Eesti luterlik tund. Tere õhtust, armsad raadiokuulajad, olen Enn Auksmann Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduste õpetaja Hiiumaalt. Ja tahan alustada tänaõhtuse saatega ühte sarja millele on pannud luterliku tunni juhataja Ene Pilliroog lahkesti nimeks üks erinev keel. Ja selle nimetuse taha peaks peituma mõtisklused või arutlused jumalateenistuse üle selle üle, mis peaks olema kristlikku elu ja kirikuelu keskpunktiks mis on hoidnud inimesi koos läbi aastasadade. Jaa, kõnetanud inimesi alati nii eri kultuurides eri keeltes, eri vormides, aga siiski üheainsa sõnumiga millegi väga olulisega, mis peaks puudutama tegelikult iga inimest. Ja kuulame selle saate sissejuhatuseks ühte missa või siis jumalateenistuse sissejuhatavat laulu, mis on pärit. Kui püüda anda ülevaadet sellest, mis asi on kristlik jumalateenistus milline on selle tähendus, siis ilmselt tuleb ikkagi alustada põhiasjadest. Ja nende põhiasjadega on juba nii, et kuigi inimesed igatsevad ikka ja ikka midagi uut, midagi põnevat ja midagi erinevat, kõigest sellest, mida nad seni on kuulnud, rääkinud või teadnud, siis need põhiasjad, need kõige tähtsamad on ikkagi läbi kõigi aegade ja kõigi inimeste juures olnud samad. Ja nõnda on samad ka need põhiasjad, millest räägib ja õpetab kirik. Kui me püüame mõista, miks on jumalateenistus inimesele tähtis ja oluline ja vajalik, siis peame minema ikka tagasi selle alguse juurde ja ütlema, et inimene on jumala loodud. See on mingi selline tõde millele võib tegelikult rajada absoluutselt kõik, mida kiriku õpetusest teame ja rääkida võime. See on midagi sellist, mis on olnud täiesti tingimusteta luks eelduseks näiteks meile, inimestele, kes on kirja pannud pühakirja ja kellest piibli raamat kõneleb. See, kas jumal on olemas või mitte ja kust on tulnud elu ei olnud nende inimeste jaoks tegelikult üldse mingi küsimus. Neis oli olemas see veendumus, inimene on jumala loodud ja sõltub läbinisti temast. Kindlasti on olnud kõikidel aegadel muidugi ka neid, kes on kahelnud ja küsimusi esitanud ja selles ei ole midagi halba. Tõsi küll, Paremküsimuste esitamisest on kindlasti teada vastuseid või lihtsalt võtta loomulikult midagi, mis peaks olema iseenesest mõistetav. Aga ka küsimuste esitamine on hea. Ja küllap, Meie tänapäeval oleme rohkem need otsijad, need, kes küsivad ja püüame mingil kombel kergitada katet nende vastuste pealt, mis meie eluks tingimustetult olulised. Ja üks vastus või üks sõnum, mille kirik meile tahab öelda, on, et inimene on jumala loodud ja see peaks määrama kogu tema elu. Selleks, et me võiksime elada inimestena, sellistena, nagu me peaksime olema vajame ühendust selle jumalaga, kes on meid loonud. Seda on väga lihtne seletada kasvõi sellepärast, et kuna jumala, meie looja, siis teab tema ilmselt ka kõige paremini, milleks me oleme loodud missugustena Me oleme loodud. Kuidas me peame elama ja toimima, et vastata sellele tema mõttele, mis tal oli siis, kui ta kunagi inimsoo siia maa peale elama seadis. Paraku on nii nagu ka piibel mõista annab ja kirik õpetab, et inimene on selle oma ühenduse jumalaga peaaegu täiesti kaotanud. Ka seda ei ole vaja väga pikalt selgitada või põhjendada, see on täiesti nähtav. Kui vaatame enda ümber või ka omaenda ellu. Ega seda jumalat, tema toimimist ja tema tahet seal ikkagi väga palju näha ei ole. Paraku isegi nende inimeste hulgas, kes mingil kombel loevad ennast osaks kristlikust kultuurist või kristlikust maailmast ja ühiskonnast ikkagi on mingisugused muud mõtted ja huvid, mis inimest suunavad ja tegutsema panevad. Võib-olla on probleem selles, et jumal