Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna, Niina, ole rikas, nii siis mul on Sirgouos see nina ole rikkasmis mulla CR koos siis pall sinna rikk kaasmiis Laina mulla Maadsirgukaist palle sinna orikas niis Laina mulla mad sirgu, kaist seal sel vaesel maa ei anna Itegi ja vaat Sirgokaist seal sel vaesel ma ei anna ettegi mad sirgu kaist. Kui ei anna võtta esisuurempa ja paarempa, kui ei anna võtta esisuurempaajabaarempa. Tere, setomaa ülemsootska Annela Laaneots ja aitäh laulu eest. Teleno see küll hästi ei tahtnud seda teha ja, ja väitsid, et seto leelo on rohkem koorilauljat üksi esitades see väga ei kõlaga, kõlas küll ja noh, enam-vähem saime aru, millest see laul kõneles, aga võib-olla natuke täpsust. Et ma siis tegin jah, sellise vahepealse variandi otsin laste laulu ja kuna mul endal on kolm last, kellest siis üks siin täna saates ka võib-olla taga natukene taustal kuulda on, et sa võtsingi ühe seto laste koolilaulu, mida me tihtipeale oma lastega seto laste koolis laulame, mis meil on siis Tallinnas kõikidele seto juurtega inimestele, kus me siis kaks korda kuus koos käima ja see on selline ringmängu moodi, et ühed on siis rikkad ja teised on vaesed ja siis nad laulavad üksteisele, et et meil on palju linde, teised ütlevad, andke meile ka ja siis rikatud, et ei, me ikkagi ei anna ja siis vaesed ütlevad, et noh, siis me tuleme, võtame ise ja noh, lõpumoraal on siis selline, et maksab ikka jagada, mis sul on, et kui sa ei jaga, siis tegelikult kõige lõpus oled sa üldse kõigest ilma et see on siis selline selle ringmängulaulu lahti selgitus. Räägime nüüd sellest, kes need setod ikka ülepea on. Teatmeteosed ütlevad, et eestlaste etniline rühm, seega ühest küljest ikkagi eestlased teisest küljest jälle täiesti iseseisev rahvakilde ja sedavõrd iseseisev, et olid täiesti veendunud kaasetodele pühendatud saate vajalikkuses. Selles sarjas. Et setod on jah omaette rahvakild, et ma ise kutsuma ennast setorahvaks. Me oleme soome-ugri. Meie riik on siis või setomaal praegu siis jagatud sellisel viisil, et üks kolmandik on Eestis, kaks kolmandikku on Venemaal. Miks ma seda praegu ütlesin, on sellepärast, et näiteks Venemaa on setod kuulutanud omaette rahvuseks. Meie siin ise kutsume ennast setorahvaks ja peame siis ennast soome-ugri lasteks setorahvaks. Kas niisugune seto oli kise teadvus, on täiesti nagu omaette nähtus ma olen aru saanud. Ma arvan jah, et kui seto tal midagi on, et siis seda sirgeselgsust ja eneseteadvust on küll ja me oleme omaette arutanud ka, et milles võib siis tulla. Ja siis üks tulemus, milleni me jõudsime, on siis see, et setod ei ole kunagi olnud orjad. Et kui Eestis oli mõisate aeg, siis meie maa kuulus Petseri kloostrile, et me olime küll väga vaesed, mitte meie, vaid meie esiemad-isad olid väga vaesed, aga nad olid vabad ja Liivamägi, et ju seda, et meile pole seda orjalikust sisse pekstud või ta mõisatallides ja sellepärast me siis arvame, et võib-olla see on üks nendest põhjustest. Teine põhjus on võib-olla see, et et kuna see elukoht on selline, nagu ta on, et kui lugeda ja ajalooraamatuid ja vaadata, et mis sõjad sealt on kõik üle käidud ja seal olnud põhiliselt ongi sõja tallermaa olnud nagu praegu tsivilisatsioonide kokkupõrkepunkt. Et on lihtsalt tulnudki olla selline hakkamasaajad. Et ei olegi väga palju variante olnud, et taandumisvõimalusi või selliseid pole nagu ajalugu sellist võimalust andnud, ütleme nii. Ja seal, kus setod elavad, on inimasustust täheldatud 8400 aastat. Et see on päris päris pikk aeg, et seal siis väljak kaebamistega selgeks tehtud ja eks noh, kindlasti. Meie, kes me seal elame, setomaale. Meist on nii palju üle käidud ühtepidi ja teistpidi, et eks me oleme võtnud juga omaks Nende ylekäijate kultuuri natukene, aga samas mida pannakse tähele, on see, et näiteks kui me võtame usu, et setod on valdavalt õigeusklikud, aga hästi palju on säilinud