikul on, on suur missioon selles, et, et kõiki neid võimalusi kasutada sellesama eesmärgi nimel, et meil oleks lootust ka siis, kui võib-olla paljud muud asjad seda lootust järjest kahandavad. Selle konverentsiga seoses tahaksin sinult küsida niisugust asja, et sa väljendasidki, et inimesed justkui märka nad justkui kuule. Et me oleme seetõttu muutunud niisuguseks avalimistoni maaks taas. Aga et millest võib küll olla see tõrksus inimesel me ju teame ise oma igapäevasest elust, kuidas me ei märka teinekord asja, mis meil on nina ees, laua peal. Me võime meeleheitlikult taga otsida prille või mistahes asja. Me oleme küllalt igaüks kogenud vastu oma elus seda, et me oleme õppinud ja lugenud ja me olime kuulnud mõnda loengut niiviisi, aga me nii-öelda ärkane mingisugusel hoopis teisel, kolmandal, neljandal põhjusel üles palju hiljem mingisugusel ajahetkel. Ja tabame alles siis ära, mida ma lugesin, mida ma kuulsin, mida mulle öeldi. Tähendab, need asjad meil on olemas ümberringi, kirik on olemas ja see kõik toimib, sõnum on olemas. Miks, miks on olemas see, et inimene on tõrges ja ta ei pruugi näha seda, mis on tal nina all? Ta ei pruugi kuulda, kuigi. Kuuleb ja hea küsimus, ma arvan, et paljud on selle üle mõtisklenud aga kuna misse päevad toimusid nelipüha ajal ja nelipüha ei ole midagi muud kui kristliku kiriku sünnipüha ja kristlik kirik ei sündinud mitte mingisuguste otsuste vastuvõetud otsuste tulemusena vaid sündis, võiksime öelda täiesti spontaanselt. Kui Jeesus palus pärast oma taevaminekut jüngreid oodata tröösti, et püha vaimu siis ei osanud nemad kuidagimoodi mõista, et see tähendas see ootamine ja, ja nelipühad päev tähendas millegi täiesti uue algust mitte ainult Nende jaoks vaid tegelikult terve selle maailma jaoks. Ja ilmselt sealt tulebki otsida seda vastust või võtit. Et kui seesama vaim, mis pani kartlikud konspireerinud jüngreid kõnelema, tunnistama selle Jeesuse, kelle teie risti lõite on jumala üles äratanud. Kuulutust või seda sõnumit kuulsid erinevas keeles rääkivad inimesed. Selle tulemusena hakkasid inimesed küsima. Aga mida me peame tegema, et meiegi õndsaks saaksime, et meiegi sellest jumalat tööst ja teost osa saaksime? Tähendab püha vaim? Oli see jõud, mis puudutas inimest. Ja nõnda on tegelikult ka kirik aegade olnud tõepoolest olemas. Kirik eksisteerib tänu sellele, et jumala vaim on seal tegev sõna, muusika, sakramentide kõigi nende läbi aga inimene võib-olla lihtsalt suletud inimene peab mingisuguse kanali või ventiili ilmselt ka lahti laskma või võistlema. Et jumal ise jõuab nii lähedal inimeses seda, et avab mingisuguse korgi, millel, mis võib-olla oli kinni. Pull on ees, inimene küll täis võib olla muud mis ta ei lase isegi isegi võib-olla rahulikult ja, ja normaalselt oma elu elada. Aga tähtis on see, et, et midagi paremat, midagi väärtuslikumat, ta saaks, ta saaks vastu võtta ja, ja see muudab inimese uueks. See annab talle uue lootuse ja elule uue sisu, uue mõtte. Nii et ma arvan, et siin ongi võib-olla see omamoodi kaalukeel, kui ma enne rääkisin kiriku lävepakk võib-olla selline, millest igaüks ei ei julge ega jõua üle astuda. Just nemad ülekantud tähenduses teda võib-olla