Tere, head kuulajad. Helid meie sees ja ümber kutsuvad teid kuulama. Just neist räägib tänane saade. Stuudios on toimetaja Tiina Vilu ja muusikaterapeut Alice Pehk. Tervist, tervist. Õigupoolest on tänane saade sündinudki vajadusest mõtestada iseenese jaoks seda, mida mina kuulan. Mida mina kuulen minu kõrval kogu aeg on paljud inimesed, võib-olla ei pane tähele seda kõike, mis, mis meile kõrvu kostub. Me lihtsalt ei oska tähele panna, me lihtsalt ei kuule, ümber on sadu tuhandeid miljoneid helisid, neid igapäevaseid, mida me märkame ja ilmselt vahel ei märkagi. Telefonid, millele vastane raadiot, kust tuleb muusikat, juttu ja uudiseid ja kes teab, mida meile telekas mängib, vahel aegselt keegi räägib, meiega, võib olla samaaegselt kusagil müriseb võib-olla mõni kodumasin või mõni õuemasin siis neid kokku on omamoodi maailm. Kui palju inimesed üldse pööravad tähelepanu sellele, mis neid saadab? No ma usun, et inimesed märkavad teda erinevalt. On neid, kes, kes panevad väga hästi teha, mis ümber toimub, aga muidugi suureneb ka, mida siis tähele panna, sest et see nii-öelda taustamüra, mis meid iga päev ümbritseb, see on tõesti selline eriti suurtes linnades elavad inimesed, kes on sellega lihtsalt nii ära harjunud, et nad ei pane seda lihtsalt enam tähele, et see ongi nagu selline pidev taust või tapeet lausa, mis meid saadab iga päev ja ega siin ei olegi midagi parata. Kõike ju välja keerata ei saa, jah, seda küll. Ja päris tropid kõrva panna ei taha. Tänases saates. Me kuulame igatsugu erinevat muusikat. Anisse ongi siin stuudios selleks, et võib-olla mõnevõrra lahti rääkida, minustada mida millal võiks kuulata või kuidas see küll mõjuda võiks. Ärge nüüd järgneva loo ajal küll pange neidsamu kõrvadele Ta kõrva vaid kuulake ja tundke, kuidas see lugu teile mõjub. Aga mis see on, mida me kuuleme, seadmed ühe Kanada rokkbändi likvitantšini teos, ma pean ütlema, et ega ma seda väga sageli ei kuula. Aga vahetevahel, kui ma tunnen vabadust sellise tugeva stiimuli järele miski, mis võiks mind sisemiselt aidata kontsentreeruda ja kuidagi panna mind tegutsema siis sellisel puhul küll on niisugune muusika minu jaoks täiesti täiesti teretulnud. See ongi muusika, mida võiks nimetada tassiks kohviks. Miks mitte, on leinud sellised tavaarusaamad, et rämps, see on halb tümpsumuusika, on see, mida me praegu kuulasime, ei olnud tümps? Ei, see ei ole sugugi tümps, kaugel sellest. Ja klassikaline muusika nagu midagi väga head. Kuidas sina kui muusikaterapeut sellistesse arvamustesse suhteliselt jahe? Mõnevõrra sellised trafaretselt lähenemised on miskipärast jah, on inimeste hulgas kujunenud välja arusaamadega, et noh, seal näiteks Mozarti muusika mõjub kõigile hirmus hästi ja tõesti siis see tümps, mida, mida noored kuulavad, et see on hirmus halb muusika, mis tekitab agressiivsust ja, ja üldse igatepidi mõjub väga halvasti. Ma usun, et nii see päriselt ikkagi tegelikult ei ole. Ja kuna see tümpsumuusika on selline hästi sagedalt käsitletav teema sellest palju räägitakse, siis äkki sellest võiski pisut praegu rohkem rääkida. Et tegelikult, et selle asja juurde sügavamalt minna, siis hea meelega pakuksin kuulajatele ühe väikese helilõigu. Kui kuulajad saaksid need sõna sekka öelda, võiks ju küsida, et kas te arvasite ära, mis see on, see on kõikide tümpsu esiema päev, nii, selle kohta võib tõesti öelda. Sellises keskkonnas algab inimese elu, kes seda kuulab või õieczis. Enamal määral just tunnetab kehaga vibratsioonidena loode üks väide siis nüüd selle koht. Ta tõesti, et miks Meriti siis teismeeas armastatakse seda tümpsu muusikat on just nimelt see, et et see tümpsumuusika, et see on tõesti nagu ülekantud tähenduses sama emaüsa. Ehk et see tümpsumuusika justkui moodustab sellise kaitsva kooriku ümber inimese, et ema-isa on ju selline koht, kuhu kuri käsi ei ulatu ja kus on turvaline ja hea olla. See noor inimene, kes täpselt ei tea, kuhu suunas