Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Tänases luuleruumis laiutab roosisse elaviste. Ta peab siin oma jõudetundi. Kusjuures suuvoodriks oleme talle värvanud. Anu Lambi. Roosis elaviste isa on Ilmar Laaban. Et pisut häälestada ennast sürrealismi ja Laabani lainele. Selleks läheme Andres Ehini jutule. Kes on teie jaoks Laaban olnud, on ta teie jaoks olnud sõber on toonud mõttekaaslane kirjanduslik vend, kes ta on? No ta on minu arust ikka tükk aega vanem ja sellepärast ma tahtsin öelda, et suurel määral õpetaja kaks suuremat õpetajat mul on andnud Alliksaar, Laabanuid, Laapani, Alliksaar, ma ei oska öelda, kumb rohkem, kumb vähem seda ta on eeskätt olnud, aga noh, saime väga hästi läbi. Noh, üldiselt ta ju muhe mees. Kuigi ka küllalt karmi irooniat võis vahest täheldada. Aga see tuli kanis moka otsast ja nii kavalalt ega igaüks ei saanud arugi, kui mürgine ta võis olla. Mässumeelne võis olla eeskätt luules ja ka ühiskondlikus elus või niisuguse poolenisti vasakpoolse sotsiaaldemokraadi ja poolenisti Alarhistina, nagu ta oli. Ja noh, gurmaan oli ta ehk sõna otseses mõttes. Kõigepealt Ta tõesti armastas igasuguseid erisuguseid sööke ja, ja sind Alex, võib-olla sinijärves leidnud endale väiksema venna, et sellest ta hoolitsus väga, et toidud ja joogid oleks omavahel tasakaalus ja, ja harmoonilisest vahekorras. Aga luules võis ta olla vägagi järsk, kätte ei olnud sugugi nii järsk kui näiteks Alliksaar. Ja eks tal läks, eks elu ehk natukene paremini kuni kõrge vanaduseni välja, kus teda tabas raske haigus. Et Alliksaarel oli ju palju raskem ühiskonnas läbi lüüa ja kõiks vanglapäevad Stalini ajal edasi lapanud, pääses sellest põrgust ära. Aga eks tema positsioon oli, oli väga kahesugune, nii et ühest küljest ta oli eesti pagulane või väliseestlane väliseestlaste seltskonnas, kes enamasti olitest oma maailmavaatelt parempoolsed konservatiivid aga tema seevastu üsna vasakpoolne, kuigi ka samal ajal väga nõukogudevastane, sest nõukogude liidus ei näinud ta mingisugust sotsialismi, vaid eeskätt idamaist. Kui panid eesti kirjanduse ritta panna, siis kes need tema naabrid on? Andres Ehin on Karl Martin Sinijärve siiski on seal juba natuke vilksamisi juttu olnud, et, et kes need sugulased veel seal on, keset perekond on? Alliksaar Alliksaar nüüd otsast lõpuni sürrealist ei ole, mina ka ei ole otsast lõpuni sürrealist mingi luuletus, kui ta tuleb, sürrealistlik on mul hea meel ja kui ta tuleb mingisugune muu, siis võib ta ka mingi muu olla. Siin on noori luuletajaid, kes on nii ja naa sürrealismi vastu huvi tundnud ja sellest mõjutatud olnud luuletatest enam ehk ehk praegu proosakirjanikuna kuulsust kogunud heinsaar, kelle jutud on absurd, mis on väga lähedane sürrealismi tihtilugu. Eesti teema Laabani loomingus ongi selline kahe otsaga, et nii kui ta ju rootsi läks nii kultuurikontaktid läksid hoopis teise suunda või selline tõsimeelne eestlus ei olnud see laev, millel Labon oleks tahtnud istuda. Milline on Laabani positsioon näiteks Rootsi ühiskonnas? Rootsi ühiskonnas on koht siiski üsna auväärne, aga rohkem teataks teda prantsuse luule rootsi keelde, tõlkijana ja prantsuse kunstiajaloo asjatundjana üldse kõikide 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole moodsad voolude asjatundjana nii kirjanduses, kujutavas kunstis kui ka muusikas. Ta oli ju kõigest huvitatud ja ta oli Tallinnas ju õppinud konservatooriumis nettali äärmiselt musikaalne inimene ja seda, mida tema häälutustest näha. Noh, ütleme tema ankruketi luuletuste kõlapilt, seegi on ju väga huvitav, muusikaliselt need tihtilugu kohtame sellist nähtust alliteratsiooni assonansse ei ole, mille poolest Alliksaar olnud rikas, aga, aga ühe sõna pearõhulise silbi häälikud on näiteks samad kui järgmise sõna rõhutu, silbi häälikud, see on natukene niisugune malbemm ja demokraatlikum viis, sellega ta ei ratsuta. Ta neid klusiil lugejale otse kõrva kogu aeg ja, ja kõik need ilukõlad on natukene peidetud varjatud. Ta ütleb, et ta ei ole seda taotlenud, son nähtavasti vaistlikult oma loomulikus musikaalsus tulnud. Et see