ka seda enne õigeusku olnud maausku ja setod ei ole siis midagi ära kaotanud, vaid nad on lihtsalt omavahel asju kombineerinud või miksinud, et on need maausutraditsioonid on alles, millega on siis miksitud õigeusku ja tegelikult väga põnev kombinatsioon, on tekkinud? Jah, et see on jälle selline üks selline ellujäämise tunnus või, või märkat, kuidas asjad on endale sobivaks kohaldatud. Meil oli eelmisel sügisel selline pere väike rännak setomaale ja mul on siiamaani silme ees ja kõrvus ka pisut jumalateenistus Värskas pühapäevasel päeval õigeusu jumalateenistus loomulikult ja noh, see oli selline väga muljetavaldav, tõepoolest. Aga Annela, nagu öeldud, sündisid sa mõistagi setomaal ja Mikitamäe külas ja seto sina oled, mina mäletan lapsepõlvest, kõige väiksemas lapsepõlvest, mis mind tõenäoliselt kõige rohkem on mõjutanud, ma suurt ei mäletagi. Ka see on see aasta üks kuni kolm, aga ma arvan, et seal jälle hästi tähendusrikas, sest ma ei käinud lasteaias, nind hoidis hoidjatädi ja hoidjatädi oli minu isa tädi, kes rääkiski ainult seto keelt, see oli ainus keel, mida ta oskas, oli ainus keel, millest ta laulis. See on see, mis on mind, ma arvan, päris palju alateadlikult mõjutanud, et noh, räägitakse ju, et tegelikult inimene kujunebki üks kuni kolm aastat selle selles vahendit, nikkuselised, põhiomadused ja väärtused kujunevad välja. Ja pärast seda mul ema ja isa, mu lisan, seto ema on Lääne-Virumaalt pärit, et nad kohtusid epa praeguses maaülikoolis ja, ja kolisid siis isakodukanti elama setomaale ja see oli selline lõbus elu, ma arvan, sellepärast et seal ikkagi maad on ka praegu maakoht, meil on, Mikitamäe põhikool, kus ma üheksanda klassini käisin, on praegu kenasti alles siis oli seal üle 100 lapse. Nüüd on seal mõnikümmend last, meie klassis oli ainult 12 õpilast. Me tundsime loomulikult kõiki, kes seal koolis käisid, unistuste kool, unistuste kool jooksmas käisime metsas, metsakas kohe kooli staadioni tagant suusatamas, samamoodi et ma arvan, et see on see elukeskkond, mida päris paljud soovivadki oma lastele, et selline väike tore toetav kogukond, et ma ise olen küll väga õnnelik, et see kõik nii oli. No selles pole mingit kahtlustki ja sa olid selline looduslaps, aga avatud olid ka inimesed ilmselt ka võib-olla paljuski tänu sellele, et ümberringi oli hunnitu loodus ja, ja üldse inimeste iseloom ka, et juba lapsest peale võeti kõiki põngerjaid ühistele pidudele kaasa ja ühesõnaga see kõik oli selline lihtne. Loomulik, ja jah, et seto Sid iseloomustabki senine avatus, et kuna suguvõsa toetus on sellises vaeses piirkonnas kus ütleme, et selline pärand toob tegelikult kaasa selle, et tuleb hoida kokku oma kogukonnaga, tuleb hoida kokku oma sugulastega, sest kui on rasked ajad, siis on see just see kogukondi sugulased, kes sind aitavad, et ilmselt see on nagu pärandiga kaasas. Aga setomaal see tõepoolest ongi need inimesed, haavatud on suured suguvõsapeod meil serve setomaa sugulasi täis isa poolt, et juubeleid, sünnipäevi, pulmi, ka matuseid, need tähistati väga, selles mõttes suurejoonelised, et hästi palju inimesi oli alati. Ja sellest on minu jaoks välja kujunenud see, et isegi kuma ei saa alati oma sugulastega noh, elan nii tihti kokkukuma varemalt sant, siis nüüd kokku saades ei ole mingi teema, et me vahepeal ei ole kolm aastat või viis aastat või aasta läinud kohe jälle samast kohast edasi, kus eelmisel korral pooleli jäi setode avatus üldse, et, et mingil määral, kui vaadata meie külasid. Meie majad on ehitatud niimoodi, et on selline kõrge aed on ümber, et justkui nagu kaitseks võõraste pilkude eest. Samal ajal on eluga näidanud, et tuleb ikkagi sõbralikult suhtuda nendesse, kes, kes tulevad. Et on jah, sellised selline kombinatsioon ja, ja see on meile mõju avaldanud ja see avaldub praegu suhetes, et ma just sain paar nädalat tagasi kokku ühe prantslasega, kes on fotokunstnik ja