Ja tera laupäeva hea vikerraadio, kuulaja ning rahvateenreid võtmas jälle ühte väga põnevat nädalat kokku. Aga kindlasti ei ole põnev nädal veel läbi saanud, sest meil on ees Eesti laulu com kurss ka Oscari gala on kindlasti see, mida nädala lõpust on oodata, nii et neid erinevaid sündmusi on palju, mis ilmestavad seda nädalat, et veel ka edaspidi. Aga seda huvitavate sündmuste ja teemadega nädalat on siin rahvateenrite stuudios kuku võtmas. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev ja Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime nii välis- kui sisepoliitikast. Ja noh, tõenäoliselt peame tõdema, et tõenäoliselt järgmine nädal tuleb veelgi huvitavam ja, ja võib arvata, et me oleme seekord olukorras, kus nädal pärast valimisi või see esimene päev pärast valimisi võib-olla veelgi huvitavam kui kui valimispäev ja valimistulemus sellepärast et, et isegi kui meil on valimistulemused selged, siis tänaste arvamusküsitluste järgi võib olukord muutuda muutuda veelgi huvitavamaks, sellepärast et siis tekib küsimus, et millistel alustel ikkagi koalitsioon moodustatakse, aga, aga enne, kui me nii-öelda nende teemade juurde jõuaksime, puudutaksin aga seda, et hääletamine on käima läinud. Ja hääletada saab siis meil Eestis juba tervelt 11 päeva ja praegu saab eel- ja e-hääletada ja, ja sellele lisandub siis veel hääletamine ainult jaoskonnas. Ja, ja siis ka veel põhivalimispäev esimesel märtsil nädala pärast pühapäeval, et neid võimalusi hääletamiseks on, on väga mitmeid. Aga kui ma nüüd vaatan, et milline on olnud valimisaktiivsus, siis ma pean ütlema, et järjest rohkem antaksegi hääli ja kui hinnata, et palju on siis praegu pisut rohkem kui kaks päeva pärast hääletamise algust ei hääli andnud siis üle 65000 inimese, see on, see on rekordiline ja see on muljetavaldav, et nii palju inimesi on otsustanud siis e-hääletamise kasuks, et, et kindlasti noh, ma arvan, et pärast neid valimisi enam e-valimistega seoses nagu väga laia diskussiooni selle üle, et kas ja kuidas e-valimised, et seda enam ei teki. Jah, aga seda vist ei ole ka juba praegu ma vaatan nende valimiste ajal, et isegi Keskerakond on, on leppinud tõdemusega, et inimestele meeldib, kui e-kanalite kaudu oma häält anda. Võib-olla üks teema, mille üle võiks selle e-hääletuse populaarsusele tulevikus debateerida, on see, et kuidas reguleerida valimiskampaania tegemist sellepärast et praegu on, on ju piirangud, eks selle valimis päeval, mis on välja kuulutatud, esimene märts, aga nagu suur osa inimesi teeb oma valiku ära juba juba varem ja võib-olla pole mõtet esimesel märtsil neile rangelt neid kampaania reegleid. Paika panna ehk siis sa tahad öelda, et valimispäeva kampaania reegleid võiks leevendada, arvestades seda, et märkimisväärne osa inimestest hääletab niikuinii juba juba enne valimispäeva ja ja, ja noh, selgelt mõju olukorras, kus, kus üks või teine inimene on võib-olla mõjutanud, kuigi sellega on üks huvitav olukord, ei tee häält saab veel ka muuta. Võib ühel hetkel olla mõjutatud ühe inimese poolt ja siis jälle teise poolt, kuigi millegipärast siiski arvan, et et neid inimesi, kes oma häält muudavad, neid on ikkagi väga vähe. Tervist, mina olen Sulev, ma just mõtlesin sama aspekti peale, et neid kampaaniaid, mis jätavad sellised kõige suurema paugu lõpu lõpuks nädalaks viimaseks nädalaks, et need on. Need on, ei saa öelda, et läbi kukkunud, aga nad ei saa kindlasti sellistes teksti. Sest ikkagi praeguseks peaaegu 66000 inimest, see on väga suur arv. Eelmisel korral peaaegu 141000 inimest hääletas elektrooniliselt, see oli 2011. Et tookord oli neljakordne kasv, praegu nii nii suurt kasvu ei näe, muidu peaksid kõik inimesed praktiliselt nagu elektrooniliselt hääletama. Ja ikkagi, võlu on ju selles, et sa käid valimispäeval seal seal kasti juures. Mõnes riigis lihtsalt on selline komme, et siiski enamus eestlasi käib ka seal. Mina olen kahevahel, kas minna sinna hääletada kodus kodust on äärmiselt mugav. Ma arvan, et eestlaste mugavus on üks põhjusi, muuseas, miks? Miks? See noh, heal juhul minut võib-olla ei kulu, kui sa tead, kelle poolt ka veel hääletada, siis sul kulub võib-olla isegi veelgi vähem. Jah, aga muuseas, siin tekib jällegi järgmine küsimus, et kui me vaatame kõikvõimalikke neid Populaarsustabeleid, mida sellel nädalal ka Postimees avaldas, et kelle poolt te siis oleksite valmis hääletama ja siis seda reaalset hääletamissituatsiooni, kus sa võtad lahti selle nimekirja, kelle poolt oma ringkonnas hääletada saad, siis need pildid on natukene erinevad. Et võib-olla sa ei leiagi enda ringkonnast sulle meeldiva partei kandidaatide seast, neid, kelle poolt sa tahaksid hääletada. See on muuseas huvitav, et sa juhtisid tähelepanu sellele, et selline küsitlus võiks ka tulla, et siit siit kumas läbi soov näha näha seda, seda pilti ka, et kui, kui meil oleks reaalne valimissimulatsioon koos nimekirjadega, milline see olukord oleks siis ja ma tean, et Postimehel on selline küsitlustulemus, aga see tuleb järgmise nädala keskel. Et sinna läheb veel natukene aega, kuigi Postimehes on ka avaldanud nüüd kõige viimase Emori küsitluse 500 inimest ukselt uksele ja, ja siis seal ütleme, kuskil seitsme-kaheksasaja juures on neid inimesi, kes on veel interneti teel oma oma seisukohta avaldanud ja, ja selle põhjal nad on pannud erakondade toetuse paika ja ja, ja noh, siin sellest Postimehe tabelist tuleb välja. Et väga suuri muutusi ei ole, et kõige suurem muutuja on olnud või muutus on olnud konservatiivsel rahvaerakonnal, et nemad on tõusnud siis varasema Emori küsitlusega võrreldes viielt protsendilt üheksale protsendile, teistele jääb see kõikumine veaprotsendi piiresse seal kahe-kolme protsendi juures. Et et siin on ka keskerakonda jäänud 22 protsendi peale pidama ja ja, ja seal ei ole üldse muutusi olnud, et et kui nüüd hinnata nii turu-uuringud kui ka Emorite hinnata juba seda trendi, mis siin on pikaaegselt näha, siis siis valdavalt tundub, et jõuvahekorrad enne valimisi on paigas ja nüüd on lihtsalt küsimus selles, et kuidas üks või teine erakond suudab selle lõpuspurdi ajastada ja kas ta