sürrealism jälle nagu pinnale tõuseks, kas selleks on vaja teatud aega või missugune on see aeg, mis soodustab sedalaadi mõtteilmade ilmumist? Eks Euroopa kaua aega kultiveeris ju väga ranget distsipliini kunstides, kirjanduses, vormelis, distsipliini, niisamuti ka ratsionalism oli see põhimine Aade kassa. Ratsionalismi oli juba niivõrd palju, et selle vastusesse mäss tekkiski. Taheti suuremat vabadust ja leiti, et. Et kõik, mis meie hinges toimub, see on ka mingisugune hinge tõde või hingereaalsus ja mida spontaansem ta on, seda reaalsem, siis tulebki see sürrealism ehk ehk ülireaalsuse taatlus see sõna on, ta ei ole pärit André kroonilt, kes on sulle manifesti kirjutanud, vaid sõna pärineb Joom apoli näärilt, keda Laaban on tõlkinud ja keda aga Jaan Kross on natukene tõlkinud. Sürrealismi lätted siis natukene on ka Baltikumis, kuna Kustrowitzki kapp oli näär oli leedu, poola päritu lohk. Tuleme Laabani juurde tagasi. Kas te mäletate, milline oli teie esimene kokkusaamine? Jah, esimene kokkusaamine oli vist oli 1981 Stockholmis et seal oleks instituudi konverents, kuhu mind kaua aega ei tahetud lasta. Kas, kui rebane, kes oli balti instituudi direktor, Stockholmis ütles, sest kui Ehine ei saa, et siis tema ei kutsuga Teaduste Akadeemia akadeemik-sekretäri Johan Kahk ja siis maneeži, kes kahk Pinuga sandada või külakahvli kaasa anda, et mõlemad kenasti sõitsime ja siis üks minu vastuvõtjaid Stockholmis selle konverentsi ajal oligi Laapan ja tema elukaaslane Aino, kes mul Stockholmi linna näitasid ja käisime siis Moderna messeetis ja osta seatiskamisetis ja rahvusvaheliselt džässfestivalil. Veetsime väga mõnusalt aega. Loodetavasti aitas Andres Ehini lühike saatma sõna, häälestada kuulajat Laabani lainele, katkendeid Laabani häälutustest ja kogumikust ankruketi lõpp on laulu algus, kuuleme umbes kuu aja pärast, 21. aprilli keskkavas ja siis jätkame Andres Ehinigaga seda sürrealismi juttu. Aga nüüd roosis elaviste manu. Roosi on olend, kes mõtleb oma keelega rangemalt loogilisemalt, pahatahtlik maalt, kui tavaliselt mõeldakse ajudega. Ning kirjutab Laaban. Ehk kuidas sõnade hammasrattad, taid asendaksid, hambad ilma ratasteta. Jälle Laabani paradoks. Seda teksti peab lugema see, kes valdab sõnaja mõtte kõrgpilotaaži. See oli meile selge. Seda teksti peab lugema Anu lamp oli selge meie režissöörile Astrid Relvele. Ja siis justkui tellimise peale sai Anu lamp Karl adra nimelise preemia. Teatriilmas antakse seda sõna valdamise suurmeistrile. Mis muud, kui teeme inimkatse. Anu Lambiga? Jah, vaatame, kuidas ta seljatab sõnamängude suurmeistri. Niisiis väljavõtteid roosis elavistest. Tekst Ilmar Laaman. Valik ja esitus. Anu lamp. Muusika mängud Külli tüli interpretatsioonis. Mitteteri. Ainsa looga löögiga loob Roosi selawiste oma loogilise loogika. Rootsis elav iste on iseenda nimekaim nimekaim. Roosis elaviste lipu värv sisse elav rooste, Rausisse, laviste lipukiri, kõik ühe ükskõik, see-eest. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Rootsis elav istemõtete külimuse põhjuseks on tema ajujää nende kuivuse põhjuseks tema ajuliim tapal lammust ammutab ta palavust. Roosis elaviste näeb golfi mängides und, et löögivead hüügivad sängides lund. Tuleb jäämeri jääb tulemeri. Rootsis elav iste vajab küünilisemaid armastajaid kui armulised küünistajad. Roosisse laviste katsetab, kuidas kägistamise viirus mõjustab vägistamise kiirust. Kontrapunkt jätab paikides endast järelepuntra konte. Nii õhuke on roosis elaviste hinge õhuke, et temas südametuks muutub hõlpsasti südametuks. Versiigeldes São Vererz änd Lauberrertziigel. Lebav vaim ebavaim on ühtlasi elav vaim. Paeluv paleus, paelussi, pealuus. Sepsis keksis ja peksis kepiga skepsist. Kõigi madude nadu kõigi änide ämm, oi roosi, kõigi neurosis hoidude, neid. Kas nende sugemete varuosad pole äkki varemete suguosad? Luuletaja ära aja peale oma aja luulet. Luuletaja ära aja peale oma aja luulet. Luuletaja ära aja peale oma aja luulet. Roosis elaviste aadress, salamander. Rootsis elav iste kahtlustab homoseksuaalist homoseksualismi Is. Roosisse laviste