ta teeb ühte projekti parasjagu. Ja siis ta rääkis ka, et, et vot, et ma sattusin soovituse põhjal setomaale, tegin seal pilte, kus ööbisid, oi, aga tead, seal üritusel ma sain tuttavaks ühe tüdrukuga, kes elas tegelikult hoopis teises külas, aga siis ta kutsus mind oma vanaema juurde, siis ma ööbisin ühe seal ja teise siis juba teises kohas ehk siis nagu inimene. Kui ta oli selline positiivne ja, ja heatahtlik, siis setod, kes teda tegelikult üldse ei tundnud, võtsid ta kohe niimoodi avasüli vastu, hakkasid tema elu korraldama. Aga. Lapsepõlvekodus kõlas nii eesti kui seto keel enesest mõista, aga ka vene keele said üsna kähku selgeks. Jah, et koolis ja lasteaias meil oli eesti keel, ennem seda ma olin kodus rääkinud seto keelt, isa räägib siiani kõikide setode sugulaste-tuttavatega, kas siis kokku saades või telefonitsi seto keelt siis küla peal, noh, ma lähen Polodan hulka või noh, Mikitamäe praeguse vallavanema või kasvõi Meremäe, vallavanema või Värska vallavanema juurde või siis üldse setode juurde ime seto keeles omavahel ka praegu samal ajal kõige lähem linn Zetodele on ju Petseri ja kui mina olin väike, siis seal seda kontrolljoont vahel ei olnud. No ikka käidi nädalavahetusel linnas, et ja meie käisime Petseris ja seal olid tuttavad ja ema-isa sõbrad ja, ja nende lastega, siis me rääkisime jälle vene keelt, nii et kui koolis tuli vene keel õppe, siis ei olnud midagi enneolematut ja seda oli ka lihtne õppida, kuna seda ümberringi räägiti nendes kohtades, kus me käisime. Selles mõttes oli jah, selline mitmekeelsus, mis on tänapäeval ju hästi, pop oli, oli juba 30 aasta eest või noh, ma olen nüüd 36 aastane juba meil selline loomulik elu osa seto-vene-eesti keel oli siis mis minu ümber oli. Seto teil see viisa saamine tänasel päeval käia näiteks Petseris või mujal seal piiri lähedastes kantides on kuidagi lihtsam. Jah, kui teistel Eesti elanik. Viisatab ikkagi taotlema ja kui on kultuuriviisa näiteks leelokooridele, siis ta on lihtsalt ilma maksuta. Aga sellest protsessist ei pääse keegi, et kui ka minul on viisat vaja, siis ma pean pöörduma ikkagi saatkonna poole ja sellega tegelema. Mul on nokukratne viisa, mis tähendab seda, et ma võin käia nii tihti, kui ma soovin. Mul on kultuuriviisa. Ma olen sootska maa, suhtlen seto kooridega nii siin kui sealpool piiri. Zetodega siin kui sealpool piiri. Võib-olla ka ühekordne viisa, võib-olla paarikordne viisaga, jah, ilma ilma viisata ei saa. No mis vahe on nüüd Petseris elavatele Zetodel ja siin Eesti poole peal elavatel Zetodel, et tunned mõlemaid ja tead ja kuidas see elu neil seal välja. Milline näeb, eks nende elu on veel selline. Kuidas ma nüüd ütlen, paindlikkust nõudvam kui meil siin, et kui meil näiteks on rada ja festival mis on siis sarnane, kui setode kõige tähtsam püha. Kui suurem pidu aastas on seto kuningriik augustis, siis radaja festival perride püha või perede püha on augusti lõpus, siis Venemaa poole peal siis seal tervitab rahvast loomuliku setomaa ülemsootska, aga tulevad ka kohaliku omavalitsuse esindajad Petserist ja Pihkvast. Ja siis on jälle kolm keelt, mängused seto eesti ja vene keel see segamini, et on jah, neil on, neil on veel keerulisem ja neid sealpool piiri on meid juba päris väheseks jäänud, et kui üldse setosid on 12000, kellest 10000 elab mujal kui setomaal ja setomaa Eesti poole peal umbes 2000, siis siis setomaa Venemaa poole peal on mõni sad asetate jäänud, sest et väljaränne on teinud oma töö. Mata põlvkonnad venestumine on teinud oma töö, et see on selles mõttes sarnane nende teiste soome-ugri idega. Irsad moksad udmurdid, eks ole, kelle kodud on Venemaal ja kus see venestamisprotsess ka toimib, et jah, et Venemaa poole peal setomaal on see sarnane. Oled käinud ka Venemaa poole Petseri kandis etodel külas, et millised need nende majapidamised on võrreldes eesti poolega või midagi sellist põnevat, eriskummalist