suudab veel lõpuspurdiga veel kedagi mobiliseerida, välja tulema. Ja tegelikult ma arvan, et et mis need küsitlused viitavad, et me võime saada nelja erakonna asemel kuus erakonda parteisse, aga ma arvan, et ma mürki selle peale ei võtaks ja see on seesama, mida sulab viitusse põhjus. Et kui sa vaatad nagu konkreetselt seda ringkonda ja hakkad seal tegema valikuid, siis ikkagi nii EKRE kui, kui vabaerakonna ja veel nende teiste väiksemate erakondade puhul on see häda, et see pink on ikkagi üpris lühikese valikus, hakkad võrdlema suurte erakondade puhul siis võib see otsus nagu kalduda seesama vabaerakonna puhul siiski, et vaata nüüd nimekiri üle, et seal oleks paarkümmend tuntud nime. Kellega, kellega nad nad kindlasti tahavad, tahavad edukad olla ja, ja see, kui sul on ikkagi juba paarkümmend tuntud nime ehk siis igas ringkonnas paar tuntud nime, see peaks juba nende võimalusi parandama. EKRE'l on see olukord natukene kehvema, vaatasin EKRE nimekirja üle. Ma ma leidsin alla 10 nime, kelle puhul ma võin öelda, et ma tõesti neid inimesi tunnen ja tean ja, ja, ja ma oskan, oskan ka nende inimeste kohta midagi midagi öelda. Et EKRE puhul tuntud inimeste osakaal on siiski väiksem kui vabaerakonna puhul ja aga kui me vaatame ülejäänud nelja parteid, siis me leiame veel rohkem tuntud inimesi ja teine hein, aga ma just räägime nendest kahest väiksemast erakonnast. Küsimus selles, et, et kas see tuntus nagu noh, kui palju see nagu mõjutav, eks, et et vabaerakonnas muide, Peeter Volkonski, Merca Ain Lutsepp, kes nad on tuntud, aga kas ma nagu sinna valimiskloppini minnes noh, kas ma annan nendest hääle või ma annan mõne juba kogenuma poliitiku eest, et see on ka nii-öelda küsimus, aga siin on üks hoiatav näide. Rohelistest sekt, rohelised tulid aastal 2007. Parlamenti, neil oli üks selline suur idee, säästev areng, looduse hoidmine, keskkonna hoidmine ja kõik ülejäänu, mis sealjuures oli, see oli nagu tundus, et teisejärguline ja Ta jäigi selle ühe ideeparteiks, ülejäänud ideedest oli suhteliselt heitlik. Vähemalt mulle jäi lõppude lõpuks selline mulje. Ja sama asi on ka selle vabaerakonna ja võib-olla ka EKRE puhul, et nad Nad on justkui protestiparteid. Aga mind ei huvita see, et ma tahan kellegi vastu protestida, mind huvitab see, kes Eestit edasi viib. Ma tahaksin nagu mitte vastuhäält anda, ma tahaksin poolt häält anda. Jah, aga ma vaatan siin Postimehe küsitluses ka ka seda, et milline on siis nende küsiti või selle viimase Emori küsitluse järgi siis inimeste teine eelistus, et kui nad, kui nad ei valiks ühte erakonda, milliste erakonda nad valiksid ja sotsiaaldemokraadid ja IRL on siis üleval kaalukalt kõige suurem valik, teiseks eelistuseks, et nende poolt hääletaks lausa 40 protsenti teise eelistuse puhul siis EKRE puhul on see 5,1 protsenti vabaerakonna puhul 12, et nemad jäävad juba oluliselt alla, reformierakonnal on ka seal väga väike ja ka Keskerakonnal on, see on see üleüldse väike, et tundub, et Keskerakond on ikkagi väga hästi oma inimesed mobiliseerinud 4,7 protsenti oleks siis ainult Keskerakond, teine eelistus inimestel, kui, kui nad oskaksid seda seda välja tuua, kui, kui nad ei hääletaks selle erakonna poolt, kelle poolt nad tahaksid hääletada, nii et, et siin, sotsidel ja IRL-il kindlasti on võib-olla see, see arenguruum võimalusel veel kõige suurem, kui nüüd hinnata seda, et, et siin nii-öelda meil see teine seal on välja toodud, aga, aga Aivar, ma tahaks natukene sinuga siin arutleda teemal, et Äripäev soovitab järjekordselt hääletada ühe erakonna poolt ja, ja kui ma nüüd vaatan, et kelle poolt te olete soovitanud hääleta küll te olete soovitanud hääletada Res Publica poolt ja sisestan Reformierakond, siis on olnud seal ka Isamaa ja Res Publica Liit. Ja nende soovitada, et hääletada vabaerakonna poolt, et eelnevalt see siin just rääkisid, et vabaerakonna nimekirjas on võib-olla tuntud nimesid, kes ei pruugi olla alati võib-olla nii-öelda just selles konkreetses küsimuses need inimesed, kes, kes hiilede punkti paneksid, aga, aga, aga oskate põhjendad ära, et miks siis Äripäev ikkagi otsustas. Et, et et te toetate vabaerakonda oma oma juhtkirja lise kirjutisega või vähemalt soovitate vabaerakonna poolt hääletada? Jah, me tegelikult juht, kuidas selle selle põhjendasime ära soovitan lugeda ja, ja üks vastuargument, mis me seal ka välja toime selle, meie soovitus vastu oligi see, et see vabaerakonna üks pool, et pink on lühike ja teine pooleton palju tundmatuid, et me ei tea. Noh, kui me räägime IRList või reformist, siis me teame, mis nende võimul olles edasi juhtuma hakkab, see on üpris hästi ette teada, vabaerakonna puhul seda nii ei ole. Aga see Äripäeva valim Soots on selline rohu tõenäoliselt paarikümneaastane traditsioon. Valimistel anname ja meie nagu eesmärk on, on ärgitada lugejate seas debatti või diskussioon, et lugeja mõtleb, et panna luge seisukohta, kus tal on üks soovitus ees, ta vaatab neid argumente, mis seda toetavad ja paneb enda argumendid kõrvale ja siis teeb oma oma valiku, et meiega on, ei ole nii naiivsed, Heiks te soovitate, et me ei ole nii naiivsed? Loodame, et, et selle soovituse järgi nüüd kõik jooksevad valima, et kes on, kes on äripäeva lugeda. Aga miks me seda soovitama siis põhjus, peamine põhjus on see, et noh, maailmavaateliselt mäe ei soovita ta sotse ega keskerakonda. Ja põhimõtteliselt jääbki järgi IRL, Reform ja vabaerakond ja me tahaksime sellega, mida me välja tõime, et see oleks nagu protest IRLi ja Reformi senisele tegevusele. Et tekiks selline suurem kooslus Riigikogusse, et ei oleks nii lihtne moodustada koalitsioone ja võimul püsida ja et see sunniks, ütleme, vabaerakonna künnise ületamine sunniks suuri parteisid, et enesekriitiliselt oma tegevust hindama, et. Ja ega Sulev juba naerab. Muidugi naeran sellepärast. Me oleme erameediast, räägime alamERR-is ja me ei, me ei ütle, et hääletage ühe või teise pilguga, et kui mina seda teeksin täna siin siis veel oma lahkumisavalduse lauale ei saaks endale sellist asjalugu, et minu meelest iga inimene peab ise leidma see, kelle poolt hääletab, et ühele meeldib Juhan