Kristo Rajasaare, Kristo Rajasaare Kuulama saadet elu, edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare ja täna mul külas kitarrist ja helilooja ja üldse muusikaeluentusiast muusikahariduse edendaja, nagu ma lugesin kas Vikipeediast või kuskilt, aga see on ju sulaselge tõsi. Virgo Sillamaa, tere tulemast tervist ja nagu ikka on minu saatekülaline võtnud kaasa kese juppi oma kodusest plaadiriiulist, et mängida meile siin selle natuke vähem kui tunni jooksul lugusid mis talle elu jooksul tähtsad ühel või teisel moel või põhjusel on olnud. Aga alustuseks siis jah, meie, see nii-öelda püsirubriik siin saate alguses, mis tehtud, mis teoksil. Kelleks sa ennast siis hetkel kõige kõige rohkem pead, kas ikkagi muusikuks või või siis juba muusikaelu selliseks niiditõmbajaks? Mingil hoopis teisel moel? Ja see on väga õige hetk seda üldse küsida, mõnes mõttes võibki öelda, et, et on pöördeline aeg elus ja identiteedid on muutumas. Et kui tõesti viimased nii 13 14 aastat ma olen olnud põhiliselt ikkagi muusik siis aega pika järjest enam süvenenud muusikaharidus selle edendamisse erinevatel viisidel, mis mõnes mõttes isegi kulmineerus, ma ütleks eelmisel aastal kui, ütleme üle-eelmise aasta lõpus, Me suutsime asutada Eesti rütmimuusika hariduse liidu, mis on tohutu rinne. Teiseks, terve eelmise aasta kulutasin palju energiat, et kirjutada eesti rütmi, mitte eesti vitamisega, rütmimuusikateooria käsilane, Raamat, valmis selleks trüki umbes täna näiteks või eile või, või läheb homme, me täpselt ei tea. See on terve eelmise aasta töö vili, aga nüüd sellest vastast võib hoopiski rääkida minust kui muusika, ettevõtluse ja muusikaekspordi maailma edendajast. Olen nüüdsest vedamas organisatsiooni nimega Music Estonia ja see on küll nüüd täitsa uus peatükk elus, et ei oskagi enam nii päris kindlalt öelda, et kas muusik või mitte nägema pilli käest pole nurka visanud ja ega ilmselt lähiajal päriselt ei viska ka, aga päris suured muutused on toonud juba kaasa ja, ja toob edaspidigi. No ma kuulaja jaoks, too on siis sinu muusiku ajaloos lihtsalt mõned näited, mis koosseisudes sa üles astunud oled. Estonian Dream, Bigbänd, Raivo Tafenau bänd, Estonian kitarr, oktet. Oled teinud koostööd kõikvõimalike lauljate-pillimeestega, Liisi Koikson, Ewert Sundja, Erki Pärnoja, marti tärn, Siim Aimla ja nii edasi ja nii edasi. Kui sa nüüd vaatad natuke tagasi, et mis see sinu muusiku apogee on olnud siiamaani? Raske öelda, ma arvan ikkagi, et võib-olla viimastel aastatel on need vähesed albumit, mille salvestamisel ma olen osalenud ja kus minu natuke minu loomingut kuuldavale tulnud näiteks Kadri Voorand Trio ansambel, millega me oleme nüüdseks juba. Kui ma nüüd ei eksi, siis äkki isegi seitse aastat tegutsenud ja õigupoolest olemegi lähinädalatel salvestamas oma teist albumit, aga selle jaoks lähme hoopis Itaaliasse. Ja, ja ütleme see album, mis, mis sai tehtud 2012, see oli kindlasti minu jaoks üks, üks päris uhke hetk, teine mille teine sooritus, mille üle ma olen väga, väga rahul, väga uhke, ise on samamoodi 20 12 ilmunud ansambli wind power. Seni ainuke album seal siis meilis endi veetud bänd. Ja, ja see, mismoodi see kõik oli, jah, ma neid kahte dokumenti nimetatakse või peaks oma oma niukseks saavutuseks küll võib-olla. Kuule, aga väga huvitav see itaalia trip, et miks just sinna, et kas seal ootab mõni superprodutsent ees või, või, või heastuudio või lähete lihtsalt kuhugi veinimõisa, et oleks selline mõnus atmosfäär, et lasedaga veinikest ja siis muusad tulevad sealt viinapuulehtede vahelt ise teada