Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes täna saates hääli teatriloost Heiki Haravee. Homme oleks ta saanud 80 aastaseks. Kui sünniaasta on 1924 tähendab see seda, et keerulisemat eluteed on raske ette kujutada. Valiku hetked, kas minna või jääda. Kui minna, siis kellega, kui jääda, siis kellega? Heiki Äravee valis Eesti riikliku teatriinstituudi. Kui me olime kudu diil keskis. Tuss kõigile Orgedel koormat kanda. Igaüks püüdis krabada kergema pakki kangastega kujukestega nõudega. Minagi valisin kõige suurema hiiglasuure leivakorvi. Siis kõik naersid, minul isegi tiooplane. Aga inimesed pidid leiba sööma. Esimesel päeval, teisel päeval, kolmandal möödus mõni päev ja mina kandsin tühja korvi. Teised aegasid oma pakkidel raskuse all. Toodi 1949. aastal. Selle kooli vilistlaste seas on Lembit Eelmäe, Eino Baskin, Linda Rummo, Einari Koppel, Kulno Süvalepp, Jüri Järvet ja paljud teised Eesti teatrikuldsed tegijad. Raved mäletame ennekõike kui Vanemuise näitlejat ja minu jaoks oli taga just kõigepealt Kaval-Ants Jaan Toominga põrgupõhja uues vanapaganas. Tark ja kaval manipuleerija, kes võlub sind oma sarmi ja loogikaga. See oli minu eredaim ja esimene mälestus hara veest ja see jääb 1976.-sse aastasse. Aga enne seda oli ta juba teatris olnud üle 25 aasta olnud kolm aastat Lõuna-Eesti teatris. Selle sulgemise järel 1952.-st aastast alates Pärnus ja alles 60. jõudnud Vanemuisesse. Mis võib parem olla, kuigi? Keel ühendab meid ilma keelitamis aktsendid kuidagi mõistetavaks teha. Keel on headuse võti. RL ja mõistuse tööriist. Keele abiga ehitatakse linnukeele abil, me avaldame armastust. Kiirga õpitatakse, veendaks, manitsetakse, palvetataks, seletatakse, lauldakse, kirjeldatakse, tõestatakse ja kinnitatakse. Keelavil, öeldakse ema ja armsaid. Keel käsib vägedel võita. Müülistame keelega Homerose luulet. Keel loob ais kilose maailma demostelises sõna kogu kreekaks hajutus Bartheronikolonidest Fadjasse kujudeni, Olümpose jumalatest, Trooja mõistendeni, koguk Reica piirist piirini on loodud keelega. Kreeklaste, kauni ja selge keelega misse kõlamas sajanditeks. Keel on kõikide intriigide algallikas, sellest saavad alguse kõik tühjad jutud. Keel on kõikide vaidluste emakeelt kasutavad viletsad luuletajad, kes meid väljakul tüütavad. Keelt pruugivad filosoofid, kes ei oska mõelda. Keel valetab, paaria moonutab kilde maha, solvab, peidab end aralt. Hangub nea, viriseb keel väljendab raeKell laimat, keel müüb, maa, keel võrgutab, keel reedab. Keel viib meid kõlvatule teele. Näed, Santos miks keel on kõigist meile tuntud asjadest kõige halvem. Meie käsutuses on täna üks Ammune salvestus. See on aastast 1958. Nimelt kuuleme katkendeid Brasiilia kirjaniku filee reedo näidendi põhjal tehtud kuuldemängust Aisopos nimiosas Ravee Aisoposon Santose ori. Aisopos ihkab vabaks saada. Me kohtasime teel üht sammast, kuhu oli midagi kirjutatud. Santos ütles, et seda Pealkiri olevat võimatu dešifreerida. Ma küsisin tema käest. Kui ma sulle selle dešifreerida annad mulle vabadus. Kas andlus lubas seda teha? Ja ma lugesin sammalt siit nelja sammu kaugusele. Neetud varandus. Kas andlus ei uskunud mind? Kuidas ma saan kindlaks teha, et see tõesti nii on? Küsis ta minult. Vastasin talle selle