Armus raadiokuulaja. Mina olen preester Rein õunapuu. Ja ma tulen täna sinu ettesaatega, vaata, me oleme jätnud kõik ja läinud sinu jääl. Armas kuulaja. Täna ma tahaksin koos sinuga mõtiskleda inimese kutsumuse üle inimkonna õnnistegija järel, nii nagu käisid tema jüngrid. Jeesus oli oma eeskujuga näidanud et peale välja kujunenud argipäeva reaalsuse on olemas veel kõrgem reaalsus mille nimel tasub loobuda kõigest muust reaalsuse taotlemisel ideaal tuntuks kloostrite ja vaimulike ordude näol millel on palju erinevaid esinemisvorme. Kuigi ma ei ole pooltki nii hea jutustaja kui raadio kahes ajaloo tundi pidav Hillar Palamets tahaksin sulle anda kristlike kloostrite ja orduajaloost väikese ülevaate ja sedasama eesmärgil, et avardada sinu silmaringi ja võib-olla ka maailmakäsitlust. Kord küsis Peetrus Jeesuse käest. Vaata, me oleme jätnud kõik ja käinud sinu järel. Mis me saame selle eest? Jeesus vastas talle. Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud tema nime pärast saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu. Niisiis olid ka Jeesuse jüngrid käinud tema järel üksinda ilma perekonnata. Muukluse fenomen on tuntud paljudes nii elavate kui välja surnud religioonides. Kaiuda istlikus maailmas, kus Iisraeli rahvas austas ainsat jumalat tekkis teisel sajandil enne Kristust stseenide liikumine, nagu sellest tunnistab ajalookirjutaja Josephus Flavius. Basseinid ei abiellunud, vaid pühendusid rangelaskeesile ja sagedastele puhastusrituaalidega järgides nii vana testamendi eeskirju ja olles seega jäägitult jumala päralt. Et Jeesusel nendega mingit tegemist polnud, võib oletada ainuüksi sellest, et juba tavalised variserid heitsid talle ette. Ta sööb ja joob koos patustega. Siinide juures oleks igasugune vabameelsus kutsunud esile tõelise põlgus tormi. Ometi oli Jeesus tulnud tooma kõrgeimat tõde. Tõde, mis on ülem kui kõik mõistus. Jeesus ise ei olnud abielus. Tema õpilased küll enamasti olid. Kuid ajast, mil nad tema järel käima hakkasid, olid need oma perekonna juurest ära ning said ainult haruharva koju sisse. Aitäh. Kõige noorema apostli Johannese kohta on teada, et tema ei abiellunud Ki. Esimestel kristlikel sajanditel elasid kristlased tagakiusamise aegu. Koos käidi salaja kalmistuid ja katakombid muutusid kristlastele jumalateenistuste paikadeks sest sinna kogunemist ei pannud paganarahvaste kombed pahaks. Aga juba algusaegadel ei vast pöördunutelegi silma, et apostlid rändasid üksi. Nii peab apostel Paulus oma kirjas selgitama korintlastele, kelle hulgast mõned lausa oma abielu lahutama hakkasid. Nad ei keelaks end teineteisele muidu kui vaid kokkuleppel ja ajutiseks aga sedagi mitte käsuna, vaid soovitusena. Ta ütleb. Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu mina. Kuid igaühel on oma armuand jumalalt ühel, nõnda teisel, teisiti. Muidugi polnud siin tegu veel mingi kloostrieluga. Kuid abielust loobumise peale, mis oli kreeklastele olnud tundmatu, ei vaadatud kristlaste seas viltu. Kristlikku muukluse isaks peetakse kõrberakut pühanud. Antonius suurt, kes elas aastatel 252 kuni 356 Egiptuses. Tegelikult polnud ta mingi kloostri rajaja, vaid eeskuju paljudele teistele erakutele. Siiski tekkis tema kaasajal niinimetatud ana Corentide kolooniaid, kus erakud elasid lähestikku. Esimese tõelise kristliku niinimetatud Koinobiitide kloostri rajas samuti egiptuse päritoluga Püha Bahomius 320. aastal tabenniisi. Sõna klooster tuleneb ladina sõnast klaustrum mis tähendab suletud kohta. Need vennad elasid ühes hoonetekompleksis tegelikult ainult sellepärast et