Parts, teisele meeldib Artur Talvik. Mõlemad on head mehed, võime öelda. Mina töötan Eesti Ekspressis ja meil näiteks lehe ühes otsas, võib-olla üks arvamuslehe teises otsas, teine aga miks teie sellist soovituste annab? Aga sellepärast, et meil on erinevad inimesed tööl, vaatan ka oma kolleege, üks nendest kandideerib sotside seas. Teine endine kolleeg IRL-i sees. Ma arvan, et mõlemal on toimetuse seespool teed, et see, see maailmapilt on tunduvalt kirjum. Pealkiri on Aivar, aga miks te siis panete nii kitsalt, et te ütlete, et me valime ainult paremerakondi, et siis saab nii-öelda positsioneerite ka vabaerakonna koha automaatselt paremale, kuigi nad ei ole iseenesest annab määratlenud täna, et kas nad on paremal või vasakul. Et oma juhtkirjaga hakkate kohe vabaerakonda lükkama paremale. Et nad ei ole ise määratlenud, nad ei ole öelnud, kas nad on paremal või vasakul. Siin on üks erinevus, näiteks ekspressiga on see, et meie juhtkirjad ongi anonüümsed. Ekspressi juhtkirjad on personaalsed, et see on nagu oluline erinevus ja, ja juhtajalehe juhtkiri ei ole ajalehe ajalehe või toimetuse liikmete selline kollektiivne arvamus mingil teemal. Et äripäevas on väga selgelt pandud paika põhimõtted, mida me oma juhtkirjades järgime ja olulisel kohal on reaalsus, sallivus, avatus ja parempoolne mõtteviis. Ja me tõime seal välja, et miks just vabaerakond ja mitte mittereform või IRL. Et IRLi puhul on, häiris meid see kooseluseadus ümber toimuv ja see, kuidas nad olid valitsuses olles vait, kui tekkisid olulised skandaalid Reformierakonna ümber. Reformierakonna puhul häirib see, mismoodi nad on valitsenud, mismoodi nad on sõitnud üle teisest arvamusest, mismoodi nad sildistavad oponente, mismoodi neil on väga jäigad seisukohad näiteks riigilaenu võtmise teemal ja nii edasi ja nii edasi. Et vabaerakond looks olukorra. Lisaks sisse saad sa nüüd aru, et sa oled juba ennast see, et sellise juhtkirja tegite, see asetas teid täna juba juba vabaerakonna apologeet ide rolli. Et kas nagu ajakirjanduses ikkagi peaks seda tegema, et see on minu küsimus, et okei, ma küsin siis teistmoodi. Vaatame korra koos diskussioon välja läheb, et kuidas see liberaalsus, avatus, mis iganes väljendub vabaerakonnas voodoo, ministri ameti kohaselt, oskad sa mulle seda selgitada? Puuduminister oli ebaõnnestunud nali vabaerakonnast, see tähendab meie soovitus äripäeva juhtkirjale soovitus ei tähenda seda, et me ajaksime vabaerakonna või ükskõik kui me soovitasime IRL-i varem soovitanud Reformierakonda, et me oleksime nagu nende häälekandja. Me ajasime nende asja, et pigem on see nagu hinnang senisele tegevusele ja võimalikele tulevastele ootustele IRLi puhul. Eerik-Niiles Kross. Meid on süüdistatud pärast seda, kui me IRLi nii-öelda valimistel toetasime. Eerik-Niiles Krossi hämarad raha, sidemed on olnud teema, mis me eelmine aasta üles tõstsime Reformierakonda toetanud Autorollo skandaal olid ja muud asjad, et, et siin ei tasuks nagu ajada segi seda, et et kui üks ajaleht ütleb juhtkirjaliselt oma toetuse või, või võtab positsiooni valimiste eel, et siis see tähendab seda, et see ajakirjanik ajal ajaleht nüüd ajab seda erakonna asja. Et pigem on selle eesmärk tekitada diskussiooni arutelu lugejate seas, kui me teeksime seda Umme päraselt, siis me ei saavutaks sellist efekti, et provokatiivne käitumine. Ja see ei pane meid sõltuma sellest, keda me oleme, oleme välja pandud või toetanud. Ma lisaksin siia kaks mõtet juurde. Esiteks, need valimised paistavad silma ka selle poolest, et siin sopa rahaliselt võita nende valimiste pealt. Nimelt Olympic kasiino laseb panustada. Raha on reklaami vabaganal. Ja ma tahan öelda seda, et kui, kui varem oli võimalik panna panuseid sisse pääseb kuni neli erakonda, see, see tõi tagasi üheksa, üks üheksale raha, siis nüüd on see juba üks, 15-le. Aga muuseas, kui me vaatame ka valimislubadusi, siis vähemalt valimislubaduste põhjal on ka võimalus kõvasti raha võita, et kõik lubavad ja mulle mulle meeldib see, kuidas mõttekoda Praxis on nendele valimistele lähenenud. Nad on teinud väga tööd ja nad on väga aktiivselt üritanud kätt pulsil hoida, olnud kontaktis ajakirjanikega, on oma nõu ja jõuga abiks olnud ja, ja selles mõttes ma tunnustan neid väga hea, mulle meeldib ka see, mida Praxis juht Annika Uudelepp kirjutab tänases Postimehe poliitika lisas AK. Nüüd see oligi minu teine mõte. Aga see oli teine mõte. Lõpeta ära, siis ma kohe võtan Annikalt tsitaadi. See oli teine mõte, ma tahtsin öelda, et head kuulajad, et lugege tänast postimeest, kes sedasama Uudelepa lugu, et see on väga põhjalik, ta ütleb seda, et millal antakse hästi palju selliseid lühiajalisi lubadusi ning ma näen näen näiteks sellisest küljelt nagunii list FM kus on sellised kohe raha, palju raha, kulutame mõnusasti, aga siis Uudelepp ütleb, et kuulge, me peaksime mõtlema ka nagu pikemalt. Poliitikud peaksid ütlema, mis meist edasi saab, et see ei tohiks olla lühiajalised lubadused. See on meie väljaütlemise üks põhjus oli selles, et tekitada sellist nagu ideede konkurents ja sealsamas riigikogus, et me, Me tekitame konkurentsi erakondade sees, mis on täna probleem. Meil on neli suurt, kes üpris lihtsalt lihtne neil leppida, kokku püsida, võimul ei ole olemas seda nagu välist survet, mis sunnib neid muutma. Ja sellepärast me olemegi sellises valimistsüklite mõttemaailmas, et me mõtleme neli aastat, me jagame raha. Ma ei mõtle näiteks kas või sellele, et mis on 10 aasta või 15 aasta pärast. Ma ikkagi nüüd võtaks Annika Uudelepp balt ühe tsitaadi ja see seda tasub kõrva taha panna, nimelt ta ütleb, et et miks me ei räägi valusast tõest otsekoheselt, et luua ühiselt arusaama Eesti käegakatsutavatest tulevikuprobleemidest ja siis ta toob välja, paneme kõrvuti probleemid, rahvastiku vananenud olemine ja kahanemine, töötavate inimeste arvu suur langus, vähese lisandväärtusega majandus, süvenev ääremaastumine ning üle jõu käiv riigiaparaat. Ja nüüd vastukaaluks lubadused, mitmekordistame alampalka või mingeid toetusi ja kaalukauss on selgelt kalduv inimeste lühiajaliste rahustamise poole riigi pikaajalisest arengust ei