Tänases luterliku tunni saates vaimu ja keha tervisest kõnelevad lastearst-jale ökoloog Viigi Viil ja perearst Kaalep Koppel saates kõlab muusika on valitud Antonio Vivaldi aastaaegadest. Mina olen antitopp, plaan. Saate ringi sõna arstid tahame arutleda vaimu ja keha tervisest ning nende omavahelistest seostest. Riigiviil sina oled lastearstina kokku puutunud probleemidega, mis tulenevad allergiast. Rääkides inimesest kui tervikust, kõneleme Me ihust-hingest ja vaimust. Kas inimese ihu, hinge ja vaimu saab vaadelda terviklikult, on need üks tervik või saab neid käsitleda ka eraldi? See küsimus juba, et kas neid on võimalik vaadelda lihtsalt ei või, neid tuleb võtta tervikuna. Siin tegelikult minule tundub, et on nagu vastus olemaski. Eriti laste puhul, see on ilmselge, et ei ole olemas haigust jalas või käes või, või kõhus, need on kõik, kogu süsteem on siis haige, on haige hing, on haige vaim ja haige keha. Ja ma usun, et kõik, kellel on koolilapsed või lasteaias käivad lapsed kodus näinud kui laps on hirmul, kardab siis see kõhuvalu või peavalu on väga kiire tulema. Kuigi nagu ei ole palavikku seal taga või ei ole seal luumurdu või midagi sellist. Et hing, vaim ja keha on loomulikult ühtne. Kui palju sina oma arstipraktikas tegeled nüüd ihu ravimisega, kui palju sa mõtled, et sa ravid ka hinge ja vaimukasse? Hinge ja vaimu juurde pääsemine algab sellest ihukanalist. No ma arvan, et üks hea arst, ükskõik, kes ta siis on, vaatab tõesti inimest tervikuna ja võib-olla need sellised lahkarvamused või kui patsient ei ole oma arstiga rahul, algavadki tegelikult sellest, et jäetud üks või teine kõrvale ja inimene tuleb ju ta tuleb oma hädaga siis selle arsti juurde ja allergoloogi, no ma võin ka tihtipeale öelda, et et nahakaebused, nahalööbed, sügelemised alustada tulekski, selles öeldakse, et nahahäda on hingehäda enne veel, kui, kui seal üldse otsida tagant midagi muud. Meie aega on iseloomustanud võib-olla liialt materialistlik maailmakäsitlus ja ehk on sellest midagi jäänud külge ka arstidele, et arstid suhtuvad inimesse eelkõige kui ihusse ja sellesse, mida tuleb siis ravida. Doktor Kaalep Koppel, aga mis asjad on need hingevaim inimese juures? Kui siin oli juttu, et kas on võimalik eristada inimest naguniihingi ihu ja vaim siis tegelikult arsti jaoks on ikkagi tõepoolest tervik, tähendab, ta tuleb ühes olekus juurde taastub sisse ja, ja sa hakkad teda kompama. Ja mõõdad ja tavaliselt me mõõdame ikkagi teatud selliseid kehalisi parameetreid ja ja see suhe neid inimese hinge ja veel enam vaimuga võib-olla võtab teatud sellise raja, tähendab noh, võib-olla ja tekkida mõne inimesega kohe selline mingi eriline kontakt ja sa mõistad seda inimest, aga, aga sageli, mida noh, seda ma olen kogenud võib-olla rohkem laste puhul, et ta võtab sind nagu vastu ja sul tekib mingi selline noh, nagu niisugune eriline ja side inimesega. Aga ka täiskasvanute puhul on, võib-olla tekivad teatud barjäärid. Ja sageli need on kas siukse sellise hingelised barjäärid inimesena paneb teatud raamid ette ja, ja väga raske on nagu suhelda. Aga aga tegelikult see hinge ja, ja kehakontakt on minu arust noh kuidas nüüd öelda, see ei ole tegelikult patsiendi varsti kontakt on tegelikult noh, võiks öelda isegi väga intiimne, sest inimene peab ennast avama ja kui ta tuleb lihtsalt, et ta näitab oma keha, tal on mingi keha häda, siis on teinekord ka väga raske inimest aidata, sest sest inimene on ikkagi tuleb võtta natuke laiemalt ei saa võtta, et näed, siit on haige ja see oli selle koha pealt tee mind terveks. Aga Neid võib-olla selliselt teise tasandi pealt seda vaatame, siis. Tähendab, mina pean, olen väga pidanud lugu Ralph luterist ja ma olen lugenud tema selliseid seisukohti ka enne seda saadet ja, ja selle saate jaoks näiteks kirjutasin välja et ja mis vahekorras inimeses peaks olema hing, vaim ja ihu. Ja ihu on inimese see osa, mille kaudu ta võib astuda läbikäimist