on nii teistsugune et teda ei ole otseselt näha. Et teda ei saa kogeda nii vahetult nagu paljusid teisi asju siin maailmas. Et ta tegelikult ei olegi sellest maailmast, vaid on üle selle maailma kuskil väljaspool kõrgel ja kaugel nimele vähemalt tundub. Kuigi ta ise ütleb enda kohta, et tema ei ole kaugel mitte ühestki meist vaid tema sees, meie kõik elame ja liigume ja hingame. Aga see saab inimesele mõistetavaks ilmselt üksnes siis, kui jumal seda talle kuidagi teada ja näha annab. See ühendus Jumalaga on võimalik ainult sedapidi, et jumal ise ilmutab ennast inimestele näitab ennast, neile, annab meile tunda oma tahet. Ütleb meile, millised on tema kavatsused selle maailmaga ja meiega. Ja kui me kuuleme seda, kui me märkame teda, seda, mida ta meile tahab näidata ja ilmutada siis on veel võimalik see vastu võtta või või sellest enda jaoks midagi teha. Langetada oma otsus, mismoodi tahame toimida selle suhtes, mida jumal Meil käsib või meilt ootab. Pühendus jumalaga tähendab ühelt poolt seda, et jumal justkui usaldab ennast inimese kätte. Ta sirutab oma käe meie poole. Ja usaldusele peab vastama usaldusega. Ka meie peame ennast tema kätte usaldama. See on ka jumalateenistuse mõte. See on see, mis peaks toimuma tegelikult kirikus siis, kui inimesed sinna kokku tulevad. See paik, mille kohta jumal on andnud tõotuse, et ta on seal et ta seal kõneleb inimestega, ta näitab ennast neile. Ta sirutab end nende poole. Ja see on ka see paik, kus inimene võib ennast jumala poole sirutada ja tema kätte usaldada. Enne kui nüüd edasi räägime lähemalt sellest mida tähendab jumalateenistus näiteks piiberlikus mõttes, kuulame veel ühte laulu sellest samast Aafrika mõisast. Kui loeme vana testamenti, siis näeme ja mõistame, kui tähtis osa on seal jumalateenistusel. Kõigepealt sellele, et kogu inimese elu peaks olema jumalateenistus, ükskõik mida ta ette võtab. Nii nagu üks usuteadlane on öelnud, et ka vankriratta valmistamine oli Iisraelis jumalateenistus. Seda tehti jumalale mõeldes ja armastusest ning teenimisvalmidusest oma kaasinimese suhtes. Aga samasugune rõhk on ka jumalateenistustel kitsamas mõttes ehk siis mitmesugustel pühadel, toimingutel ja talitustel palvetel, ohvritel ja muulsele taolisel. Ja nendes vana testamendi lugudes tuleb väga selgelt ilmsiks just see, millest ennist kõnelesin, et enamasti on nii et kõigepealt kõnetab jumal inimest ja siis inimene jumalat Talle vastates teda tänades talle ohvreid, tuues tema poole palvetades. Võtame näiteks needsamad esimesed piibli algus, lood, vaga mees, noa, see, kelle jumal koos tema perega ja loomadega ainsana päästis hukkumisest veeuputuses. Jumal päästab ta, kõnetab Noad, käsib tal ehitada laeva, kutsub teda enda juurde. Pärast seda, kui kõik on möödas siis no tänab jumalat ja toob talle ohvri. Selle kohta kirjutatakse esimeses Moosese raamatus niimoodi. Noa ehitas issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid. Ja issand tundis meeldivat lõhna. Ja issand mõtles oma südames. Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale. Ma ei hävita aga enam kõike, mis elab nõnda, nagu ma olen teinud. Nii kaua kui püsib maa, ei lõpe külvega lõikus, külm ega kuum suvi ega talv, päev ega öö. Me näeme siin väga mitut asja. Kõigepealt seda, mida ma ütlesin tänutäheks pääsemise eest, toob noa jumalale ohvri. Jumal võtab selle ohvri vastu. Jumal halastab inimeste peale, ta võtab selle inimese endaga ühendusse selle inimese, kellest ta teab, et ta on kuri ja patune. Me näeme siin jumalateenistusel sellel inimese kohtumisel jumalaga või vastupidi, jumala kohtumisel inimesega on väga