räägita. Kandidaadid kirjutavad välja tablette, kuid lõikust ei tee ja taastusravile ei suuna. Ja sellepärast me mõistame ka, mis seal põhjas on, sellist sellise jutuga lihtsalt ei võida inimeste hääli. No sa võid võita, aga siis peab sul olukord olema ikka väga valus, et sul peab olema ikka nii valus, et ühel hetkel enam enam tabletist ei piisa, aga minu jaoks on küsimus selles, et ühel hetkel, kui olukord on jõudnud sellisesse staadiumisse nagu Kreekas ja, ja ma rääkisin täna hommikul hea hea hea tuttava sõbra ja ja tuntud majandusanalüütiku Peeter Koppeli, loodan, et ta ei pahanda selle tsitaadi eest, ta rääkis Kreeka kohta väga ilusasti, ta ütles, et et, et kui koomas patsiendile ja me räägime tervetest eluviisidest, mis tulemuses siis annab. Et, et ühel hetkel noh, meil ei ole sellist olukorda ja et me oleksime siin koomas ja nii edasi, aga, aga samal ajal ega, ega meil ei ole ka nii valus, et me ühel hetkel nagu peaksime siis valimistel tõsistest teemadest ausalt ja avameelselt rääkima. Kas see on meie probleem? Vaata kreeka näide on täpselt vastupidine. Kreeka näide on ju ka näide, kuidas tegelikult kui on valus ja väga valus, siis sa ei saagi rääkida sellistest pikaajalistest muutustest kreemidest, vaid kus raha jagamine toob valimistel edu ja võib-olla nagu Eesti, noh, selline erakondade probleem sellele on tegelikult Siim Kallas siin varasemates intervjuudes Päevalehes oli Kärt Anvelt intervjuu mõni aeg tagasi tähelepanu juhtinud, et probleem ongi, et see toob edu reforme, praegu on see muutus, mis nad sellel aastal või nendel valimistel tegid, kus nad seal ühetaolise nagu lastetoetusi hakkasid järsult suurendama, mille vastu nad seni on, ise on põhimõtteliselt vastu. Et sellepärast, et, et noh, see on edukas, tulevad hääled. Ega siin ei saagi võib-olla erakondi väga selles süüdistada, et lihtsalt mina oleksin näiteks see, kui neil nad lubavad ja lubavad palju jagada, aga neil oleks kuskil seal programmi lõpus oleks selline 10 või 15 aastane visioon ka, et mis saab pensionisüsteemist, mis saab tööturust. Me peame me arvestama kultuuriliste erinevustega. Kui Eestis ja Lätis oli väga raske, siis inimesed võtsid vastu palgakärped ja ja see majandus sai jälle uuesti tõusule pööratud. Et Kreeka on muidugi pidanud veelgi rohkem Kreeka inimesed siis enda sissetulekuid kahandama või seda halba elu vastu võtma kui eestlased. Sest meil oli suuresti ikkagi unistuste kärpimine. Ja aga põhjus oligi seal selles samas, et lubati järjest rohkem ja iga valimisega mindi järjest suuremaks keerata vinti peale ja ühel hetkel kogu see mull kukkus kokku sellepärast et reaalset tuge sellele ju ei olnud ja kusagilt väljastpoolt pikalt laenurahaga seda pidu enam pikalt üleval pidada ei õnnestunud. Jah, aga nüüd, mis me näeme Kreekas, on see, et seal on võimul poliitikud, kes lubasid rahvale jälle mannat uuesti. Sest roosamannat, et elu läheb jälle ilusamaks lõpetama selle kokkuhoiu ära. Et neid näiteid on nii- ja naapidiseid. Kreekalt, Eestit ma arvan, see on väga raske, polegi võimalik. Okei, aga, aga käime selle korra teema läbi, et eile õhtul tuli siis uudised eurotsooni rahandusministrid jõudsid kokkuleppele Kreeka abiprogrammi pikendamiseks nelja kuu võrra, ehk siis Kreekaga siis kuus kuud nad said neli kuud ja, ja samas on seal ikkagi väga selgelt kirjas ka see, et Kreeka peab, peab esitama juba esmaspäevaks reformide nimekirja ja noh, väga selgelt mingite võlakohustuste kustutamise ja selle teemaga üleüldiselt täna enam ei tegeleta. Et kuidas seda olukorda nüüd hinnata, et tõenäoliselt Kreekale ka mingeid järeleandmisi tegema ei hakata, et see, et võib arvata, et siin on mingid kosmeetilised lahendused, aga aga mingisuguseid võla kustutamise Kreeka jaoks seda seda vähemalt tänaste märkide järgi küll juhtuma ei saa. Jah, see kõik sõltub sellest, mida kreeklased pakuvad. Sellest sõltub ka muuseas näiteks see, et kas, kas meil peab pidulikult töö lõpetanud riigikogu kui uuesti kokku tulema, kui tuleb väga kiiresti anda näiteks suures saalis mingi programmile heakskiitu? No täna enam ei pea, sest ma saan aru, et, et see tähendab pikendamine tähendas seda, et nüüd on neli kuud, on jälle hooleta, sõltub esmaspäevast, esmaspäeval, mida, mida nad teevad? Et võib-olla piisab sellest ainult Euroopa asjade komisjoni kokkutulemisest, kes ütleb, et jah, see sõltub kõik sellest, mida Kreeka tegelikult pakub, kas seal pisike kosmeetiline muutus või seal midagi suuremat, aga mida kreeklased selle vahepeal välja mõtled, seda ei tea ju siin kaks päeva vahel ja üks asi on see, mis nad räägivad, ütleme, Brüsselis või Berliinis, Kreeka poliitikud, teine asi on see, mida nad räägivad sealt tagasi lennates Ateenas. Et tegelikult on Kreekas valitsuse populaarsus veelgi pärast valimisi suurenenud, tänu nendele kõnelustele, mis nad on, on Euroopa liidritega pidanud, et et nad on ikkagi seni üritanud nagu näidata, et nad võitlevad ja täidavad oma lubadusi. Neil on selles mõttes Kreeka juhtidel ühest küljest nad rahvale midagi lubanud ja teisest küljest sa tead, et kui sa eurotsoonist välja kukud siis järgnev täielik õudus inglise turvamad pangaautomaatide juurde, et krabada nii palju raha, kui, kui võimalik. Sa pead kapitali väljavoolu piirama hakkama. Sellele järgneb meeletu pankrotilaine, see on üks ennustus, mis ütleb nüüd 50 protsenti. Ettevõttetest läheks pankrotti, järgmisel aastal veel 30 protsenti, isegi riigi kõige suuremad ettevõtted läheks pankrotti. Et noh, seal ja järgnesin, majanduslik kaos täielik. Aga täna on, meil on ka intervjuu maris Lauriga äripäeva veebis, seal ta küll ütleb, et riigikogu pole vaja kokku kutsuda ja ja et, et ei pea enne valimisi Soome ja Eesti selliseid otsuseid poliitikud tasandile, see, see eeldab seda, et ilmselt seal väga palju muutusi ei tule. Jah, aga kui me nüüd juhime veel tähelepanu ka sellele, et mis on muutnud kogu seda Euroopa liidu retoorikat võrreldes siin paari aasta taguse ajaga, siis siis kõige suurem mõjutegur on tõenäoliselt sellele, et Euroopa Liit on natukene oma rahapoliitikat muutmas just selle keskpanga rahatrüki näol. Ehk siis