liikuda ja mida ta elult tahab ja tal on selline ebakindel periood siis. Ta püüab kaitsta ennast sellise muusikaga vajadus pääseda turvalisse keskkonda. Jah. Samas on ju seesama vajadus meis kõigis ükskõik mis eas. Me oleme kummaline siis, et enamasti, ütleme vanematele inimestele tümpsumuusika ei meeldi inimesed ja on siis väga erinev. Nii on lihtsalt erinev, aga ma täiesti julgeksin sellele vastu vaielda selles mõttes, et minu meelest sellel, sellel asjal ei ole ka ealisi piire. Mulle ikka meeldib rääkida üht näidet, mida üks mu tuttav, kes seepärast tema vanaemaga, kes oli muidu selline tagasihoidlik vaikne inimene, disoma oma aega, põhiliselt siis tugitoolis istudes kodus, televiisorit vaadates, raadiot kuulates. Ühel heal päeval, kui see mu tuttav oli, elas sellises korrusmajas, kus seinad hästi läbi kostavad läks koju ja koolis juba juba eemalt miskid, jamps kuskilt tuleb ja siis mõtlesin 1000, kes niimoodi päise päeva ajal ja nii valjult muusikat kuulab. Ja kui ta siis oma korteri ukse taha jõudis, siis siis selgus, et see, need helid tulevad tema oma kodust ja kuidas ukse avas, siis mida ta nägi, oli see, et see vanaema oli ennast sinna tooli najale püsti kopitanud ja ju ta oli siis raadiost leidnud sellise kanali, kust siis tuli muusikat vaikselt liigutas ennast niimoodi selle muusika rütmis. Et noh, arusaadav, et, et inimene, kes on naelutatud päevadeks paigale, et tal on ju ka mingisugune väljaelamise vajadus olemas ja, ja seda siis seal ka rõõmuga tegi. Sedasama tümpsumuusika puhul peaks need ka mõtlema, et sellest, mis seal tantsusaalides toimub. Ja miks need noored sinna lähevad. Rääkisin just ennist siin sellest. Ta on nagu enda selline kaitsmise vajadus muusikaga. Aga väidetakse ka seda, et nüüd need rütmiliselt kordused, mis esinevad selles tantsumuusikas, eks ole, pidevalt see üks sama rütmi. Et need aitavad vabastada energiat ja psühhoanalüütilistest teooriates me teame, et inimeses on, on kaks peamist instinkti, mis siis tahavad aeg-ajalt välja pääseda meie seest või instinkti Energiat siis õigemini siis seksuaalne, agressiivne instinkt. Ja üks nende energiate kanaliseerimise võimalus on siis tõesti lausa lausa füüsiliselt seda tümpsu muusikat kogedes läbi elades välja elades. Et vastupidi, sellele, et inimesed sageli kleebivad sellele tõmbsulejasse sildi külge, et see on nüüd see muusika, mis tekitab inimestes agressiivsust. Et kindlasti ta seda ärgitabki üles, aga sealsamas nagu läbi selle, et nagu kasvab minu sees selline selline tunne, et ma saan teda ka läbi selle liikumise välja elada, ühtlasi kui see tsükkel on nagu õigesti läbitud või selles mõttes, et kui ma nagu piisavalt kaua saan seal olla selles keskkonnas, siis ma peaksin olema ennast küll niimoodi saanud välja elada, et kui ma sealt lahkun, siis peaks küll olema selline vabanenud tunne ja rahulolutunne tümpsumuusikast tollest niinimetatud halvast me rääkisime, aga kuidas siis mõtestada lahti seda head klassikalist poolt? Kui me räägime sellisest klassikalisest klassikalisest muusikast sellisest selge struktuuriga teatud teatud kindlate elementidega muusikast, siis see on tõesti niisugune muusika, mis põhimõtteliselt kui inimeste kuulab. Kuna see muusika ise on selline hästi stabiilne ja etteaimatav siis seda on ka hea turvaline kuulata. Ja kui me räägime siin lääne muusikast, siis midagi ei ole teha ikkagi kultuuriline keskkond, inimest mõjutab. Ja me oleme justkui õppinud endale külge selle, et, et me mõistame seda, seda Lääne kultuurist pärinevat muusikat nagu omamoodi selles mõttes, et me juba teame neid trafaretti ja ja seda muusikat kuulates. Sa võid juba aimata, kuhu see välja jõuab ja sa tead, et, et isegi kui seal vahepeal on mingisugused kummalised liikumised või palju dissonants või, või ütleme, sellised tunglevad harmooniat, et siis lõppkokkuvõttes ta jõuab ikkagi kuskile kindlale pinnale tagasi. Et seda muusikat on hästi hea ja