suur rõhk jumala armule inimeste suhtes. Ja kui nüüd küsida nii, nagu tihti küsitakse, et miks sinna kirikusse siis minna, mis seal nii erilist on siis see on üks vastus. Kirikusse jumalateenistusele jumala juurde võib minna absoluutselt igaüks, kes tema kutset kuuleb. Mõni päev tagasi oli sügisene madisepäev apostel ja evangelist Matteuse püha. Me teame, tegemist oli patuse mehega inimesega, kes oli omakasu nimel reetnud oma rahva, usu ja ja rahvuslikud tunded. Jeesus läks, kutsus ta enda juurde ja ütles, mitte terved ei vaja arsti, vaid haiged. Nii et jumal teab ja näeb, millised on inimesed. Ja ta siiski annab meile selle võimaluse, ta annab meile ka oma tõotuse ja jumalateenistusse. Jumala ja inimeste kohtumine on just nagu mõnes mõttes ka selle inimeste ja jumala vahelise lepingu kinnitamine. Iga kord, kui me kirikusse lähme, siis me võtame seal vastu jumala kinnituse, et ta tõesti hoolib meist, et ta lubab meid endaga ühendusse, et ta annab meile andeks, et ta annab meile uue võimaluse. Et ta ei hävita ega karista meid. Selliseid lugusid on vanas testamendis väga palju. Üks kõige tuntumaid alguslugusid on see, mis sündis Aabromiga. Kuidas ta oli? Tavaline inimene, ärimees, teenides ilmselt ka erinevaid jumalaid, nii nagu tollases maailmas kombeks oli. Ja kuidas jumal ta siis kutsus välja oma esivanemate hulgast, ilmutas ennast talle ning ütles sinu soole, ma annan selle maa, kuhu ma sind olen kutsunud ja viinud. Ja selle peale siis öeldakse, et Aabram ehitas sinna altari issandale. Jaa, kummardas issandat, ohverdas talle ja palvetas tema poole. Ja taas jumala andis Aabrahamile oma tõotuse ja andis talle oma õnnistuse. Nagu me näeme, see jumalateenistus on alati niisugune vastastikune tegevus. See ei ole mitte ainult nii, nagu tihtipeale arvatakse, et inimene tuleb oma oma kurbuse ja, ja oma mure ja oma nõrkuse või oma vaevadega. Ja üritab leida mingisugust seletamatut sisemist rahu seal kirikus, selle läbi, mida seal räägitakse või, või lihtsalt selle õhkkonna või vaimsuse kaudu, mis seal valitseb. Tegelikult on ikkagi nii, et kui inimene läheb, siis ta läheb jumala kutse peale jumala ilmutuse peale. Ja kõik see, mida ta võib aimata või sealt loota, kõik see tegelikult ka sünnib tõeliselt sünnib selle kaudu, et inimene, nagu ma juba enne ütlesin, usaldab ennast jumala kätte. Ja jumal annab inimesele seda, mida inimene vajab. See on tegelikult nii ka nende mitmesuguste käsu seadustega, mis jumal Moosese kaudu oma rahvale andis. Seal räägitakse väga paljudest erinevatest ohvritoomise viisidest ja mitmesugustest jumalateenistustest ja pühitsemistest ja puhastamistest. Aga tegelikult ei ole sugugi mitte nii, et tegemist oleks seal mingisuguste selliste rituaalidega, mille kaudu justkui mehaaniliselt inimene saaks oma vahekorda jumalaga korrastada vaid tegemist on ikkagi eeskätt jumala armumärkidega. Sellega, et jumal näitab inimesele milline on tema armastus inimese vastu. Milline võiks olla inimese osa, saatus või karistus ilma jumalata. Ja millised võimalused jumal inimestele annab. No toome niisuguse näite, et võetakse üks loom seal vanas testamendis tuuakse ohvriks inimeste pattude eest või pannakse näiteks Inimeste patud just nagu selle ühe ohvrilooma selle patuoina peale. Ega tegelikult ei ole ju mitte see loom, see, kes inimesed päästab ja vabastab nende pattudest vaid jumal, kes on sellise toimingu seadnud märgina selle armu kohta, mida ta tahab inimestele anda, kui inimesed kuulevad tema sõna ja kutset, pöörduvad tema poole oma süüd kahetsevad ja püüavad tema tahte järgi elada. Sellel samal oma süü kahetsemisel