siis meid ümbritseva maailmaga. Ja see on noh, see on kõigile selge. Hing on inimese selline emotsionaalne osa võiks öelda teda nimetada nagu isiksuseks kaudu inimene samastab ennast tähendab oma oma tunde maailma oma tahteid ja selliseid püüdlusi. See on selline hingeline tasand. Kolmas tasand on inimeses, vaimne osa, mis on tegelikult see jumalik säde inimeses. Ja, ja selle kaudu on inimesel üldse võimalik astuda läbi, käisime siis jumalaga ja saavutada selline kontakt jumalaga ja Ralf luterlane andnud, nagu sellise käsitluse, et ja mis mulle on tegelikult vaja meeldinud, et, et kõik ihu on muidugi väga tähtis, aga, aga kui me seda vaatame nagu tervikuna, siis ihu peaks käsitlema nagu teenrid, keda peab kohtlema viisakalt. Ja temast ei tohi eriti välja teha, tähendab, ta peab olema alluma nagu inimese hinge ja vaimule, aga ja ta ei tohiks olla omaette eesmärgiks. Sellise võib-olla niisiis sellise ihu eest hoolitsemise mõttes kui ka kui ka võib-olla üldse nagu oma ihu peale mõtlemise osas. Ja ka selline normaalne inimese seisund peaks olema, milline see on ka Ralf luteri järgi, et jumala vaim tungib läbi inimese vaimust inimese vaim hingest ja hing ihust, et, et tegelikult see, et see ihu tasandan, kõige madalam tasand ja, ja, ja, ja kõrgem ja kõige väärtuslikum osa inimesest on ikkagi vaim, see osa, mis suhtleb jumalaga. Kuidas sel juhul mõista ütlust, et meie vaim, hing ja ihu oleks hoitud laitmatuna? Mina näen sellel tasandil ikkagi just eelkõige seda vaimutasandit, sest nii nagu Jeesus tegi inimesi terveks, sea algas nagu vaimselt, tähendab, inimene võttis vaimus või tähendab usus võttis vastu, et ta võib terveks saada ja, ja vaimselt nagu see läks ja tervendas tema ihu. Et, et ka, et me oleks hoitud nagu tervikuna siis ka inimese vaim peaks olema eelkõige terve. Kui inimene tuleb arsti juurde, siis tuleb ilmselt arstil olla. Samas ka psühholoog. Ja iga psühholoog peaks olema kindlasti natuke arst. Kui palju doktor Viigi Viil? Inimesed puistavad teil oma hinge ja kui palju sellest on nende terveks saamisele kasu küllap on palju inimesi, kes juba rääkida oma murest vabanevad sellest pingest, mis neil on olnud enne arsti juurde tulemist. Siin ma veel võib-olla tuletaks seda meelde, mis ma enne rääkisin, et et ei ole eraldi haigust jalas või käes ja neid nimetataksegi psühhosomaatiliste haigusteks paljusid. Et üks tingib teist häire hingeelus või vaimuelus tingib keha häda. Et kui palju nad puistavad hinge. Siia võiks kohe ühe näite tuua, kus üks noor meremees jõudis jõulude paiku minule vastuvõtule ja ta kurtis, et tal on tõesti ihu sügelus kolm-neli kuud. Ja Allar bioloogina siis noh, väga oluline see mida ta, kuidas ta elab ja mida ta sööb ja, ja mida kodus kasutatakse. Ja kas perekonnas on allergiat ja siis, kui ma jõudsin sinna pahane, et ta ütles, et ta ei tea kahjuks, kas ta lastel on mingid allergiad, et abikaasa on lastega lahkunud kodust. Ja tegime loomulikult ka mõned uuringud ja järgmiseks päevaks oli tamme juurest tagasi lillekimbuga ja ma ütlesin, et kahjuks ma ei saa teid aidata täna, et mul ei ole ühtegi analüüsi vastust, sest ei olegi vaja mul enam ei sügele ja tegeleda enam tänase päevani. Nii et, et selline probleemid, mis on jäänud lahendamata ja no ega see vestlus ei lahendanud probleemi, vaid enda jaoks lahti räägitud, sai ta küll Need, selliseid situatsioone on rohkemgi, see oli üks näide. Ja võib-olla seesama takt, et kui palju inimesed puistavad oma hinge, sellest sõltubki mina ütleks kogu raviefekt. Ja oma praktikast ma tunnen, tuleb praegu meelde, et üks patsient on tulnud, ma tunnen, et ta tuleb juba kabinetti sellise moega et sinna on teda kas abikaasa saatnud või keegi teine ja välja ta läks ka täpselt sama tundega, et siit abi ei saanud. Aga teistega. Me oleme kontakti leidnud. Doktor Koppel mainis, et tähtis on ka arsti ja patsiendi omavaheline vaimne side ja selle tekkimine. Nüüd mõnikord