peale küsimusega. Kui ma sulle sele tõest. Kas sa annad poole leiust? Mull? Sandus vastas jaatavalt. Kaevasin siis nelja sammu kaugusele kohast, kus me olime augu. Seal oli potitäisrahasid. Ja siis käskis Santos mulle peksa anda. Milleks, on sul vaja varandust, milleks sulle vabadus? Sa oled nii need võet, ükski rõõm sind ei lohuta. Ükski varandus ei tee sind lõbusaks. Parem, las mina olen rikas. Sina oled mu orikse antes. Sa oleksid pidanud siiski tema pastama. Ta ju ei kõlba isegi meie kodu ehtida. Üks on nii. Sina ka, hakkad tema poole hoidma. Sa oled minu poolt. Sa ei tohiks seda teha. Minust on kasuemand. Ma leian varandusi, oskan jutustada naljakaid Valm, oskame raskes olukorras pääseda, leid. Kas siis niisugusest omandusest võib inimene loobuda? Peale selle olen ma inetu ega meeldi naistele. Järelikult mu peremeestel pole tarvis karta mõisaga põgeneda, sest kõik tunneksid kohe ära. Aga ma tahaksin olla vaba. Minuni on siin maailmas jõudnud ainult elu vilkuv vastuhelk läbi pisarate. Sa tahad back saada orjaõigus, see on õigusloo. Aga milleks sulle vaja vabaks saada? Maa peal peaks olema koht, kus voolab oja kus võidutseb peo pealt vett juua, kartmata, et keegi tuleb ja ütleb, et ei ole veel aeg juua. Või et on veel vara, ei andnud tunda. Niisugune koht, kus ööbikud ei lendaks inimese eest ära. Oled sa märganud, et loomad põgenevad, tundes inimest lähenevat? Mida paremini inimesi tundma õpin? Seda rohkem armastan loomi. Tahaksin, et oskaksin neile nende keeles valmi jutustada. Tahaks neile öelda, tead, sauhunt, kes sa tallesid, õlid, et on niisugused loomad, inimesed, kes samuti 11 tapavad. Aga nemad ei söö laiku. Nad matavad need maamulda ussidele roaks. Nad ei tee seda mitte selleks, et elada. Lihtsalt niisama tapmishimust. Kuidas loomade keeli selgeks õpiksid. Aga kas inimeste keelt ei ole selgeks õppinud? Inimesed räägivad? Ei mõista kunagi. 11. Loomad aga mõistavad. Nad väljendavad üheainsa lõõritusega. Armastanud olen näljane. Vaenlane tuleb. Kuule haavatud. Kujutle. Kuid tundlik peab olema hääl, et seda kõike väljendada lihtsa mörgebi haugetusega. Üheainsa Gudrutuse viib piiksatusega. Kujutle kui me kuulmine oleks nii erk, et tarvitseks vaid lausuda sõna armastus. Et me tunnetaks neid helivarjundeid, mida sisaldab see armastus, helisid, mis on meile tundmatud helisid, mida ei taha meie ebatäiuslik ja selleks sobimatu kuulmine. Oo, vaba olla, see tähendab kuulda vabaduse häält kõigis selle varjundites. Sa tahad teesti vabalia, kasutasin juhust põgini, S see ei oleks vabadus, kui pead olema hirmul, et sind jälle kinni püütakse. Vabadus ei ole saladus. Vabadus, paariat. Kõik peavad teadma, et inimesed on vabad, teadma ja austama. Põgini. Making Santisele laskis vabaks. Santos karistaks sind. Aga vabadusel on hädavajalik, et keegi saaks karistatud vabaduspüüdluste eest. Ja kui ma oma vabaduse pärast südametunnistus piinad kannataksid ei tunneks end iial vabana. Kui naiivne sa oled? Hunt kohtas kord hästi toidetud kaelarihma kandvat koer ja küsis kes sind nii hästi toidab? Minu peremees, kütt, vastas koer. Hoid, kui jumalad mill niisuguse saatuse eest hüüdis hunt. Ma eelistan nälga kaelarihmale, politsei seda valmiks, jutustanud ja ja kui ma lõpetasin, küsis