turvaline kuulata, selles mõttes see ongi see, mis teeb temast nii-öelda hea muusika, hea mõjuga muusika tavaarusaamas. Jah, võib-olla tõesti, inimesed ikka halastas, tahad kuulata seda, mis, mis on tutta, selline äratundmisrõõm on, on hästi oluline inimeste jaoks. Et kui nad, kui nad eesmärgistavad niisuguse positiivse meeleolu ja hea, hea tasakaalustatud sisetunde. Aga kuulame piset, kuulame. Suurejooneline ma ütleks isegi ülev on see meeleolu, mis minus seda muusikat kuulates tekib. Aga on inimesi, kellele selline süsteemne ja harmooniline Bachi muusika siis praegu, mida kuulime, mõjub hoopis vastupidiselt ja nad keeraksid kõigest väest väga ruttu nuppu kinni. Ja eks inimesed on ka oma harjumuste ohvrid. Ja selge see, et eks meid kujundab ja kõik see, mida me maast madalast alates oleme harjunud kuulama. Ja kui ikkagi klassikaline muusika on inimesel hästi võõras olnud, siis keeruline omaks võtta. Ja selge on see, et eksin oma mõju jätta, avaldamata ka sotsiaalne keskkond ja noored, eriti kes kuuluvad mingisugustesse gruppidesse, kampadesse, kus on mingisugused omad tõekspidamised ja, ja samuti on seal ilmselt välja kujunenud siis muusikaline maitse. Ja noh, võib ju täiesti niimoodi olla, et sinust ei peeta lugu või arvatakse sind seal sellest seltskonnast välja, kui sa julged, võiks öelda, et sa kuulad midagi muud, nemad et, eks see ilmselt jäta oma mõju avaldamata, aga noh, eks on ka selliseid inimesi, kellel ongi selline hoiak välja kujunenud, et see klassikaline muusika, et see ei ole tema jaoks ja ta parema meelega seda ei kuule, siis tõesti võib juhtuda nii, et et vastupidiselt sellisele stabiliseerivale toimele see võib inimest hoopistükkis ärritada ja lammutada sisemiselt miks mitte? Kas inimene ise oskab valida hästi seda, mis talle võiks hea olla? Ma arvan küll, et oskab vähemalt need inimesed, kes on muusikaga noh, vähem või rohkem sina peal, selles mõttes, et kes ikkagi armastavad muusikat kuulata. Siis ma usun küll täiesti siiralt, et iga inimene saab enda jaoks olla nii-öelda terapeut ja ja valida kuulamiseks vastavas situatsioonis just selle muusika, mis siis, mis siis teda võiks aidata sellel hetkel? Miks muusika oskab inimest aidata, miks ta saab inimest aidata? Muusikast peab nagu elusolendist rääkima, teisiti ei ole selliseid võimalik? Jah, no eks põhiliselt on siin ikkagi tegemist sellega, et muusika ronib inimese sisse hästi sügavale. Ja muusika puudutab meie tundemaailma, meie emotsioone ja saab nendega suhteliselt otsekontakti. Ja tänu sellele, siis on meil võimalik neid neid tundeid tunda, mis selles muusikas on neid läbi elada, et ka välja elada. Ja miks see nii oluline on? See on oluline eelkõige sellepärast, et, et teame seda, et, et inimene oma elu jooksul korjab endasse sellist materjali, mis ei ole olla kõige meeldivam. Võib-olla mingisugused konfliktid, mis on tal elu jooksul toimunud mingisugused sündmused, mida ta hea meelega meenutada ei taha mis on toimunud, aga, aga mis on siis nii-öelda nagu, nagu ära pandud või kõrvale pandud, milline, mille inimene on justkui nagu unustanud ära või mida ta eitab ja mida ta ei taha tunnistada, ära peideti, ära peidetud jah, aga tegelikult on see ju kõik meis olemas. Ja me ei pruugi seda teadvustada. Ja kui seda on, et paljud äkijad meie sisse muidugi erinevatele inimestele erineval määral, mõned tulevad suurema määraga toime, mõnedele piisab vähesest siis võib juhtuda niimoodi, et kui me ei teadvusta endas neid impulsse, siis, siis nad võivad Ta hakata nii-öelda omatahtsi meie sees tegutsema ja võivad mõjutada ka meie meie käik käitumist ja loomulikult ka siis meie emotsionaalset seisundit. Ja nii võibki juhtuda, et. Ma usun, et üsna mõned inimesed on kogenud seda oma elus et lihtsalt mingisuguses elusituatsioonis äkki lihtsalt silmad täituvad pisaratega. Ja, ja tulebki lihtsalt lihtsalt hakkavad pisarad voolama ja aru ei saa, milles asi on, ei oska ise