Tere keeleinimesed tähistasid sel kuul Tallinnas ja Tartus akadeemik Paul Ariste 100 kümnendat sünniaastapäeva. Paul Ariste on küll üks neist eestlastest, kelle kohta võib kindlalt öelda, et ta oli legend juba eluajal. Meie saates on täna Paul Ariste õpilane, keeleteadlane Jüri Viikberg. Tere päevast. Tere päevast. Minu nimi on Piret Kriivan ja kui ma veel püüan Paul Aristet kuidagi iseloomustada või hinnangut anda, siis ma teen seda Mati Hindi sõnadega. Tema on öelnud, et Paul Ariste on eesti keeleteaduse sisu ja sümbol. Kas me suudame Paul Ariste elu ja tööd iroomingut kokku võtta? Et selleks peaks vist olema natukene suurem seltskond. Ja praegu mina, ma loodan, võin välja tuua mõningaid Aristele iseloomulikke jooni ja natukene markeerida tema tähtsust, sest need jäljed, mis ta meie keeleteadusse on jätnud, need on niivõrd ilmsed, niivõrd sügavad ja kuni tänapäevani, et nendele me mõtleme aeg-ajalt ikka tagasi, seda enam, et oma töös me ju tegelikult oleme, Paul Ariste tööde jätkajad. Paul Ariste on tõepoolest olnud mitte ainult väga suur teadlane vaid koloriitne isik väga mitmes mõttes. Aga see, mis meid eeskätt huvitab, on kindlasti Paul Ariste kui keeleteadlane. Tema keele andekus ja andekusele üldse avaldus juba noorpõlves, millise kergusega ta keeli omandas. Ja keelteoskus on olnud kindlasti üks neid trump mis Aristel võimaldas ja teadmisi ja võimeid välja arendada, end ja neid maksvusele panna. Ning kuna ta juba ülikoolis õppis mitmeid alasid mitmeid aineid mitte ainult et eesti filoloogiat, vaid vannigeeli ja rahvaluulet ning keelekontaktid, oli üks valdkond, millega Paul Ariste alustas saksa ja rootsi keele oskus olid nüüd need eeldused, et ta oma magistritöö kirjutas ja kaitses keelekontaktide alalt ja need olid eestirootsi laensõnad eesti keeles. Ja selleks tegeles ta nii saarte kui Lääne-Eesti keeleoludega. Ning nende rootsi laenude Rootsi suhete puhul tegeles ta ju ühtlasi ka Eesti murretega. Nii et kui järgmine etapp 39. aastal kaitses ta hiiu murrete häälikud doktoritööna, siis see oli nüüd Ühest küljest panust Yalectroloogiasse. Aga see oli ühtlasi ka varasemate tööde jätk. Ning siin tuleb juba mainida ja rõhutada seda, et kui Ariste oli ülikooli lõpetanud, siis hakati temast temas nägema foneetikut. Ning seetõttu Ta saadeti ta ülikooli stipendiaadina Soome. Helsingis töötas ta Franz äime laboratooriumis ja tegeles katselise foneetikaga. Seejärel täiendas ta ennast Hamburgis. Ja kui ta tagasi tuli, siis oli tema eeskätt katselise foneetika alusepanija eesti keeleteaduses. Nii et ka see tema doktoritöö hiiu murrete häälikud oleks justkui põhiliselt murret, sest aga selle põhialus ja sisu on ikkagi hiiu murrete häälikud. See, kuidas hiidlased oma keelt, Ta on hääldanud kõikides oma nüanssides. Need tegevused, need uurimissuunad, millega Ariste on tegelenud, need on kuidagi põimunud, läbipõimunud ja ja ta on olnud mitme alamees ka siis, kui ta tegeleb mingi ühe alaga. Üldsusele on rohkem ikka teada kaks märksõna vadja keel ja mustlaskeel. Need tulid kindlasti hiljem, aga mingisugused eeldused nopib inimene üles ka siis, kui ta neid veel ise väga tähele ei pane. Sest näiteks vadja keele algus on nii vara kui 1923. aastal, kui ta kohtus, kuidas Taarja lehtit ja kuulis oma kõrvaga esimest korda elusat vadja keelt. Ning see oli huvi, mis temasse jäi. Sest siis ta juba tegeles esperanto keelega ja mitmete muude keelte õppimisega. Tema esimene publikatsioon oli 1921. aastal esperanto keeles ja ta kirjutas liiblastest. Ta oli siis kuueteistaastane koolipoiss. Esperanto keeles liiblastest. Siis oli esperanto erakordselt moes Eestis ja ja nii see läks ka edasi. Aga et see vadja keel jäänud mitte ühekordseks selliseks põgusaks kokkupuuteks. 