ja, ja ei peagi ise tegelikult vaeva nägema, et siis album valmib kuidagi iseeneses. Jääbasele muidugi veini ja muusade peale loodan päris kõvasti. Aga tegelikult on lugu selline, et mingeid mõned aastad tagasi Tallinn Music riigil üks itaalia festivali korraldaja, kes oli Kadri veerandit jälginud juba aastate, vist oli käinud siin ka mitu aastat Tallinnas kõigile, siis kui Kadri tegi mõned aastad tagasi soolokava nii-öelda üksi möllas luupperitega ja klaverit mängida esimest korda üle aastate avalikkuse ees niimoodi ja see talle nii väga siis meeldis, et ta tegi ettepaneku, et Kadri peaks tulema kindlasti tema festivalile, mis on Rooma lähedal, on üks väike kohtumega Fara näiteks džässifestival, mida te ise korraldada, aga samas on ta väga hea stuudio ja tal on seal klaver, millele ta on kohutavalt uhke ja tõenäoliselt Kadrina tingimata tulema sinna salvestama selle klaveriga, mis tal seal on. Kadri ütles talle, et nüüd on ikkagi nii, et, et ma üksi ei tuleks, et, et mul on see trio, jah. Tõesti, me käisin sele triaga seal mängimas, seal oli, oli väga tore ja leppisime kokku, et selle eest me saame siis jällegi selle härrasmehe stuudios salvestada, nüüd lõpuks siis poolteist, kaks aastat hiljem me oleme jõudnud sinna, et me tehasest lähemegi sinna. Sel korral on küll, nii et trio, no kus muidu talle minu Kadri Humal Taavo Remmel on paisanud kvartetiga, meiega tuleb kaasa tabel, kes teeb kõikvõimalikke helisid erinevatel löökpillidel, nii et jah, selline on see itaalia lugu. Väga lahe, aga asume siis muusika juurde, mis sa kaasa oled võtnud? Mis loogika alusel sa selle listi kokku politseis? Taga nagu minevikust tänapäeva oma poole järjest hakkasin mõtlema, mis on olnud need mingid hetked, mis millegipärast meelde jäänud, mis on olnud need lood, mida ma siiamaani kui ma kuulan, või tähe statistid? Kui ma kuulen neid, siis ma, ma nagu taas kehastun mingiks rollima minevikus, mis tekitavad selle tunde kõhus või naha peal, eks. Nii et kuidagi niimoodi ma püüdsin muidugi sealt palju asju välja, aga ega kõik ei saagi siin, ei selge see, aga igal juhul Stinge jäänud väljast hing on sinu esimene valik ja Sting on esimene valik ja sellega oli see lugu, et teisme eas minu õde õppis siis juba otsa koolis laulmist ja siis tema kasseti kogu vedeles kodus igal pool ja siis ma arvan, et sellisele Jaak Joala käest laenatud. Kas see hetk, kus oli ühel pool, oli Stingi 85. aasta album, triimasta Pluuto üteldes ja teisel pool oli vist 87. aastal album? Nothing ratas on ja käia sinna käia siin ja sealt alates minust tingi, armastus on kustumatult lõõmanud. Saade on elu edetabeleid ja elu edetabelites külastajana Virgo Sillamaa esimese loona tema kaasa võetud muusikast kõlas siis Sting. Aga sa oled kitarrist ja järgmine puhas kitarriplaat, kui, kui võib nii öelda, ma ei tea. Vist võib küll, et räägi natukene oma haridusteest üldse kitarristi hinna, kas. Millal see algas ja kes õpetajad on olnud ja, ja, ja mis hetkes seisust endast. Õpetaja, keda sa ise õpetanud oled? Ja see on, see on tegelikult täpselt seotud selle looga, minu kitarriõpingud algasid vähemalt enam-vähem märgatavalt umbes siis, kui ma olin 15 ja 16 aastat vana ja mul oli kuskilt saadud kitarr kodus mingi akustiline pill ja mul tekkis äkitselt huvi, et seda peaks ikkagi õppima ja mul õnnestus saada Robert Jürjendali juurde tundi ja ma olin tema juures mõned kuud. Vist kolm kuud käisin tunnis ja peale seda otsustasin, et ega sellest head nahka ei saa ja ma mäletan, et küsisin talt, et noh umbes, et ütle, kui kaua läheb, et minust saaks hea