oma elu üle järelemõtlemisel täie teadlik kusega oma patust jumala ette tulemisel ja tema andestuse vastuvõtmisel on väga tähtis osa ka kristlikus jumala teenistuses. Ja nüüd kuuleme ühte missa või siis kristliku jumalateenistuse põhiosa mis seisneb just pöördumises issanda poole ja palves tema halastuse ja andestuse pärast. Eesti luterlik tund. Nagu juba ütlesin peab tegelikult olema inimese kogu elu justkui jumalateenistus, nii nagu apostlid kirjutavad mitmel pool, et kõik, mida inimesed teevad, peaksid nad tegema justkui issanda nimel või lausa just nagu issandale endale. Kogu elus peaks inimene suutma kuulata jumalat teda, kes on meid loonud. Tema ilmutusest lähtuma sellest, mida me teame tema kohta mida me teame oma päritolu oma kutsumuse kohta siin maailmas kas või selles mõttes, nagu ütleb Jeesus, kui ta annab jüngritele kõige suurema käsu 11 armastada, nii nagu tema on meid armastanud. Inimese kogu elu peaks olema enda andmine jumalale Enda, tema kätte usaldamine ja tema teenistusse lubamine aga mitte ainult jumalale, vaid ka teistele inimestele ja neile, kes on meie ümber. Õndsa on anda, kui võtta ohvreid, tuua loobuda isegi sellest teinekord, mis on meile väga tähtis või väga kallis. Loomulikult on oma väga tähtis koht inimese elus ka palvel. Jumala kiitmisel, jumala tänamisel. Mitte ainult sõnades, vaid ka tõesti oma eluga, oma tegudega, oma käitumisega. Et seda kõike suuta tõesti vastata sellele suurele kutsumusele, mille jumal on meile esitanud ja mis tundub olevat ühele tavainimesele niivõrd kättesaamatu selleks vajamegi, toda jumalateenistust kitsamas mõttes see tähendab aega, mille pühendamegi üksnes jumalale ja oma elu vaatlemisele tema sõna ja tema tahte valguses ning temalt kõige selle vastuvõtmisele mis on tarvilik inimesena elamiseks. Mis on see koht, kust me ammutame rahu Lootust, elujulgust, lõpuks armastust ja hoolivust? Seda, mis on ju tegelikult inimese elu jaoks see kõige-kõige olulisem. Küllap inimestel on enda nii öelda laadimiseks väga erinevaid vahendeid või võimalusi aga mulle siiski tundub, et enamasti me nagu ei tule selle pealegi, et oleks vaja ennast kuidagi laadida, pigem räägitakse eriti tänapäeval just väga palju enese mahalaadimisest või tühjakslaadimisest. Ja siis pöördutakse muidugi ehk taoliste vahendite juurde, mis ei aita mitte ennast koguda ja uut jõudu ammutada vaid pigem ennast täielikult ja, ja lõplikult lõdvaks lasta. Nii nagu ühes hiljutises ajalehes on kirjutatud või öeldud mu meelest väga huvitavalt näiteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta. Et inimesed loovad nende kaudu endale justkui keemilise paradiisi, mis on seda vajalikum, mida kaugemale inimesed on tollest tegelikust tõelisest paradiisist eksinud. Ja paraku, mida enam inimesed ennast nõnda kuidagi järje peal hoiavad seda vähem suudavad nad tegelikult endast anda, seda kaugemale eksivad nad tegelikult ka tollest tõelisest inimeseks olemisest. Ja kui inimesed küsivad ja nii nagu väga sagedasti võib kuulda, et milleks sinna kirikusse siis õige minna. Mida see mulle annab? Siis ma arvan, et siin ongi jälle see üks vastus. Kirik tahab olla see võimalus inimesele kuskilt jõudu ammutada kuskilt võtta vastu seda rahu, mida me vajame ja mida me peaksime edasi jagama. Seda armastust ja usaldust, millele tegelikult kogu see maailm jaga, kõigi inimestevahelised suhted peaksid olema üles ehitatud. Aga lõppude lõpuks on ka nii, et kui tahame midagi üksnes endale saada kui me küsime tõesti ainult selle järgi, et no mida see kirik, jumalateenistus mulle siis annab siis ei mõistame ilmselt mitte kunagi päriselt, milleks