Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Minu nimi on Mikk Sarv. Tänases saates räägime kihelkonnapäevadest ja Uku Masingu aastast Rapla maakonnas. Meie saate juhatas sisse Pariisi Gregoriaani koor Jaan-Eik Tulve juhtimisel. Ja avalauluks oli kirje Leisson. Plaat, millelt see laul on võetud on pühendatud tsistertslaste ordu 900.-le aastapäevale. 10 korda väiksemale aastapäevale on pühendanud tänavuse aasta Rapla maakond nimelt Uku Masingu 90.-le sünniaastapäevale. Uku Masingu aasta sündmuste kaheksaks kulminatsiooniks möödunud suvel oli Rapla kihelkonnapäev Madli päeval 22. juulil ja Uku Masingu sünnipäeva sündmused. Uku Masingu sünnipäevasündmustest on meil varem luterlikus tunnis jutt olnud kuid täna keskendume kihelkonnapäevale. Kihelkonna päeval kanti ette mitmeid Uku Masingu sõnadele loodud heliteoseid esimest korda ja tänases saates on meil ka võimalus osasid nendest kuulda. Kuid kõigepealt tuleme kihelkonnapäeva ja kihelkonna mõiste juurde. Kihelkonna mõiste on midagi, mis ühendab meie väga vana ajalugu meie muistseid, arusaamisi, õigusest ja tõest. Ja meie elamist ja olemist kirikus, jumala sõnas. Kõik me teame, et sõna kihla vedama või kihluma on seotud kahe inimese omavahelise kokkuleppega. Samamoodi on soomes kihla, kumba tähendab piirkonda kus mõistetakse kohut, kihla, kumb ta on nimetatud käraja piirkond. Käraja tähendab soome keeles kohut ja see on piirkond, kus kohal inimesed omavahel tulevad ja teevad asjad selgeks. Eesti üks kuulsamaid kärajatel muistsete arupidamiste paiku on Raplas Rapla lähedalt Raikkülas üsna lähedal sellele paigale, kus sündis Uku Masing. Rapla ümber on kuus seitse kunagist Padise tsistertslaste kabelit. Üks nendest on olnud Raikkülas, teine on olnud samas vallas Kabalas. Ja see oligi põhjuseks, miks valisime saate avalauluks ja samuti ka edasigi meie saadet toetama systertslaste muistsed Gregoriaani laulud. Kuid edasi kuulame Raplamaavanemalt kalle talvistelt, mida tähendavad kihelkonnapäevad ja miks neid on mõtet ylesse pidada. See on jah, uus traditsioon ja tekkis peal või vabanemise momendil kus rahvas oli aktiivne ja, ja tol ajal oli eestlane taasrahvas kokku kutsuda ja püüda tulevikku vaadata. Nüüd on ta muutunud juba traditsiooniks ja täiesti loomulikult on määratletud oma paikkonna identiteet Teet oma kultuuritava. Ja see nõuab edasiarendamist. Kihelkonnapäevadel võib olla esmane ülesanne ongi seal paikkonna kultuuritraditsioonide jätkamine läbi inimeste, et kes elavad seal kohapeal, aga väga palju kihelkonnast pärit inimesi elab üle Eestimaa või isegi veelgi kaugemal. Ja nende päevade raames nad tulevad kokku ja saavad täiendas ta oma mõtetele saavad selle paikkonna tavade jätkumisest ülevaate, et seda kanda ükskõik kus Eestimaa paika ja et see kultuuritavatraditsioonid elaks ja, ja areneksid. Nii nagu maavanem Kalle Talviste nimetas, on kihelkonnapäeva ülesandeks rahvas kokku liita ja üheskoos tulevikku vaadata. Uku Masingu looming on ühendanud vaimus väga paljusid aegu. Ja imepärane on tema võime kaasa elada ja kaasa tunda väga kaugete maade rahvastele, aga samuti ka väga kaugete aegade inimestele. Rapla selle aasta kihelkonnapäevaks valmis helilooja Mart Siimeril teos Uku Masingu tekstile. Valge laeva laul. See laul kanti esimest korda ette Rapla kirikus. Kihelkonnapäeva õhtul. Esitajateks oli autor orelil sopran Kaia Urb, bariton Mati Turi ja Alt flöödil Monika Mattiisen. Valge laeva laul jutustab meie eestlaste imelisest võimsast visiooni. Tajumisvõimest unistusest võib-olla põletav unistus valges laevas paremast ajast ja tulevikust on meid suutnud kanda läbi tuhandete aastate. Ja selle igatsuse selle unistuse on imepäraselt valanud