olla välismaailma eest paremini kaitstud. Et muu rahvas munki oma uudis himutsemisega ei segaks. Samuti selleks, et vajaliku töö jaotamise kaudu jääks igaühel palvetamiseks rohkem aega. Pühapäevahoius pole ainuke. Sel perioodil tekib temast sõltumata palju teisigi kloostreid. See pole juhus, vaid on tingitud kristlaste tagakiusamise lõppemisest. Kui varem oli iga kristlase elu tema usu pärast ohus siis nüüd kadus kristlase elust see pinge, mis enne oli jumala nii lähedale toonud. Siis otsustasidki inimesed, kes oma usku väga tõsiselt võtsid, siirduda kõrbeüksindusse, et seal pühenduda palvele ning võtta kõrbe ja kloostrieluraskused vabatahtlikult oma õlgadele. Järgnevate sajandite vältel levis erakus ka Euroopasse, Aasiasse. Idakirikus jäi püsima niinimetatud Antoniuse reegel mis tegelikult veel paljuski erakusest sõltus ja mis püsib teiste väga sarnaste kõrval kuni tänaseni. Läänes saab aga kloostri sajanditeks vägagi kirevate muutuste osaliseks. Otsa teeb lahti Benedictus Nursiast, kes kuuendal sajandil asutab maantee kas sinu mäele esimese uut tüüpi kloostri. Siit saab alguse niinimetatud vaimulik joodud tekkimine. Hiljem tekkib komet. Mungad kirjutavad oma nime järgi alati oma ordu nimetähed. Benediktiin idel on need tähed OSB, mis tähendab ordust. Sancti Benedicti Püha Benedictus ordu. Selle ordu asutaja poolt kirjutatud ordu reegel määratleb munkade elu kahe tegevuse vahel. Ora et labora, palveta ja tööta. Lisaks pidi orduvend andma vaesuse kuulekus, ei abi elutuse ehk kasinustõotuse. Aga kloostrielu ei ainult meeste asjaks. Juba mõned sajandid. Varem on tuntud ka jumalale pühendatud neitsite institutsioon. Läänes areneb sellest klooster juba kuuendal sajandil. Benediktiin naisordu ehk nagu neid hiljem hakatakse kutsuma. Teine ordu loodi kaheksandal sajandil. Kloostris koguneti teatud päevatundidel ühiseks palveks, millest on kloostri palvesüsteem saanud tunni palve või tunni liturgia nime. Palvetamine koosnes hümnina ja psalmide laulmisest. Meloodiad, mida tookord kasutati ja samuti nende esitusmaneer on katkematu, traditsiooniline, jõudnud meie aega. TÖÖ muutume ordude vaimse kutsumuse otseseks koostisosaks avas tee paljude uute orbude loomisele, mille arv ulatub tänapäeval mitme 1000-ni. Teise kristliku aastatuhande alguses tunti Euroopas nelja ordude põhitüüpi. Esimeseks juba mainitud Benitektiinid, kes tavalised, helistasid üksildasi maapiirkondi. Just see iseärasus tingis selle ordu hindamatu panus Euroopa kultuuri. Sest kloostrid jäid tihti sõjateedest kõrvale ning neist säilitatud kirjavara pääses hävingust. Teise aastatuhande alguses olid benediktiin jõudnud juba peret heita. Neist olid eraldunud rangemalt askees ja eluviisi otsivat systertlased. Muuseas needsamad, kes Eestis asutasid Padise ja Kärkna kloostrid. Kloostri ideaal oli haaranud ka linna vaimulikkonna. 1244. aastal loodud augustini. Koorihärrade ordu kogus kõik ühes linnas elanud vaimulikud elama ühe katuse alla peakiriku lähedusse, kust käidi hooldamas teisi linna kirikuid. Siit pärinebki mõiste Toomkirik. Toomus tähendab ladina keeles kodu. Kallineb toomkiriku kõrval on kord olnud kloostrikompleks, mis tänaseks on hävinud kui näiteks Riia toomkiriku kõrval võib seda näha, kuigi hiljem taastatuna. Toomkirikute tekkimine viitab ka tõsiasjale, et Lääne kirikus oli kõigi kaaludesse mitte kuuluvate ehk ilmik vaimulike tsölibaadi ehk abielutus muutunud praktiliselt ainukehtivaks. Rajal said kolmandaks ordutüübiks niinimetatud rüütliordut. Ordu rüütlid olid mungad, kelle tööks palvetamise kõrval oli kristlike