võlakirjaprogramm, mis nüüd on käivitanud käivitumas märtsis märtsis käivitumas, see muudab Euroopa liidul see selle manööverdamise Kreekaga seoses oluliselt lihtsamaks ja, ja Kreeka kokkukukkumist enam ei kardaks, et, et see on, see on ka põhjus, miks miks Euroopa liit on tõenäoliselt Kreekaga suhtelise ajamas üsna üsna jäika jäika poliitikat ja põhjus on veel ka selles, et Portugali Hispaania järele ei tuleks, et ühel hetkel, kui kui Kreekale tehakse piisavalt järeleandmisi, siis sama võib oodata juba Portugali, kus, kus need kasinusmeetmed on andnud tulemusi ja siis võib tulla juba Hispaania ja hoidku jumal selle eest. Prantsusmaa ühel hetkel avastab, et võiks kuidagi lihtsamalt läbi ajada. Ma arvan, et Euroopa praegu võib-olla paljusklemis Kreeka ümber toimub siis tegelikult see taust on ikkagi selles, et Hispaaniast tulevad valimised ja, ja kardetakse neid tulemusi. Prantsusmaalt tulevad valimised, mitte küll sellel aastal ja, ja seal samamoodi on selline nagu rahvuslus kõvasti populaarsust saanud ja et üks põhjus, ka nende Euroopa keskpanga võlakirjaprogrammi üks põhjus on see, et anda Euroopa riikidele aega teha erinevaid reforme. Et et noh, seda tõenäoselt nemad ei, ei väljendata välja, eks. Euroopa keskpank peab olema poliitikast sõltumatu. Aga et, et suudetakse teha ära sellised valusad otsused ja et nad ei tooks kaasa paremäärmusluse järsku populaarsuse kasvu. Ma korra küsin, et kuidas te hindate ka teema, tuleb veel enne riigikogu valimisi viimasel nädalal erakondade poolt arutusele. Ja kui tõsiselt Ma ma, mina, mina sõltub sellest esmaspäevast praegu ikkagi lükata asja edasi, ma ei usu, et keegi üritaks sellega nüüd seda lõpust otsust valima otsustamist mõjutada, noh pigem ei tule. Sellepärast et praeguste signaalide järgi ei ole sellega väga suur. Kui kreeklased tõesti midagi mõtle talavaatse ringi, mingit meeletut otsust vastu ei võta, siis, siis ei tule ta muidugi eestlasi huvitab see, et kas meie peame hakkama Kreeka võlgu kinni maksma, see on, ma arvan, igal eestlasel on kuskil seal ajusopis olemas. Aga noh, ta ei tundu väga suure ohuna siiski arvestades, et meie pensionid on väiksemad ja sissetulekud väiksemad. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et see võlakirjaprogramm, mis käivitatakse, et kogu Kreeka võla absorbeerida või, või, või lahendaks ära viiekuuline viiekuuline numbri tekitamine süsteemi, mis, mis nüüd alates märtsist hakkab toimuma, et siis oleks viie kuuga kogu see Kreeka võlg oleks, oleks, oleks justkui nii-öelda nullis, kuigi noh, jah, nii nii, nii on väga, nii ei saa arvutada, aga põhimõtteliselt nii-öelda numbriliselt see näitab, et millistes mastaapides täna Euroopa keskpank tegutseb, aga, aga ma tuleks veel korra nende Eesti valimiste juurde tagasi, sellepärast et, et kui me siin juba ütlesin, et, et võib arvata et pärast valimisi on meil huvitavam kui valimispäeval või valimistulemusi kätte saades, siis ma, ma pakun välja, et see kääbus hakkab seisnema just selles, et mille alusel ja kuidas hakatakse moodustama koalitsiooni, sellepärast et kui nüüd Armo arvamusuuringutele tugineda ja, ja siis see peaks saama kuus erakonda, siis see tekitab juba täiesti uued. Uue perspektiivi Riigikogus tekitaks uued koalitsiooni loomise võimalused. Ja, ja siia juurde veel ka president Toomas Hendrik Ilvese lause, mis ta ütles sellel nädalal. Kolleeg Argo Ideon oli postimehest, et valimiste võitja saab võimaluse valitsust moodustada. Et ta, ta ütles siis selle täpselt nii, et see erakond, kes kogub kõige rohkem hääli, saab võimaluse esimesena vaatame, kes võitjaks tuleb. Teen ettepaneku ja siis on juba küsimus, kas ta suudab moodustada valitsus. Aga mida president muud oleks saanud öelda? President on varem öelnud ka seda, et ühele erakonnale isegi siis erakonna esimehele, isegi siis, kui valimised võidetakse, seda ettepanekut ei tee. Et siin on päris huvitav muutus toimunud. Minu arust minul on see ilvese väljaütlemine sümpaatne nende valimiste. Ma arvan, et tegelikult noh, nii peakski president käituma ja see on selline. Ma arvan, et demokraatiale kohane, et, et valimisvõitja saab võimaluse teha saab võimaluse panna kokku valitsus kas õnnestub või mitte, on juba iseasi. Ja, ja tegelikult, kui nüüd räägitud, et oi, et nüüd ta nagu andis taganes oma varasematest seisukohtadest, et Edgar Savisaarele on hea võimalus. Saadase esimene ettepanekuna Keskerakond on praegu arvamusuuringute järgi populaarsem. Et siis kui see nii peaks ka minema, siis ma arvan, et ei ole üldse mõtet nagu ilvest hakata kritiseerima. Ehk et kui keegi tahab nagu mõjutada seda, kellele pean president peaministri kandidaadi ettepaneku teeb, siis minge valima, need, need, kes valima ei lähe, need pärast seda. Nad peaksid olema olema vait ja ei saaks nagu öelda, et ta oleks pidanud tegema, ma ei tea, kas siis Savisaar peale või, või Rõivasele või Partsile. Aga mõtleme nüüd ise, kui ilves oleks öelnud, et ma ma teen võitjale, välja arvatud keskerakonnale, see oleks ju noh, sensatsiooniline avaldus, ma arvan, kogu maailma mastaabis niimoodi ei saa riigipea mõelda. Riigipea peab ütlema, et kuulge ütlema, et minge valima kõigepealt valimised ära toimuma ja see on loogiline, et võitja saab. Selle esitan ühe hoopis teise versiooni, et te räägite siin nii palju Keskerakonnast, aga aga kas teile, kas teile ei tundu, et, et selles sõnumis on hoopis varjatud sõnum ühele teisele erakonnale, et ärge arvake, et te olete riigivõimu külge liimitud ja asendamatu ja ma mõtlesin, et, et see ei pruugi üldse olla, olla sõnum, sõnum ühesuunaliselt, et et kui me vaatame seda, et mida on täna öeldud Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamise kohta, siis isegi kui keskerakonnale selline ettepanek laekub, et hakake valitsust moodustama, siis valitsuse moodustamine on neil täna tõenäoliselt 95 protsendise tõenäosusega võimatu, sellepärast et et, et noh, me võime prioritiseerida, et millistel, millist, millistel alustel keegi või milline või üks või teine erakond läheks täna Keskerakonnaga koalitsiooni. Et, et, et mis oleks nende mõte või kasu sellega seoses, et see, et see valitsuse