sõnadesse Uku Masing ja omakorda edasi helides helilooja Mart Siiner. R-ide. Pole hoolivat. Näevad. Aga point? Avavees ja tähtava pooleni Saara Jaa? Jaa. Jaa. Maran. Teine on meil Rakkudes rapsudes murdub pooleks koorega. Mees. Nii kõlas siis valge laeva laul, mis oli loodud Uku Masingu aastaks ja esimest korda kanti ette Rapla kirikus kihelkonnapäeva õhtul. Rapla kirikus on võimalik tunda, kuidas muistsed ajad kajavad kaasa, kui seal ilusat muusikat tehakse. Ja seesama kaasa kõlamine kaasa kõlamine jumalaga, nii et jumal on meis ja meie oleme jumalas väljendus ka Uku Masingu aasta kirjandus loomevõistluse ühe esimese auhinna. Palliste Kaiust, samuti Rapla maakonnast. Oma sissejuhatuses võistlustööle kirjutata võimalust, et igast inimesest võid saada jumal on kaks aastatuhandet järjekindlalt taunitud Nikleidikute kui ilmalike inimeste seas. Niisugust mõtlemist on peetud suisa hulluseks. Minu arust ainult sellises maailmakäsitluses lähtudes saigi Uku Masing areneda sääraseks mõõtmatuks meheks, nagu ta oli ja on. Sellelt tasandilt arenes temas edasi juba elusama eluvajadus. Ning kõik valdkonnad, mida ta oma elu jooksul käsitles, on kuidagi seotud ka tolle mõtte ja võimalusega. Nüüd, mil valgu ja Raikküla nõidade järeltulijat järjest rohkem avaldatakse kirjanduses ja teda austatakse postuumselt ka laiema üldsuse seas. Tahaks väga loota. Ta, et rääkides Masingust, ei piirdutavaid tema tagantjärele ülistamisega vaid peetakse hoopis silmas võimalust igast inimesest võid saada jumal. Nõnda tahtnuks temagi. Ja tuleme nüüd ühe päeva võrra ettepoole Rapla kihelkonnapäeva eelõhtusse. Kui enne südaöötundi kõlas kirikus Tõnis Mägi laul ja saatjaks diale klaveri, mida ta ise mängis, oli sopransaksofonist Raivo Tafenau. Ja kuulame Tõnis Mägilt ühte Eesti kõige kaunimaks sonetics peetud laulu. Ühel kaunil päeval. Ja juuli 1999. Veel üks lugu Uku Masingu tekstile. Ühel kaunil päeval. Üledele kummukile. Pöördunu laevakarvapilvega ala. Ja tuled õitsevad mu maja tala. Heido Remmel meisena jäikegaeva. Ning päevarajalise kannuga. Eesti luterlik tund. Mina olen Mikk Sarv ja me oleme Uku Masingu aastas ja Rapla kihelkonna päevas. Äsja kuulsime Tõnis Mägi esituses laulu ühel kaunil päeval. Ja räägime edasi Uku Masingu aasta loomevõistlusest. Kaiu õpetaja Tauno Kibur tegi oma võistlustöös ilusa ülevaate Uku Masingu käsitluses tuulest. Nimelt Uku Masingu käsitluses tähendab tuul vaimu jumala vaimu, mis kõneleb läbi inimese, kõneleb inimesega. Sama tähendus on tuulel ka vanas testamendis. Tauno Kiburi. TÖÖ toob ülevaatlikult esile tuul vaimu tähenduse vanas heebrea keeles, samuti heebreakeelsetes tekstides, samuti ka kreeka keeles. Ja oma töökokkuvõttes kirjutab ta. Sest jumala hingeõhk on kõikjal ja neile, kes hingavad teda endasse tema on tõotanud igavese elu ja rahu, millele ei pea olema lõppu. Jätkates oma kokkuvõtet kirjutab Tauno Kibur aga nelipühade eeli ma küsin endalt, mis on tuulesõnumitena, kas teda on vajagi? Sest meil on ju siin kõik hästi korraldatud seda vaimu iidsetest aegadest saadik on olnud pärast eksiili pärast Paabeli vangipõlve, Juudalased läksid tuule vastu kõvaks ning põlgasid ta ära. Prohvet Sakarja raamatus seisavad kurjad read 13. Kolm ja sünnib, kui keegi veel prohveti kombel räägib, et tema isa ja ta ema, kes on sünnitanud, tema vastu, ütlevad sa ei tohi ellu jääda, sest sa räägid valet Jehoova nimel. Sedaviisi sai siis sedaviisi Sabolotni. Sest tuul toob mässu mässusele, sina otse maailmakorra vastu, sest siinne kord ei ole jumalast, vaid on inimesest. Kui me oleme hädas narkomaanidega ja tegeleme tagajärgedega, et mis viletsus endaga toob kõik kaasa ja ealeski küsi põhjuse järgi siis me ei saa neid ka