räägime, et inimene on vaimust vaene. Ja sageli ei tähenda see seda, et inimene on psüühiliselt haige inimene, vaid ta on positiivses mõttes lapsemeelne. Ja seda eelkõige pühakirjas. Nõnda mõistetakse ja tuuakse eeskujuks. Aga kuivõrd inimese vaim saab olla terve või haige? Doktor Koppel? Mina arvan küll, et, et selline esmane tähendus sellel on siiski inimese kontaktil jumalaga, sest vaim, inimese vaim igatseb tegelikult jumala juurde. Ja kui inimesel ei ole sellist osa kodust jumalaga sisse see vaim On ilmselt mingi selline tühjus, tunne inimeses ja ta igatseb midagi ja, ja ometi ta võib olla teinekord ei oskagi öelda, mis see on, aga, aga ta seal mingisugune tühjustunne ja seda võib kunstlikult täita ühe ja teise asjaga, aga ja sageli, kui inimene nüüd jääb vaikseks või on enda suhtes aus, siis ta siis ta tajub, et tema elus on, on mingi tühimik, mis ei ole täidetud. Ja, ja sellepärast ma arvan, et, et selline vaimutervise ja, ja. Selliseks vaimseks edasiminekuks on eelkõige vajalik, et meil vahekord Jumalaga oleks korras. Ja, ja see on muidugi selline. Ma usun, et kristlase jaoks on ta ega ta mitte niisama lihtne leem, vaid vaid Me teame, vana testamendi ajal oli, et inimese pattude eest ohverdati on ju loomi. Selleks, et ta saaks oma pattudest vabaks, siis uue testamendi ajal on ja Kristuse surma läbi on meil see võimalus võime inimese juurde võime jumala juurde minna. Ja Kristuse veri puhastab meid kõik kõigist meie üleastumistest. Ja see on tegelikult rikult. Se meele parandus tähendab lisa ükski inimene tulla jumala juurde nii oma õigusega, kui ta tuleb õigusega, et ma olen õige või et ma olen piisavalt, kui mul korras, siis, siis ta ei ole võimalusi, sellel inimesel ei ole võimalik jumala juurest midagi saada. Ma tulen selle tunnetuse kima juurde, et ma olen eksinud. Mul on üks tühimik, mis vajab täitmist. Ma tahan osadust elava jumalaga ja kui Kahetsema eksimusi siis ja tuleme jumala juurde, siis on see võimalik. Ja me saame nagu sellise tühimikusele vaimse osa täidetud ja sellepärast mina, mina näen küll, et inimene vaimselt, võib-olla terve, ikkagi ainult osaduses jumalaga. Tänases saates vaimu ja keha tervisest kõnelevad Lastearst vigivilja doktor Kaalep Koppel. Me rääkisime inimesest ja ihust-hingest ja vaimust. Me teame, et inimene, kõne on vaim, kellel on hing, mis elab ihus. Kui inimesi on rohkem, siis me nimetame seda rahvaks. Meie oleme eesti rahvas. Kuivõrd terve on eesti rahvas? Doktor viigiviil? Mina oskaks tuua siia näiteid koolilaste tervise kohta koolis lapsi läbi vaadates, iga aasta on tegelikult need näitajad üsna hirmuäratavad. Protsentuaalselt kui, kui panna siin või Ta ta siis üks tõsisemaid hädasid on rühihäired, probleemid, mis on luustikuga lülisambaga ja mis ajal need nüüd peale hakkavad nendel koolilastel? See on seal nüüd raske raske leida ja üsna palju enne kooliminekut on laste seljad sellised, et mis vajavad tõsist tõsist tegemist, et nendest lahti saada. Teine probleem ja see on nüüd näiteks Parema tingimustes, mis ma olen ise uurinud, on allergia koolilaste seas ja see on 25 protsenti mis on küllaltki suur näitaja ja võib-olla on siia kaasa aidanud see meie jõudmine niinimetatud heaoluühiskonda. Need uuem uuemat, vaata pakenditega toidud, liiklusvahendite arvu suurenemine. Võib-olla on see osa ja üks probleem veel kolmas on laste puhul koolilaste puhul silmaprobleemid, nägemise langus, silmad väsivad, silmad valutavad. Kas seda saaks seostada näiteks arvutitega, kuigi kooli arvutitunnid need on üsna? Need on vähe ja see tund või, või ka poolteist päevas ei tohiks midagi teha. Ruumid on korralikult valgustatud. Aga kui palju vaadatakse kodus veel lisaks televiisorit ja kui kaugelt või kui lähedalt, kui palju loetakse võib-olla üldse toas, ollakse need asjad kõik kokku. Nii et raske on kooris leida Ühte last, keda ma võiks julgelt öelda, et tema tervis on täiesti korras. Mida võiks siin lastevanematele