õpetatud mõistma kirikut hoopis teises tähenduses, kui ta tegelikult siin maailmas on. Aga, aga, ega poolest ka siis, kui me oleme võib-olla põlvest põlve teadlikud olnud, et, et kirikul on oma tähendused, oma saladused siis mingil hetkel võib-olla seesama vaim, mis kord nelipühal kiriku sünnitas, jõuab selle inimeseni ja ja, ja, ja sellest inimesest saab nagu uus inimene. Nii et see võib toimuda mõnel jumalateenistusel mõnel vaimulikult talitusel. See võib toimuda mõnel muusikaüritusel või mõne ilusa maali ees. Seda võib inimene kogeda seda merekaldal või metsas jalutades, linnulaulu kuulates. Me ei oskaks nii-öelda. Ja, ja me ei saagi kuidagimoodi määrata, kus jumal saaks ja võiks tegutseda ja tegeleda inimesega, kus ta inimesi üles leiab, või kus inimene jumala üles leian, kus need kaks kohtuvad. Ja kui inimene jumala kohtunud, siis võiks öelda, et seal ongi tekkinud kirik. See tempel, milles jumala vaim elab ja kelleks meid kutsutakse, oleneb. Nii et me võiksime rahulikult enesele tunnistada, et jah, meie siin tavaliste inimestena teeme, aga ei pruugi näha, kuuleme, aga ei pruugi kuulda. Ja on äratust vaja. Misjonipäevad on üheks selleks mõeldud. Nüüd rääkides nendest päevadest, mis toimusid konverentsist, rääkisime see oli 21. mail 22. ja 20 kolmandail mail, Kiiuli, teil, päris mitu mitu-mitu asja plaanis, päevad on tihedalt täis suurtele ja väikestele mõeldud üritusi. Ja 23. mai oli ju esimene nelipühal. Ja need päevad minu meelest õnnestusid hästi juba selle tõttu, et varasele kevadisele sellele vaatamata juhtusid ka ilmad olema tõeliselt kauneid, ilusad. Ja väga tore oli see, et, et lastega mis oli laupäeva hommikul planeeritud maastikumänguga, kus siis käidi piltlikult läbi kõrbeteekond Goldie nagu üks suuriisraeli rahvas erinevatest suguharudest. Lastele anti väikesed peapaelad, kus oli kirjutatud peole, kes siis millise suguharu liige oli ja, ja kõik need imed, mis siis selle rahvaga toimusid, kuidas nad jõudsid tõotatud maale, kõik nagu nagu käidia mängiti läbi ja lõpuks nad jõudsid siis siis Rapla kiriku ja nii nagu Jeruusalemma templisse kus siis toimus ühine Toomamissa mis oli ka küllaltki pikk ja, ja, ja võib-olla meie rahvale natukene ka harjumatus vormis jumalateenistus. Aga, aga mul oli tore just vaadata, et sellel tooma missal kui aktiivselt ka lapsed osalesid, lisaks sellele, et, et meie koguduse lastekoor laulis paar laulu kui oli eestpalvet esitamise kirjutamise aeg, jumalateenistused, inimene võis tulla pingist välja siis sugugi mitte ainult vanemad inimesed ja keskealisemaid inimesed. Ja ka mitte ainult need inimesed, et kes, noh kas pühapäeva kirikus käivad võib-olla aastakümneid usklikud mehed istusid võib-olla rohkem kirikupingis edasi, aga tulid just välja need. Kellest võib-olla ei oleks oodanudki nii palju, kes tulid oma palvesoovidega, kes esitasid, et ja, ja, ja ka need väikesed lapsed tulid oma soovidega. Mõni laps kirjutas või soovis eestpalvet sellepärast. Ja nemad ei jookse enam. Et vanemad riideks omavahel. Ja, ja väga palju huvitavaid ja tõepoolest südamest tulevaid soove, mis sealsamas jumalateenistusel ärkas, Tarkasid, tähendab vot see ongi minu meelest üks selline tore