32. aastal, kui ta oli Helsingis, oli sinna kutsutud qigogunismin ja tema keelt salvestati ning foneetikud uurisid vadja keelt, siis juba foneemitasandil. See oli võimalus Aristel kohtuda järgmise vadjalasega. Jumal, 32. aastal ilmusid juba Arist kirjutised voodiš ruum, nii et see vadjalasi oli saanud oma järgmise jätku. Aga Vadja maale jõudis ta alles sõja ajal ja siis, kui seda kinnist Eesti-Vene piiri enam ei eksisteerinud. Ja kui Tartu Ülikooli teadlased läksid sinna rühmakesi vadjalaste alale vadjalasi uurima. Et siis ei saa öelda, et huvi vadja keele ja kultuuri vastu oli tingitud poliitilistest oludest, et enam muud nii väga hästi uurida ei saanud. Et piirid vene poole läksid lahti. Et see huvi oli enne olemas juba Aristel. See piiride huvi ei ole veel väga täpselt kirjeldatud, sest et kui me nüüd meenutame seda, et Ariste käis 43. aastal tal vadjalaste juures ta peatus, siis eeskätt Lääne-Ingeri saga, ta jõudis luditsasse, liiv chill kamadi külla ja kattilasse. Aga siis, kui piirid oleksid just nagu lahti läinud selle vene ajaga siis tekkiski üks ootamatu paus. Sest teatavasti suurem osa Ingerimaa elanikest oli evakueeritud Soome aga 46. aastal nad nõuti sealt välja. Ning need 60000 Ingerimaa elaniku, vadjalaste isurite ingerisoomlased, neid ei lastud oma kodukanti, vaid nad pillutati mööda Venemaad laiali kuni Kesk-Aasiani välja. Ning see on üks silmatorkav periood, et Ariste siis vadjas ei käinud. Ta käis sel ajal hoopis liivlaste juures, nii et viiekümnendatel aastatel veel siis, kui need kõige hullemad Stalini ajad olid möödas. Siis oli võimalik minna jälle vadjalaste juurde niisamuti, sest see oli ju piiritsoon, sinna ei saanud niisama. Me oleme ju kõik vadjalaste juurde minnes pidanud miilitsasse erilube võtma. Me oleme kõik kogenud seda, et kui küsid näiteks, millal buss läheb, siis keegi venekeelne küsib vastu propuski eest. Et see on olnud üks omaette maailm. Ja kui selle peale tagasi mõelda, siis siis see on tõepoolest olnud üks erakordne maailm ja Meie keeleteadlastele tudengitele on see avanenud just ka tänu Aristele. Kui me jõudsimegi vadjalaste juures käimiseni, siis meie arhiivis on õnneks säilinud ka Paul Ariste enda häält üsna palju ja kuulame nüüd Paul Aristet, ta räägib ühest padja ekspeditsioonist või räägib sellest, kuidas keelejuhtidega räägiti. Ja siis ka, kuidas koguda, see on nii kerge, pidin lolli mängima. Lollakad. Nii näiteks ilusad fotod pärast näitamistudengid võtsid ülesse heidad, käitun härral, rumal malm, ühtegi mõist aru, isa, küsi mingi asja, tema küsib, räägin nolgi. Lihtsalt see oligi, oli selle kohta, ütle mulle mõni mõisas, ütleb. Ei saa aru, mis seal Taiski mees, mees professorisemaistes sarv on, muidugi sai Narvaga, siis tekkis inimestel huvi, tekkis mõisad, mis järgi tuli, kui näed patrofessori ülegi. Mõistetest aru ei saa võtta, ma sain perse ultramõisates võiksin nüüd tuli, kogu ilmus mul, ta peab kogu aeg inimestega, nendes elavad kaasa. Näiteks ma käin Madvaste koos ohverdama metsast puule. Oodake figurrage. Pidin tudengite asemel, nemad ei usu, sina vanainimesena ei usu, ma ütlesin, usuksid, mis sa teed, mis pani, kuule Ohvliga, võtsin puu ümbert kinni ja tänasin puudeta. Suur puuenda metsa, hoiame, kaitseb metsa ja siis oli meil side