moodustamine täna Edgar Savisaarel võiks kujuneda, noh see, see on, see on üle mõistuse raske ülesanne, sellepärast et et lihtsalt seda koostöövõimet teiste erakondade poolt on väga vähe. Reformierakond on enne valimisi niivõrd tugevalt vastustanud, nemad ei saa minna. Sotsiaaldemokraatlik erakond on öelnud, et nemad ei lähe, IRL ei lähe ka väikeste erakondadega ei tule see asi kokku ja, ja, ja nad ei ole ka just kuigi aldis olnud väitma, et nemad Keskerakonnaga koalitsiooni läheksid. Me võime näha ka sellist riigi mehelikku käitumist Edgar Savisaare poolt, kes ütleb, et hea küll, kui minu personaalküsimus seisneb, rikub Keskerakonna võimule pääsemise ära. Ma loobun sellest kohast, aga keegi tuleb minu asemele ja Keskerakond saab valitsusse võimekas, sellist käikuna. Aga selleks me jagame, laskmata karu nahka. Praegu. Ja selleks tuleb valimised võita, aga täna me vaatame arvamusküsitlustes vähemalt viimase Emori järgi vist kes juhib Reformierakond, jah, see, kuigi ma ütlen veelkord, arvamusküsitlustes ei ole mõtet siin täna nii palju enam enam rääkida, et et, et noh, siin need nii-öelda 1,2 protsenti üles-alla. See ei anna meile veel täit selgust, sellepärast et veaprotsent Ta on vähemalt kolm ja selle kolmega seoses. Need need kõikumised võivad olla suuremad. Vaid spekulatsioon on hästi põnev teha, mis pärast valimisi juhtub, aga, aga ma arvan, et tõesti mõistlik on tulemused ja oodata ja, ja ka poliitikud ootavad ära, et ei ole mõtet päris võtta, noh ütleme erakonna esindajate väljaütlemisi puhta tõena, et nii hakkab pärast juhtum ja, ja ka see, et kuus erakonda riigikogus on, ma arvan, et see on tegelikult suur imet, et kuigi küsitlused seda võivad viidata, siis siis ma ennastki üllatanud, kui, kui meil on neli erakonda, edasi, sõltub, kas on viis või kuus, eks. Häälet sõltub, kas kellel, kui suur toetus, kui saab viis, kellelt nad võtavad kohta ära, üldse on. Ja see matemaatika tehakse esimesel märtsil parteide kontorites kiiresti selgeks ja siis ka positsioonil. Sa võid, sa ütled niimoodi, et siis, et et põhimõtteliselt see, mis on enne valimisi, on üks situatsioone, pärast valimisi on teine situatsioon ja siis lähevad kõik lubadused, varasemad ütlused ja seisukohad prügikasti ei öelnud, et kõik lähevad prügiks. Aga, aga sa ütlesid, et sellised põhilised põhilised loosunglikud lubadused ühel hetkel lähevad loba, lähevad prügikasti see enam-vähem seda ja ütlesid, et siin palju mängitakse just sellistele isikute ja parteidevahelistele vastandustele. Reformierakond on üles ehitanud või peaaegu kogu kampaania nüüd viimasel perioodil sellele, et kui te meid ei vali, siis juhtub midagi koledat ja nii edasi ja nii edasi, et ta mängib ju selgelt sellele vastandused ja sa ütled, et see läheb kõik prügikasti. Jah, aga Reformierakond on seda vastandamist Keskerakonnaga kasutanud varasematest kampaaniatest, siis küll peamiselt maksupoliitika teemal, mitte nii-öelda julgeoleku teemal ja pronksiööd oli neil tõenäoliselt lihtsam teha, teha Keskerakonnaga koostööd, aga nad on teinud omavalitsuste tasandil koostööd Keskerakonnal. Et selles mõttes küsimus on, kuidas seda serveerida ja mis on need teised valikud, et, et ka erakonnad ikkagi valivad nii-öelda aga halvimatest variantidest parimad võib tekkida mõne erakonna jaoks see valikuvõimalus ja nagu küsimus on, ma arvan, et kui reforme erakonna jaoks on küsimus selles, et kas läheb opositsiooni pärast valimisi või ta saab võimule, aga saab võimule Keskerakonna abi, siis leitakse need ühisjooned vajadusel üles ja see distsiplineerib ka teisi, mis otsekui kui IRLi nad teavad, et noh, Peavad kuklas mõtlema sellele, et nad ei saa võib-olla teha kambakat reformile. Kui tuleb viis või kuus, kuus parteid sinna riigikogusse, siis ilmselt peab koalitsioonis olema kolm erakonda või kaks, kes on siis reforme kesktõenäoliselt, arvamusküsitluste järgi sõltub sõltuvalt arvustakse. Ehk võrrand on päris keeruline. Võrrand on keeruline, aga ma just ütlesingi, et see, mis hakkab juhtuma pärast, on huvitav, odavam, kui, kui see võib olla, mis isegi me veel valimispäeval näeme, sellepärast et kõik need läbirääkimised erinevad erinevad koalitsioonide moodustamise variandid ja nii edasi, et, et see malelaud, kui saab rohkem erakondi sisse, muutub oluliselt kirjumaks. Jah, mis mõneti on võib-olla isegi positiivne, aga see on ka hea, et ilves sellise avalduse tegi enne valimisi, mis peaks võtma, nagu peaks tegema, selgus, niigi tulemused tulevad, me teame, kes on peaministrikandidaat, ehk vähemalt esimene ring on teada. Meil on jäänud oodata täpselt üks päev rohkem kui üks nädal. Aga pisut veel teemadest, mis sellel nädalal on avalikkust erutanud. No üks. Kaua oodata, tütar on koju jõudnud et, et teema, millest me oleme siin päris palju rääkinud ja võtmes, et, et kas Eesti riik saaks ennast kuidagi kehtestada ja kuidas, et see on nüüd jõudnud oma oma loogilise lõpuni ja ja siin juba, ma ei tea, mitu aastat tagasi süüdi mõistetud, oli see kolm või neli. Aastaid tagasi süüdi mõistetud. Anna-Maria Galojan on nüüd lõpuks Eestis ja kannab oma oma viiekuulist karistust. Täna küll vist veel Tallinna vanglas, jah, aga võib-olla viiakse sealt sealt veel edasi, aga aga, aga see on jah, pannud küsima ka selle kohta, et kas ja kuidas selliseid olukordi tulevikus ära hoida, kui inimesed hoiavad teistes riikides karistuse kandmisest Eestis kõrvale ja kuidas neid inimesi sealt kätte saada, tõenäoliselt Suurbritannia õigussüsteemi me väga palju muuta ei saa, aga aga, aga me saame muuta seda, et kas see inimene, kes karistusest kõrvale hoiab, ikkagi tahaks pikaajaliselt karistusest kõrvale hoiduda või mitte ja, ja siin ma saan aru, et need on seaduse muuda Anna-Maria kalale ja neil on õnnestunud viia üks oluline seadusemuudatus sisse. Kui hoid hoidutakse karistuse kandmisest kõrvale, siis see omakorda toob kaasa uue karistuse ja karistuse pikenemise, mis mis lõppkokkuvõttes võiks ju selliseid olukordi, kus, kus, kus riigi maine on selgelt selgelt ohus ja saab kannatada, et aitab neid natukenegi tulevikus ära hoida. Siin ei oskagi nagu midagi öelda, et ma arvan, et