sellele nime anda või siis on suhteliselt tõenäoline, et selles situatsioonis oli siis midagi sellist, mis, mis sai omamoodi kontakti, eriti need nende tunnetega inimeste sees, mis tegelikult tahaksite väljapääsu leida, aga millele inimene väljapääsu ei, ei paku. Aga, aga väljapääs pääseda nad tahavad ja noh, sellisel moel näiteks nad siis hakkasid meist välja tulema. Muusika on siis nagu omamoodi ukse avaja või? Jah, just nimelt nii võikski öelda, et muusika avab, avab ukse inimesele endale enda sisse läbi muusikainimene saab ka ennast paremini tundma ja saab mõistma rohkem seda, mis tema sees toimub. Et lihtsalt oluline on, on see teadvustamata materjal tuua teadvusesse. Ja kui me siis seda endas aktsepteerime, saab selge see, et ei ole võimalik kõiki probleeme lahendada, eriti kui nad on kuskil minevikus, võib-olla et inimesi ei ole enam kellega saaks läbi rääkida ja, ja kuidagi punkti asjale panna. Aga piisab juba sellestki, kui me oleme selle teadvusesse toonud ja, ja siis siis me oleme juba peremehed tegelikult nende impulsside üle ja muusika aitab seda kõike teha. Kuidas mõjub see muusika, mida me nii-öelda tapeedina taustana näiteks raadiost kuulen? Me ei ela ju tegelikult igale laulule kaasa, mida me meie kõrvad kuulevad, ei tunneta, iga laulu läbi, tunnetame ta ju kaigub, meist vibreerib läbi, nii ehk teisiti jah siis loomulikult sellele küsimusele on päris raske vastata, see on ilmselt ikkagi hakkab rolli mängima see, et milline see muusika ja, ja milline siis on see inimene on erinevatele inimestele erinevates elusituatsioonides võib muusika mõjuda erinevalt ja nüüd ei saa öelda, et ütleme, et kui meil taustaks mängib seal ma ei tea, mingisugune raadiojaam, kust tümps tuleb, et see nüüd täpselt sarnaselt kõigile inimestele mõjuks või siis, kui ta mängib taustaks, klassikaraadioseened, mõjutaks kuidagi sarnaselt inimesi, et see ikkagi sellest muusikast, mis seal kõlab ja ja siis sellest inimesest tema, tema sisemaailmast ja sellest kontekstist, kus ta, kus ta on, kus ta liigub. Aga tähtis on see, et kui me ka kuulame muusikat nii-öelda taustaks, väidab peediks ja kui miski meie hinges liigataks ühe- või teistsuguse muusikapala peale, siis oleks tark võtta aeg maha ja aru saada, mis nüüd ja miks liigutes. Ja võib-olla siis võta see hetk valida üks muusika, mis aitaks neil tunnetel välja saada, mis välja tahavad saada? Jah küll mõelda, kuigi ma arvan ka, et ega siis need lausa igal hetkel ka võib-olla ei olegi mõtet kõigist kõigist niisugustest märkidest kinni võtta. Teinekord inimene tuleb päris hästi toime selle elu pahupoolega nii-öelda ja, ja võib-olla iga väikest probleemi ei ole ka vaja üles kaevata ja sellega nii kangesti vaeva näha ja tööd teha. Et hullem on muidugi siis, kui sa hakkad kordama, automaat, kui juba pidevalt on selliseid nähte, siis võiks küll täiesti inimene mõtlema hakata, et, et kõik ei ole ilmselt päris nii, nagu ta peaks olema ja võib-olla siis ka abi otsida. Aga ma ei saa. Meie andsime nüüd jälle korraks abimuusikat. Mida me kuulsime? See oli Ameerika helilooja, samal Paaberi Adaadio keelpillidele. Millist abi see muusika neile praegu võiks anda? No kindlasti jällegi pean alustama sellest, et ega ta kõigile inimestele sama mõju ei avalda. Aga ütleme, et ühele sellisele meie kultuurikontekstist pärit inimesele ma usun, et, et selline muusikapala võiks olla abiks näiteks oma kurbuse jagamisel. Ja muusikal on selline tore omadus, et ta on suuresti siiski abstraktne. Et iga inimene saab nii-öelda siis projitseerida või soolata muusikas seda, mida ta parasjagu sinna suunata tahab. Ja muusika saab olla ka meie sellise sisemise halva halva tunde, kurva meeleolu, mille iganes jagajaks. Et kui on, kus näiteks Me oleme üksi ja meil ei ole oma kurbust mitte kellegagi jagada siis muusika tuleb siin appi ja muusika haab seda kurbust jagada. Nii et kuulates muusikat, mis vastab sellele meie hetkeseisundile