valduste ja vallutuste kaitsmine. Nad magasid ühes ruumis nagu sõdurid. Sõjavarustus, hobune ja väljaõppe olid ordu poolt. Meile on kindlasti hästi tuntud mõõgavendade ordu ja niinimetatud saksa ehk teotooni ordu. Teotooni ordu muide sai oma nime Jeruusalemmas asunud hospitsist kus rüütlid saksa päritolu palveränduritele kaitset pakkusid. Teised ordud Maltalased Joan niidid, templirüütlid pärinesid peamiselt romaani rahvaste hulgast. Sellest siis katteutoolile teine nimi, saksa ordu. Nendesamade ristisõdade ajal idast läände levinud varandusejanuline nautlev elustiil tekitasid Euroopas vastu liikumise neljanda ordu tüvi ehk kerjusmunkade näol. Varast Jäkita loobumise kaudu rõhutasid inimese enda väärtust ülemaks kõiges tema parandusest. Nad elasid kirjamisest ja lihtsus tööst. Kõige kuulsemateks kirju Soldudeks on kahtlemata frantsiskaanide dominikaanid, kes kinnitati paavsti poolt peaaegu üheaegselt Francis skaanid 1209 dominikaani 1216. Kui Francis ka nende ridades tekitas palju segadust konflikt vaesuse, ideaali ja hariduse vahel. Raamatud olid tol ajal rikkuse sümboliks. Pühendusid dominiiklased, just nimelt haridusele. Peagi said neis paavsti lähimad nõuandjad. Dominiiklaste ridades tõusevad keskajas kolastilise filosoofia ja teoloogia suurkujud Albertus, Magnus jaak viina toomas. Aga paraku ka nii mõnedki suuringvisiitorid. Kerjus orgude juures tekib uus nähtus naisordudele ehk nii-öelda teistele ostudele. Lisaks luuakse veel niinimetatud kolmanda tordud mis on mõeldud ilmikele. See tähendab ka abielu inimestele. Kolmas ordu kujutab endast omamoodi fännklubi, mille liikmed saavad oma kodu kloostrilt vaimulikku juhatust. Lisaks eelmainitule Polnud ka eraklus päriselt kadunud. Esimese aastatuhande lõpus Luuakse kama tuulide ordu. 1084. aastal asutab Püha Bruno kartuslaste kloostri, mille mungad elavad eraldi väikestes õuega majakestes ja kohtuvad jumalateenistus Sekski harva. Muidugi oleks niinimetatud kontemplatiivse ehk kaemusliku ordu Didi mainimisel mööda minna Tallinna Pirita kloostri kaudu meile kõigile tuntud Birgitiinidest, kelle ordu loodi 1350. aastal. Idee oli revolutsiooniline Püha Birgitta tahtis luua ordu, kus munga ja nunnakloostri oleksid kõrvuti. Ordu mees haru jäi aga elujõuetuks. Kuid Belgitiinid ei lakka tänapäevani selle taassünni eest palvetamist. Kuueks muutuste ajaks vaimulike orbude ajaloos võib pidada kuueteistkümnendat reformatsiooni sajandit. Olnud, mis tekivad sel sajandil, teevad esimesi samme avanemise suunas. Ja samas teise haru kaudu risti vastupidi veel suurema sulgumise poole. Traditsioonilised ordut vaatavad läbi oma põhikirjad ja küsivad endalt, kas nad ikka elavad nende järgi. Nii haruneb Pennetektiirest lisaks keskajal tekkinud tsistertslaste ele. Katrapistide ordu. Karma niidid jagunevad paljasjalgset ekse, mitte paljuski algseteks. Francis kannid jagunevad koguni kolmeks. Konventuaalseteks. Peil rangemateks Observantideks ja kaputsiinideks, kes on siis kõige rangema reegliga? 1540. aastal saadik mõtlesime Slovi Cola poolt loodud jesuiitide ordu paavsti kinnituse. Jesuiitidel on lausa keelatud üheskoos oma tunnipalveid lugeda sest nad peavad olema suutelised igas olukorras üksinda hakkama saama. Niisiis omamoodi ordu maailma merejalaväelased. 