rahvaga olemas niipidi tegema, kõik, tahtsime näha jälle, kuidas nüüd sama autode vigur, kuidas vigastuste arstipäev. Ja siis kuidas sa näed, leidsime toreda, Jüri Viiklarikistad aspirant, praegu see on igastahes ära käsi kirjutada kuidagi siis Figolobaarstesse sedasi terveks oligi muidugi terve teada, me saime siis näha, kuidas taastumine käib. Kate, kasutad ka sõnusele ja kõike muud masseerida, panin peale rohtu ja sõnu ja kõike terveks. Vaat nii peab kaasa elama, nendega ei pea, kunagised aitavad, sa oled, sa ei usu või sa oled nüüd targem kuidagi. Nii Jüri Viikberg, kas juhtus niimoodi, et tuli Nikastust ka teeselda? Nikastus tähendaski sellist liikmete raginat ja sellest sai, haaras Ariste kohe kinni ja ütles, et selle me kasutame ära. Et me läheme ju kuulsa tääda jää Oudekki figurava juurde. Ja see on mul siiamaani silme ees, sest see oli omaette omaette lugu. Et see ei olnud üldse kerge juht, nagu Oudekki ütles, me läksime välja ja seal õue peal oli radis ehk ait. Mina pidin minema ühe nurga juurde ja tegema näo, nagu ma tõstaks seda alumist palki. Isegi niimoodi körtsakil seal ja Oudekki oli seal teises otsas köötsakil ja, ja küsib minu käest, mida nõsad. Ja mina pidin vastama nurja nõsan ja tema siis see peale nõsanyimstop olla sõttu. Nii pidi ütlema kolm korda, seejärel tuli lõppu veel amiin, amiin, amiin ja seejärel oli käsi terve. See on professori meelest läinud või vähemalt see ei tulnud sealt. Kodust välja. Aga mis see siis nüüd eesti keeles tähendab? Meie keeles on nari ja see tähendab, et liikmetes on selline ragin või Rodi sees ja see on vadja keeles nurja. Ja selleks, et siis sellest lahti saada tuli, selleks oli omaettetõrjemaagia. Ja ja nii see läks. Kui palju te Paul Aristega koos nendel ekspeditsioonidel käisite ja mismoodi need ekspeditsioonid välja nägid? See läheb nüüd Ariste tähtsusest kahjuks kõrvale, sest rääkimata on veel kelle kontaktid ja etnogeneesi ja soome-ugri, aga nende juurde me tuleme tagasi. Aga esimene ja kõige olulisem käik minu jaoks oli arvatavasti 73. aastal, kui ma kogusin materjali oma tulevase diplomitöö jaoks. Ja edaspidi käisin ma seal paar korda ka iseseisvalt ilma Aristet Ta ja 78. aastal oli juba nii, et Aristel oli olnud infarkt ja ta oli haiglas ja siis oli üliõpilastega koos juba Paul Albre. Ja seetõttu minu Aristega kooskäimised ei kestnud üldsegi kuigi pikalt. Aga sellise väga olulise impulsi sealt ma sain. Et seitsmekümnendaid aastaid võin ma isegi nimetada oma ingeri-vadja perioodiks, viimati käisin ma seal 82. aastal. Ja siis Paul Albrile oli mul võimalik olla ka juba seal teejuhiks. Neid keelejuhte ja olusid teadsin hiljem, siis juba võttis Heinike Heinsoo vadjalaste käigud ja uurimised oma kanda. Kui oluline on Paul Ariste töö vadja keelega tänapäeval. Et kui me seda nüüd tagantjärgi hindame. Vadja keele sõnaraamat, see on ju suuresti tänu Paul Aristele nüüd valmis saanud. Sellest vadja keelega vadja keelest ja Ariste omavahelisest suhtest, sest seda tuleks ikka üha ja üha rõhutada, sest see on olnud erakordselt tähtis. Tähtis juba seetõttu, et kõik see, mis Ariste on talletanud vadjalastelt, see on hindamatu tähtsusega ja väärtusega sest tänapäeval seda koguda enam võimalik ei oleks. Tänu sellele, et Ariste seal iga suvi käis siis vadjalased oskasid seda või arvestasid sellega. Nad teadsid, et jälle tulevad, need tartlased ei ole, muudkui küsivad, pidid valmis olema ja nad ei unustanud oma keelt, see juba tänu sellele, nende keel säilis palju kauem nendes