Praaki saabki seda teha ja see muusika tõesti aitab ja miks siis mitte lubada endal poetada pisaraid ja ja natukenegi lubada siis välja välja elada seda tunnet, mis meie sees on, sest noh, kahtlemata ta ajab läbi ja välja elamist pärast on nii hea kerge olla, kergem kindlasti. Millestki oleme ilmselt vabanenud. Miks on nii, et mina vähemalt oma perest teame, et on mõned teatud laulud, mis minu ema silmad alati niiskeks teevad? Ma arvan, et see on päris paljude inimestega nii. Kas on see rohelised niidud või mälestus, mida Heli Lääts laulab, teatud laulud veel? Miks nad mõjuvad päris sageli inimestele silma märjaks tegevalt? Võib öelda, et muusika on nagu sild mineviku. Kui me kuula mõnda muusikapala, mida ma kunagi varem mingisuguses kontekstis mingis situatsioonis kuulnud siis üsna sageli tuleb meelde see, mis toimus või isegi see pruugigi teadlikult, et tulla meie mõtetesse, aga aga kusagil kukla taga on see tunne säilinud näiteks kas või esimene armastus. Mis see tunne on ja kindlasti nii nii ülev ja nii ilus. Ja võib-olla kunagi elus ei saagi kogeda enam sellist tunnet ja see tuleb ikka jälle meelde ja see võib seostuda mõne muusikapalaga. Ja nii see silma Rec lähebki. Ja nii korduvalt ja korduvalt. Edgar karikas. Milliste maasikatega sina endal tuju rõõmsaks teed, mida sa kuuled siis, kui sa oled rõõmus siis ma kuulangi muusikat võib-olla siis mõned mõned näited, näiteks ma kuskilt juba teismelise east peale armastan väga Queeni muusikat. Ja tõesti kohe väga mulle meeldib ja, ja loomulikult on siin ka oma osa sellel sõnumil, mida näed, et mida need laulud kannavad. Aga see, see muusika on ka minu jaoks hästi selline ergastav ja stimuleeriv. Ja kui eesti muusikast rääkida, siis mulle hirmsasti meeldib Claire's Birthday. Ja tunned kohe, suunurgad kisuvad ülespoole, absoluutselt. Aga kuuleme, kas kisuvad. Suunurgad läksid ülespoole küll. Selline on üks helge ja positiivne eesti muusika. Imelik, et mõned loojad nagu teevadki helget muusikat ja teistel kipub selline kurvemapoolse miskipärast olema ju siis neil on vajadus sellist muusikat teha just ehk see ju sõltub ikkagi sellest, mis selle looja sees toimub. Antud hetkel ja selline kukubki tema muusika välja ja noh, iseenesest loojad on väga õnnelikus seisundis, sellepärast et nad saavadki läbi oma muusika siis väljendada kasvõi näiteks oma hingevalu, kui neil seda peaks olema vajalik teha või vastupidi siis väljendada, jagada kõigi teistega seda tohutut rõõmu või õnnetunnet, mis seal sees on. Muusikat kuulates saab iseendale ka liiga teha. Jah, eks eks mõnes mõttes muidugi eks me ikka aeg-ajalt, et jääme nii-öelda kinni, asjadesse ei me jääda ka mõnesse muusikasse kinni. Ja noh, eelkõige näiteks kui jällegi tulla tagasi teismeliste juurde, siis et see selline selline otsinguperiood, et see kajastub küll sageli ka selles muusikas minema kuulavad ja noh, näiteks ka erinevad metali variandid käivad kindlasti sinna juurde, selline noh, võib ju ka tinglikult öelda selline agressiivsemalt laadi muusika ja sageli see sõnum mida see muusika kannab, on ka selline protesti aimuline ja, ja valuline. Teatud perioodil on see nagu õigustatud tõesti, et sama see jagamise ja kogemise tunne koos selle muusikaga. Aga samas jah, et kui inimene jääb selle külge kinni nagu väga pikaks ajaks, siis, siis see võib olla muidugi ohu märk. Et ta justkui ei saagi sellest ringist välja, justkui ei teagi, kuhu kuhu edasi minna ja mida edasi teha ja ei tunne ennast võib-olla kõige paremini siin selles maailmas. Aga no muusika saab meile ju liiga teha ka selles mõttes, et alati kahjuks ei ole võimalik seda muusikat, mida me siis kuulame, ära ära keerata või kinni keerata seda, mis taustal mängib. No kasvõi näiteks kui minna mõnda kauplusesse või, või, või baari või restorani, et et võib küll olla ju niimoodi, et väga ebameeldiv on see muusika, mis seal kõlab. Ja noh, siis on kaks võimalust ilmsed, et kas