seal kirikus ikkagi käia? Üks oluline asi, mida jumal tahab meile õpetada on õppida teistmoodi küsima. Küsima, mida saan mina oma eluga teistele inimestele ja mind ümbritsevale maailmale anda? Ja mida annab kirik mulle selleks et ma seda suudaksin? Minna kirikusse otsima mitte ainult seda iseeneserahuldust ja ja heaolu vaid pigem võimalust, juhatust ja abi selleks, et seda kõigile teistele pakkuda püüda. See võib tunduda liiga suur ülesanne kui midagi väga utoopilised. Aga noh, tegelikult on nii, et kui me tõesti võiksime uskuda ja loota, et kõik inimesed seda teevad, et keegi ei ürita kiskuda selle ilma hüvesid mitte enda poole, vaid jagab neid teistega, siis ei tohiks ju lõppude-lõpuks keegi ka ilma jääda. Aga senikaua, kuni mõned ikkagi ilma jäävad, peaksid just kristlased ja iga tõsiselt mõtlev inimene püüdma olla see, kes jagab ka enda omast. Isegi siis, kui omale puudu jääb. Ja kirik ja jumalateenistus, see kohtumine jumalaga, tema armu vastuvõtmine. Peaks olema siis võimalus meile, mis aitab meil nõnda kristlastena ja inimestena siin maailmas elada. Kui mõtleme jumalateenistusele mitte ainult kui saamisele, vaid kui andmisele või, või kui selle jõu ammutamisel, mis aitab meil anda ja jagada siis jõuamegi tegelikult uue testamendi jumalateenistuse juurde. Et selle juurde, mida pühakiri kõneleb meile jumalast ja tema toimimisest tema poja Jeesuse Kristuse kaudu. Kristliku jumalateenistuse aluseks või eeskujuks ongi jumala enda tegevus. Jumal, nagu juba enne öeldud, nagu ta ka varem oli näidanud hoolib inimesest sellest oma loodust isegi sellest inimesest, kes on temast nii kaugele jäänud. Ta halastab inimese peale ja annab oma pojad. Jälle kõigepealt see jumala poolne käesirutus ja siis temapoolne küsimus või, või ootus, kas nüüd inimene näeb seda, mõistab ja võtab selle antu vastu. Mis Jeesusega juhtu südame teame? Aga siiski temaga ei kohtunud mitte ainult need, kes ta lõpuks risti lõid, vaid ka need, kes talle lõpuni ustavaks jäid ja kes tema sõnumit oma eluga ja oma kuulutusega on edasi kandnud läbi kõigi sajanditel. Jumala poeg sai inimeseks Tõi ennast meile eeskujuks aga mitte ainult eeskujuks, vaid tõi ennast ka meie eest ohvriks. Ja ma tahan lugeda ühest uue testamendi minu meelest kõige põnevamast raamatust kirjast heebrealastele ühe lõigu, mis kõneleb just sellest Jeesuse ohvrist ja tema jumalateenistusest. Siin võrreldakse Jeesust vana testamendi vaimulike preestrite ja ülempreestritega, öeldakse nõnda. Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seotakse inimeste asemel läbi käima jumalaga. Et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest. Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid eksijaid, kuna ta isegi nõrkusest piiratud ja selle nõrkuse tõttu Peata, niisamuti nagu rahva, nõnda ka iseenese eest ohverdama pattude pärast. Ja keegi ei võta seda au ise, vaid jumala kutsel nagu Aarongi. Nõnda ei ole ka kristus alustanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud. Sina oled mu poeg, tänama sünnitasin sinu. Nõnda, ta ütleb ka teises kohas, sina oled preester igavesti Mercy sädeki korra järgi. Oma maise elupäevil ohverdas Jeesus palumisi janumisi suure hüüdmise pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast. Ja teda võeti kuulda tema allaheitlikku. Seetõttu. Ja olles küll poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks saida igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad. Just selline ülempreester on meile kohane püha, veatu, laitmatu patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad. Tema ei ole sunnitud teiste ülempreestrite