kitarrist, siis ta alati muigas selle peale ei osanud midagi öelda. Ja siis nojah, ma otsustasin, et liiga hilja on, ikkagi loob, loobusin ja läksin, tegin hoopis teisi asju peale keskkooli läksin Tartu Ülikooli nii ja siis alles tükk maad hiljem. Jõudsin tagasi Tallinna, töötasin tükk aega Kuku raadios, alles siis võtsin julguse kokku olles vahepeal hakanud uuesti pilli näppima ja läksin otsa kooli. Otsa kooli läksid 22 aastaselt astusin otsa kooli sisse ja siis sain, õpime martsoo juurde. Ja, ja miks on väga oluline, sest järgmisest loost rääkidagi, et Weekend Guitar Trio ansambel, et kui ma Robi juures õppisin neid, need mõned kuud kuulsin, et teil on niisugune bänd. Ja, ja see ei olnud üldse väga vana bänd tollel ajal. Ja neil oli siis just tulnud välja uus album. Ma ostsin siis oli üks esimesi selliseid no mitte päris esimesi, aga ikkagi üks värskemaid CD-sid, mille ma ostsin tol korral, see on album nimega sõnastik. Ma ma ei suuda tuvastada, mis aastal see ilmus, sest et selle lahti seal ei ole seda kirja ja ma kaotasin jah, ei ole. Seal on kirjas, et Weekend hakkas ise tegutseb 93 ja, ja see oli selles mõttes ikkagi nagu šokeerivalt elamuslik, ma käisin nende kontserditel, ma mäletanud, esinesid seal muusikamajas raekoja platsil sihuke koht üleval ja on, vahel olid need täis, vahel olid täitsa tühjad. Ma mäletan ühte korda, kus oli seitse inimest, oli kuulamas ja ja nad mängisid, tollel ajal ei olnud suuri hunnikuid plokke digivahendeid mängisid tõesti palju paneelist pesulõkse pillide külge ja tegid igast mehaanilisi Elisid. Ja siis ma mäletan seda ühte korda, kui seal midagi mängisid, kaheksa staatiline ja siis selle loo lõppedes meie seitsmekesi publikusse, niimoodi plaksutasin täitsa fooriliselt ja see oli kuidagi hästi kummaline. Aga nende kontserdid pakkusid mulle Niukest suuri elamusi ja ma arvan, et see ikkagi väga palju muutis. Muutis mälu, et siis ma muidugi ei aimanud, et hiljem satub martsa õpilaseks hoopis. Okei, aga sinu õpilastest räägime hoopis hiljem, siis kuulun praegu triot. Raadio kaks raadioga. Räägime siis peale otsa kooli sai peale otsa kooli, olid erinevad rännakud, ma käisin natuke, olin Soomes, proovisin seal õppida, käisin Amsterdamis, proovisin seal õppida, veetsin ühe semestris ja mulle väga meeldis iseenesest ja siis ma lõpuks maandusin muusikaakadeemiasse, mul oli ikkagi tulnud tunne, et mingit kooli peaks ära lõpetama. Ja siis ma lõpetasin muusikaakadeemia bakalaureuse ja veel hiljem tegi magistrikraadi otsa interpretatsioonipedagoogikas, et justkui ametlikult nagu pildiõpetajaharidusega inimene ja selleks ajaks ma olin juba hakanud töötamise otsa koolis õpetajana ja tõsi on see, et ma olen õpetanud praktiliselt kõike, aga väga vähe kitarri, praktiliselt üldse mitte kitarri, et ma õpetasin kõikvõimalikke teooria aineid. Ma olen õpetanud, nüüdseks on muusikaajalugu džässmuusika ajalugu põhiliselt ansamblitunde teinud erinevates formaatides improvisatsiooni. Aga päris kitarriõpilased tulid olles nii et et 2013 sügisel õpetasin ma Viljandi kultuuriakadeemia magistrant Erko Niitu natukene aega. Ja nüüd eelmine kevad õpetasin ma Viljandi kultuuriakadeemia õpilast, Harry Heinsood, juba suured täiskasvanud inimesed, natuke niimoodi juhendusin. Mulle tundub, et võib-olla ma ei ole üldse kitarriõpetaja, et need muud asjad on nagu sobinud rohkem. Kuidas tuli sinu ellu Led Zeppelin, kes on meie järgmise siis laulu esitaja? Ja siis ma pean vist tunnistama, et siin on ka õde süüdi, tema sai päris tema sai hästi vara endale, CD-mängija elasime siis juba tollal