14 aastat Is viidi ettevalmistusest, kulutan hariduse omandamise peale. Nii on ka loomulik, et elatise teenimiseks avavad nad ise koole ning saavad varsti nõutuks, kui odavad ja samas väga hästi ettevalmistatud õpetajad. Nad jätavad, mis siin ajalukku sügava jälje. Ning pole vist ühtegi teadvus, ala, milles mõni sõit poleks aegade jooksul mingi avastuse või leiutisega välja paistnud. Aga jesuiidid on teatud mõttes ikka veel vana tüüpi koorihärrade ordudega kokku kuulub nähtus. Siiski on iseäralik see, et jesuiitide ordu puudub naisharu. Läbi ajaloo on küll mõningaid katseid tehtud, kuid ordu reegel on siiski liiga karmiks osutunud. Niinimetatud vastureformatsioon, mis on siis katoliku kiriku reaktsioon luteri reformatsioonile vallandab uut tüüpi ordude laine mis leiavad oma kutsumuse sotsiaalses hoolekandes. 1590. aastal kinnitatakse Camiliaanide ordu mis valib oma ülesandeks haigete eest hoolitsemise. Päris uus niisugune tegevus muidugi ei olnud. Haigete vaenlaste eest hoolitsemine oli juba keskajal olnud paljude ordude kõrvaltegevuseks kuid peategevus oli varem ikka olnud palvetamine. Seitsmeteistkümnendast sajandist alates loodu. Tõesia vennaskondi ei kutsuta Ena murdudeks vaid kuuregatsioonideks sest nende eluviis pole enam nii rangelt luhtaseinte vahele surutud. Selguse mõttes eesti keeles võiks siiski rääkida kurdudest. Tekivad andur, mis peavad lastekodusid poiste või tüdrukute internaat. Nagu 1720. aastal Pauludele poolt loodud Pacianistid. 1732. aastal alfons Maria liugu koori poolt loodud redemp turistid ning tuntud pühakuid Johnny Bosco eestvedamisel 1878. aastal tekkinud selles jaanid. Siinkohal võiks mainida kapallutiinide kommunikatsiooni, kes tegelevad kirjastamisega. Muidugi nimetada kõikvõimalikke hoolekandega tegelevaid tõeskondi. Ära võiks märkida vaid Vincenti Paulust poolt 1660. aastal loodud Vincentiinide ordu aga nende võistkondade arvu, nagu naljatamisi öeldakse, teab ainult jumal taevas. Põhjus on selles, et paljud uued ordu lehkum, regatsioonid ei allu otse enam paavstile vaid kohalikule piiskopile. Ja see teeb igasuguse statistika väga raskeks. Sellest perioodist pärikum regatsioonidest on praegu Eestis esindatud Kohtla-Järve ja Narva koguduste juures töötavad Feritsiaanid ja Tartu katoliku kooli pidava tõed pühima Neitsi Maarja pärispatuta saamise kommunikatsioonist. Ristisõdade ja türklaste Euroopasse tungi peatamise järel 18. 19. sajandil kaotasid rüütliordu oma mõtte. Vanade traditsioonide toel muutusid nad aadel konna pärimisõiguseta võsukeste pansionaatideks ja käisid alla. Käesoleva sajandi alguses formeerusid pärast paljusid kriisiaastaid kas vaimulikest ordudeks või ilmik organisatsioonideks. Saksa ehk Diotooni kordus kus olid algusest peale olnud rüütlite kõrval orduvennad ja õed kaotati rüütlite haru täielikult. Ordu õed ja vennad tegelevad aga tänini edukalt peamiselt vanadekodude ja haiglate pidamisega ning on muuseas Saksamaal praegu kõige suurema kasvu korduv üleüldse. Samas muutusid näiteks Joanniidid ja Malta ordu hoolekandega tegelevate silmik organisatsioonideks. Nende olude liige ehk rüütel olla on tänapäeva lihtsalt auasi ega takista inimesel elamast oma tavapärast elu. Oli. See nii. Meie sõnani tormiline areng tõi kaasa muutused vaimulike orbude elus. Kaportestantelleeris hakkasid taas tekkima evangeelsed kloostrid. Mõni aeg tagasi sattusin Saksamaal käima haiglas, kus sain oma üllatuseks teada, et seda peavad mitu tissidest nunnad, halastajaõed. Kahtlemata on selle sajandi mitte katoliiklikest torudest kõige rohkem tuntud oikumeeniline besee vennaskond kelle peamiseks tegevuseks on suurte noorteürituste korraldamine. Noorte inimeste vaimne juhtimine. 