ta, mida see tähendab? Andes naiivsem kui mina, ta mõtles välja täide läinud soovide maailma ja usub, et see maailm on olemas. Mina sarnanen sinuga. Kus Diaadik meile pidamisega? Ma näen seda sinust silmist. Hetketi helgivad need nii nagu oleks su hinges soovide koidik. Sisaga kustub valgus pikkamööda, otsekui päikeseloojangu ajal. Ma keelan sul minust silmadesse. Jutusta mulle muinasjuttu. Juudist näljane rebane nägi kõrgel, ripuvad viinamarjakobarat ja tahtis seda kätte saada. Aga ei saanud. Siis läks ta ära, öeldes. Viinamarjad on veel toored. Ma küsin sinu käest naguks antaski. Mida see tähendab? Täis sinoi, küsiks nii? Sul juures selleks põhjust? Aisopos Heiki Aravee kleja Herta Elviste, Jaak Santos tari romantiline vabadusi, tee ja elu, mida elati 50.-te lõpuaastail Eestis. Assotsiatsioonid ja paralleelid kaasajaga olid kindlasti olemas. Aisopose lavastas Heiki àra veise Pärnu teatris 1958. aastal. Ise tegi ka lavakujunduse ja ise mängis nimiosa. Kuuldav raadioversioon Aisopusest kannab omaaegse lavastusement reaalsust Heiki Äravee kursusega kaaslane ja hilisem kolleeg vanemuisest. Kulno Süvalepp kirjutab 1994. aastal 35 aastat pärast Haravee Aisopuse lavaelu järgmist. See oli suurepärane kuju. Alandlik oma ülevuses üle oma alandlikkuses. Aastakümnete tagant on su aisa, uppus mul meeles. Ja mul on väga hea meel, et kui ma küsisin sult Su Pärnu perioodi meeldejääv aimate rollide kohta nimetasid sa pikemalt mõtlemata Aisopost. Selle kuju kaudu avastasin masu omapärase talendi või talendi omapära nagu uuesti. Minu jaoks sai sinu kui lavakunstniku märksõnaks vaimsus millega paljud näitlejad kahjuks just eriti hiilata ei saa. Vaimsus võib olla mitme värvinguline, temas võib domineerida nii mõistus, tunne kui tahe. Sinu vaimsus on valdavalt intellektuaal, reaalne, filosoofiline, kontsentriline teatava sulle omase skeptilisem varjundiga kuid alati loogiline, täpselt ja targalt analüüsiv. Ühesõnaga Sa oled mõtlev näitleja, mis muidugi su vaimsuse teisi tahke ei välista, kuigi need su näitleja ja lavastajatöös nii teravalt silma ei paista. Nii kirjutas Kulno Süvalepp Ravest ja tema Aisopose rollist. Sa nutad, käis sul pisarad silmis, need on sellest, mis ma nii kaua taevasse vaatasin. Otsustasime, et ma ei tohiks taevasse vaadata. Minusugustel inimestel pole õigust taevasse vaadata. Nad peavad käimas, silmad maas. Tead, see on, miks ma koju tulin. Ja muud midagi. Vaata mulle otsa istuks. Ütlesin sulle juba, et ma pean käima, silmad maas. Vaata mulle otsa. Hüppas, ei. Vaata mulle otsa, sina hirmus inimene. Kas sa ei näe, et minu silmades peegeldudes asjus? Sa olid ainult inetu. Jumal sai, oli ehkleja. Ma olen oma ess Sapoleerumal. Ja sa tead, et minu nimi tähendab kuulsust, maiska kuulsust. Vihkan vabadust. Ei lase sind kunagi vabaks. Mitte kunagi. Molmiks antuse hoovis, kas su hind Alibaba minu jaoks Hoss, sa oled mu isanda naine. Ma olin selle naine, kes laseb sulle peksa anda, kes piinab ja alandab sind. Maksaks selle käki. Eikleja. Minu kättemaks on pari. Minu kättemaks seisab selles, et mitte armastav Rebane kes vaatas kõrgele rippuvaid viil. Marju ütles, et neil on toored. Sellepärast, et ta ei saanud neid kätte. Kui õhtuni küpseid ja magusaid viinamarju, mis on talle