võimalus, et seal tekib nagu selline pere tunnega, jumalateenistuse seis. Ja, ja on tore, et, et on selliseid võimalusi pakutud ja, ja ka väljamõeldud. Et koguduse liikmed võivad nagu jumalateenistus tegelikult luua ja kujundada sealsamas kohapeal sellest sünnib täiesti uus uus kvaliteeti, uus väärtus. Samas sedasama tooma missal seoti pidulikult ametisse ka misjonikeskuse uus peasekretär Airi võsandi kaheteistliikmeline nõukogu, kes siis reedel konverentsil valiti. Nii et, et selles mõttes ka uus selline uued inimesed ja, ja, ja uued uued lootused ka ka sellele misjonitööle ja misjonikeskuse tööle. Just pandi nendel päevadel paika. Ja missioonipäevad lõppesid loomulikult suure nelipüha jumalateenistusega Rapla kirikus ja seejärel vennastekoguduse aastapäeva, kuulutas tunniga. Ja Raplas on olnud traditsiooniks, et esimesel nelipühal peetakse vennastekoguduse aastapäeva ja on teada, et esimene vähemalt kirjalik allikas, et esimene vennastekoguduse palvemaja Rapla koguduse territooriumil oli olemas juba 1798. aastal ilusalt koos käidi juba varem, aga esimesest Pallo majast räägitakse juba sellel kuupäeval sellel aastal, nii et, et nagu 201 aastat oleksid saanud sellisest teadlikkust või ajaloos kirja pandud vennastekoguduse tegevusest. Ja kuigi nüüd ja on juba aastakümneid suletud ja, ja ka ka lammutatud on see tegevus koguduse keskel ikkagi elav lood. Edasi ma tahaksin siia tuua ühe mõtte, et vennastekogudus on tegelikult olnud üks selline vaimulik äratusliikumine ja seal ise olnud märgiks sellest, et ka see luteri kiriku töö. On võinud läbi aegade tugev olla. Raplas ka Hageri issand, kus on ka veel palvemaja praegu olemas. Ja laupäeva hommikul, 22. mail, Me pühitsesime mälestuskivi möödunud sajandi ühele Rapla kandi suurmehel Anstiismanile kelle nime võib-olla paljud enam ei, ei, ei mäletagi. Kes suri 1886. aastal, aga kelle sünnist möödus sellel aastal 170 aastat. Lihtsa talupoisina tollel ajal tehti veel mõisale teopäevi ei saanud kodus haridust, tollel ajal ei olnud ka sealkandis seal oma kooli. Ja ta oli juba üle 20 aasta vana, kui ta otsustas minna omal käel ilma igasuguse toetuseta, ilma raha kopikatagi Tallinnasse, selle eesmärgiga, et jõuda kunagi on ta Euroopa misjonikooli ja ja jõuda saada miljonäriks. Tema soov saada Aafrikasse, Marta silla lõpus ka sai mõni aasta, et kas ta oli mees, kes jõudis elada ja töötada visionärina kolmes erinevas maailmajaos Aasias, Palestiinas, vahetult Jeruusalemma külje Aafrikas Keenias ja ka elu viimased aastad Brasiilias Saksa asundustes. Nii et, et tema, meenutame oli ka omamoodi üks selline ilus ilus hetk ja, ja tõepoolest oli tore, kui sellesama alu kooli tänased lapsed, mille juhataja esimene juhataja Donstiisman olid, kes seal väga tugev pedagoog. Ta oli juba kahes kahes maailmas näos elanud paljusid keeli osanud, kui ta tuli ja, ja sai selle oma valla esimeseks koolijuhatajaks. Mismoodi haridustase tõusis selles piirkonnas ja oli tore näha, mismoodi tänased lapsed selle mehe mälestust austasid, mismoodi nad laulsid tema, tema mälestusi Homse kodu lähedal. Nii et, et ka need selliseid minevikku, vaatamised ja hetked on, on tõepoolest vajalikud selleks, et me õpiksime, õpiksime