jääda sinna siis püsima või minna ja otsida uus ja meeldivam koht. Noh, ilmselt nii palju, kui see võimalik on, inimene vast astika suudab hoida ära seda, et see muusika siis tekitaks temas mingisuguseid ebameeldivaid impulsse. Aga siia kõrvale ma tahaksin küll öelda, et muusikateraapia situatsioonis ikkagi nii mõnigi kord tulebki just kuulata sellist muusikat, mis inimeses tahaks neid ebameeldivaid tundeid üles jällegi sellesama pärast, et neid siis oleks võimalik kogeda ja läbi käia ja, ja ka välja elada. Mina olen supermarketites mängitava sellise rahuliku sulini muusikaga seoses kuulnud, et see on hea selleks, et siis inimene ostab rohkem. Jah, selline teooria on küll olemas, et et kui on rahulik muusika, seda kauem see inimene seal on ja kui on selline väga kiire tempo, oli need siis inimene sooritab oma ostud suhteliselt kiiresti, et nii näiteks väidavad jahuris tulemused, nii et ühest küljest tore, aga teisest küljest ohumärk meile kõigile, kui teil liiga pikaks jääte kusagile supermarketisse ainult sellepärast, et seal on rahulik ja mõnus muusika, siis siis võib-olla oleks aeg jällegi aeg maha võtta ja mitte raisata raha selleks, et olla rahus, vaid vaid minna koju ja kuulata muusikat, kuulata vaikust. Muidugi ka see muusika, sa oled ainus süüdlane ilmselt ka ei ole siin, need põhjused on ilmselt teised. Tänapäeva inimene täidab oma oma oma tühje auke elus nii-öelda, naudib, teeb silmadega sisse osta. Et seal on veel omaette probleem kui kontsentrit veeruda kasvõi kodus muusika kuulamisele, see on üks suur väärt, kas see on aeg, mis on võetud iseenda jaoks? Aeg 20-ks iseenesega? Jah, eks meil seda aega, aga ilmselt jääb järjest vähemaks kõigil. Ja suurepärane on, kui inimene suudab endale võtta või kui tal on võimalik võtta seda aega iseenda jaoks ja ja näiteks olla siis ka muusika seltsis, kui muusika talle pakub. Et muidugi igale inimesele ei saa seda jällegi soovitada. Ikka ikka neile, kes muusikast lugu peavad. Kas on inimesi ka muusikat üldse ei talu või ei tahagi kuulategis ainult vaikuses tahaksid olla, kui me ei räägi loodusrahvastest? Kas on mingisuguseid selliseid näidustusi olemas? No ma isegi tunnen teinekord, et kui ma olen päevad otsad olnud muusika sees, siis läheks koju ja tahaks küll vaikust ja rahu tõesti ja ei taha isegi mitte televiisorit käima panna. Selliseid hetki tuleb ikka, ma arvan, igaühel ette. Aga tea oma eluteel ei ole siiamaani veel sellist inimest kohanud, kes on nagu täiesti vaikuses tahaks kogu aeg olla ja üleüldse muusika endast eemale hoia. Seest loomulikku vaikust on paiguti isegi raske kuulata, neid kohti on aga väheks jäänud ja on ju olemas ka vastavad heliplaadid, et sa võid osta omale meremüha või linnulaulu ja lihtsalt kunstlikult tekitada selle nii-öelda loomuliku vaikuse või loomuliku tausta. Jah, no eks parem on ikka minna metsa või mere äärde kui, et seda neid looduse plaadi pealt kuulata, aga kui seda võimalust ei ole, et loodusesse minna, siis eks eks ta jah, on võimalik siis kompenseerida plaadimuusikaga. Alice vehkilen kaaslastele põnevaid plaate, selliseid, mida raadiost tavaliselt küll ei kuule. Ja see järgmine helileid, mida me kuuleme, on üsna iselaadne. Siia juurde kuulamist, issand milline. Ma mõtlen, et inimesed, kes meid kuulavad, võiksid nüüd hetkes keskenduda sellele muusikale, mida nad kuulama hakkavad ja võiksid lasta oma kujutlused ja fantaasiad valla lubaksid selle muusika enda juurde tulla ja vaataksid, mida see rusika neis tekitab. Mina kuulsin selle muusika taustal küll vahepeal laeva helisid suurest laeva korstnast või, või ma ei tea, kust see hääl tood teeb ma teavide kuulajad, kuulsid, aga, aga see ei olnud need loomuliku keskkonnamuusikas on ikkagi muusiku poolt loodu. Kes see on ja mis? Jah, selle muusika autor on Niil soolapuu, Johanson ja tema on selle teose pealkirjastanud hüdra. Millal võiks sellist muusikat kuulata? Ei noh, sellist muusikat võib