Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port. Kas kooliõpikut peaks asendama e-lugeri ka? Hetkel on küllaltki lihtne öelda, et peab küll. Põhjendus paistab olevat lihtne seetõttu, kuna kõik nagu räägiks, peab ajendid, leiab koolikoti kergemaks muutmisest looduse säästmisest kuni EKRE mani põlvkonna diktaadini ning lootusest paremale ja odavamal õppimisele. Samas jääb kiusama tunne kuidagi pooleliolevast. Vaiklusest, milles napib tõendeid. Paari aasta eest küsitles Suurbritannias rahvuslik kirjaoskuse fond 35-lt 1000-lt noorelt vanuses kaheksa kuni 16 aastat. Mismoodi nemad eelistavad tekste lugeda? Valida oli kõikide. Kraanide ja pindade vahelt alustades arvutiekraanist, tahvelarvutitest ning mobiiltelefonidest, kuni siis paberist raamatuteni. Selgus, et 52 protsenti küsitlusele vastanutest eelistasid lugeda mõnelt ekraanilt ja 32 protsenti pidasid lugemiseks paremaks keskkonnaks paberile trükitud teksti. Võib-olla pärineb e Lugrite põhise tuleviku, domineerib nägevus. Just seda b arvamustel, et mulle meeldiks. Samas jääb endiselt vastamata küsimus, kas see oleks ka parem. Arvestades, et 97 protsenti vastajatest kasutasid igapäevaselt arvuteid ja neist 39 protsenti lugesid igapäevaselt ekraanidelt tekste peamiselt veebiteenustega seotud tekste ja uudiseid ja kolmandik neist luges ekraanidelt ka ilukirjandust siis kas nad peaksidki teisiti vastama? Ometi eelistas ilukirjandust lugeda raamatutest 53 protsenti noortest brittidest. Lisaks selgus, et nooremate laste lugemisoskuse tase kaldus olema parem nende seas, kes lugesid lisaks arvutiekraanile ka tekste raamatutest. Samas e-lugeri võim, tahvli ekraanilt lugemine postis seda vahet kohutavat. Mida sellest järeldada? Esiteks peab mõtlema, kas kuni kuueteistaastaste arvamusest domineerib objektiivne valik või subjektiivne. Harjumuse eelistus, kas raamatu lugemisel võiks olla efekt lugemisoskusele või helistab hea lugemus oskusega noor lugeda raamatuid ja kuid tahvelarvuti formaadis ilukirjanduse lugemine seda vahet kaotas, siis on endiselt küsimus hea ekraani ja paberi vahel vahe tegemisest. Lahtine. Võib olla. Aitab probleemi valgustada värskem uuring, milles keeleteadlane noomib uuris USA, Jaapani, Saksamaa ja Slovakkia üliõpilaste lugemiseelistusi. Erinevalt kaheksa kuni 16 aastaste briti noorte küsitlusest on üliõpilased vanemad ja asuvad suurema Surval leidmaks kõige tõhusama õppimiskeskkonna. Sõltumata kultuurikeskkonnast eelistasid siis pea kõik ehk 92 protsenti üliõpilastest lugemiseks raamatuid. Seda eriti kui tegemist olid tõsisema tekstiga ja sellest arusaamisest sõltus õppeedukus. Juhul kui tekst oli laadilt kergem, sobis lugemiseks ka mõni ekraan. Tähelepanek on huvitav, sest tegemist on põhimõtteliselt sama nõndanimetatud ekraani põlvkonnaga kellest kõneles. Tanja uuring paar aastat vahet ja nõudlikum keskkond sundisid lihtsalt õpilasi nüüd juba valima. Isegi kui nad ei teinud seda kulti, eelistasid harjumuspäraselt ekraanidelt keskkondi hakkasid nad peagi tajuma lugemismeedia mõju arusaamise tõhususele ja paberile trükitud raamat lihtsalt võitis. Professor organ toob esile kaks peamist põhjust. Esimene on seotud hajuma kipuvad tähelepanuga, mida elektrooniline lugemiskeskkond hea meelega teenindab. Sul pole tekstist millegi muu poole meelitamiseks vaja muud teha, kui nupukesel vajutada. Seda enam, et e-raamatute keskkond kasutab hüperlinke materjalis liikumiseks miks siis mitte sealt ka välja liikuda. Ja teine suruma. Probleem ekraanilt teksti lugemisega oli seotud siis silmade väsimusest tingitud ebamugavuse ja isegi peavaludega. Lisaks toodi esile, et raamatu lugemisel on edasi jõutud. Mõne füüsiliselt tajutav, kui näed, patakad, lehti, mis on loetud võrreldes lugemise, keskkonna. Protsendi näidu võim lehtede loenduriga on see emotsionaalselt vahetum ja meeldivam. Ja raamatu puhul näiteks nähakse ka raamatu Khani palju rohkem ja seetõttu jääb selle autor ja pealkiri meelde. E-raamatu puhul jäävad need pisikesed, kuid olulised faktid palju halvemini meelde. Kuigi uuringud näitavad, et e-raamatu ja tavaraamatut teksti arusaamisele suuri erinevusi ei ole siis see asjaolu moodustatud Tervikust vaid ühe osa. Raamatuid loetakse teisiti, see on füüsiliselt teisiti tajutav oma massilehtede arvu ja isegi lõhnaga ning selle kasutamine on võimaluste poolest teistmoodi rikkam. Raamat satub kätte ka siis, kui sa seda ei otsinud, sest piisab, kui märkad seda laual või riiulis ja sirvides paari lehte. E-raamatufail samu üllatusi ei paku, aga on seest palju odavam. Ja nii. Küsimus, kas kool peab olema odavam või parem?