kompleks laguneks klombeks, kui keegi seda ei kompleks. Maksad kätte? Roosis elaviste laseb süütenööri abil õhkus süütust sutenööri. Need hukku poed, kuhu sa poed, poeet? Kui katku muidu jääd katku ja muld sind katku? Halvatud kõrva võrretus karvasuses peitub vaid harva kõlvatust. Roosisse laviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Roosis elaviste koolis itsitab igal aastal uus klass uusklassitsistlik. Arvus 11 ühed ei salli 11. Kraade märgib kriidiga kraatris seinale kriitilise kraadi. Rootsis elav iste vene iga oli igavene igavesi, kus ta sellega oli sõudnud. Lainetas igavesi aegu igavesti, mida ta sõudes oli kandnud, kandis ta igavesti, mida ta iganes oli teinud iganes. Aga mamma, miks maak, ma ei lähe magama. Lirva ongi virmalised. Sendises teis sündis, elab Rootsis, elab vist teis endis. Kolkun nukrus kurnab Nalkide kukraid. Natoorse molu tunnuseks on motoorne mälu. Rootsis elav iste jahvatab kirju käsikiviga oma käsikirju. Roosis Elariste sõnastikust. Altruism, usklik truismist, allpoolne. Arenema aremaks muutuma, erutama, erru, saatma, imetlema, pidevalt imetama, kogelema. Korduval kogema kontsentratsioon, sendine kondiratsioon, koristama, korisema, panema liiderlik liidrile omale. Maagiline maakides sugukonda kuuluv mäletsema. Nõrgalt mäletama. Platon keedab Kreetal rähma mündi ideest tahmast, mündi ideed. Rootsis elav iste, menu põhjuseks on vähem tema ahvatlemise jõud kui tema jahvatlemise õud. Meie ei saa, kes sa oled taevas? Pühitsetud saag, kusin, nimi. Mühakkamatusel metasid patused pühakud. Kadel õige hõlma ei keegi. Roosis elaviste garderoob, läkiläki ülikuubist, ülikuuppik, fragment, pigmenteerid, frakist, puusärk. Ka sukas asub tal kasutu kasukas. Terasel pilgul külvab roosis elaviste terrassile teraseteri. Pappkaist ja kokaiinist küpsetab kop, käin kokku oma kooki. Roosisse laadistes saadab mulle, et talle, et saadaksin talle mulle. Mina saadan neid ja teel saavad neist saadan ja neid. Rootsis elav iste ekstrakreemiks on eksaktne ekstrakt ekstreemses ekseenist. Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda hüükkimine. Sirmi taga on surmahirmu horm kõige suurem. Sure matus. Tänasida toimetus viskab homse ära varna. Sulevi poja kapis kukkus kole paekivi Kalevipojasuppi. Rootsis elav iste togib rumalat jahukoti jumala rahu takiga. Kes soostub, see soostub? Est eetisse pasteet Esstnišennishen. Külma siin masendanza külmalt massindav atendaja. Kas roosis eladiste roosiaeda poleks võimalik suhtuks, suhtuks kuivatada? Vaevalt tema sugugi pole ju sugugi kindel. Suu. Mahub luulet mahub usse, roosis, elaviste luuletusse. Küürakat pahandab ainult raud. Õhtul ei tähenda mingit lohelehele mingit ohtu. Kui eha saabub tehases, siis ihade tihased löövad kihama tööliste kehades. Et kommid ometi piiks kommete arvel kometit. Orgasm puuris orgiga purismi orgiat. Roosisse laviste istutab Oleviste torni tippu olematu Roosi. Kas roosis eladiste tapeti, tapeti taga. Tema põrmugi pole põrmugi lihtne leida. Millega pühkida roosisse laviste kalmu? Palun, siin on tema luud. Väike eesti luule ajalukku. Raudkeralt sööd karud reast, lööd röök, ader lastud. Helja minu nuhi, vilja, vihja linu hilju linaahjul viin. Sugutas Elist subigast ust, suvist tagus vigastust. Marlil leivad Ilmaril valed lirva ade eliimaal avaverd lilli. Kinna väri puhus rinnas Pehki. Kinni pures vahunaise kihv, pruun. Kihte valiti vilet, hakiti lehvitikate, leiti pahtki, vihad, kleiti lehvita. Vere tibalt rebid, valet vaev litter veteribast. Kunagi mus nugis kuma, kuna mugis Ka siug. Kujal Kelpi plekk ja ilu jalule pik pilke kalju. Loo wind, kark, kordma kolin, koor, kindlam kindal kroom. Drift lina Arg, trügin harval trahvilõngal ühtrikka. Roosis elaviste kannatus, surm ja ülestõusmine. Roosisse laviste sai valest Roosi Surrey risu alustas siis taas alus tassis ajal uuemal luu ema aia roosis elab vist. Roosis elaviste on surnud. Elagu roosis elaviste. Anu lamp luges Laabanic ja Andres Ehin lahkas Laabanit. Ilmar Laabani mitte terad sidus saateks Külli tülija kõrvalt kiibitses maris Johannes kuulmiseni.