igal ajal kuulata. Aga lausa soovitaksin muusika kuulamisega koos igasuguseid tegevusi, mida võiks teha näiteks kas või kas või joonistada või või võtta plastiliin ja voolida või, või meisterdada millestki midagi, ehk et panna see, mida muusika pakub, panna see, siis seisis seal kunstilise tegevus. Et ühelt poolt, see on lihtsalt selline tore, tore protsess, teiselt poolt ta pakub ka omamoodi niisuguse välja elamisvõimaluse ja ja muusikateraapia, hästi palju kasutatakse selliseid võtteid just nimelt sellepärast, et kui inimene muusikat kuulab ja siis ta peab hakkama kohe pärast seda rääkima, et mida ta seal siis kuulis, mida see muusika temas tekitas, mis tunded või mis mõtteid siis sellest võib olla suhteliselt keeruline kohe kõnelda. Ja lihtsamaks läheb asi siis, kui on selline, nagu vahet saab vahepeal et inimene näiteks ta siis joonistab välja selle, mida see, mida see muusika temas tekitas see võib olla ükskõik mis selles mõttes, et ei sea absoluutselt eesmärgiks. Et see peaks olema muidugi kunstiliselt väga, väga kaunis, mis sealt välja tuleb, aga võivad olla lihtsalt täiesti mingisugused värvilaigud või kriipsud pid või või, või mingisugused ükskõik millised kujundid. Aga siis on juba inimesel midagi, millest, millest hakata rääkima, millele, nagu panna paremini mingisugune tähendus juurde. Iga muusika iga inimese jaoks omab mingisugust tähendust ja samas iga inimene nagu ise paneb selle selle tähenduse oma individuaalse tähenduse sellele muusikale nii-öelda külge siis ja, ja noh, nii ta on, muusik ei, muusikast inimene ikkagi kuuleb eelkõige iseennast. Ja siis see, mida ta nii-öelda tootis koos selle muusikaga näiteks joonistas et see on jällegi siis need asi, mis võiks inimest viia iseendale lähemale, lähemale, isenda, mõistmisele, endast arusaamisele. Mulle tundub, et siin on oluline see mäng ja see vabadus lubada oma mõtetel minna sinna, kuhu nad lähevad. Ja siis, kui me tagasi kerime, saame aru nendest tähendustest, mida me võib-olla varem ei pannud üldse tähelegi. Jah, loomulikult ja noh iseenesest ega ei olegi ju niivõrd oluline mõelda, et mis ma siis nüüd joonistasime, mida ma tegin või mida see mulle ütleb, et loomulikult inimene tahab ennast analüüsida, siis on see üks suurepärane võimalus. Aga teiselt poolt võiks ta ka käsitleda kui lihtsalt niisugust lugemise ja, ja, ja tore toreda meeleolu loomise vahendit. Üks. Ja kindlasti on sellel ka teatud selline lõõgastav efekt, sest näiteks kui võtta selline hästi stimuleeriv muusika, mida kuulata tõesti anduda kogu kehaga, sinna joonistamise. Kui värvid ja hästi suur paber siis olla niimoodi aktiivselt selle töö kallal, siis uskuge mind, et kui te olete selle kõik ära teinud, siis pärast seda on selline päris päris hea niisugune lõdvestunud ja mõnus tunne. Lubage endale pisut vabadust, tohib selle peale ütelda? Mõnus tunne on siis ka, kui lubada vabadust teha muusikat, ükskõik, kas sa oled nii-öelda viisipidaja või mitte just muusikateraapias kasutatakse Mositseerimiste hästi palju ja siin ei ole absoluutselt nõudeks, et inimene oleks kunagi elus ühtki pilli puutunud. Kasutatakse põhiliselt niisuguseid pille, mis on hästi lihtsalt käsitletavad peamiselt löökpillid ja plaat, pillid ka, ütleme sellise ksülofoni metallofonid. Aga noh, näiteks kasutatakse klaverit, mis on ju küll selline noh, nii-öelda siis tavainstrumente ka sealjuures ka ei ole oluline, senine oskaks seda mängida. Näiteks pisukene kohanemise periood on muidugi oluline, aga ütleme siis nüüd teraapilise tähenduse saab see tegevus just nimelt ütleme eelkõige läbi niisuguse täiesti vaba improviseerimis, täiesti vaba eneseväljenduse, ma lihtsalt mängin lihtsalt panen ennast muusikasse panen muusikasse selle, mis minu seest parasjagu tuleb ja ja see, mida ma teen, see ees jällegi olen mina ise. Nii et see muusika, mida ma loon niimoodi spontaanselt, et see tegelikult nagu jällegi peegeldab mind ennast mulle