kättesaadavad ja ise indid, pakuvad kujutled Rebane põlgab nad ära ja viinamarjad lähevad vihast roheliseks. Lähevad roheliseks sellepärast, et nad ära põlatud. Sellepärast et nende ahvatleb küpsus jõutu. Et see tagasi. Vaat see on minu kättemaks. Nii maksan Minaks andusele kätte. Sa oled kaunis. Oled kuulsus. Oled ihaldusväärne. Aga ma loobunud sinust humal Mabiinaksin santest etesse vabast sellist vabadust. Ehkleja vabadus on puhas ja me peame ta puhtalt kätega vastu võtma säiliste Doriaks jääda ja kustus tset laantes kunagisi iidsete tegudest. Ma vastaks ja mida kasulikum see talle olid, seda suurimaid jõupingutusi deebeetsinud orjuses hoida. Püüame ainult neist lahti saada, kellest mingit kasu ei ole. Sellisel juhul olen ma kasulik, tan suri. Keeldud keeldun aiskus ühe hetkega. Ma tahan parandada see kohtu, mida sul on tehtud. Tais, kus sa väärid natukegi naudingut elus, mis sul sinuga nii julmalt ümber käinud. Su inetuks naljaks, targaks oskamiin, Taiskus. Mehed, käsi, möödume, orjuses karedaks muutunud ning kaotanud tundlikkuse kehale piitsajälgi elu ja inimesed on mu kehale nii palju huupi jaganud. Et see on vaid üks suur. Mis naudingut pakuks sulle lahtise haava puudutamine? Kes teab, kui ma võiksin südametunnistuse vaikima sundida ja unustada, et ma olen Ors, kes jutustab valmi loomadest selleks, et inimesi paremaks muuta. Kes teab? Võib-olla siis oleks andur kiusatusele. Keha on harjunud piitsahoope taluma niipea, kui teda puudutatakse, ükskõik kuidas hoiatab ta mind hüüdega. Ei mingit valu. Ei mingeid soove. Kumbki oma teed. Miks ei võiks nii olla, sellepärast et minus on miski, mida piits pole suutnud välja peksta midagi tabamatut, mis teeb nuhtluse veel rangemaks ja seab kõikide naudingute ületamatu tõke. Nonii. Piinad südametunnistuse piinad, mu kallis, kauge ja kättesaamatu südametunnistuse piinad, mis vilistavad. Kuid ei tee elu meilidele meeldivaks. Südametunnistuse piinad, mis panevad meid silmi maha lööma ei paku meile küll mingit mõnu. Kui me näeme huuli mis peaaegu anduvad meili ja silmade vaadet, mida me peaaegu tunnetame Meretuulepuha päikeses ära templiku. Lahku minust luigelaul. Ainaiskus sky seisad sinu armastuse vahel. Ja muud midagi, muud, midagi. Kas tead, Xantest laseb su läbi peksta? Ei andesta, kui keegi ta naisest keeldub? Mina ei andesta seda. Räägi telekast, et ma lubasin endale sinuga liiga palju. Et ma tegin sulle auto ettepaneku, et sa lükkasid selle tagasi ning nõuad au haavamise. Rahuldust värk. Just niimodi ind. Niisugused naised olete. Nüüd olen mina piina marjaks muutunud. Ja sina rebaseks maale toores. Ära lase juust mööda. Oli too. Pakun sulle naudingut. Sina aga lükkad selle tagasi. Saad häälid karistust. Jakobson Tõrva mör tühjaks juua mäletab ma, panin selle kõik kirja ja kinnitasin oma allkirjaga, vastasel korral kuulub maja temal. Nüüd ta nõuab, et ma täidaksin oma lubadusi. Ta näitas kõigile minu allkiri. Kõik saabus, elanikud on kogunenud turuväljakule ja ootavad, et mammere tühjaks jooksin. Naeravad õppu. Naeravad laginal, minul sai talu naer. Mulle naerdakse ühtepuhku näkku. Joom eri tühjaks. Santos praegu ei ole aeg nalja teha, ütleb, mida ma peaksin tegema, ehk muidu Ta laseb mu läbitekste. Mis siis ikka? Ma ei tea, mida