sellest, mis seal olnud ja ja leiaksime jällegi sedasama lootust tuleviku jaoks. Kuulan sind ja mõtlen, et taolised päevad peaksid toimuma igas maakonnas sest inimesed õpiksid niiviisi tundma mitte ainult iseennast ennast läbi suma õpivad tundma ka naabreid paremini kohaliku ajalugu ja kultuuri, millest võidakse ju igapäevases argihalluses ja mures ja, ja rutiinis nii mööda elada, et sa ei teagi nendest inimestest, kes on enne meid siin käinud sellel pinnal ja, ja loomulikult õppida tundma ja koduseks saama oma kirikuga. Nii me siin tänases saates räägime elu keskel elamisest ja olemisest ja peame kirikut seejuures loomulikult silmas. Nüüd jällegi üks muusika helin kõlamas siin saates ja valin sedapuhku Kuldar singi, Ave Maria, jällegi ülistuslaul tervituslaul marjale. Kaia Urb ja Heiki Mätlicon esitajad. Eesti luterlik tund. Bla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kus on meie tänase saate külaline ja me räägime nüüd sellest elu keskel olemisest tervet aastat silmas pidades, sest veel ühe väga suure ettevõtmise keskmes on Rapla kirik ja kogudus seismas. See on Uku Masingu aasta. On väga palju, mis on juba seljataha jäänud, on väga palju, mis on veel ees tulemas. Nii et Uku Masingu aasta kannab õigustatult oma nime, aga võib-olla mõni inimene küsib, et kes oli Uku Masing, mida siis talle vastata? Jah, ega seda ei olegi väga lihtne vastata või, või samas on lihtne vastata, et ta on niivõrd paljude asjadega tegelenud, et, et teda nagu jätkus jätkus igale poole. Ja ometi on ta suurele osale või isegi enamikele inimestele küllaltki võõras ja küllaltki haaramatu. 11. augustil möödub 90 aastat Uku Masingu sünnist Rapla kihelkonnas Raikkülas lippa külas Reinu talus. Ja kuna tõepoolest suurte meestega ongi see õnnetus või, või õnn, et tegelikult neid õpitakse alles tundma või avastama sageli pärast nende lahkumist meie keskelt. Vahel mõelnud, et miks see küll nii on. Aga ilmselt selle tõttu, et tõeline suur kunagi võib-olla ei näita ennast välja sellena, kes ta on. Ta jääb sageli nende teiste ennast ise üles puhuvate suurte varju. Ja võib-olla alles tulevad siis välja, kui, kui need teised, kes võib-olla oma eluajal on tahtnud olla suured ja ja, ja võib-olla ka mõnes mõttes on seda suutnud olla. Kui aeg on natukene nagu kõrvale tõrjunud. Et ma arvan, et, et siis need tõeliselt suured alles tulevad, väljas on umbes nii nagu mere peal sõites, et et kui sa Tallinna sadamast välja lähed, siis on on kõik tornide majad nähtavad olla kirikutornid või vabrikukorstnad või, või pangamajad või, või, või Lasnamäe tüüpmajad. Aga kui sa jõuad juba kaugele merele, siis jäävad vaid üksikud kiriku tornitipud paistma. Nii et võib-olla ongi just õige kaugemalt näha ja vaadata. Aga nüüd, Uku Masingu juurde tulles, Uku Masingu oli eelkõige teoloog. Ta õppis teoloogiat. Ta töötas dioloogina koguma elu tõsielu, teine pool oli komplitseeritud. Aegi olud ei võimaldanud tal ennast teostada sellel määral, kui kui võib-olla oleks oleks tema sugu Sande mehele olnud sobiv. Paras. Sest erinevalt teistest dioloogidest, kes töötasid koguduse õpetajana ja kes põhiliselt nagu seda tööd tegid võib-olla ka dioloogidena oma valdkonda