või. Noh, ma arvan, seto Kodoomiks nagu setu, setu kodu on ikka nagu setu kodu, et on on pühazenulk, on sellised väiksemad majad, et teie majad ei ole setomaal nii suured nagu siin Põhja-Eestis näiteks, et et ei olnud nii palju rikkust, et nii suurt tare endale ehitada. Inimesed on sama sõbralikud ja sama, sama soojad, et ma nüüd viimati ma käisin Talsi pühade aeg, mis on siis seitsmes jaanuar setode jõulud, et et siis sai käidud, et väga selline tore oli, et külm karge päev, ilus päev Petseri muide korda tehtud, et ta ei ole üldse nii räämas nagu vaatasin seda ise ka mingitest 15 20 aastat tagasi. Et selline piirilinna. Kui ta on üks hea viktoriiniküsimus, on kuidas saaks sealt setomaalt Venemaale ilma igasuguse viisata ja vastus on Saatse saabas ja et selleks, et saada uuesti järgmisesse setomaa külla, selleks on vaja see Saatse saabas läbida kas jalgrattal või autoga sõites jalgsi ei tohi, eks ole, ja kinni pidada ei tohi mitte mingil juhul. Me just mõtlesime, mis siis saab, kui midagi juhtub, autoga? Ei juhtunud õnneks, aga näiteks kui kellelgi midagi juhtub, et see oli selline? No ütleks niimoodi, et vererõhk tõusis, natuke. Väike adrenaliin, sest Saatse saabas pole ei rohkem ega vähem kui mõni kilomeeter. Sulaselge, et Venemaa territooriumit. Me arutasime sinuga, et siis on selles mõttes ka see meie saate pealkiri täiesti õigustatud, et oled seto, elad Tallinnas. Milline siis sinu Tallinna kodu on, tähendab, sinna Mikitamäel on jäänud isa ema, eks ole, aga Tallinnas elad sa lihtsalt oma töö tõttu, midagi ei ole teha ja puur sinu kodust elu on siis Tallinnas. Jah, et ma ise olen mõelnud sedaviisi, et ma vist elan sellist potiseto eluviisi, et ühtlasi olgu kodu setomaal aga samal ajal väga suur osa ajast tuleb olla kusagil mujal. Ja tõsi, et kui mina lõpetasin ülikooli, siis sellist erialast tööd kaugtööna viieteist- aasta eest, et see ei olnud nii levinud ja see erialane töö, mida ma siis ülikoolis õppisin, mis oli siis ajakirjandus ja kommunikatsioon, et sellised väljakutseid pakkuvad töökohad olid tollel hetkel Tallinnas, mulle seda pakuti ja siia ma siis tulingi elama samal ajal, noh just eile tõin oma lapsed ära, lapsed just olid kaks nädalat setomaal vanaema vanaisa juures, et ja noh, ma ise ikkagi pendeldan ka niiviisi, et nädalas kord kahe nädala peale kaks korda, kord noh, oleneb oleneb elust ja asjadest. Aga see potisetailoviist on mulle vist üldse kuidagi külge hakanud, et potisetod on need, kes käisid ja kauplesid nende savipottidega, mida setomaal tehti mööda mööda Eestit ringi, et kuna maade setomaal ei ole väga viljakandvad ja talud olid väikesed, siis oli raske ennast ära elatada ja pered olid suured, lapsi nii palju, et siis osad setod olid potisetod, kes siis kauplesid pottidega ringi, tuleb tuttav ette, kui enda elu peale vaadata. Jah, tuleb tuttav ette, et ma olen ise elanud veel USA-s ja Saksamaal ja just Me elasime perega pool aastat days aasta tagasi, et see rännukirg on kuidagi sisse saanud. Millistel asjaoludel te siis nii kaugele elasite? USA-s ma õppisin koolis, ma olin vahetustudeng seal Saksamaal, samamoodi ma olin Grazwaldi ülikoolis vahetusüliõpilane ülikooli ajal ja Taisme elasime pool aastat tagasi, sellepärast et ma olen oma elus sellises faasis, kus poja on kahe poole aastane, see tähendab seda, et minu vanemapuhkus hakkab otsa saama. Mehel olid tollel hetkel praegu enam ei ole, oli selline töö, mida sai teha distantsilt ja siis me vaatasime, et meil on lihtsalt selline võimaluse minna, et ükski laps veel ei käi ka koolis, et me ei pea mõtlema koduõpe ka kaasnevate probleemide peale ja siis me vaatasime, et on lihtsalt selline hetk, kus me saame minna ja mul mees tegeleb tai poksiga, see on tema hobi ja sellepärast me valisime tai. Kui vanad, siis vanemad, lapsed on kõige vanem tütar, vara saab nüüd märtsis kuus, keskmine laps on neli pool ja siis kõige noorem on