eestlased on, ma tahan selle selle otsusega lihtsalt rahul. Jah, aga kahjuks on see tähendanud ka maksumaksjale lisa väljaminekuid, ma saan aru, et transpordikulud. Ma ei teagi, kas see tõenäoliselt, kas, kas need transpordikulud jäävad riigi kanda, tõenäoliselt jäävad. Ja, ja ka ja õigusabi osas ma nüüd ei tea, kuidas, kuidas kõik need ja, ja kogu see nii-öelda õigusliku osa makstud sai, et suure suure osa sellest kannab kindlasti Suurbritannia õigussüsteem, Anna-Maria Galojan maksab seda seal tõenäoliselt. Aga, aga kui palju nüüd Eesti riik pidi veel selle sellepärast raha välja käima Suurbritannias. Mitu aastat vältas kohtuprotsess kalani väljaandmise osas? Noh, aga sellise hind, mida me pidime selle õppetunni eest maksma ja ühiskond on millegipärast eeldan, et ta võtab selle siiski positiivselt vastu võtnud otsuse, selleks, et niipidi jah, et mis teha, me peame aitama, kui meil on siin narkomuulad, jäävad kuskil kaugel vahele eksriikides või meie enda teised kurjategijad põgenevad kuhugi tuuakse moodi maksumaksja rahaga tagasi, et noh, selles mõttes ma ei näe, ma ausalt öeldes mina elasel Galojani tagasitulekule erilist teemat ja mulle tundub, et vaadates, kui ta summat, mis seal oli 50000 või palju ta varastas. Et. Ja antud juhul oli juba küsimus selles, et kas riik suudab ennast kehtestada või ei suuda ikkagi. Lõpuks suutis ja ja väga tore, et suhtes et ma ei näe siin tänavatel mingeid demonstratsioone, laske ta vabaks. Ei, sellist asja ei ole. Nii aga räägime rahust ukrainas ja räägime sellest, et Minsk kaks Rahulepe, mis sõlmiti nii Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa kui ka kui ka osapoolte osavõtul ei ole pidanud ja, ja sõjategevus on, on jätkunud vähemal või rohkemal määral see kõige tulisem piirkond, Debaltseve, mida Ukraina üritas iga hinna eest kaitsta, võeti lõpuks ikkagi neilt ära. Ja märke on ka sellest, et sõja sõjatehnikat on Ukrainasse juurde tulnud. Ja, ja sõjategevust toimub ka Mariupoli all, nii et et seda, seda vaherahu kui, kui niisugust, mis, mis pidi kehtima hakkama, et seda rikutakse üsna usinalt. Ja, ja samas ei ole ka märke sellest, et et Venemaa, kes väidab end, et, et nad ei ole konflikti osapool, et nad oleks kuidagigi taltunud ja, ja tundub, et, et kõik läheb vanaviisi edasi. Mulle ma ei ole küll teinud, statistikat vaadanud nagu siis kronoloogiat, aga mulle on endale jäänud sellest Ukraina konfliktist mulje, et, et niipea kui hakatakse rääkima kuskil kõrgel tasemel vaherahust sõlmitakse mingit kokkulepet, siis natukese aja pärast saavutavad separatistid ja Venemaal nagu ukrainas jällegi edu, et võtavad jälle mingi osa Ukrainast enda kontrolli alla, et, et seetõttu mulle tundub, et see vaherahu saavutamise soov ei ole siiras, ei ole siiras. Venemaa separatistide poolelt on selline suitsukate ja võib-olla ainus, kes seda tõesti usub ja tahab, on Euroopa Liidu liidrid, et, et tõenäoselt ka Ukraina poolelt võib-olla on seda vaherahu vaja selleks, et et ennast koguda või, või noh, valmistuda paremini riigi kaitseks ja ja noh, käib selline kassi-hiire mäng, et et noh, ma mõelda, et minul on selles mõttes igasugune usk kadunud, et on võimalik mingit kiiret rahumeelselt, et lahendust selle sõjategevuse lõpetamist. Et ainus abinõu on see, kui, kui Vene majandusel läheb kehvasti ja sunnib kuidagi teda muutma noh, Venemaarahva seas ja Venemaa meedia, siis levib küll arusaamine, et see on konflikt Venemaa ja USA vahel, mis toimub Ida-Ukraina pinnal lihtsalt. Ja kuna seal viimases kokkuleppes ei olnud ameeriklasi siis noh, mis kokkuleppes oli siis teine osapool oli puudujaski. Ja kui me vaatame, mis toimub Ukraina sõjaväes, siis sõjavägi on nõrgenenud. Lugesin hiljuti ühte kirjatükki, mis räägib, kuidas Ukrainal kutsealused, noored mehed põgenevad välismaale lähevad üle piiri näiteks Rumeeniasse seal hotellid, motellid noori poisse täis, nad ei taha lihtsalt minna sõdima. Võitlusvõime võitlustahe on Ukraina armeel tugevalt kahanenud. Ja samal ajal jällegi nendel separatistidel terroristidel, vabadusvõitlejatel, kes, mis vaatepunktist vaatanud neid, nendel on jälle tahe sõdida, nad näevad, et nende taga on suur Venemaal. Et nad on läinud võidult võidule. Ja noh, see ongi selline, ta on lisaks otseselt füüsilise konfliktile ka psühholoogiline selline konflikt et kes parajasti ülekaalus anne. Ja ameeriklased ei ole ju relvi saatnud. Nad põhimõtteliselt, mida Euroopa liidrid püüdsid teha, oli see, et nad üritasid näidata, et ka meie suudame midagi ära teha. Trelvi pole vaja, saad relvi, ei ole vaja saataja. Aga noh, ega see relvade saatnud, noh, kas nagu jällegi on selles mõttes toob see nagu kaasa mingit abi, et seal on ikkagi väga suur küsitavus. Et seesama võitlusvõime, sa võid ju anda relvad, aga, aga kui sul ei ole korraliku sõjaväge, et, et noh, et kui palju sa siis nagu edu saavutatud ja noh, separatistid on ka öelnud, et tooge siis moodsad relasi, et siis me saame nad endale, et me võtame need kiiresti üles. Et selleks näiteks sa pead kõigepealt õpetama välja inimesed nende relvadega sõdima ja selles suhtes instruktoreid sinna saata, et nad nene armee on ennast ikkagi viimastel aastatel kõvasti moderniseerinud. Ukraina jällegi vastupidi, saatis suure osa armeest mõneaastast laiali, et selle ka see ajateenistus kaotati ära. Nüüd jällegi on taastatud, et hiljuti 400 teenistusse võtmise laine ja ja no ei lähe see ajateenistusse võtmine edukalt. Tavaline inimene lihtsalt ei taha sõdida. Võib-olla Ukraina jaoks kõige olulisem abi oleks ikkagi ka majanduslik, et näed, et, et see on see, mida saavad lääneriigid saaksid pakkuda, mida nad saaksid teha. Et noh, nii Ukraina majandus, Vena majandus on, on suures lombis alguses ja probleemide ees ja et ütleme, et aidata, siis majandussõda, Ukrainal võita ja loota, et siis võib-olla see konflikt laheneb nagu pikalt. Nojah, üks asi on Ukraina abistamine ja teine asi on ikkagi Venemaa ohjeldamine ja, ja, ja, ja pigem on ikkagi täna küsimus selles, et kuidas ohjeldada Venemaad, et sa võid ju Ukrainat abistada, aga see abistamine on, on täpselt, et täpselt selline, et sa võid ju aidata, aga