mõista. Ma ei taha nähtus kui sellist kaitsta, vaid ütelda, et praegune ühiskond on eksinud ära ja sellega koos ka igasugune kasvatussüsteem. Kui räägitakse edust või edukusest, siis räägitakse puuslikes, tehakse pettust, sest neil mõistel pole mingisugust katet. Tähtis on ainult, et igast inimesest saaks ühiskonna mutrike. Aga kõik need mõisted, ühiskond, riik, inimkond ei ole midagi, kui ei ole inimest. Kes see aga on, sellest on rääkinud need, kelles on puul. Ja sellest rääkis Jeesus rääkis paljudele, kuid vähesed kuulsid, kui pole inimest, siis on vaid kariloomi või hunnik suure masina osasid hästi õlitatud ja nii. Aga jumal mässab niisuguse vastu ja ta tuleb Maruna üle lageda maa. Et inimene mõistaks, et seda ei tule karta. Et jumala inimese ära rikub. Ta rikub ära seltskonna eetika ja muu taolise. Jumal teeb inimese uueks, teiseks teeb õigeks. Seal pole enam tegu eetikaga eetikas on õiglus, seal on tegu müstikaga, salajase, mitte mõistetavaga. Jumala inimene on maailma tõeline alustugi on harmoonia. Tan kiituselaul loojale ja loodule. See on inimese siht. Sellepärast ta mässab, sest tuul kõneleb temaga ja kutsub. Uku Masingu loomevõistluse teise auhinna sai Tartu ülikooli teise kursuse semiootika üliõpilane Evelin Poll. Uku Masingu elu ja töö viies haikus. Meeldisid eriti mõned neist esimene lapsepõlvest. Viletsad silmad jätavad palju meelde, vaatavat läbi. Järgmine on valgustumisest, vaatas puud, kuni puu vaatas vastu. Sellest peale ta nägi. Ja kolmandaks tööst. Nii suur igatsus koju. Seda peab laulma kümnetes keeltes. Ja viimane luulest sõnadest läbi imbub üks pilt alati õitse vastlillest. Uku Masingu aastaks lõi uusi laule ka Tartu vanamuusika ansambel Via Sonora koos lauljatar Anne maasikuga. Kuulamegi järgnevalt laule ja Sanoralt ja Annemaasikult. No ootel Crukogul. Joogia. Nii kõlas via Sonora Janne maasiku muusika Uku Masingu sünnipäeva eelõhtul, selles samas Eesti ainsas kahe torniga maakirikus Rapla kirikus. Uku Masingu aasta otstarbekuse kohta küsisin taas maavanem Kalle talvistelt mida andis Rapla maakonnale Uku Masingu aasta. Jah, võib-olla küsimus selliselt asetatud ongi väga raske vastata, sest midagi konkreetset käegakatsutavat ju sellisel üritusel olla ei saagi vaid see ongi kaudne mõju, nii nagu ühel kultuuritraditsiooni säilitamisel, jätkamisel ja arendamisel, nii ka ühe suurmehe tegevuse loomingul, mis on aastatetagusesse perioodi jäänud selle uuesti üles äratamisel, ei saagi otsest mõju olla. Aga see kaudne mõju selle kaudu, et taas ka kaasaegne noorus ja, ja kaasaegsed inimesed saaksid ülevaate suurmehe loomingust seda edasi arendada läbi ESC võistlustele muusikakonkursid ja, ja nii edasi. Sellel on kahtlemata mõju tulevikku ja ka kindlasti avastada. Nii nagu tavaliselt suurmeeste puhul ongi, et nende looming nende eluajal ei leiagi nii palju tunnustamist ja tähelepanu ja, ja ka võib-olla rakendamist vaid see toimub ikkagi läbi aastate, siis kui. Tavainimene jõuab samale tasemele, kui kui suur mees on olnud aastakümneid tagasi? Uku Masingu aasta on andnud ligi paarkümmend heliteost, mis suuremas jaos on küll ette kandmata, vaid paar. Lugu kõlas kihelkonna päeval ja on andnud ka 62 tööd loomevõistluse tulemusena. Kas võib öelda, et järgmisse aastasse läheme kindlama enesetundega et rapla maakonnas teatakse, kes on Uku Masing ja nüüd on ta meie jaoks olemas? Ning kindlasti hulga rohkem inimesi tead temast, aga võib-olla see ei olegi niivõrd tähtis, et teaks täpselt, kes oli Uku Masing. Palju olulisem on see tema looming, tema uuringud, et need jõuaks rahvani ja katsetatakse nii tänapäeval ju tulevikus ära. Loomulikult on ka iga suurmehe sünnikoht saab ka selle kaudu tuttavaks, kui