sa peaksid tegema. Kutset juubeli. Mida sa ootad? Kas sa annad mulle vabaduse, kui ma ütlen sulle, mida sa pead tegema? Tõotan seda läbi peksta. Piinata peabki hakkama sai, ta katsus mind ära põrgute, ta ütles, kui ma temale kuuluksid, siis ta tunneks. Maksad siin, aga see on tõsi, filosoof tarkuse salvesse ainus, millega jumalad on sind õnnistanud. Anna mulle peksa. Mind lõõmule pähkliga, muutuksin idioodiks, ei suudaks enam kunagi sinu raskustest pääseda, leidub pihta. Käsi mulle keppi anda. Ja siis mine ning Joom erid tühjaks, kui sa ei taha kaotada kõik, mis sul on. Sahaga tomat filosoofiga lageda taeva all elama. See tuleb talle kasuks. Võib-olla saab ta dioogenese sarnaseks. Miks sai kolitünni, mille sa eile tühjaks jõid? Kas tuli midagi p? Arvad, et minu pean seosipiaagust sündisoteeni? Kas pääsetee näiteks hakkimata hakkama? Pakkude vaheni mullaga. Aga see, milline ma olen filosoof igapäevase praktilise elu küsimustes, May orienteerub hästi. Jaan Task, sina oled sellest kõigest söödik, Lea, mis minuga juhtus? Minu. Miks? Miks sa lasid, mul ei ole temaga koos juua. Miks sa teda varustasid? Miks sa ta jalgu poisid, kus sa oled? Kõikide vastu oli kalake pole kuigi lahke naiste. Joome eri tühjaks sandas. Teeme nii nagu seda kõike ei oleks olnud. See oli kindlasti üks sinu naljadest. Kindlasti oli see valmis saavutus. Ja just nii see on mat tunnen Aisopust hästi. Ta on suur naljahammas, aga ta ei ole võimeline autuks teoks, andas joomery, tühja. Kus sa tead, kuidas ma sind imetlen. Ja sa tead, mida tähendab pilosoofi imetlus. Sa oled suur kui kõige suurem kreeka poeet. Suurem kui pindharus. Suurem kui Haaverosantos. Joom verd, tühjaks poeedile omane mõningane väljendusvabadus. Mõningane vabadus. Hiina Taisatus, mitte poeet oli sõnagaa, luuletaja. Luule on, mis asi, eks kaisukas meie tunneme vaimukas sõna või värsiväärtust. Näiteks sinu valmis andus, joome eriti tühjaks. See oli rets Suumann nõuannet, teda karistaks. Haldas jumalate nimel, ma olen kõige suurem kreeka poeet, ma olen võimeline naist võrgutada. Lõppude lõpuks jõuad sa veel nii kaugele, et ütled nagu, ma ei paistakski sulle nii inetuna. Sa ei ole seda. Nüüd, kus me kauem oleme koos olnud, olen ma sind paremini tundma õppinud. Ma märkasin, et sul on klassikaline nina, sinu suujoon, sinu hingestatud kulmukaar. Ja ma jõudsin veendumusele, et sa oled ilus veel enam sinu ilmunud keeruline, haruldane. Niisugust ilu oskavad hinnata ainult kõige parema maitsega inimeste suled. Imeelus sa oled, Apollo saavutas, joon verilt tühja, kas viimse tilgani. Isegi see poleks seal küllaldaseks, karistuseks sinu hävituse eest. Vaata mulle otsa. Mina olevat apol, mina võib-olla liialdasin pisut või ma olen kole. Kas kuuled? Nicole, tahaks nutta, kui lähen oma peegelpilti. Hirmus peletis. Olen hüdraki, määri minut, auruse, poeg, olen kõige koledam poeg, mida imekaunis Kreeka kunagi loonud. Tainast minu õnnitlusi takista mõnda inimest mulle kaasa tundmast. Puri, hoiduse, isegi armastust tundmist. Tead, miks? Ei filosoof sina seda ei tea. Ma ütlen sulle, miks? Sellepärast, et on inimesi, kes on seestpoolt niisama inetud. Mina väljastpoolt, joome eri tühjaks Santos ja uputas sinna oma hinge inetust. Annan sulle vabaduse. Kui sa