kaks pool, et neil on sellised järjestikku sündinud lapsed, pered. Kaks ja pool on siinsamas ja peab ennast oivaliselt üleval. No kõik, mis on siiamaani räägitud, on väga tähtis, aga tuleme nüüd siis selliste eriliselt tähtsate asjade juurde, et nagu mainitud sai, oled sa ülemsootska ja valiti sind selleks eelmise aasta augustis. No kes on ülemsootska ja kui palju kohustusi see austav tiitel siis sulle veel lisaks on toonud? Ülemsootska setode juht, või siis öeldakse ka, et jumala Peko asemik maa peal, et jumal, Peko meil puhkab legendi kohaselt Petseri liivakoobastes ja setode ülemsootska on siis see inimene, kes juhib vaimselt setode tegemisi ja ülemsootskaamet on selline, et see iga iga aasta augustis kuningriigi päeval valitakse uus ülemsootska. Ülemsootska võib ka mitu korda kandideerida enne mind olnud Aarne Leima näiteks oli kaks aastat järjest. Aga need on ühed kõige demokraatlikumad valimised, praegu valimiste kontekst meil ka, et mis üldse on minu arvates, sest see on selline, et kandidaadid ei saa ennast ka mitte ise sättida üles, vaid kõigepealt olema 10 inimest, kes üldse tahavad, et sa kandideerisid, et päris ise nagu pakku peale ronida ei saa. Aga kui on siis 10 inimese poolt see ettepanek ei ole tehtud, siis sa lähed sinna paku peale kogu selle kuningriigi rahva ja inimesed võtavad siis sinu ette rindi ja pärast loetakse lihtsalt ület, kelle rivi kõige pikem oli. Siis see ongi siis järgmiseks aastaks ülemsootska, et ei ole nagu mingit, et kuskil elektroonilise hääletamisega kuskil hääled siia-sinna läinud või ta on ka väga selged ülemsootska kandidaat suht kõrvuti, et nii sootska kandidaadid ise näevad, kes on nende ees noh, vähemalt noh, ma ei tea, mõnikümmend meetrit sa ikka näed pärast noh, rivi oli ju noh, minu nii pikett nagu metsavereni välja, et noh, lõpus neid muidugi nägupidi ja nimepidi enam võib-olla kõik ei, ei tuvasta, aga jah, niimoodi niimoodi ka valitakse ja see on selline päris suur töö, et ta eeldab sellist kogukonnaga läbikäimist, kogukonna suunamist, inimestega suhtlemist, et nüüd meil on ka obri kultuuripealinna aasta, kus meil on hästi palju rohkem tegemisi kui tavaliselt, ta eeldab ka selliseid riigi institutsioonidega läbirääkimisi. Sekretär ei ole, osa osakonda, ei ole, ministeerium, ei ole, kõik, tuleb ise ära teha, et kui ma mõtlen, võrdlen mõnede päristöödega, mis mul on olnud teha. Ta on umbes selline poole poole kohaga töö, aga ta on kindlasti täiesti vabatahtlik töö, et ta ei ole selline ametipost, millega kaasnevad hüved ja ma ei tea mis iganes, et on selline iga igas au ja kuulsus. Aga aga ma arvan ka, et tegelikult iga seto ikkagi selle aasta või paar oma elust võiks leida, mis nagu setomaa jaoks ühendada, et ta ongi selline hästi kallis hobi, kui vaadata inimese seisukoha pealt, aga ta on ka väga suur au, väga suur vastutus. Jah, nii ongi. Ja see rituaalse valimise rituaalne soni äärmiselt põnev. Ja see hetk, et kui palju kellelegi neid toetajaid tekib, see on kõik väga-väga huvitav, et aga kui võtta üldse need sellised seto kombed ja tavad ja rituaalid, et milliseid neist sa saad ka oma Tallinna kodus järgida ja milliseid siis koos isa-emaga. Setomaal, ja noh, kuna olen praegu, olen ma kolme lapse ema, et noh, siis kindlasti kõige meie pere selline kõige olulisem sündmus on seto lihavõtted. Et see on sellepärast hästi tähtis, et me teeme sellisest liivast, teeme munaloom ka, mis on selline kaldus mägi, kus siis hakatakse värvilisi mune alla veeretama ja see on selline hästi elav traditsioon, et kui tulla aprillis setomaale 12, aprill, siis käesoleval aastal siis kõikidesse küladesse need munaloom, kad, ehitad ja kõik lapsed on kindlasti kohal oma värviliste munadega, seal on pillimehed kohal, pärast hakkab Kirmas, et selline hästi elus ja elav traditsioon, mis see Kirma firmas, jah, vot Kirmas on selline külapidu, ütleme siis nii ja enamasti on ta siis