venestamisoludes kui ja piiritsoonis, kui see oleks muidu olnud. Ja mingis mõttes need vadja külad olid nagu vabaõhuauditooriumid. Sest vadjalased olid valmis, et isegi nii, et kui mõni poiss tuli ja alustas, noh, umbes nii, et kas teie külvas nuut partitsiipi, kaon siis vadjalaste verest välja ei löönud. Tema ütles jõga päive õli, käin lumes, tänen onu Peteri. Et jah, siin Ta jõlkus küla vahel iga päev, aga näed, pagan, just täna on ta Leningradi ära sõitnud, et täna ei ole. Ja see Ariste, Vadja lastega tegeles Vadja ainestiku kogus siis vadja sõnaraamat oli tal eriliselt südame peal. Ja tänu sellele või eeskätt selle tõttu rajati ju 57. aastal keele ja Kirjanduse Instituut soome-ugri keeltesektor. Et selle sektori üks kõige tähtsamaid ülesandeid oli vadja sõnaraamatu koostamine ja see on nüüd lõpuks ka valmis saanud. Et selle esimene köide esimeses väljaandes ilmus 90. aastal, aga et kogu teose valmimine võttis kauem aega. Nii ja selle ka seoses tuleks veel eraldi eraldi üha ja üha rõhutada kuidas Ariste koolitas järelkasvu ning rõhutada tuleb just tema missiooni selles mõttes, et iga soome-ugri keele kohta peab olema eestlastel vähemalt üks oma spetsialist. Ning selle nimel ta töötas. Jaa, tänu sellele on meil Valdek Pall uurinud mordva keeli Paul Kokla mari keelt või mari keeli Anu-Reet Hausenberg, komi keelt ja lähematest sugukeeltest läänemeresoome keeltest rääkimata. Siin on meil olnud Hernaater ja ja Kalcont ja Arvo Laanest ja, ja paljud teised. See on olnud Üheks põhjuseks, et on räägitud koolkonnast, lennu Kristikas ning hiljem juba saabus see aeg, kui Tartus hakati koolitama oma aspirante just nimelt maridele mordva lastele, komidele, Udmurtidele. Nii et kui tänapäeval nad tulevad juba meile, jäävad siia mõneks ajaks õppima elama ja töötavad nüüd meie ülikoolide juures, aga nagu emakeele kõnelejad, siis siis nõukogude ajal oli see asi kahepoolne. Et see on õnneks olnud väga oluline kogu meie keeleteaduses, kuni siiamaani. Vadja keele jutu lõpetuseks kuulame Paul Aristet Vadja keelt rääkimas. Kõigil lähedal keel, eestikeelne keel kui seal ees vaid üks, siiski raske asi on, et seal on. Eesvokaalide ees on ka muutunud seeks seda võõraks Budonni lähedal. Kui tuleb ta minuga vadjalasi dile olete taastanud. Madelets võidab Kiisa vanad ma tavaliselt 100 soni kergistega alustadagi. No ma ei tea, mina päris hästi ei saanud aru, mis Paul Ariste ütles. Vadja keel on tõepoolest eesti keelele kõige lähem keel ja kuna Paul Ariste on tegelenud ka meie päritolu selgitamisega etnogeneesi uurimisega, siis Ariste seisukoha järgi esimese aastatuhande lõpul vadjalased on olnud see osa põhja eestlasi, kes sinna Ingerimaa poolele teisele poole Narva jõge, nii et nende keelest on moodustunud selline omaette keel, aga ta on põhjaeestlastele päris aru saada eesti keelele on ta kõige lähem keel ja vadjalaste naabrid isurid. Nende päritolu Ariste seisu koha järgi on, et nad pärinevad lõuna karjalastest seetõttu isegi veel 20. sajandil. Isurid on nimetanud ennast karjalasteks, et see pärimus nende oma päritolust on elanud niivõrd kaua. Ja mida siis Paul Ariste ütles Vadja keeles. Et vadja keel on kõige lähem eesti keel, et kui oled paar-kolm päeva või isegi nädala vadjalaste juures olnud, siis paned vadja keelt nagu vana vadjalane. Etnogenees ongi see, millele te tahtsite tähelepanu pöörata veel, kui Paul Ariste tähtsusest rääkida. Jah, sest, et ega see meie päritolu ei ole ju vähetähtis. Iga rahvas tahab teada, kus on meie juured, kust