uurides tegid seda ikkagi koguduse õpetajatöö kõrvalt, siis Uku Masing ei ole olnudki päevagi kirikuõpetaja. Ta on olnud selles mõttes puhas teoloogia ja, ja teadlane. Aga samas, kui just sõja ärgi olud muutusid, siis hakkas ta seda enam tegelema kirjandusega. Ka luuletamisega. Ja kahtlemata tema üheks suureks huvialaks olid just võib-olla härrad ja, ja kauged kultuurid ida religioonid kuni Indiaanlasteni ja nende Vitoloogiateni muinasjuttudele välja, tal on väga palju tõlkinud teiste maade kirjandust. Nii et ta on mees, kes mahutas endasse nüüd küll nii-öelda maailma. Ja kuivõrd see maailm temas temas elas ja, ja segunes ja, ja tema teostes tema mõte etes, luuletustes või kirjatöödes välja tuleb. Eks see teebki tema, tema lugemise temast arusaamise natukene raskemaks. On öeldud, et, et tänu sellele, et Masing oli nii suur maailma maailmainimene kes oskas ligi kuutekümmet keelt, et, et aga lõi oma väljendusvormina omapärase eesti keele mistõttu on oli teda võib-olla siis ja, ja võib-olla ka praegu natukene raske, raske lugeda, raske mõista. Nii et, et ta on mees, kelle kohta taas on öeldud, et, et ta elas mitte selles konkreetses ajas, kus teised elasid koos temaga, vaid vaid ta elas paar sajandit. Tähendab ta elas, elas selles ajas, milleni need tema eakaaslased ei saanudki veel minna. Nii et, et seal võib olla üks märk sellest, et, et tõepoolest, et mida veel aeg edasi. 100. 150. või 200. sünniaasta toob võib-olla Masingu veel veel kirkamalt ja eredamalt esile. Nii et ta armees, kes väliselt nagu iialgi ei tahtnud silma paista ja ja, ja kes elas ka võiks öelda endasse tõmbunud elu, eriti viimased aastad ja aastakümned. Aga, aga see töö, mis ta tegi ja, ja see, mida ta kirja panin, mida te endast vaimujõuna ja suurusele maha jättis see kahtlemata Ta on midagi, mis, mis tükk aega annab veel avastamist. Ja mis selle aasta sündmustesse üritustesse puutub, siis noh tõepoolest viimastel aastatel on, on ka tema teoseid eesti keeles kättesaadavaks tehtud. Ja Rapla kandi rahvas Rapla maakonnas Raplamaal maakond on selle aasta kuulutanud Uku Masingu aastaks on ka omamoodi võib-olla isegi pretsedenditu nähtus. Ja, ja on tore sellepärast et, et kui on olemas Palamuse luts, on olemas. Vargamäe ja Tammsaare kus need mehed on seotud mingisugusega konkreetse Eestimaapaigaga, et võib-olla see aasta seoses Masingu juubeliga avalikustab ja, ja toob, toob lähemale ka ka selle kandi, kus tema üles kasvas. Raikküla Raikküla kant on, on tõepoolest huvitav. Seal on elanud selline tuntud mees ja tuntud dünastia nagu Kaiser lingid kes on Euroopas silma paistnud ja paistvat filosoofid ja, ja, ja omamoodi kultuurifenomeni kandjad. Raikkülast sellest samast Uku Masingu kodukülast on pärit Enn Vete. Muide, Uku Masing ma ütlesin enne, et ta ei ole päevagi töötanud kiriku õpetajana, aga Enn Vetemaa ütleb. Uku Masing on teda ristinud, kuna nende isad olid sõbrad, naabrimehed nii et, et ei ole andmeid, kas kas ta ka rohkem kedagi on ristinud, aga, aga vähemalt ühe mehe, naabrimehe tuntud poja, kes on samuti tugev mees mitmetel aladel, nii kirjanduses kui muusikas, on vähemalt ristinud. Sealt on pärit ka Andres Langemets, kirjandusteadlane ja, ja