tagasi jälle, loob võimaluse selleks, et, et ma jõuaksin endast paremale arusaamisele ja ja saaksin gladeks sügavamalt kogeda tundeid, mis minu sees on ja saaksin paremale arusaamisele sellest, mis mind siis valdab. Ühine muusika tegemine annab siis veel erakordsemat, jõu ja võimaluse iseennast ja teisi enda ümber mõista, kui me mõtleme ühismusitseerimisi, kui ansamblid esinevad koos vigu, koorid laulavad koos, mis on eestlastele ju väga omane see vajadus tulla kui Jüri seda kõik koos, ükskõik kui hästi või kui halvasti seda küll, et selles mõttes me eestlastena oleme õnnelikud, et öeldakse, et me oleme laulu vabas ja tõesti kas või koorimuusikast rääkides sellistes taidlus kooridest, keda on Eestimaa peal väga-väga palju. Ja inimesed käivad koos ju mitmel põhjusel tegelikult, et noh, eks üks eesmärk kindlasti on ka ikkagi ju kenasti laulda ja, ja see on ka suurepärane kogemus, kui sa lähed lavale või sa lähed sinna laulukaare alla ja, ja, ja sa laulad publikule, publik on rahul. Sa tunned, et sa saad hakkama, Kamaz oled sa oled millegi tõeliselt suurega hakkama saanud ja see kahtlemata tõstab enesehinnangut ja eneseväärtust. Et see on üks selline hästi oluline aspekt siis kindlasti ka see, see aspekt, et inimene, kes, kes kuulub mõnda koori või orkestrisse või ansamblisse tema olemasolu, selles on hästi oluline. Et võib-olla on näiteks mõni inimene, kes on eraelus selline hästi tagasihoidlik, ei julge ennast eriti kuskile pakkuda ja jääb tihti tahaplaanile, samas tunneb ennast halvasti tänu sellele siis ega ta seal seal selles kollektiivis ta ei pea ju Kärdi hääl telekas olema, aga samas ta teab, et tema hääl või või tema musitseerimine, et, et see, see on hästi oluline seal kogu selle laulu või loo esitamise seisukohalt ja, ja ta on omamoodi väärtustatud seda tehes, seal on hästi hea ja oluline tunne tema hääl ja tema hing. Just. Mulle meenub äsjases laulmise laule Kaarel olemisega üks ette kusagilt laulupeolt, kui minu hääl tuli välja selle peale, et kõik ümberringi tegid häält nagu ehmatasin ennast laulma, sest see võnge oli nii tugev. Ja see on võimas tunne. Muidugi. Aga laulude puhul võib-olla veel üks asi, mida maksab silmas pidada, on see, et lauludele sõnad ja sõnad ütlevad meile midagi. Ja läbi laulude me saame ka läbi käia seda, mis meie sees on. Et noh, kui me ise valime laule, suud laulmiseks, siis me saamegi valida sellised lood, mis, mis meile pole olulised, on antud elusituatsioonis ja ja ilma, et me peaksime seda kuidagi verbaalselt käsitlema või siis teadvustama mingisuguseid ebameeldivaid tundeid näiteks enda sees või, või, või sellist hingevalu, näiteks et selle saab tegelikult kõik sealt see või sinna laulu sisse siis panna, lauldes seda sõnumit, kogedes seda, mida, mida sa laul meile pakub. Selle peale tuleb mulle jällegi meelde, kui me kõnelesime, et inimene on ise piisavalt tark, et intuitiivselt valida kuulamiseks õiget muusikat, aeg-ajalt me ikka satume ümisema midagi või nagu öeldakse, et hakkabki kummitama. Kas see on ka märk sellest sisemisest häälest, mis praegu ütleb, et seda laul on vaja kummitada, et te peab nüüd natuke võnkuma sinuga kaasas? Ja no see võib nii olla, kuigi muidugi sisemine hääl teinekord ka väga tüütu olla, kui hakkab mingi mingi lugu kummitama ja kas keegi seda kuskil ümisenud samamoodi on kuskilt kauplusest läbi käies näiteks jäänud sulle külge kinni nii-öelda, et teinekord võib see ka pisut, et olla. Aga aga jah, need lood, mis tõesti kuskilt ei tea, kust nii-öelda tulevad siis, siis see võib küll olla märk sellest, et seda nüüd võikski kuulata meelde tuletada ka nüüd üks lugu, mis võib-olla jääb kummitama, ehk ongi hea? Ma usun küll, et see on hea või mitte, ei tea kostvaid jällegi ealisi plaaniga. Tänulik siin stuudios muusikaterapeut Alice Pehk ja toimetaja Tiina Vilu. Ja helid meie sees ja ümber saab selleks korraks läbi, aga tegelikult jätkuvad nad kogu aeg kõike head.