eelkooliealiste osas just soovitada, mida nad peaksid järgima oma laste juures? Kui ilm on üks laps sündinud, siis ta on nii tark ja ta ei ole õppinud midagi veel nii-öelda halba juurde. See, et väikese lapse toiduks on rinnapiim, on kõigepealt see eeldused inimesest kasvagseks või lapsest kasvaks terve inimene ja kuuenda elukuuni ongi ainult rinnapiim, ühe lapse toit peab alates sealt juba see kiirustav maailm viib need emad varakult tööle ja ei ole aega lapsi rinnaga toita, võib-olla juba sealt algab see pihta siis kergema vastupanu teed minnes needsamad pulbrid, millest saab teha lastetoitesegusid. Nad on küll rinnapiimaasendajad, aga sõna otseses mõttes ei asenda nad kindlasti mitte rinnapiima. Pluss veel seesama ema lähedus, soojus kui oma last toidad, siis kui see laps kasvab suuremaks, siis no ei ole need ajad kaugel, kus lapsed jooksid paljalt eluringi maal ja see kasvatas neid nende luustikku lihaseid tugevamaks. Kahjuks need õues oldud ajad jäävad järjest väiksemaks. Ja seesama meie põhjamaine kliima, mis juba iseenesest on päikesevaene. Et me peaksime neid ära seda võimalust ära kasutama, mis meil suvisele rajal on ujumised ja värskes õhus olekud ja ka talvisel ajal loomulikult. Põhjamaa tingimustes on öeldud, et kui olla juba pool tundi päikese käes, nii et käsivarred ja nägu on vabad ja päikesele avatud siis me oleme juba küllaltki palju teinud oma tervise jaoks. Elementaarselt. Neid asju tuleks jälgida ja neid, mis on olnud läbi aegade eestimaalase toiduks, kartul ja leib ja piim ja kala. Seda ei tasuks ära unustada ja juurviljad, köögiviljad sinna juurde. Nad ei pea olema tingimata banaanid või apelsinid. Nii et alati ei pea olema kõige paremad asjad, need, mis kõige paremini kaupluseletil läigivad. Just sinna võikski tuua võrdlused reklaami peabki tegema sellele, mis võib-olla ei ole kõige parem ja kõige kasulikum, aga mis siiski läbi müüakse. Et see on hea reklaami tulemus ka. Me räägime, et laste jaoks ei jätku aega ja selle tõttu on lapsed vast haigemad. Ja siin on ka muid põhjuseid, aga kuidas on täiskasvanutega? Doktor Kaalep Koppel. No kui ma arstina vaatan oma piirkonda siis noh, minul on antud selline piirkond Kuressaares, kus on küllaltki palju vanemaid inimesi ja tegelikult üllatab isegi lausa et, et 80 ja üheksakümneaastased inimesed võivad olla ehkki vitaalsed, sellised nahk, kohati, isegi nii et ma olen üllatunud, vaatan, kas ma olen midagi valesti kirjutanud, et inimene näeb nii hea välja vaatamata aastatele ja, ja sageli nende vanemate inimeste elu on olnud siiski küllaltki raske ja aga aga samas nad on võib-olla ka ühe teise veaga siiski küllaltki sellised rõõmsad rõõmsameelsed ja muu selline quote, tähendab muidugi need andmed on toodud ja, ja teatakse, mis on eesti rahva sellised suremuse peamised põhjused on praegusel ajal ikkagi südame-veresoonkonna haigused ja ja ka onkoloogilised või vähkkasvajaga seotud suremus on noh, niisugune tõusuteel. Ja, ja siia lisanduvad siis seal muud asjad, aga, aga tähendab see, mis niit võib-olla siukesest statistikast tead, võib-olla natukene kõrvale on siiski needsamad vaimu tahad. Ja selline üldine rahva meeleolu ja tähendab mul mind kunagi tõsiselt hämmastas see, kui ma ka televisioonis nägin ja räägiti väikelastest ja seal arvati, et praegusele paljudel sellistel alla aastastel lastel ja enne kooliga lastele on, on küllaltki sügavalt väljendanud depressioon ja ja siis ma nagu ise eneses juurdlesin selle üle, et millest siis küll sellised asjad ja ja see, ilmselt vähemalt ma jõudsin, mõtlesin isegi sinnamaani välja, see on ikkagi see, et, et see laps on millestki ilma jäänud, tähendab, tal on elus jäänud midagi puudu kas siis vanema aega oma lapsele või, või armastust, hellust ja, ja kui nüüd see inimene kasvab suuremaks, siis ta kasvabki võib-olla sageli sellise tundega, et millaski jäänud ilma ja, ja, ja siis kuidas neid inimene psüühiliselt ja vaimselt areneb