me, kust me päritolu ning Paul Ariste nimega on otseselt seotud see väga tuntud ja just nagu igioma keelepuuteooria. See keelepuu on piltlik kujund, et näidata Ta sugulaskeelte omavahelisi suhteid, kaugusi või lähedusi vastavalt sellele, need oksad ja tüved on siis peenemad või, või, või muud. Aga see on loomulikult selline kujund, sest et meie keeled ju jagu on jagatud või rühmitatud keelkondadesse. Meie keel kuulub uurali keelte hulka ja seetõttu too siis millised on meie sugukeeled, seda me ju kõik teame. Aga Ariste oli see, kes hakkas koostööd tegema teiste teaduste esindajatega ning kõige lähem part, ner talle oli akadeemik Harri Moora arheoloog ning sealt sai alguse nii keeleteadlaste arheoloogide koostöö kui ka see, et kuidas oleks võimalik mingeid keelenähtusi ja ja selliseid lahknemisi või eraldumisi dateerida. Ning Ariste ja moora oma hüpoteesi järgi, mis ilmus 1956. aastal. Nemad olid seisukohal, et soome-ugri lasi on võimalik seostada kammkeraamika ka kultuuriga. Ning selle alusel nad dateerisid läänemeresoomlaste aluskeele paar 1000 aastat varasemaks, kui seda enne oli tehtud. Ning sealtpeale on hakatud rääkima ka sellest, et omal maal. Me oleme elanud juba vähemalt 5000 aastat. Ja on teada ju ka seda, et need asustusjäljed Eestis on palju vanemad kui 5000 aastat. Kui me arvestame Kunda kultuuri ja pullikultuuri ja Sindi lodjakultuuri siis need on ju ikkagi jääaja-järgsed. Ja siis tekib küsimus, et kui soomeugrilased tulid siia 5000 aastat tagasi, kes elasid siin enne soome-ugri Daci Aristel oli selle kohta oma teooria ja ta tuli sellega välja 1971. aastal. See oli substraadi teooria. Et need tõenäoliselt võisid olla indoeurooplased, kes enne soomeugrilased siin elasid. Ei tea, kes nad olid ja seetõttu nimetas ta neid proto eurooplasteks. Ja Neid keelejälgi, mis meie keeles on nimetas ta proto-Euroopa laenudeks. Ja need ei olnud väga täpselt dateeritud, paljud olid ilma usutava seletuseta ja näiteks meie kohanimed Kunda, Pärnu, Peipsi ka Võrtsjärve. Et kust need on pärit. Ariste arvas, et need on proto, eurooplaste keelest. Ja edasi ka sellised sõnad nagu mitmed kalanimetused, ka konn ka allikas. Ja huvitaval kombel ka sellised sõnad, mis on just nagu meie kõige ihu ligidasem mad, et näiteks huul või higi või koib või kube. Et nende päritolu ei ole üheselt seletatud või usutavalt seletatud. Ja seetõttu substraat ehk siis varasemad keelejälg hilisemas keeles see oli, see oli üks Ariste lemmikteemasid, millest ta kaua rääkis. Nüüd, hilisematel aegadel on nii mõnelegi sõnale, mis Ariste järgi olid substraat sõnad on siiski etoloogiaid leid antud. Nii et päris tundmatuks kogu see suur sõna pere jäänud ei ole. Selle koha peal on küll kahju, et, et Paul Ariste praegu ei saa öelda, mida ta praegu arvab asjadest. Ega me keegi ei tea, mida ta praegu arvaks, sest teadlastel on komme ju ikkagi kogu aeg tegutseda kogu aeg ja Ariste oli erakordselt püsima mitu väga liikuv ja erakordselt uudishimulik. Nii et ta oleks kindlasti reageerinud ka hilisematele vaadetele, mis meie päritolu kohta on avaldatud. Ja kindlasti ta oleks arvestanud ka kontaktiteooria seisukohti, mis väidab seda, et põhitähtis ei ole mitte ainult hargnemine, mitte divergents, mitte ainult eemaldumine ja hajumine, vaid väga tähtsad on ka keelekontaktid. Nendele viitas tähe või nendele viitas juba ka kunagi Harri Moora. Ja nendest oleks arvatavasti rohkem juttu teinud ka Paul Ariste ise. Seda enam, et ta oli ju suurel määral ikkagi keelekontaktide uurija