ütled, et mida ma peaksin tegema oma majast ilma jää, annan ma sulle avatuse, ega sa ei peta mind, nagu sa mind korduvalt oled pettud? Näiteks siis tasuks sellest, kui su naine koju tagasi tuli. Lindistus CBC minuga nii käituda ei mõista, et sa alandad, kui sa lase mind läbi peksta. Tähendab sa teeskled, nagu sa ei usuks oma naise sõnu. Tähendab, sa oled autu inimene. Vali üks kahest Santos. Kasvama. Maja või oma au, ütle, mida nad peaksid tegema, võtma oma pojast ilma ei, ja siis annan ma sulle vabaduse. Nüüd ei taha enam vabadust. See oleks liiga labane. Ma ütlen sulle, mida teha, et oma maja käest. Aga ma ütlen sulle seda lihtsalt, nii saab. Tasuta. Ütle mine kaldale. Seisa rahveti ja ütle, et sa lubasid mered tühjaks juua. Ja täidavad oma lubaduse. Joomery tühjaks sättas juua, Merry tühjaks. Sa lubasid mered tühjaks juua. Kinnitamasena Mer, aga ainult merre ilmas sinna suubuvad jõgede veed. Sa ütled neile, eraldage jõgede veed mereveest, siis joon mered tühjaks. Aisapas oli 30 nelja-aastase Heiki Aravee elus kahtlemata oluline töö. Ta lavastas selle tegisega kujunduse ning mängis peaosa. Kuidas suhtus toonane kriitika sellesse lavastusse? Paaringase tekstist saame teada antiikset maailma kujutav mänguruum oli loodud valgeid sambaid, imiteerivate kardinatega ja õhuga valgust, kujud, tava, kuid ka vabadust sümboliseerima helesinise fooniga. Lakooniline lavapilt meelestus vaatajat intellektuaalseks üldistavaks vastuvõtuks. Aisopos Haravee coli, eelkõige filosoof, kelle inimlik suurus kasvas stseenist stseeni. Samal ajal kui väliselt tooretseb Santos orjandusliku ühiskonna jõukas esindaja, avanes vaataja ees vastupidises progressioonis oma tühisuses ning närususes üha selgemaks saades. Autori mõtet kandis ka Herta Eliste, kelle hea niimoodi kirjutas siis Karin Kask. Aizapos on saanud vabaks, Santos on ta vabaks lasknud. Ja nüüd läheb ta laia maailmavabana õnne otsima. Maikes kui tahad, ma võin sulle nõu anda. May hinda, rikkust ega armastust. Ma ei suudaks sulle seda pakkuda, mida sa elult ootad? Ma loovutaks sulle oma vabadust, kui sa seda isegi minult väga paluksid. Vabadus peab mulle kuuluma, et ma võiksin endast rõõmu tunda nagu tuntakse rõõmu armastatud naisest, kohusele. Lähen laia maailma, et kõike näha on kõike vaba inimese silmadega vaadata. Räägitakse, et kaugele lüüdjasse elavad kuningas, krässus, kõige rikkam inimene maailmas. Tema paleed olevat ehitatud kullest, tema riided, tikitud idamaiste kalliskividega. Ma tahan teda näha ja naerda tema rikkuse üle. Veel kaugemal Niiluse kaldal olevat egiptlased ehitanud tohutud hauasambad, et oma kuningate mälestust austada. Ela hästi saldas. Oled sa kindel, et eelistab lahkuda? Lähestiks leia hoidku jumalad sinugi ilu. Armastama meest. Ela hästi haiseks. Händ, kui jumalat sulle õnni. Ela, hästi, meeli saad, kui jumalad sulle vabadust. Inimlikuks õnneks on kõige vajalikum vabadus. Vabadus kaalub üle rikkuse, kuulsuse, au, ilu, armastuse, ilma vabaduseta kaotab elu mõtte. Kompromissitu püüdlus vabadusele määrab inimese enesekaalu orjusele alistuv. Sellega harjub, inimene kaotab oma inim väärtuse. Vot sellega tegeleb 1950-ga kaheksandal aastal lavastatud Aisopose lugu. Ja sellega tegeles Rave. Kuidas see lugu edasi