tutvustame üldsusele selle mehetegusid ja loomingut. Ja kindlasti on meil maakonnas veel väga palju selliseid inimesi, kes aastakümneid tagasi on aktiivselt tegutsenud midagi loonud, aga, aga praegu on see unustuse hõlma sattunud ja sünniaastapäevad noh ka võib-olla surma-aastapäeval ongi see tähtpäev, kus oleks vaja mõni tolmunud asi välja tõsta ja üldse seal teada anda ja siis selgub, et see see toodang või, või looming ei olegi üldse tolmunud, vaid on ääretult kaasaegne, hoopis tulevikku vaatav. Kas võib öelda, et Raplamaa missiooniks on Raplamaa südames oleva muistse Harjumaa vaimusuuruse uuesti nähtavale toomine ja selles vaimupärandi hoolekandmine? Kahtlemata see on ka meie maakonna arengustrateegias käsitletud teemad, et selline piirkond, mis ei paista silma loodusliku atraktiivsus õige ja, ja ei paku huvi otseselt turismi alal siis ongi oluline ajaloost väljadest need perioodid, need inimesed, kes sellel paikkonnas on kuulsust ja tähelepanu tõstnud aastate jooksul. Nõnda kõneles Uku Masingu aastast Rapla maakonnas Rapla maavanem Kalle Talviste. Uku Masingu aasta loomevõistluse teine esikoha saaja, Pedagoogikaülikooli üliõpilane Jaan Tootsen lõpetas oma töö. Nõnda. Vello Salum on ütelnud, et ainuüksi Masingu nägemine andis teise tunde, et on võimalik ka teisel pinnal. Muutus on eluliselt vajalik oma MINA parandamine, sama mina poolt loodud hindaja abil ei too tulemust. Seeläbi võib temast heal juhul vormide, vaid ümbritsevate jaoks targa ja särava inimese kelle kohta juuresolijad ütlevad vaata kui tore ja hea inimene ja milline huvitav isiksus. Kvalitatiivne muutus kaasneb ikkagi vaid tollest kokku klopsitud minast loobumisega. Ükskõik kui heade kavatsustega taga kokku on pandud. Kui mina kaob, jääb järgi vaid igavene hulk kur, kes silmitseb seda maailma heatahtlikult naeratava pilguga. Mulle meeldivad sümbolid, mis mingil moel viitavad tüli reaalsetele asjadele, näiteks mobiiltelefon või internet, kasvõi suvaline pangaautomaat, millesse öösel võõras linnas mööda lähed. Korraga sa tajud, et maailm on tervik. Kõik pangaautomaadid on omavahel ühenduses, kõik on ühtses korrastatud süsteemis. See, et me praegu suudame liikuda vaid skeemil, on ületatav. Aga isegi see skeem näitab, et tervikut haaratan, võimalik, tuleb end vaid piisavalt tundlikuks töödelda. Et oleks võimalik võrgu kaudu kõiksust hõlmata. Selleni jõudmiseks on vaja end lahti rebida tervemõistuslike mõtteskeemidest selles kammitsevast maailmatajust eeldabki intensiivset tööd enda kallal. Kuid samuti ei tohiks unustada seda paradoksaalset seika, et liigne taotlus mistahes asja saavutamisel võib tulemuseni jõudmist isegi takistama hakata. Õppige, muuseas lõdvalt niisama nagu hingata, soovitab Maasing kirjades Salumile. See kergus ja lõtvus ei välista sugugi intensiivsust. Vastupidi see just annabki vajaliku keskendatud valmisolek on peamine, valmisolek asju põhjani mõista pühenduda. Vello Salum kirjutab. Uku Masingu allkirigi oli algas ristiga, siis oli nimi ja lõppes ristiga. Et see aeg, mis meile on antud elada, on ikkagi piiratud ja seda tuleb intensiivselt ja arukalt ja asjalikult kasutada. Uku Masing kirjutas inimese ehk mõistliku olengi elu ülesandeks ehk sihiks ehk elu mõtteks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem teadlikum ärkvemal. Eilsest. Sama püüd elusamuse poole on Rapla kihelkonnas kõlanud läbi muistsete tsistertslaste kabelit, et juba enam kui 700 aastat. Meie tänases saates kõnelesime Uku Masingu aastast Rapla kihelkonnas Rapla maakonnas. Stuudios oli Mikk Sarv. Ja saate lõpuks kuulame Pariisi Gregoriuse koori esituses muistsete tsistertslaste laule. Koori juhatad Jaan-Eik Tulve. Eesti luterlik tund.