eraldi. Esimene plaat, mille ta sai, oli Adams, aga võib-olla juba teine, mille ta sai, oli üks, c Led Zeppelini kogumikus oli kaks plaati. Kui ma õigesti mäletan, siis selle kogumiku põhimõttel, et seal on Led Zeppelini tuntud, aga mitte päris nii hitistunud lood, et niukene, teine, mingi teistsugune valik ja see oli tegelikult noorpõlves kogu minu keskele, minu ainukene Zeppelini kogumit pärit plaatmas sain osta nüüd alles hiljem täiskasvanud eas ja sealt, aga selle ma kuulasin endale täiesti pähe ja, ja ütleme nii, et seda kogumikust ei andnudki tagasi. Ja, ja võimalik, et see on ikka veel minu käes, nii et niimoodi see tuli ja on mõnes mõttes nagu jäänudki siiamaani. Kuulame Zeppelini Lemon Songi. Me oleme mitu korda sinu õde maininud juba, aga ei tulnudki selle peale, et ju võib-olla paljud ei teagi, et sinu perekonnanimi sillamaa siis kattub suve perekonnanimega Jaanika Sillamaa on sõda. Ja sinu vanemad on ka siis läbi-lõhki muusikaga seotud ja ja ma ei tea, kui nüüd järgmine mis meil siit tuleb biitrisse, eks ole. Et kas biitrist tuli sulle kuidagi emapiimaga ja, ja isa õllega või? See tuli tegelikult õllega küll, aga mitte ei saa olla, ega sellega oli selline lugu, et et siis ma õppisin nüüd Tartu Ülikoolis filosoofiat poolteist aastat ja ja nagu ikkagi rebaseaastal eriti põhiliselt ikkagi. Me panime pidu ja siis selle kõrvale mängisime, maletaja filosofeerisime. Ja millegipärast need peod toimuski meie korteris, meil oli tore kolmetoaline korter rannalinnas ja, ja, ja meil oli hästi palju pidusid. Ja isegi kui need peod nagu algasid väga erinevatel põhjustel erinevate inimestega ja lõppesid väga korralikes olukordades ja põhjustel siis kulminatsioon oli alati samasugune ja see oli nii, et kuskil kesköösel elutoas oli makk põhja keeratud, mängis biitlite kassett, peaasjalikult oli salati saadanud Peters ja tsükla bänd. Ja siis me tantsisime ja raiskasime laulda sellega kaasa. Nii et ei saanud tal see umbes oli siis oli siis pidi olema 98, üheksa sihukese. No näe, mitukümmend aastat hiljem, siis kui. Hea tõesti kummaline, aga nad nagu ma ikka ütlen, kujutame ennast siis sellesse aega ette sinna Tartusse ja sinna kolmetoalise pea sinna malelaua kõrvale ja ja ma ei tea, mida te, sellid. Saadan elu edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare ja täna on elu edetabelites külas kitarrist ja muusikaelu tegelane Virgo Sillamaa ja kitarristi hakkame nüüd järgmiseks ka kuulama. Tiinid nii, nii on. Vaat bensiiniga, ma sain tuttavaks, kas see pidi olema 90 902000, kui ma jätsin ülikooli pooleli, tulin Tallinna, mul õnnestus saada tööle Kuku raadiosse ja olin seal puldis. Nimetati produtsendiks tollel ajal, seda võib-olla praegu ka, see oli väga peenhäälingus, nimetatakse seda väljastajaks väljast aegade ametikohta ja tõesti, no igal juhul seal ma olin produtsent. Ja siis sain ma muidugi tollel ajal, kui näiteks sai panna saate korduse peale ja siis mul oli tsirka 50 pluss minutit vaba aega, siis Makondasin seal fonoteeki des ja avastasin muusikat. Hästi palju. Ja pätmisiini oli see muidugi, kes siis jäi mu teele ja keda ma hakkasin hirmsasti kuulama. Ja, ja tõenäoliselt noh, tollel ajal ma mängisin salaja niimoodi peale tööd kitarri kodus julgemata ikkagi tõsisemalt midagi midagi sellest oodata ja siis ma püüdsin siini pättensiini gruppi jupikesi meloodekesinud järele mängida, nii et see on mõnes mõttes niisugune kitarri eelkool minu jaoks ka. Aga, aga selle perioodi muusika kuulamise sead domineeris minul minu jaoks Sa pead bensiinigrupi siuke saund Arkad, niukene, orkestraalne