ühel hetkel, kui Venemaa aitab separatiste veelgi rohkem sõjaliselt, siis kogu see kogu see abi, mida sa Ukrainasse oled suunanud, ühel hetkel see see lihtsalt kaotama kas oma väärtust või kaob üldse või jumal teab, mis sellega seal v saab. Ja küsimus on ikkagi selles, et kuidas Venemaad ohjeldada ja siin ma vaatan, et just äsja on tulnud ka uudis selle kohta, et Angela Merkel ja Prantsusmaa president Hollande'i nüüd ähvardanud Venemaad sanktsioonide karmistamise ka ja kasutamisega, kui separatistid ei hakka Minski lepetest kinni pidama. Ta tusk ju Donald Tusk alustas juba, viskas eile või täna hommikul kõnelusi tegelikult Euroopa liidritega, et uusi sanktsioone kehtestada, kas see peabki käima selle ees, et, et noh rapol, Ukraina toetamine, teiselt poolt proov Venemaad mõjutada ja tegelikult on Venemaal kolmapäeval tulid Venemaa statistikaametist siis järjekordset värskemad andmed vene majanduse kohta, Venemaa majandus on praegu ikkagi väga suurte probleemide käes ja need probleemid süvenevad, et neil on siseturg on hakanud langema, mis on, on pool SKP-st olnud, palgad reaalset sissetulekut kukuvad, hinnatõus on seal 16 protsenti või 15 protsenti. Investeeringud lahkuvad, et lihtsalt see mõjutanud selle majandusprobleemide mõju on, on pikemaajalisem, et me ja meremees on mõju või räägime Venemaal läheb halvasti, tegelikult läheb, kui teisel poolel Ukrainale meeletult Hallaste samamoodi nagu rubla on kukkunud, on ka sealne rinnaga kukkunud majandusele sarnases languses umbes hullemas tegelikult sellepärast, et Ukraina on kaotanud ka osa sellist territooriumi, mida siis keskvalitsus kontrollib. Kusjuures donetski ümbruses on tuntud oma söekaevanduste poolest tuntud tööstusettevõtete poolest. Tahad sa oled ühest küljest reforme ei taha seal keegi teha, sellepärast et sa pead sõdime ja lõpuks siis riik ümbertegemisele äärmiselt raske ja ka Ukraina võlgu. Ega nii nagu Kreeka, nii on ka ukraina kaelani võlgades ja ta peab kogu aeg abi juurde küsima. Ja noh siis Euroopa riigis IMF annavadki, aga, aga sa tead ka seda, et nad risk on, et kas kas rahaga tagasi tuleb? Sellest nii palju ei räägita, kui Kreeka puhul? Sellepärast et meil on seal, me tunnetame teistsugust solidaarsust Ukrainaga. Ma juhiks tähelepanu ühele nüansile tähelepanu veel, et et kui, kui pikk üsna pikalt Saksamaa üritas näidata, et, et me saame veel Venemaaga suhelda ja et me saame, me saame kokku ja Angela Merkel on näidanud, et et kui on vaja, siis on veel Putiniga võimalik ühe laua taga istuda ja, ja küsimustes kokku leppida, aga aga siin eile tuli uudis selle kohta, et Angela Merkeli park, Tai kristlike demokraatide mõttekoja või jah, ütleme see, seda võib nimetada ka mõttekojaks. Konrad Adenaueri diftongi Baltikumi ja Venemaa missiooni juht Toomas Schneider ei sai Venemaale sissesõidukeelu ja seda viieks aastaks. Ja, ja seda ilma igasuguste põhjendusteta, et et talle ei öeldud ka, millistel põhjustel ta siis Venemaale sissesõidukeelu sai, aga, aga noh, seal võib-olla siis väga palju põhjuseid. Alates sellest, et Venemaal kõiki välismaa mittetulundusühinguid liigitatakse vaenulikeks ja üritatakse neid Venemaal Venemaalt välja tõrjuda, seal seal võib olla ka muid põhjuseid, aga, aga, aga see on ka väga selge sõnum näiteks saksa kristlikele demokraatidele, et millised nüüd nende suhtes, et Venemaa võimulaadlikuga on. See on ulatuseks, et samamoodi meedia, miks Eerik-Niiles krossisõit Ameerikas? Jah, aga antud juhul arvestades, et ma lihtsalt juhin tähelepanu, et millega, millega Konrad Adenaueri istung tegeles, et see ei ole mingi salajane luureorganisatsioon, vaid tegu on ikkagi mittetulundusühinguga, mis mis arendab demokraatlikku, demokraatliku dialoogi ja nii palju, kui mina tean, siis on on ka Toomas Schneider alati ise rääkinud sellest, et et kuidas Venemaaga tuleb dialoogi arendada ja kuidas selline selline jõuline sõja ideoloogia ja kogu see nii-öelda jõuideoloogiat, et sellega ei, ei pruugi väga kaugele jõuda, et, et seetõttu on väga hämmastav, et ka minu jaoks, miks, miks selline keeld kehtestati, aga see võib olla ka mingi sõnum saksa kristlikele, demokraate ütleme, et kuidas, kui Angela Merkelile, kuidas, kuidas edasi tegutseda, aga kolm minutit on lõpuni, meil on väga meelelahutuslik nädalavahetuse ees eestilaul. Oscari-gala, ma ei tea, kas keegi vaatab veel suusatamist. Suusatamine on hiljuti avati kultuurikatel, 24. veebruaril toimub ma arvan, üks kõige oodatumaid teleülekandeid, kas siis president peab kõnev ja sellele järgneb tema vastuvõtt, mida vaatavad sajad tuhanded inimesed. Ja loomulikult tuleb välja veel ka elektrit, utro, tantsi. Uus album ilmub ta iseseisvuspäeval, nii et ma arvan, et neid sündmusi, mida oodata naise on väga vinge mõrvata. Praegu on võib-olla üks aasta kõige kõige elavamad aegasid. Ei, ma ei saa öelda, et üks nädal on siin on nüüd kaks, kolm nädalat, siis igal pool on põnev. Kas see põnevus jätkub? Ei tea, eks ju aga need planeeritud sündmus, et need on kuidagi. Mina soovitaks inimestel kinno minna ja filmi 50 halli varjundit, väidan väidan 1944. Ja, ja see on väga hästi tehtud film ja kui sa tuled kinost väljatundega, et, et sa oled, sa oled kuidagi füüsiliselt filmi vaadanud, neid, et sa tunned, et sul on see film kontidesse ja sa oled seda aktiivselt vaadanud, selline aktiivse filmi vaatamise tunne on sees, siis, siis on film korda läinud ja ma pean ütlema, et see film läks minu jaoks korda. Et ma pean kahetsusega ütlema, et ma käisin vaatamas ka seda esmamainitud filme ja, ja see oli Kergelt pehmelt öeldes, eks väga haigutama ajab kogemusena. See võiks siis veel minu minu filmielamuse kohta vähemalt selle filmi osas kõik, aga. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja täna olid rahvateenrite stuudios Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev, Sulev Vedler ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost. Soovime. Sa tahad Sulev midagi öelda? Jah, selle aja saateajaga on 1364 inimest andnud oma hääle, e-hääletas. Sellise tempoga me igal juhul jõuame rekordini, aga, aga ma peaks ütlema, et see rekord on isegi muljetavaldav.