läheb? Kurvalt läheb ja kurvalt lõpeb, aisapas saanud vabaks, läheb Delfisse ja oma vabadusega rännakul satub ta konflikti nendega, kes teda ei mõista. Intrikonna aus kuulakem edasi. Aizapos Eike Ärave kleja Herta Elviste Santos Eera tari. Belglased kummardavad apolot, nad ehitasid talle tohutu marmortempli, loovad teda nii suure innuga, et jätavad koguni nisu külvamate. Ja kui saabub talv, ollakse näljas, sest neil pole leeve. Siis lähevad mööda kõiki kreeka teid almust paluma ja pöörduvad iga möödamineja poolest sõnadega võõramaalane Apollo templi preester ja palun kogu, et jumalad meie linnu kaitseksid. Nüüd olen ma näljas, sa pead mulle raha andma. Nii nad elavad. Ja kui nad minu käest Valvi palusid, ütlesin ma neile. Kuulake telklased valmi, mille ma lõin ja pühendan teile. Sa aruks arutas, belglased ütlesid, et ma pean sõnnikukogumist õilsamaks tegevuseks, kui Apollo palumist. Niiviisi jumalat teotada on kuritegu saadaruks antes. Valm ei ole ainult väljamõeldis. See on tõde ja tõde, ainus eesmärk, mille nimel me elame ja sureme. Aga sina, isuri? Keegi pani selle kuldmeelega minu kotti. See on kuritegu. Eraomandi jäid jumalate vastu. Kas tead, kuidas niisuguse kuriteo eest karistatakse? Seda belglased tahavadki teada, missugune karistus sulle määratakse. Kui sa oled vaba inimene, siis visatakse sind jampi, jalutan mäetipul Kreeka kõige sügavamasse kuristikku. Kui sa oled ori, siis võib suisa suled karistuse valida. Sind toodi siia, sest nad teavad, et sa oled Santo sorry. Siin on kuldnõu sinu kotist. Telklased on aias ega käia enne elektrit. Ei, oleksime seda öelnud. Nad oleksid Aisopose kuristiku visanud. Tal oli veel üks hetk koodita. Midagi ei midagi. Kas sa näitasid vabastus kirja, ehk? Milline õnn pärast õnn. Sa peitsid pääseda? Ma peitsin ta sellepärast, et ma tahtsin sind enne surma näha. Nad pidid minuga orjaks Santose juurde sinu juurde tooma. Kas te võite päästa? Telklasteletan sinu. Kus vabastas kirjand politamisel ära, see on asukus. Sa jääd jälle meie juurde, orjala ainult ajutiseks senikauaks, kui kõik rahuneb. Tegelikult me võiksime hakata koos töötama. Kust. Ja sina luuletaksid oma valmi, mina jutustaksin neid edasi väljakule oma õpilastele. Sa ei kujuta ette, missugune tohutu menu neil on. Sa saad varsti rikkaks, main loomavalme, mitte selleks, et nende abil rikastuda. Jaa, kuule Airbus, hiljem sa saad vabaks, sa annad mulle oma valmid ninaga. Lea on sinusse armunud. Sa saad omale õige varsti. Loobun temast ja ta saab sinu omaks. Noh, mis sa selle peale ütled? Tas Joom eri tühjaks, kas sa siis aru ei saa, kui sa keeldub, tapavad templaseks vara. Kas, kas sina eakad oma mehega koos töötame? Mina tulen kombadioniks oma valmidega, Sandlus oma naisega. Sina ei. Minut, ainult Sekson, armastus. Sinu paniusik, silo. Xantas. Mine EDT lastele, kus on sinu, oli ainus sinule nõigusti tagalistada. Sa pead mind siis karistamaksaldas. Türklased ütlevad, et mina selle kuldnõu varastada, see saab olema kerge, formaalne karistus ainult selleks, et delfi preestrit rahuldada. Ärge pikka aega. Ja plane. Ma viin su kohe tagasi väljakule, siis nad näevad, et sa oled juba karistatud. Annan neile kuldnõu tagasi. Kus su vabaduskirju naisuke siin. Anna mulle. Ei say usaldab