ja mis, mis, mis seda iseloomust. Aga aga see lugu tuleb siis aastast 2002 ja pärineb albumilt Speaking of Now. Esimene traktsit. Aga ei ole viisakas peale rääkima hakata, aga mulle tundub, et me jõudsime tippu ära ja need lood kipuvad ikka keskmisest pikemad olema ja nagu ka järgmine näiteks ja, ja ma vaatan, et täpselt samast aastast aastast 2002 on Kress, patarei plaat, sul valmis? Traveling Merziis. Märtsi, sest kuni ma isegi ei oska aimata, kuidas oleks täpselt lahti mõtestama ja sõnademäng, vaata vaata selle plaadi, ma leidsin, vot kunagi oli siin kuskil Narva maantee nurgapealses plaadipood, ma ei mäleta isegi, mis selle nimi oli, aga kui hakata kesklinnast Tallinna ülikooli poole jalutama, siis vasakut kätt, mingis maja, seal plaadipood ja siis ma kondasin seal ring oli seal päevalehe maja, sest äkki äkki tõesti ja võib-olla tõesti ja, ja siis kondasin seal ja no otsa kooliajal oli see kindlasti ja siis ma ja juhuslikult niimoodi võtsin seal paadi, vaatasin täitsa tundmatu nimi muusikuid ka teadnud ja ostsin selle ära ja panin kohe, mul oli sonise Walkman, jah, panin selle peale, käisin sellega mööda linna ringi, esimesed paar korda, mulle tundus, et mulle see üldse ei meeldi. Aga siis äkitselt käis mingi mingi krõks ära ja peale seda ma kuulasin seda albumit, Ma annaks pool aastat lihtsalt järjest ja see kuidagi avas uksed minu jaoks mingisse moodsamas džässmuusikasse, millest ma ennem küll pingutasin aru saada, aga üldse ei saanud aga sellel taadi tõelise elamuse läbima kedagi. Ma tundsin, et kuulamishorisont avanes ka väga järsult ja Chris Potter on siiamaani üks minu lemmiksaksofon aastaid, kui mitte. Seoses oma uue ametikohaga Music Estonias olid sa sel aastal, eks ole, esimest korda Eursiooniku festivali. No raadio kaks on hästi palju seda kajastanud, et ma ei saa sinu käest ka küsimata jätta, et mis muljed sinule siis eurosooniku tegutandina? Vägevad muljet tihe aeg oli, jaa, kuidagi tundsin, et haarata niimoodi kaasa, et ma ennem ei saanudki aru või sa juba läbi, et mis kõik, mis kõik toimus ja noh, ütleme, et maju, selles mõttes tegin seal kõvasid tööd. Ma alustasin hommikul kell 10, lõpetasin seal, ütleme seitsme paiku õhtul nagu kohtumised järjest inimestega, lihtsalt räägid ja räägid ja räägid. Ja see ikkagi see oli väga erakordne minu jaoks, noh, ma loodan, et sellest sattumine argipäev nüüd eks. Aga et kohtuda nii paljude inimestega, kes kõigi kõige teadmised, kõik need vaated kui lahtised suhtlejad, lahtised mõtlejad sihuke väga suur optimism, tuleb peale, et neid nii palju häid inimesi, kes teevad nii palju nii toredasti et ja isa oli suurepäraselt niuke toniseeriv elamus, igal juhul. Neurosooniku fookusriik siis sel aastal oli Island Islandi muusika, üle 20 Islandi kollektiivi oli seal kohal ja Islandi musa hakkame nüüd meiega kohe kuulama. Herkki viha, mis värk sul sellist türgi Kanregi? Oi, väga palju, kui, kui sa oleks öelnud, et vali üks lugu või üks artist, kes peaks, ütleme viimase minu, ma ei tea, viie-kuue-seitsme aasta elu soundtrack olema, siis saaks Berk minu jaoks ta on ikkagi täielik visionäär, kui ma paar aastat tagasi ostsin vinüülimängija Georgi post-nimelise Albu 95. aasta albumi, panin peale kuulasin, läbis, mul on siuke tunne, et sa ikka ajas sees. Aga selle konkreetse looga mul lihtsalt tore mälupilt, mida ma kindlasti tahan rääkida, siis on nii, et meil on praeguseks kadunud vanaemaga, istusime tema elutoas telekas, mänge, sealt tuli pürgi viinasse Savoy video. Teatavasti on selline biork, praeb seal muna ja unistab. Ja siis mina