see eriti kui on siin muud sellised mõjutused ka siis on ka inimene võib olla ju ihuliselt, võtke terve, aga kui ta on vaimselt tugevas depressioonis, siis me teame, et inimesed teevad, lõpetavad enda elu ise ja, ja nende arv on ju Eestimaal järjest kasvanud. Aasta vastavalt on karv kasvanud enesetappude arv. Et see oli siiski, näitab seda, et, et see vaimne kaugenemine jumalast ja noh, tähendab noh, samas võib ka küsida, et no mis see, mis see jumal siis ikka nii ära ei ole ja mis ta siis ikka nii kangesti meile annab. Et see, see põhjus ongi võib-olla väga sügaval sellises meie hinges, sest me peaksime suutma ise andestada et jumala juurde tulla ja, ja siis antakse meile andeks. Ja, ja see on selline nagu sihuke armastuse protsess, et me tunnetame, et meid on armastatud. Ja, ja keegi on veel kovskil, kes meid armastab ja see annab meile jõu, et me julgeme minna ja, ja armastada teisi ja teha heategusid, sest me teame, et, et keegi hoiad meid, keegi kaitseb meid ja, ja, ja me ei pea kogu aeg enese eest võitlema iga hinna eest enese eest olema väljas. Ja, ja kui me vaatame sellist meie rahva olukorda kus on ju Nicile tagastamisegi tagastamisega paljud perekonnad, riius oma pärandiosa pärast ja, ja noh, siin veel võib-olla siin muudel tasanditel riiud perekonnad lähevad lahku laste hingede sõnavad, siis siis seda vaimset probleeme, hingelisi probleeme on ääretult palju ja, ja see siis tegelikult viibki selleni, et inimesed on, noh see võib viia ka puhtalt füüsiliste haigusteni, aga, aga ma näen seda, et või ma olen näinud seda, et kui inimese vaim on terve, siis ta ihu võib küll olla väga ka väga viletsas olukorras, aga inimesed silmad säravad. Aga samas tuleb inimene, kellel ma arstina ei leiagi, mingid konkreetsed häda, aga inimene on täiesti maha surutud täiesti rööpast väljas ja, ja noh, sageli tuleb välja ta au päris tõsiselt enesetapu mõtteid. Ütleme see see vaimse osa puudus viiki, inimese sageli enesehävitamisele. Ja sinu jutust ilmneb üks selline tõsiasi, et ühiskonnas on palju eakamaid inimesi, kes on terve vaimuga ja võib-olla haigema viletsama ihu tervisega, aga samas on keskealised inimesed ja nooremad inimesed, kelle puhul ei ole vast midagi viga, aga kellel on vaimseid probleeme ja hingelisi probleeme. Kuivõrd aga meie tervist mõjutab nüüd kaks tegurit, ühiskonna suhtumine ja kodune taust? Me teame, et on palju räägitud laste väärtustamisest ja sellest ilmselt hakatakse üha rohkem rääkima, kas jääb see ainult jutu tasemele ja me jätkame selles olukorras, kus me oleme. Kas ühiskond väärtustab lapsi, kuivõrd? Me hoolime lastest kui suurest meie kätte usaldatud varandusest, kuidas arstipraktikas ilmneb doktor viidiviil. Laste väärtustamine, seda need võiks vist võtta nagu kahe poole pealt, üks on selline materiaalne pool mis on nii palju poleemikat tekitanud viimasel ajal, et kas ka väärikalt hinnata seda näiteks väikeste lastega kodus olevate emade seda tööd ja ja kuidas neid siis tasustada? See, see on nii keeruline, et mina vist täna siin ei, ei sekkuks. Või Ma ei käsitleks, aga teine nüüd laste tervise pool otseselt, mis mind kui arsti puudutab? Ühtepidi minule tundub, et nagu väärtustataks, aga teistpidi kui, kui seal sees oled, siis on niivõrd palju esmapilgul elementaarseid ja väga lihtsaid asju, mida kusagil kabinetivaikuses või, või see bürokraatiamasinas võib-olla on see hea idee kaduma läinud siis aga sinna alla ta kohale ei jõua. Kas või need muutunud süsteemidki praegu? No perearstisüsteem pluss kooliarstindus korraldatakse ümber. Ja nii mõnigi asi on seal nii ebakindel, kas või, või nii nagu ma ütlesin, et koolis on lastel probleeme tervisega seljahädad, silmahädad. Tahta neid seal aidata, aga paraku kooliarstina mul sellist nagu materiaalset võimalust seal taga eriti ei ole. Et neid tervisevõimlemise gruppe ja, ja vot sellist asja seal teha. See, see on üks küsimus, aga teine, seesama ja kui palju ühiskond