ning see panus, mida ta on näiteks alamsaksa ja ülemsaksa laenude väljaselgitamisel eesti keelt andnud. See võib jäädagi ületamatuks, sest neid sõnu on sadu, mida ta on selgitanud nii Georg Mülleri keeles kui Heinrich Stahli keeles ja ülepea seitsmeteistkümnenda 18. sajandi väljaannetes. Et seetõttu võiks arvata, et Paul Ariste jõudis oma eluajal küll väga palju, aga et et ega ta ilmselt oma viimast sõna ikkagi öelda ei jõudnud. Ühes raadiosaates arhiivisaates rääkis Paul Ariste mälestuste kirjutamisest ja mis on nüüd ilmunud, aga ta rääkis siis, et neid on raske kirjutada ja üleüldse on raske kirjutada, sellepärast et mälestustes valetatakse palju, kiidetakse iseennast. Aga Paul Ariste on, nagu te olete juba rääkinud, oli ikka särav inimene ja see oli üks suur osa temast. Mitte ainult teadlane ja õpetaja, vaid särav inimene kellest on räägitud legende. Kindlasti kalle aga legende, aga minu meelest tema oli üks selline professor nagu üks professor peab olema. Ja seetõttu minule on tema jäänud just nimelt selliseks professori mõõdupuuks mille järgi ma teisi professoreid vaatan ja professori, nii nagu Ariste seda oli, ta oli ju teadmistest pungil, ta oli erakordselt erudeeritud. Ta oli väga laiahaardeline teadlane, aga see, mida kindlasti tuleks tema juures hinnata on see tema nii-öelda tõrvikukandja rolli, see, kuidas ta tudengeid innustas, see, kuidas ta neid oma heatahtliku huviga kannustas, kas või näiteks nii, et ta andis oma oma väljaandeid ja ütles, et noh, sobiks sellele mõne retsensiooni kirjutada. Et ka see oli väikene kannustus ja, ja tunnustus, et või selline, millest said aru võib-olla alles hiljem. Et ta oli kindlasti väga sellise tugeva sisemise vedruga ja missioonitundega nii teadlasena kui õppejõuna. See on väljaspool kahtlust, et küllap ta neid legende võib-olla Mõivendas, mõnikord ka ise, sest selline väga väga mõnus jutupaunik oli ta tõepoolest. Ja 85. aastal tehti temast üks väikene film, kui ta sai 80 ja seal on näiteks üks selline koht, et talvel on libe Ariste pelgab mäest alla tulla, aga siis on üks miilitsamees seal. Ariste ütleb. Kuule, võta mul käe alt kinni. Tema sinataks kõiki. Ja miilitsapoiss toimetab ta mäest alla ja siis pärast hakkab Ariste rääkima, et näed, üks ja teine oli näinud, et Ariste on arreteeritud. Et sellised lood ja asjad olid tal lihtsalt käigu pealt. Tudengite kohta ta ütles ise ühes saates, et aga et ta suhtleb hästi palju üliõpilastega ka, et, aga üliõpilane on ju ka inimene. Ja pealegi on huvitav, mis murreta räägiks. See on õige, sest Ariste loengud algasid juba esimesel semestril, need olid sissejuhatus üldkeeleteadusse ja eriti poiste rahvaste puhul oli esimene küsimused, et kust pärit, et mis nimi ja kust pärit see kodumurdelegend, see on Aristega seotud juba arvatavasti Saareste järgi, sest Saareste ajal võis kodumurret kergemini tuvastada. Ariste puhul olid minu meelest ikkagi põhinäitajateks perekonnanimed, sest Ariste oli erakordselt kontakteeru. Ta oli väga vahet. Ja seetõttu tema, ta tundis inimesi erakordselt laialt. Ja kui juba tema kunagist tudengite lapsed jõudsid ülikooli, siis loomulikult olid tal juba need varasemad varasemad nime asjad teada, aga ta on ka nimedega tegelenud, nii et selles mõttes ja murretega tegelenud ja saarlase või lõunaeestlase võib keele järgi loomulikult ära tunda. Aga Tallinna inimest vaevalt ja kui ka perekonnanimi ei, minu nimi ei öelnud talle midagi, et seejärel pidi ta küsima, et kust pärit. Aga et kui see rapla välja