kombel päevast päeva tooma esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja alles seejärel rahva pattude eest sest ta on teinud ühe korra ja alatiseks seda, kui ta ohverdas iseenda. Sest Moosese seadus seab ülempreestriks inimesed, kes on nõrgad. Vandesõna, mis on seadusest hilisem, seab selleks poja, kes on saanud täiuslikuks igavesti. See üsna keeruline tekst, mis seda kirja heebrealastele iseloomustab tahab öelda, et Jeesus on tõeline preester tõeline vahendaja inimeste ja jumala vahel. Ta on jumal, kes on saanud inimeseks, andnud ennast inimestele. Ja ta on inimene, kes on kõigi inimeste nimel astunud jumala ette inimeste eest surnud, nende patud kandnud ja ennast ja eneses kogu inimkonna jumala kätte usaldanud. Ja ükskõik millist jumalateenistust me kristlastena nüüd iganes peame on sellele erinevaid vorme, on tegemist palvega või sakramentidega või millega iganes me teeme seda alati lähtudes Kristust ja tema ohvrist. Kui palvetame, siis astume tema kaudu tema nimel jumala ette. Me teame, tema on see jumala tõotus meile, mille ta on andnud. See on jumala sõna. Et ta kindlasti võtab meid vastu ja kuulab meid kui kiidame ja täname teda siis selle armu eest, mida ta osutab meile Kristuses Kristuse armastuse eest, millega ta on kutsunud enda juurde nii haigeid kui patuseid, aga mitte ainult neid vaid ka pühasid ja rikkaid. Absoluutselt kõiki. Me kiidame ja täname jumalat selle eest, et Jeesus ei kõhelnud, vaid oli valmis oma armastust näitama ja tõestama, kuni viimase hetkeni viimase piirini. Ristisurmani. Kui me toome jumalale ohvreid siis me ohverdame iseennast. Nii nagu Kristus ennast meie eest ja jumalale ohvriks tõi. Ükskõik, mida me teeme kui oleme ristitud ja nõnda Kristusega ühendatud, siis oleme kutsutud koos temaga sellesse preestriametisse kutsutud astuma jumala ette ja tema sõna täitma tema tahet. Ja miks ka mitte vahendama tema tahet ja tema armu teistelegi inimestele. Jõuame siin jälle sellesama juurde, millest ennist kõnelesin. Kõik see, mida me jumala, kes saame ja vastu võtame ei ole antud meile mitte ainult isiklikuks tarvitamiseks. Mitte ainult selleks, et meie võiksime seal kirikus istudes leida, kogeda mingit rahu ja, ja tuge vaid teistega jagamiseks. Ja see olgu pandud ka just nende inimeste südamele, kes ütlevad, et, et neil ei ole seda tarvis, et nad saavad ise hakkama, nad ei pea minema troosti ja, ja rahu otsima kirikust. Tõepoolest, kui inimesel ei ole oma elus oma arvates probleeme, vajadusi, muresid, siis see ei tähenda, et ta ikkagi ei peaks osalema jumala teenistuses. Jumala teenistuses, just selles mõttes. Et tuleb teenida jumalat kogu oma eluga ja tuleb teda teenida oma kaasinimeste kaudu. Ja siis me mõistame küll, et me vajame jumala juhatust, jumala eeskuju, jumala õpetust, kasvõi selleks, et me vastu peaksime. Et me ei murduks. Näiteks siis, kui me näeme, et meie heategudele ei järgne mingit tänu või et seda, mida me tahame inimestele anda ja pakkuda ei võeta justkui vastu siis on meil tarvis vaadata Kristusele sellele, kes andis iseennast kõigile inimestele, usaldas end nende kätte, tõi ennast ohvriks ja kes selle eest pilkega öeldes tänutäheks risti löödi. Kristlik jumalateenistus on alati osasaamine sellest armust, mis tuleb meile jumalalt Kristuse kaudu. Me kuuleme jumalateenistusel jumala sõna kuuleme lugusid tema imetegudest, tema headusest, kuuleme tema käske ja tema tahet. Me tuleme tema ette oma tänu ja kiitusega oma lauludega. Oma palvetega toome jumala ette nii eneste kui oma kaasinimeste ja kogu maailmavajadused. Ja võime teada ja uskuda, et ta tõesti hoolib