võib-olla just sellised päevad annavad, annavad võimaluse nagu nagu tutvustada ka seda kanti ja paikkondi, nii nagu mis selle päevad avasid meie jaoks ühe möödunud sajandi tuntud mehe ja selle kohaga, kus on, kus on sündinud tuntud ja, ja kuulsaid inimesi. Nii et, et see on tõepoolest oma juuste leidmine nagu nägemaks seda, et, et Eestimaa on mitte ainult üks kivine pinnas kus inimesed on palehigis pidanud tööd tegema, vaeva nägema ilma midagi saamata ja saavutamata, vaid vaid kus tegelikult vaim ja, ja vaimusuurused on kasvanud just nimelt sellest sellest baasist ja, ja kõvast pinnasest ja, ja on nõnda esile kerkinud, et, et meil on ka midagi maailmale näidata, pakkuda, Mis laadi ettevõtmisi on siis juba toimunud, Uku Masingu aastal? Päris mitmeid üritusi on, on toimunud ja, ja tehtud. Kui midagi nüüd konkreetselt rääkida, siis tema kodu ümbruse korrastamine mis on samuti üks tore tore ettevõtmine aga palju ürituse seisab tegelikult alles ees ja 22. juuli on Rapla koguduse ja kihelkonna nimega Maarja Magdaleena päev ja selle aasta koguduse nimepäevane pühendama samamoodi Uku Masingu juubelile. Nii et kõik need üritused, ettekanded, päris huvitav üritus on kindlasti eelõhtul, 21. eelõhtul, kui Tõnis Mägi koos Raivo Tafenau ka esitavad Uku Masingu mälestuseks kontserdi kus on ka tema tekstile loodud laule ja kuna on kuulutatud välja ka heliloojatele selline konkurss või võistlus Uku Masingu tekstidele luua heliteoseid siis ma loodan, et midagi realiseerub just nimelt selleks samaks 22.-ks juuliks. Kui õhtul kell kuus on kirikus jumalateenistus, et võib olla midagi uut, ilusat kantakse, olge ette. Augustis, kui on Masingu juubel, toimuvad mitmed üritused teatriseltsi poolt. Siis on kunstilaagreid, ka dioloogid tulevad kokku. Ja, ja ma usun, et neid üritusi väiksemaid ja suuremaid on teisigi. Kogu aasta on käinud ka koos üks hulk raamatukogude töötajaid, et nagu ise õppida tundma Uku Masingut. Nii et kui kõiki tahta üles lugeda, siis siis 100 seda ei võimalda. Nii et ma usun, et tähtsamatest üritustest on võimalik kindlasti saada informatsiooni pressi kaudu. Aeg antud meile siin elada, aeg antud meile siin saates segi 60 minutit jäi mitte rohkem, sedapuhku siis aeg jälle läbi saamas. Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk oli meil täna siin külas. Tänan sind südamest meie seltsi tulema ja nendest ettevõtmistest rääkimast, mis toimusid Raplamaal ja mis on veel suvelgi sügisel ja edaspidigi tulemusest tundub kuulajana, et Rapla kirik ja kogudus elab koos oma rahvaga. Aga meiegi siin luterlikus tunnis oma tööd tehes tahame olla koos teiega. Kuidas me küll oleme seda suutnud, seda ei tea, aga vastukajad ootame teie kirju Teie ettepanekuid, teie küsimisi, teie kõnesid ikka luterliku tunni telefonil. Tallinna numbril kuus 314 311. Saate oma küsimuse jätta ka automaat vastajale. Kuus 314 311 on see Tallinna number ja kirjutada võite meile aadressil. Kiriku plats kolm. Indeks 10 130, Tallinn. Selline oli siis tänane Eesti luterliku tunni saade. Saatejuht oli Ene Pilliroog ja lõpetama jääb Kuldar singi. Meie isa palve. Laulab Kaia Urb kitarril, Heiki nätlik. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.