tuli, siis oli tal selge, et ahhaa, misjonär Tiismann, see peaks olema sulle hästi teada ja tuttav. Mis muidugi ei olnud, aga siis tuli mul hakata seda kohe uurima ja sealt ma sain endale kolmanda kursuse. Ühes asjas vist Paul Ariste tänapäeva ei sobikski, et tundub, et ta ka paljude juttude järgi arvas, et poisid on targemad kui tüdrukud. Minul on seda raske kinnitada või ümber lükata sest Ariste õpilaste hulgas on olnud ka palju tüdruklapsi. Ta ei tegelenud mitte ainult poistega, see on selge, aga, et. Poiste puhul oli vähemalt see, et ta eeldas, et kui poiss on ülikooli jõudnud, et ju tal seal kõrvade vahel siis ka midagi on. Nalja armastas Paul Ariste palju. Jah, ta armastas üldse väga palju rääkida ja tal oli hästi palju lugusid. Ja väga suurt vahet ei olnud, kas ta rääkis loengul, kas ta rääkis seminaril või, või näiteks siis, kui ma pidin teda Tähtverre koju saatma? Aga neid lugusid tuli hästi palju ja kui, kui ta loengus jõudis näiteks koroopiusbekaanuse nimeni. See oli 16. sajandi Hollandi tegelane, kes väitis, et kõik keeled on pärit hollandi keelest. Et hollandi keel on see kõikide algkeel ja seejärel tulevad kõik teised. Koroopiospekaanuse nime järgi hakati seda nähtust nimetama Koropismiks. Ja siis oli Aristel kohe hea näide võtta, et ühe korra on tema õppetoolis või siis kateedris ja sinna helistatakse Helju rajanud, võtab kõne vastu ja seal on keegi minski, mees, kes teatab, et tal väitekiri valmis ja ta küsib Aristet. Tal oleks vaja alistada abil saada tartus oma doktoritööd kaitsta. Tol ajal see doktoritööde kaitsmine ei olnud niisama ja see seal oli vaja ka soovitusi, mõnel juhul ja loomulikult eriti kui on tegemist võõraga, siis ei käinud väga lihtsalt. Aristel jätkus taipu küsida, et mis on töö pealkiri ja et Heljo, palun küsige, et mis on töö, pealkiri, ja töö pealkiri oli. Pealkiri ja kuulis seda teemat siis ütles, et ei, ei, mind ei ole, mind ei ole ja siis ta põgenes ülikooli peahoones tagaukse kaudu. Ja ja sellest nüüd muidugi ajalugu vaikib, et kas sel mehel kusagil kusagil mujal teises ülikoolis oma tööd õnnestus kaitsta või mitte. Igal juhul see oli väga kohane näide Koropismi juurde. Aga seda, seda pidas ta loomulikuks. Ta teatas, et ta on krahv Omaan ilma igasuguse valehäbita, et ma pean vähemalt 100 lehekülge aastas kirjutama avaldama. Et muidu ma oma muidu ma järgmist aastat ei näe, et see on nagu eeltingimus. Ja mingis mõttes oli ta ka ebausklik. Või tal olid omad sellised seisukohad. Ta oli tähele pannud, et, et tema elaks justnagu täpselt Wiedemanni elu, ainult et 100 aastat hiljem. Et kui Wiedemanni akadeemik Wiedemanni sündis 1805, Ariste sündis 1905. Veidemann sai akadeemikuks 1854, Arist sai 1954. Ja närviliseks muutus Ariste siis, kui hakkas lähenema Wiedemanni surma aastal 1887 aga et kui see 1987 oli möödas, siis ta rahunes ja elas jälle edasi. Et selles mõttes tal oli, ta oli tähelepanelik väga mitmete asjade suhtes ja võib-olla nende vadja läädajatega läbikäimine ja nende uskumuste talletamine, et võib-olla sealt jäi talle midagi ka endale külge. Aga kindlasti tuleks rõhutada seda, et Ariste Oli väga teadlik oma rollist või missioonist sest kui arvestada seda, et, et kõik doktorikraadiga teadlased peale Ariste lahkusid Eestist 1944 siis oli Ariste ainus kvalifitseeritud keeleteadlane, kes siia jäi. Ja seejärel hakati siis koolitama ka teisi. Arnold Kask tuli Treffneri gümnaasiumist ülikoolid, aga ta oli ka varem ju Saareste kaastööline. Johannes Voldemar Veski kutsuti pensionilt