vabas õhus, et talvisel ajal võib ta olla ka katuse all, aga jah, üldiselt on vabaõhupidu tants ja laul ja pillimäng. Noo seto, teil on mingid oma naljad ka või mis on just nimede setode naljad ja mille võib-olla teised nii väga ei, ei tea neid või ei oska järgida või? Noh, eks nad tulenevad tõenäoliselt nagu keelest, et sul on oma keeles võimalik sedaviisi nagu öelda, et kui sa nüüd praegu paluksid öelda mu moodi tabas mind ootamatult. Mul Nibali nüüd pähe küll ei tule, aga eks nad jah, sellised nagu sellised ütlemised, aga seda ei öelda niimoodi. Halvustavad kellelegi teise kohta või irooniaga, et seal on hästi palju ka selliste sõbrameheliku huumorit, et et sa ütled sellele, kelle kohta sa tead, et ta ei pane seda pahaks ja viskab sulle sama samamoodi nagu nalja vastu, et et jah, nii on minu meelest. Kõigist setotavadest jaga naljadest ja kõigest kõigest saavad sel aastal osa ka kõikvõimalikud teised soomeugrilased üle terve maailma, sest et veel üks tähtis asi on see, et Obinitsas sai soome-ugri kultuuripealinn. Ja see on teisisõnu kahtekümmend, viit miljonit inimest ühendava soome-ugri maailma keskpunkt, need, et mis siis sellega seoses toimuma. Ja et kultuuripealinna saamine on tõesti suur au, et et see on tegelikult aastatepikkuse töö tulemus, et kultuuripealinna traditsioon on ta selline suhteliselt noor veel et setomaa ja Obinitsa on teine soome-ugri kultuuripealinn, et esimene oli siis möödunud aastal udmurdimaale staare ja kõõm küla. Aga see tähendabki seda, et, et meil on hästi palju tuuri üritusi ja mõte on siis selles, et kanda pärimust edasi järgmisele põlvkonnale näidata seda rikkust, mis meil kõik on ja tegelikult ka seda rikkust, mis on teistes soome-ugri rahvastest. Et tänapäeval ei see globaliseeruv maailm, ta ju muudab meid kõiki selliseks hästi ühetaoliseks, et me teeme sarnaseid asju. Aga meie kultuurivaramus on tegelikult selliseid oskusi mille kadumisest oleks meele neetult kahju, et leidub näiteks näiteks modoone sellise asja nagu seto pits, et see on selline. Mul on ka siin üks pluus seljas, mis on nagu seto pitsi ainetel tehtud mu klassivenna õe Angela poolt tehtud. Et umbes paarkümmend aastat tagasi oli selline seis, et värviline seto pits, mis on siis värvilisest villasest lõngast heegeldatud sellised ime peened lillelaadsed ja erinevad sellised mustrid, mis siis pandikasse. Näiteks naiste, nende limik otstesse, et kui ma, kui mul on seto rõivad seljas, siis mul on selline valge päälinik, millel on siis taga sellised liniku otsad sinna kaunistuseks näiteks pandi või siis pandiga Tyranikumisi käterätik otstesse ja oligi selline seis, et ega seto tal oli samamoodi, et kui tuli nii-öelda poodi kaup või poevärk, et siis see oli nagu hästi uhke seda omadega. Jõudsid poest osta, asjad on ja, ja need asjad, mis tegelikult olid hästi ilusad küll, aga töömahukad jäeti kõrvale ja paarikümne aasta eest tänu seto talumuuseumile, kes hakkas siis seda värvilist seto pitsi koguma suudeti see pits päästa, sest nüüd on päris palju inimesi, kes oskavad seto pitsi teha. Et näiteks kui te vaatate kasvõi vabariigi aastapäevaülekandeid, et siis seal on Ulve Kangro tehtud kleitidega nii mõnigi seto inimene käinud, kus seda värvilist seto pitsi on siis näha ja ka setomaal on erinevad meistrid, kes seda teevad, et ja meil on ka nüüd seto pitsi raamatuid välja antud, mis tähendab seda, et need inimesed, kes oskavad heegeldada, võivad ise raamatute järgi õppida, seda tegema, et ma ütlen muidugi ette ära, et see on väga raske, kohutavalt töömahukas, et teha mingisugune, ma ei tea, viis korda, viis sentimeetrit või seitse korda seitse sentimeetrit, et sa võid mitu-mitu tundi aega võtta, et kõik otsad tuleb ära peita ja ühendada ilusti, et see on, see on väga keeruline. Kas kõik seto naised kõigepealt seda, kas kõigile on seda antud või siiski on mõned, kes villivad kõrvale ja võib-olla ei viitsi