väärtustab üldse, võiks mõelda, et kui, kui palju jagatakse nüüd teatud summadest eelarvest võib-olla kallite aparaatide ostmiseks kirurgia, tipptehnikat, mida on kindlasti vaja. Aga kui mõelda, et õigem oleks vist nii-öelda rohkem raha suunata sinna, et vältida nende asjade teket, mis pärast raha nii palju nõuavad, see on seesama tervisetöö tervisekasvatus enne ütlemine et juba sealt alates lasteaiast selgitada lastele võib-olla kui, kui tähtis on see toitumine ja kõik need muud asjad. Mu enda kogemus oli üks aasta, kui ma olin kooliarst. Ka see selline majanduslik küsimus, et kuidas seal koolisööklas need toidud on ja, ja kuna firma oli huvitatud loomulikult, et krõpsud ja šokolaadid ja kõik muud neid ju lapsed muidugi ahvatles on nendele siis ei õnnestunud mul rääkida noh, loomulikult firmale, kes sellega tegeles müügiga. Tulutuks osutus ka õpetajatega rääkimine, see, et noh, mis nendelgi seal teha oli. Ja lastevanematega tekkimine ei toonud erilist edu ja siis me õpetajad õnneks õpetajad pakkusid ise välja, siis ma rääkisin lastega, et nendel teadlikkust tõsta. Just selline ennetav töö oleks vajalik. Ei seda meie häda selles, et me peame kustutama tulekahju kõigepealt ja siis alles hakkama tuletõrjevahendeid järgmiseks tulekahjuks ette valmistama. Ja küllap ka kuritegevus väheneb siis, kui politseiametnikud jõuavad koolidesse rääkimaks lastele võimalikest ohtudest ja neid ka teavitama. Selle teema juures aga veel üks küsimus Kaalep Koppelile, et kuidas siis perekonna taust mõjutab tervist näiteks laste tervist. Ma arvan, kindlasti väga palju muret teeb tegelikult tõsiselt nii et me näeme, et selliseid lagunenud perekond või võib-olla polegi kokku saanud perekondi, on väga palju, kus ema kasvatab oma lapsi või, või ka viimasel ajal on olnud, et isa kasvatab. Ja tähendab, kui ma ise kasvatan oma lapsi, siis ma märkan küll kõrvad seda, et tegelikult ikka laps vajab mõlemat poolt, vajab nii isa kui ema ja, ja ma ei selles mõttes ilmselt väga paljud ka üksikemad või isad võivad olla küllaltki raskes olukorras, kui ta peab olema ühes isikus, tähendab, perekond tegelikult peaks koosnema siis isa ema ja, ja lapsed on ju, aga kui kui on nii, et lapsed ja, ja üks ema või isa siis olla nagu nagu kahestunud, siis see saak on sageli kreemiks ja tähendab lastel ma usun, et on väga palju selles osas hingehaavu mida lapsed võib-olla oskavad isegi varjata, aga, aga ometi on see see selline mis see annab võib-olla hiljem tunda või, või võib kanda tervise häirina tunda, mida hiljem siis lihtsalt otsitakse mingit haigust või, või ta võib ka mingi konkreetse haigusena välja viia. Aga aga nii nagu on siin mainitud psühhosomaatilised haigused, mis teinekord tükk aega väljenduvad lihtsalt teatud vaevusteni, kuna tal kuni ta leiab, siis lõpuks teatud lokalisatsiooni, kus ta siis võib anda mingi tõsise tõsise haiguse sellele noorele inimesele ja pärast ma usun, et meie ühiskond või see tendents on, on siiski küllaltki selline jätkuv, et et kas siis noored ei abiellugi ja, ja loovad perekondi ja siis noh, võib-olla on ka lihtne minna pärast lahku, et see ühiskonna nagu selline kakuke, et perekond, et see, see peaks olema olema tugevam ja, ja siis ka lastel oleks selline kindel kindlustunne ja, ja ka nad oleks nagu harmooniliselt kasvatatud ja kasvaksid armoonist. Rääkides eesti rahva ja inimese tervisest ja keha tervisest aitab võib-olla nüüd uus aeg ka meie meditsiinis, kui räägitakse pere tervisest ja perearstid on ametis võib-olla rohkem märgatakse perekonda kui tervikut. Kuid praegu me oleme sellises ajas, mida nimetatakse ka paastuajaks. Kuivõrd mõjutab paastumine inimese tervist, tema toitumiskombed, inimese tervist ja mida üldse tähendab paastumine, doktor Viigi Viil. Sina oled tegelenud paastumisega ja paasturaviga, korraldanud vastavaid laagreid ja seminare, mis on paastu eesmärk. Ma alustaks sealt, kus enne sai öeldud, et tuleb hoida laitmatuna, nii