tagasi ja, ja nii edasi. Aga et sellest väljaõppinud eksperimentaalfoneetikust ja keelekontaktide uurijast sai äkki fennougristika üks alustalasid, siis see oli Ariste jaoks üks kõige suuremaid nii-öelda ülesandeid ja me näeme, kui hiilgavalt ta nende ülesannetega toime tuli. Jüri Viikberg üks asi on veel selge, et Paul Aristest rääkimiseks ühest saatest ei jagu. Aga tänase saate lõpetuseks suur aitäh teile ja kuulame ühte keelenalja Paul Ariste esituses. Tol ajal, kui ma noori üliõpilane läksin ülikooli, oli mitmeid õppejõude, kes olid kuulsad õpetlased, kes aga ilmaski olnud varem loengud eesti keeles pidanud. Üks selliseid mehi oli endine Harkovi Ülikooli professor Roman Gutman, kes tuli prantsuse bioloogiaprofessoriks. Tartu Ülikooli. Rääkis eesti keelt, aga sellist eesti keelt, nagu ta oma naisega rääkis, saama maja kiine koduli. Rääkige eestlane, Harkovis olnud. Professor Gutmanniku surmani ei suutnud ükski inimene selgeks teha, mis on mees, mis on naismis on isane ja mis ema. Ta ütles jälle kindlalt naisSparta meespark. Kui aga üks naisüliõpilane ei teadnud kes oli iisis Egiptuse jumalanna, lõi professor kurtma käed, armas laps, kas teed ja solisse kuuluse egiptuse emale. SÕNA erand neologis uus sõna veel, mida vanemad inimesed ei tarvitanud soid, nooremate sõna- ja vanemad inimesed tarvitasid saksa tõlge laenu välja võtta. Saksa Aasna tõlge, professor Gutman oli ära unustanud selle täpselt, kuidas Eesti, kes on, kui oma surmani tarvitas ta omapärast sõna loengul, mida keegi talle parandanud, siis olid nagu tema tunnus. See farm on üks grammatiline välja häid. Eks ole sõna see, mis seob ja sõna on see, mis päästab. Ja sõna on see, mida mitmekülgselt saab kõige paremini ära kasutada. Nii ühiskondlikult, kirjanduslikult kui ka teistele ja tuju tehes. Minu meelest oleks oluline mainida ikkagi ka seda, et Ariste oli kõige ehtsam, lausa pesuehtne keeletark sest ta oli üks nendest. Paljukeelsetest inimestest, keda meil on olnud, ütleme neli, Villem Ernits, Pent Nurme kond, Paul Ariste, Uku Masing ja kui Bent nurmekonda seatakse esikohale. Et tema oskas vähemalt viitekümmet või sealt isegi rohkem keelt ja murret. Ariste puhul tuleks mainida vähemalt kahtekümmet, kolmekümmet, keelt ja see on ka, see on erakordne saavutus. Aga see oli tõesti muljetavaldav, kuidas, kui loomulikult ta ühest või teisest keelest viiteid noppis ja ka neid keeli valdas ta enese kohta ütles, et mina ei ole polüklot. Sest polüglat on lihtsalt see, kes kes räägib ja lobiseb paljudes keeltes. Mina olen keeleteadlane, mina uurin neid, mina olen multilingvist. See oli väga oluline vahe. Aga see, et ta neid keeli valdas, nendega tegeles, see andis sellise omapärase aura kogu tema isiksusele vanemast peast ta ütles, et Ma ei tea, miks see nii on, mõned keeled hakkavad mul taanduma, aga näiteks prantsuse keel on järsku tulnud. Ma õhtuti loen seda ja mulle ta väga meeldib. Ma ei ole tükk aega prantsuse keelega tegemist teinud, et keeltel on oma selline, kas nad on lähemal või kaugemal, aga et kui nendega nad vahel annavad iseendast, siis märku Oma õpetajast Paul Aristest rääkis Eesti keele Instituudi vanemteadur dotsent Jüri Viikberg. Keele saate kodulehe leiate kõik legendaarse Paul Ariste tiitlit, ka mina olen Piret Kriivan ja ma lõpetaksin ühe Paul Ariste suust arhiivisaatest kuuldud mõttega. Rahvale ei saa kaikaga pähe virutada ja öelda, kuidas ta rääkima peab. Aga rahvast peab juhendama ja oma emakeelest lugupidav inimene võtab õppust. Kõike head.