neist. Et ta tõesti on meil ise kutsunud enda juurde selleks, et me need oma vajadused tema ette asetaksime. Et teda võib alati ja kõiges usaldada. Rõõmus, aga kindlasti ka katsumustes ja vaevas. Me anname iseennast jumalale. Me osaleme armulauda pühitseda Kristuse risti ohvris selles ohvris, mille ta tõi ükskord Kolgatal jäädavalt kõigi inimeste ja kogu maailma eest. Aga millest me saame iga kord osa siis kui me võtame vastu tema ihu ja tema verd. Kui võtame jumala käest vastu selle, mille Kristuse ristisurma ja ülestõusmisega on meile kätte võidelnud ja võitnud pattude andeksandmise ja igavese elukindluse. Kui osalema nõnda jumala mõõtmatus armastuses ja tema armus, siis osalemine ei tähenda, nagu ma juba enne ütlesin, mitte ainult vastuvõtmist vaid see tähendab ka selles edasi elamist, sellesse jäämist ja selle jagamist. Jumal annab meile ühtlasi jõudu ka ise armastada, ise jagada, ise, näidata üles halastust, vastata tema headusele ja armule kogu oma eluga. Lasta sellel saada jumala ja kaasinimeste teenimiseks igas mõttes igal oma elu hetkel nii oma mõtete, sõnade kui ka tegudega. Nagu ma saate alguses ütlesin, tahan ma teha ühe saatesarja jumalateenistusest ja järgnevates saadetes räägime juba lähemalt sellest, millised on jumalateenistuse osad, milline on igaühe tähendus nendest osadest ja mida me võiksime nende kaudu õppida Nendest vastu võtta. Just selles samas mõttes, millest ma olen ka täna rääkinud. Et mida me saame jumala käest jumalateenistusel, sellist, mida teistele jumalateenistuselt lahkudes edasi anda ja jagada. Ja tänase saate lõpetuseks ma loen ühe katkendi, Püha Pauluse kirjast roomlastele. Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus, järge muganduge praeguse ajaga vaid muutuge meele uuendamise teel. Teete katsuksite läbi, mis on jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik. Sest selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast. Et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda kuidas jumal igaühele usu mõõdu on jaganud. Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmel ei ole sama tegevus. Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande, olgu prohvetliku kuulutamise aind, mida kasutatakse usu mõõtu mööda. Olgu teenimine, mis toimub teenimisametis, olgu keegi õpetaja, siis toimib ta õpetajaametis olgu keegi hingehoidja, siis toimib ta hingehoidja ametis. Kes teistele jagab, andku siira südamega. Kes teist juhatab, olgu innukes. Kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik. Armastus olgu siiras kurjast, hoidudes kiinduge heasse vennaarmastuses, olge üksteise vastu hellad vastastikuses austuses, jõudke üksteisest ette. Teenige issandat tüdimata innuga ja vaimult tulisena. Olge rõõmsad, lootuses Vastupidavad viletsuses püsivad palves abistage pühasid nende puuduses. Püüdke olla külalislahked. Õnnistage oma taga kiusajaid. Õnnistage järge. Rõõmustage rõõmsatega nutke nutiatega. Olge omavahel üksmeelsed. Ärge mõtelge kõrgilt, vaid laske tõmmata madalate hulka. Ärge olge endi meelest targad. Ärge tasuga kellelegi kurja kurjaga. Hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis. Kui võimalik, nii palju, kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega. Ära lase kurjal võitu saada enese üle vaid võida sina kuri heaga. Soovin teile head õhtut ja loodan peatse kohtumise peale. Neybräänidel progeda ei saa iial labathernitaadi kius järi kiske Nikonnatatsiooni, kes siis piiranud alamMathernita. Noost. Saaki. ATV nii. Ja aga vooru, kas see. Lind. Kaabini ja Jaanovi soovi. Diviitenamisele viga. On ju ka hinda öelda ja. Eesti luterlik tund.