eriti tänapäeval? Eks ta nii nagu ju üldse, kui me võtame mõne rahvused, mõni on hästi ja tädi on ka siia, et mõni on selline hästi laululembeline, laulab, eks ole, mõni on käsitööga seotud inimene teks setod on ju. Või soome-ugri inimesed nagu ka teised, et mõnel on seda käsitööandja andnud, mõnele on seda lauluandi antud, eks ole. Aga tuleme selle Obinitsa kultuuripealinna juurde nüüd, et millal need tippsündmused siis toimuma hakkavad suvel ma sain aru. Osaliselt jah, väiksemad üritused juba käivad. Et näiteks on avatud praegu Värskas soome-ugri kunstnike maalinäitus, mis on inspireeritud Eesti pühapaikades kogu aasta vältel, et kui minna sellisele aadressile nagu WWW punkt Obinitsa punk mett, siis seal on kogu see programm antud, aga kõige suurem sündmus saab olema selle aasta kuningriigi päev, mis toimubki siis Obinitsas ja seal on siis ka soome-ugri rahvad rohkem esindatud kui tavaliselt. Et seal siis demonstreeritakse ka nende kultuuri rohkem kindlasti, mis saab päris põnev olema, minu arvates on seto folk, mis on käesoleval aastal peale jaanipäeva ja millal selline kandev mõte, näitame keelt, et ta selline provokatiivne, aga mõte ongi selles, et erinevad soome-ugri rahvad laulavad oma keeles ja näitavad siis selle keele rikkust. See on kindlasti ma arvan, hästi väärt koht külastamiseks ja nii edasi ja nii edasi. Kostipäi vot seda ma tahaks kindlasti mainida, et kes tahab soome-ugri Kurmeed siis 15. augustil on kostipäev, mis on setomaa kohvikutepäev üle setomaa on erinevad, kodukohvikud avatud ja siis saab autoga või kui sul on hobune ringi sõita, siis erinevaid soome-ugri ja seto toite maitsta. Hobusega oleks küll tore tulla jah, aga Tallinnas ma võin kihla vedada, et eriti neid hobusega minejaid ei ole või sa arvad? No seto folgil näiteks möödunud aastal viis kohe erirong kohal, et meil on seal ju Piusa rongi ja meil on seal lähedal on, eks ole, orava siis on ju Koidula jaam rongiga saab küll kohal ja kui mina sõitsin möödunud aastal küll paraku autoga mööda kohvikutepäeva, siis mul tuli üks Hobene vastu küll, suur rahvakoorem oli peal, nii et saab küll, et meil on. Kui seda ette tahta, organiseerida siis näiteks metsa ja külasta on selline asi nagu hobuvankri matkata saab, saab selle inimesega Pauliga kokku leppida, et vot ma tahaksin kohvikutepäeval Teie seto suksuga sõitu teha ja see on täiesti võimalik, nii et ettevõtmise asi No siin käis mitu korda läbi selline kulinaarne motiiv, et tahaks küsida, et kui osavad on seto köögis ja kui palju ise rahvuslikke roogi sa keeta ja küpsetada oskad ja jaksad. Jah, ma arvan, et see jaksad ongi siin nagu väga-väga-väga-väga hea sõna, et olen minagi sõirakoolituse läbinud ja loomulikult tihtipeale eeldatakse seto tuled, võtad ikka sõira kaasa ja tihtipeale me võtamegi, et meil on oma sõirameistrid, kes seda teevad, on sõirameistrid, kes teevad endale ja, ja nii ongi, et ma olen ka sõira tegema õppinud, ma arvan, et ma peaksin neid oskusi värskendama, et osata seda korralikult teha viisil, et seda kinkida, sobiks mul ükskord ülikooli ajal oli testi selline huvitav kogemuseta. Mul oli sünnipäev ja siis noh, kursakaaslased, kes olid hästi vaimustuses, et meil on ikkagi setomaalt. Kursusekaaslane siis ütles, et oh, tee mingit seto toitu. Ma mõtlesin, ma teen seda suu liiva, et see on selline liinis suu kinni. Sa nagu soolleem, eks ole, suuliim, et ta tahta lahti selgitada ja ta on põhimõtteliselt külmsupp või salat või noh, kuidas seda tahta siis öelda, et põhimõtteliselt seal on juurviljad, mis on siis riivitud, siis on seal natukene äädikat, soola, mõne mõned panevat koort, mõneti valekoort ja mul oli siis üks kursakaaslane, elas tollel hetkel meie juures miskipärast vist kahe üürika vahepeal. Ja siis ma ütlesin, et kuule, Olesja, et ole hea maitse, et ma olen nii palju maitsnud, ma enam ei tunne, et kas on soolane või ei ole soola adeno oli nagu minu