kehahing kui vaim. Siis ma ütleks, et paastu eesmärk ongi see, et hoida oma keha laitmatuna. Ja mis asi on see laitmatu? Võikski mõelda laitmatult. Keha hoidmine on siis, kui ma söön kolm korda päevas ja üsna moekad portsjonid ja ja kui ma siis mõne vahele juhtun jätma, siis ma olen midagi väga halvasti teinud oma keha keha vastu keha suhtes. Siis inimesed, kes on paastamisega tegelenud, ma usun, nad võivad kinnitada vastupidist. Ja paasturavi kui selline ei ole mitte midagi uut vaid see on pigem meie jaoks taasleitud vana ja kirjandusest lugedes. Reisides siin ringi siis nii Euroopas kui, kui Ameerikas sellega inimesed tegelevad väga palju. Lisaks veel sellised inimesed, kes peavad seda enesestmõistetavaks seoses kirikukalendris olevat aga ja paavst ei ole nälgimine, seda ma tahaks küll rõhutada, et paljud ütlevad, et mina küll paastuda ei saa, kuule, näljas olemine pea hakkab valutama ja kõik muud siis paast ei ole nälgimine, selleks peab olema valmis nii hing kui vahingu keha, et ma loobun toidust ja loobun ma selle eesmärgil, et veelgi paremaks või parandada oma keha seisukorda. Kui me sööksime nii, nagu loodus meile ette läheb, siis meil ilmselt sellist ranget paastu vaja ei oleks. Ma arvan, et enamus võib tunnistada endale, et aeg-ajalt läheme me kergema vastupanu teed ja ja sööme ka seda, mis silma rohkem köidab, kuigi teame, et võib-olla ta pole nii hea. Ja aastas kord paastuda. See on see, mis, mis meid mis meie keha tervemaks teeb, vaimu tervemaks teeb ja ka hinge hoiab. Me oleme kuulnud, kuidas pärast suuri pühasid, eriti jõulupühade järel satuvad haiglasse üha üha enam ja enam inimesi ülesöömise selgete tunnustega, ju see on ka üks märk meie ühiskonna teatud arengutest. Aga kuidas näeb välja üks selline paastumise kuur ja, ja kui pikk see peaks olema, millest võiks alustada, kui kuulaja on asjast huvitatud? Siit ma ütleks kohe, et ühepäevane paastumine, et inimene loobub ühe päeva vältel toidust see ei nõua mingeid erilisi ettevalmistusi ja täiskasvanud inimene võib sellega seda endale lubada, aga pikemaid paastusid. Arstina ma ütleks, et ainult kogenud spetsialistid varsti juhtimisel, et inimene ei tunne, mis tema kehaga võiks juhtuda näiteks nädalase paastu ajal või kes veel pikemalt planeerib siis eriti pikemate aastate puhul kirjanduses on on küll öeldud, et 40 päeva paastutakse mulle endale isiklik kogemus nii pika aasta kohta puudub ei, ei julge ja ei oska öelda, mis, mis siis võiks minu kehas konkreetselt juhtuda. Aga selline seitsmepäevane, kümnepäevane paast, nii nagu meie oleme neid laagreid teinud ja Eestimaal. Ma tean, mitmedki mitmetes kohtades seda tehakse ja kogenud arstide juhtimisel ülikoolis õppides oli kaheksakümnendatel aastatel täiesti kasutati kopsukliinikus astmahaiget, et ravi ühe komponendina paasturavi. Ja alles hiljuti ma küsisin sealsete tohtrite käest, et kuidas see efekt on. Nad kahjuks on nii-öelda kadunud silmapiirilt ja mina ütleks, et kaovad inimesed arsti silmapiirilt siis, kui nad on saanud terveks või nad on kaotanud lootuse. Nii et, aga ma arvan, et tegelikult see tervenemise momendid tähendab seal paranemise, mitte tervenemise moment on seal kindlalt juures. Ja oma kogemused, mis ma olen nüüd kahe aasta vältel teinud, erinevad grupid siis. See see tulemus on tegelikult ületanud kõik minu lootused ja ootused ja kui väita, et võib-olla hakkab inimestel halvem, et kas kõik tohiksid paastuda, siis ma ütlekski kõik, kindlasti ei tohi paastuga tegeleda ja selleks on arst, kes kontrollib inimesi, iga päev vastavat näitajat, vererõhud pulsisagedused, kõik kõik muud. Ja kui üks selline inimene ütleb, et vot, ma tahan teha seitse päeva. Mul on nii hea, aga kõik ta näitajad on nii kaugel, et neljandal päeval on tarvis lõpetada. Siis me seda teeme. See taastumise moment seal paastujärgselt on veel olulisem kui paastumine, ehk et kui oled toidust loobunud, siis kolmandast, neljandast päevast, ma