mind. Kardad, et ma ei anna seda sulle enam tagasi. Hästi, jäägu ta siis sinuga teeb minutilise telk lastele, et sa oled minu ori. Dilemma kinnitame sinu sõnu, ma pole su ori ja kas ainult ütle seda nii. See väike pettus päästab sinu elu elu. Ma peaksin neile ütlema, et ma olen su ori, siis oled sa päästetud. Aga kas nad usuksid mind? Ma ütlesin sulle juba hiljem, ma kinnitan sinu sõnu. Kui nad seda paletti usuvad, miks ei usulad siis tõde, mis on palju lihtsam, millist tõde? Seda, et ma ei ole varastanud seda kull, nõuab olla templist. Ta pole sor. Ma kui nad ikka ise sihilikult sulle selle kuldnõu kotti toppisid. Kuidas võid sa siis nõuda, et tõde võidule pääseks, nüüd sa jõudsid selleni, antas. Inimesed taluvad arvatodi. Siis maksa neli käte vanita, kitlit oledori panid, taluvad inimesed kärgist. Tähendab, vabade inimeste jaoks, kes varastavad. On üks karistus ja orjadest varast jaoks. Teine pehmem antud juhul küll. Ma tahan vabadust. Mina panin kuldnõu sinu kotti. Ma olin seal. Nägin, kuidas see minust eemaldud. Ja siis, kui sa preestritega sõnasõda pidasid, hiilisin ma templisse. Peitsin kuldne sinu koti, Jekesin ühel preestril, et sina selle varastasid, Sobaletad, varastatud, varb. Tahtsid sulle kätte maksta? Sind omani osta. Nüüd enam mitte. Nüüd viidakkuminkurist? Paletud, sa tahad, mind päästis sellepärast, valetas näksantus. Sedapidi, su naine vaikib. Ei, mina ei, kõigi jumalate nimel. Mõistmatu loll suppos, jutt on sinu elu päästmises, isegi siis, kui sa mind ei karistaks. Kui sa poleks kunagi karistanud pea filosoof, et ma valin vabade inimeste karistuse. Niisugune on minu tahe. Et ma ei taha seda Rebane nägi kõrgel ripuvad viinamarjakobarat ja tahtis seda kätte saada. Aga ei saanud. Siis läks ta ära, öeldes. Viinamarjad on veel toored. Siit moraal. Te olete vabad. Heaks antas, et iga inimene on küps vabaduseks. Jah, selleks, et surra ta eest. Armastuse ja elu jaoks ei olnud midagi veel küps. Aga mari vaba. Olen vaba. Täna kuulasime katkendeid Eesti raadios 1958. aastal salvestatud kuuldemängust Aisopus peaosas Heiki Äravee. See oli raadioversioon omaaegsest Pärnu lavastusest. Miks me neid katkendeid täna kuulasime? Esiteks sellepärast, et homme oleks Heike Ärave saanud 80 aastaseks. See on kummardus näitlejale kes on käinud pika ja väärika teatritee. Teisalt on see materjal väga mõtlemapanev. Ühelt poolt viiekümnendad aastad oma padupoliitilise punase joonega aga teisalt ei olnud elu nii üheülbaline, ta andis võimalusi ja valikuid. Teistsuguseidki ja Aisopos on üks näide sellest, kuidas ajada oma asja. Kuidas rääkida vabadusest ka siis, kui vabadusest ei võinud keegi õieti undki näha. Sellepärast ma tahtsin kuulata koos teiega neid katkendeid vanast kuuldemängust. Tänase saatemuusika valis Silja Vahuri. Aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes. Ajal, mil lõvi magas kõndis hiireke tema kehal ringi. Korraga ärkas metsloom üles Arsiirekese lõugade vahele ja tahtis ta juba ära süüa. Kui hiireke ütles. Lase mind vabaks. Kunagi ma näitan sulle, et ma oskan tänulik olla. Lõvi muigas, kuid otsustas siiski hiireke lahti lasta. Natuke hiljem satust lõvi põrku, kiiret kuulist metslooma oigeid jooksis lõksu juurde ja näris võrgud katki. Lõvi pääses vabadusse.