tegemisi tükk aega enam kõrvalt vaadanud, miks just mina, vaata, sööb toitu, vaatas ringi etapiks teoga, vedas ohvriks tooma, pärast oli isegi ära söödud, aga tema reaktsioon oli niisugune hästi talle tulles ühe rõõmsa imelik ei olnud näinud sellist asja. Aga no. Sinu elu Annela, et igapäevaselt, et sa ei tee ju iga päev setu toitu, kui sa Tallinnas elad, et elu on kiire, kui õhtul koju lähed, astud Selverist läbi ja korras või siiski ma eksin, et ikkagi midagi peab olema iga päev. Ma arvan, et see, mida ma olen kaasa saanud kodust, mis võib olla osaliselt, tuleneb sellest, et ma olen setomaalt pärit seto toidud ongi sellised hästi naturaalsed, et on, on selline puhas maatoit ehk siis juurikad, mis sa ise kasvatad, eks ole, siis on veel kala, mis Peipsi järvest püütakse, et see, et toit on selline värske ja puhas seal kuidagi kaasa tulnud, noh, teine asi on see, et mul vanemad on talunikud, nad kasvatavad ka kõiksuguseid, juurikaid ja loomulikult me siis sõime ka neid lastena ja see harjumus ise värsket toitu teha, et see on kuidagi kaasa tulnud. Et kui mu lapsed on väikesed, et siis ma olen selline tihe turul käia, ised, et varem ma käisin hästi palju nõmme turul, see sobis mulle logistilised. Nüüd ma käin siin balti jaama turul. Et ikkagi ma lõpetan turu hooaja tavaliselt kuskil augus, ei, ei veebruari keskel, et siis kui halikal saavad need talu õunad saavad otsa, eks ole, Nõmme Nõmme turul nad müüvad ja noh, alusta siis, kui hakatakse müüma karulauku, mis noh, varakevadel, et et ma pigem olen jah, selline turu turuinimene ja need toidud tegelikult ei võta ka oluliselt rohkem aega, kui, et noh, poes käia isegi isutab kohe nagu turul rohkema kõnnin turul, siis ma siis ma näen, et ahah, et vaat, siin on suvikõrvitsat, sina kõrvitsad. Ahaa, värsked oad on tulnud, meil kohe mõte läheb jooksma, vahepeal poes käin siis see kuidagi ei ole nagunii hapeti ja ma olen tihtipeale nagu lõhutud, issand, mis ma nüüd ostan, midagi peab ju tegema, süüa ja seal nagu rasked. Et jah, jah, selline selle võimaluse korral ma siis üritan ikkagi turult osta või siis noh, mul ju vanemad toovad ka juurikaid. Mulle Tallinnasse ma käin siis nendest asjadest. Mulle meenub siin üks saade jälle sellise ehtsa ugrimugri verega, kus naine oli Komilanna ja mees oli maris pärit ja nendel on igal juhul kodus selline tava, ma ei mäleta siis kuma rahvuse poolt just eriti, et kui külmkapis ei ole suppi, siis kodus ei ole süüa. Et kas tavaline asi on teil ka või midagi analoogilist. Mina mäletan väiksest peale sellist asja, et isa tegi kalasülti ja ma ei ole seda toitu pärast hiljem nagu mujal kohanud. Ja nüüd ma olen tagantjärele lugenud, et see oli selline setode, selline pidupäeva söök tehti, tehti kalasilti. Et see on mulle kuidagi meelde jäänud, kui nüüd toitude peale mõelda. Supi kohta ma nüüd niimoodi ei oska öeldagi, et minu kohta see ei kehti. Ja siin meenub mulle veel moksa noorik, kes Ta täpsustas, et kui nendel ei ole kodus külmikus hapukapsasuppi, siis ei ole siis ei ole kodus sugugi süüa, aga no need mõlemad väited käisid muidugi naljaga pooleks. No niimoodi meil siis täna siin see jutuajamine toimus ja nagu öeldud, kahe ja poolene Siim oli üks tubli väike seto pidas ennast väga hästi üleval ja jõudsime sinuga siis Annelaga niisugusele kokkuleppele, et kas tõesti enam ise ei tihka laulda. Siis no võib-olla üks sobilikumaid muusikuid oleks meie saadet lõpetama ansambel Zetod. Sest et seal on ju minu naaberküla poiss, Jalmar Vabarna on ju setode käivitaja ja eestvedaja ja seal minu poja lemmikbänd ka, et see oleks küll väga tore, kui ta setoosid, mängiksid. No siit need setod siis tulevadki, aga stuudios olid seega Annela Laaneots seto ja setomaa ülemsootska samuti Haldi, Normet-Saarna ja maris tõmbal kuulmiseni. Ka ja oi karga välja. Kargamäega. Ülo ja Aivar ja vällja kaerajaan Raivo Kaerajaan karga talle kaela ja ka ja ka välja.