arvan, et Kaalep oskab öelda. Enda enesetunne on jätkata väga lihtne. Aga kuidas sealt välja tulla vastust, see on keerulisem ja seda peab juba kindlalt teatud skeemi järgi tegema. Küllap see on ka meie mugavuse küsimus, et meil ei ole aega paastuda veel vähem, et taastus taastada oma oma keha aastast, aga tahaks teada tõepoolest siis paastu läbi teinud inimese mõtteid, kiusatusi ja, ja kogemusi. Kaalep Koppel. Jah, mul ma olen sellise mõne päeva paastumist ka teinud eelnevalt, aga aga siin möödunud suvel, siis ma doktor vigivili juhtimisel sain osalises paastulaagrist ja ütleks, et, et tegelikult oli noh, nii nyyd nyt paastumise kui ka taastumisperioodis ütleme kaks sellist raskeid momente, algus oli raske ja, ja see ma uuesti ja söögiga alustamisel oli, oli ka siis paar päeva olid küllaltki sellised kriitilised võitlused endaga ja kui ma ütleks, siis enesetunde, ta tegi tõesti erakordselt heaks. Ja, ja ma usun, et, et kui inimene teatud vanuses hakkab tundma, et, et ta võib-olla noh, analüüsid isegi ei pruugi midagi eriti näidata. Aga hakkavad siit ja sealt andma tunda, nagu öeldakse, et kui sa oled kolmekümneaastane, siis on juba loogiline, et kuskilt valutama, et kõige valuta siis kas sa oled elus? Et eks ta iga lenin, inimesel tuleb erineval ajal selline, aga, aga selge see, et see paastumine annab nagu sihukse noorusliku tunde tagasi ja, ja peale vastumist Uno oli ikka küllaltki pikalt, oli hoopis hoopis teine tunne. Tõepoolest ei ole ainult neid sellele kehale, vaid, vaid ka läbi paastumise, kui meie keha on tervem, tähendab ka meie tegelikult hing ja vaim on hoopis hoopis nagu parem masseisundis ja meil on jõudu Ena vaimset jõudu, nii et, et ka sellepärast tegelikult vastuaeg ju enne ülestõusmispühi on ikkagi eelkõige selleks, et me vaimselt ka kosuksime. Võib-olla et kuulajad on sellest küsimusest ja detailidest rohkem huvitatud, äkki doktor viigiviil ütleks oma telefoninumbri, kui keelegi soov helistada? Ja helistada võiks Saaremaa telefoninumbril. Suunakood on kaks, neli, viis ja aktsiaselts Luukas, kus me mõlemad töötame, see on 55, neli, kaheksa viis, võiks siia kohe lisada, et seoses selle paastuajaga on, on tegelikult plaanis veel üks, üks paastunädal siin märtsi lõpus. Just. Millal see toimub? See on 19 kuni 26, märts. Tere tulemast siis nüüd siia, saate lõpuks tahaks küsida teie käest, milline on siis üldine kokkuvõte teie mõtetele ja mida te soovitaksite, et oleks terve meie vaim aga oleks terve ka meie ihu? Paljud asjad algavad mõtlemisest ja ja teistpidi siis ka otsustamisest. Ma usun, et väga palju kirjutatakse ja räägitakse sellistest headest tavadest, kuidas peab elama. Aga teinekord see otsustamise moment, et ma nüüd alustan ja ma ei võta midagi ette oma elus midagi, muudan, see on võib-olla kõige raskem seal, nii vaimsetes asjades kui ka ka võib-olla oma tervise seisukoha pealt teatud otsuseid langetada. Ja, ja sellepärast ma inimestele soovitaksin, et alati on lihtsam hoida haiguseid ära. Või, või kui sul on mingi haigus, siis võidelda teatud sellise kui ta on, nii ei ole raske haigus tema vastu, kui, kui lasta oma tervist kapitaalselt käest ära ja, ja siis alustada seda võitlust. Nii et ma soovitaksin inimestel varakult konsulteerida nii arstidega kui ka teinekord vaimulikele. Ma nõustun sellega, et ei ole olemas ühe organi valu või turset või põletikku, see on ikkagi kõik koos inimesel. Aitäh teile selle õhtuse vestluse eest, soovin ka teile ja teie patsientidele vaimutugevust ja ihu tervist. Vaimu ja keha tervisest kõnelesid täna Saaremaa arstid riigiviil ja Kaalep Koppel. Saatejuhiks oli Kuressaare-Püha koguduste õpetaja Anti Toplaane. Eesti luterliku tunni aadress on kiriku plats kolm Tallinn. Ja te saate meie saadete kohta arvamust avaldada ja telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks ja seda tööpäeviti. Soovin kuulajatele Omalt poolt tervist nii vaimu kui ihu poolest head õhtu jätku.