1965. aastal jõudis lõpule katoliku kiriku ajaloos pöördelise tähtsuse omandanud sündmus Vatikani teine kirikukogu. See suuri reforme kaasa toonud foorum on jätnud ka vaimulikele õese vennaskondadele oma jälje. Pärast kiriku tekkinud organisatsioonid on ületanud kõigi seni tuntud orgude piirid. Sageli on nad oma nime poolest ilmik organisatsioonid, kuid neis säilib võimalus anda abi, elutuse tõotus ja seega sisuliselt munga või nunna elu elada. Ära võiks mainida Opus Dei, Neugate Humenaadi fokulaarid. Tänased liikumisi on teisigi. Muidugi on paljud neist organisatsioonidest alles kujunemisjärgus, nii et on raske öelda, mis neist kunagi saab või järele jääb. Nägime arsenali teene. Kui Lääne-Euroopas ringi rännata, näeb tänavapildis munga ja nunnarüüd järjest harvem. Ja kui, siis peamiselt just vanemate inimeste seljas noore murdu rahvas helistab käia tsiviilriietes. Uuematel õest ja vennast konnadel polegi enam mingit erilist riietust. Paljudel sotsiaalse tegevuse kordadel pole enam järelkasvu, sest koolid ja hoolekandetöö on nüüd enamasti riiklikul finantseerimisel ning nunnade pool tasuta tööjõudu enam nii tungivalt ei vajata. Pealegi eeldab tänapäeva maailmas elamine hoopis teistsugust vaimu kui varem. Surnud ei oska sellega arvestada ning kaotavad järelkasvu. Kuid vaatamata tänapäeva maailma sekulariseerumisele on just vanad maailmast eralduva tordud kestvalt noorte inimeste huviorbiidis. Ligi 1000 või isegi üle tuhandeaastase traditsiooniga ordudel on tänapäeva inimestelegi midagi pakkuda. Mida lärmaka maksja rahvarohkemaks muutub maailm, seda enam leidub inimesi, kes otsivad rahu ning maailmast eraldumine ei ole võrreldav enese elusalt matmisega. Vastupidi just maailmas mattub inimene tänapäeval elusalt rohkete heaoluühiskonna probleemide kuhja alla, mida ta lõpuks ei suudagi lahendada. Kuigi nii mitmedki hoolekandega tegeleva tordud tulevikus ilmselt välja surevad on hoolekandel ka niisuguseid aspekte, mida on palgatööjõuga väga raske teostada. Näiteks ära unustatud ning hüljatud haigete vanakeste otsimine ning nende eest hoolitsemine. 1946. aastal emade reisija poolt loodud tegev armastuse saadikute võistkond alustas surijate haigete eest hoolitsemisel kalkuta vaestekvartalis. Peagi sai kõigile selgeks pess lummid. On olemas ka heaoluriikide linnades ning riigil on nende inimeste aitamist väga raske palgatööga organiseerida. Kes töötab ühiskonna heidikutega, saab sellega hästi hakkama vaid siis, kui ta teeb oma tööd südamest kutsumusega, mitte raha eest. 1992.-st aastast alates töötavad ema Teresa õed ka Tallinnas. Niisamuti pole kadunud paljude peamiselt vanemate inimeste soov kelle elutarkus on skepsist üle saanud, ravida end ja veeta oma elu viimased aastad vaimuliku ordu poolt peetud haiglas või vanadekodus. Ma loodan, armas kuulaja, et mu tänane teema avardas veidi su silmaringi. Ma loodan, et sa hakkad paremini nägema, et mitte kõik, mis ühiskonna suurema osa tõekspidamistest see on normaalsusest kõrvale kaldub, ei ole alati hullumeelsus. Paratamatult juhtub vahel ka nii, et taevast autodes algab tee katuselt ja lõpeb keldris. Kuid ilma usuta paremasse maailma ilma ohvriteta ei ole ka neid, kes jäägitu pühendumise kaudu avavad uusi perspektiive uusi teadmisi aru saama mitte ainult maailmaruumist Jayne algosakestest, vaid ka inimese vaimusügavusest. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet. Vaata, me oleme jätnud kõik läinud sinu järel. Laulmas, kuulsite aatuse, saare Apostlik-Õigeusu munki. Moskva kirikukoori Nikolai Modviv juhatusel. Benedicti munki, sant morissi, issand Mori Jakler voo kloostrites. Ning prantsuse koori lektid son tööstele joon. Stuudios oli preester Rein õunapuu. Nii nii ta. On ka me nii, nii. Nii. Nii ka. Saada.