seda vaatasin, vanaema kudus kinnast. Ja, ja siis noh, niimoodi kopsal kinnastega tema, ma ei tea, kas ta vaatab siis mina seal vaatan seda videot tuvi käes, mingil hetkel sellenimeline järk nagu praemuna ja unistada, siis ta vajab esimesed munad nagu kärssama unustab ära ja siis selle peale vanaema sokikudumise pealt. Nüüd kõrvetab ära munad. Selline lugu on selle selle järgi, see oli mul esimene lugu, mis mulle nii väga meeldis, ma mäletan, et seal võib-olla esimene siuke Kerk kõlas siis raadioeetris, aga nüüd, Virgo, suundume veel korraks sinu sünnieelsesse aega aastasse 1009 76. Ja artist on Milton Naskimento mässementa vento. Ja mina ei ole temast tunnistan kuulnud. Ja ega mina ka ennem ei olnud seal mängida, sellega on niisugune lugu, et vist 2008 või üheksa käis mu naine minko retkel Brasiilias ja tuli sealt tagasi. Ta oli kuu aega seiklesid sõbraga kuskil ei tea kus igal pool rannikutel metsades ja tuli tagasi noh, täieliku niukse Brasiilia kultuuri. Brasiilia kultuuris läbi immutatud kujul ja siis me tal oli hulga plaatega osas ja üks artist, kes sealt pinnale ei, Milton asse Mentuga, sest mina ei olnud varem midagi kuulnud. Brasiilia muusika jaoks, tähendab, tõeline suurkujud on suurem kui elupost passanova põlvkonna jaoks ta on, ta ongi see, see hääl. Ja, ja siis me tellisime terve suure portsu vaata ja kuulasime väga-väga üks pool aastat või aasta aega massiliselt tema tema muusikat ja see on tõesti väga eriline ja, ja siiamaani armastan. Ega see kuidagi õpetas mind jälle jälle uutmoodi muusikat kuulama, mäletan kuidagi jälle kavas mingid uued uksed. Nii et jah, temalt võiks kuulata põhimõtteliselt, mida iganes on kümneid ja kümneid olete teinud, aga ma just valisin välja ühe, ühe loo ühelt tema esimene niisugune läbilöögialbum Club Teeeffgiinama isegi julgen väga hästi hääldada. Mina ei räägi portugali keelt. Sealt ekspala Tuudo. Selline saigi siis tänane elu edetabeleid, kus külas oli Virgo Sillamaa. Virgo, ütle, mis meil siis täna mängimata kõik jäi. Mida sa kaasa ei võtnud? No näiteks puudu on täiesti niukene, Euroopa klassikalise muusikajooned, midagi barokset oleks pidanud mängima, oleks pidanud mängima terve Arvo Pärdi Johannese passioon, nii et aga on sellest jupiale mõtet, aga teos ise on nii 70 minti jõua kui üks pala, mis kindlasti peaks kõlama ka, aga see mahtunud on näiteks Glenn, kuuldi esitus Bachi Goldbergi varjatud 981.-st aastast, see on see lugu, mille ma võtaks sellele üksikule saarele, nii tobe küsimus, kui see ka ei ole. No terve rida tegelikult igasugu asju, aga noh, mis, mis seal ikka. No igal juhul on jäänud meil lõpulugu, tuleb artistilt Tigran ja ma mõtlesin kaua, et kumba või millist valida, mul on kolm albumit, mida ma ütleks, et 2014 möödus nende tähe all, üks on tööti luupsi, album, luubifaid, mida ma kuulasin palju endalegi suureks üllatuseks. Teine, mis oli minu jaoks täielik avastus, oli iirise album, mätsik, kihvt, paks, mida ma ei olnudki varem kuulanud. Kuulasin 2014 aastal väga palju. Sügava austusega suhtun nendesse, et noh, minu arust on läinud niivõrd filigraanselt viimistletud asja, aga valisin lõpuks välja ikkagi, kuna Iiristan ikka Eesti inimene kuulnud, aga Tigran Hamasianni nimelist Armeenia päritolu pianist ja heliloojat ilmselt ei ole. Tema sel aastal ilmunud ilmunud album on minu arust üks, üks suurepärane kunsttükk, nii et sealt pealt üks lugu, mis sealt võib kuulata mida iganes, aga pallisinest olla. Aitäh Virgo Sillamaaelu edetabelite saatesse tulemast. Mina olin Kristo Rajasaare ja teie juurest tagasi juba nädala pärast.