Eesti luterlik tund. Tere õhtust, hea klassikaraadiokuulaja. Tänasest saatis, vaatame tagasi Tallinna Toompea Kaarli koguduse kammerkoori Kontsertkoori 10-le aastale. Stuudios on Ene Üleoja, Piret täidula, Heli Jürgenson ja saatejuht Ene Pilliroog. 10 aastat on toonud koorile muutumisi väga mitmeid aga uus peadirigent sellest sügisest septembrikuust on Heli Jürgenson. Sõna otseses mõttes võtsid sa heli vastu peadirigendi taktikepi, kui võrdsaga seda kuuri varasemast ajast tundsid ja täna tunned? See on üsna keeruline küsimus. Koorijuhina olen ma ikka üritanud kursis olla Eesti parimate ja Tallinna paremate kooride tegevusega ja käinud nende kooride kontsertidel ja nii oleme ka jälginud Kaarli kontsertkoori tegevust ja elukorraldust, seda enam, et ma olen ka Kaarli koguduse liige ja see on mulle ikka südamelähedane ja kodune teema olnud ja on ka saatus ja elu meid selle kooriga ja minu senised Estonia seltsi segakoori tihtipeale kokku viinud erinevates muusikaprojektides või siis erinevatel koorikonkurssidel, et see side on olnud selline suhteliselt nähtav, aga kui nüüd väga konkreetselt rääkida, siis oma debüüdi, kui ma tegin 24. veebruaril käesoleval aastal vabariigi aastapäeval ja sellele eelnenud mõne prooviga siis ma pean küll ütlema, et ega ma neid inimesi kohe selle ajaga tundma ei ole kõiki jõudnud õppida, et praegu, kus ma nüüd sügisesest hooajast ja selle hooaja algusest selle kooriga töötan üritan neid inimesi tundma õppida, seda koori tundma, mida tema tööstiili tundma õppida, tema karakterit ja, ja nihukest loovust ja liikuvust ja kõike seda tundma õppida, et see on päris huvitav aeg minu jaoks praegu ka. Kui seitsmeteistkümnendal oktoobril Kaarli kontsertkoor oma 10-le aastale tagasi vaatas Mustpeade maja valges saalis oli väga meeleolukas meenutuste ja laulud õhtu siis seal õhtu meenutustepoolse osa, lõpetasite kroonika read, mis ütlesid niiviisi. Ene Üleoja oli see dirigent, kes viis kuuri maailma. Agera oli see ajakirjanik, kes viis koori Eesti meediasse. Ma lisaksin siinjuures, et Pirettaidula on see dirigent, kes koos Marika Kahariga pani aluse sellele koorile ja hoidis kuuri üleval siis kui oli üks, üks raske aeg nii dirigentidelt kui kui koorile. Piret, mida sinule on tähendanud see koori loomine ja selle kuuri hoidmine 10 aastat tagasi, kui see koor sündis? Võib-olla polnud eesti kirikus palju niisuguseid häid koore? Tuleb tõele näkku vaadata ja öelda, et, et ega ju väga heade võimetega inimesed tihtipeale ei saanud erinevatel põhjustel ju ka stagnaajal kirikusse tulla ja selle tõttu ka koorid olid just niisugused, nagu nad olid, mõni natuke parem, mõni halvem. Aga kuna siis hakkas inimesi rohkem tulema, siis tekkis Marika Kaharil, kes oli juba enne mind Kaarli kirikus tööl. Idee, et miks ei võiks olla ainult seal noortekoore, segakoor ja naiskoori, nagu tol ajal oli vaid oleks ka üks koor nendest inimestest, kes tunnevad nooti. Nii et nõnda sai loodud ja, ja see sai loodud muidugi suurte ootustega, et oleks võimalik ette kanda huvitavamaid teoseid, et ei peaks piirduma niisuguste, lihtsate, küll armsate aega siiski juua palju lauldud lugudega ja ja selles mõttes. On sellelt koorilt algusest peale palju loodetud. Ja ega sinna kuuri pole ka niisama saadud laulma tulla, lugesin ajaloost, et on nõutud nooditundmist. See tähendab seda, et vähemasti elementaarne muusikaline haridus peaks olema inimesel seljataha jäänud, kui ta on soovinud tulla kammerkoori laulnud. Ja igatahes, sest kui ühtlustada juba see baas enam-vähem, mis pinnal siis kus koor on tekkinud, siis on ikkagi hoopis lihtsam saada ka neid sihte. Sest kui üks on väga andekas ja teine loeb, veerib vaevalt noote, noh siis paratamatult ühel hakkab igav ja teine pingutage, pingutage ka on tal niisugune tunne, et ta kuhugile ei jõua. Siinjuures oleks nüüd väga hea kuulata, kuidas laulis Kaarli koguduse kammerkoor oma algusaastail. Tänasesse saatesse muusikat valides leidsin ühe helilindi aastast 1991. Meil 27. detsembril jäi heli salveks jõulukontsert Kaarli kirikus, kammerkoor esines seal koos kammerorkestriga, juhatasid Marika Kahar ja, ja Piret Aidule. Jaagulaksime siin tänases saates üht eesti rahvalaulu. Kuis pean vastu võtma? Nii laulis siis kooli kammerkoor üheksa aastat tagasi. Aeg on liikunud edasi, see oli erinevate maade vaimulik muusika. Mida te hakkasite laulma? 10 aastat gaasi oma koori esimestes proovides esineb neljandal oktoobril 1989. Direta ei tule, kes täna siin stuudios oled, kas sa mäletad, missugune see koori õhkkond oli? Proovi õhtul ei mäleta? Tõesti üldse mitte. Küll aga ma mäletan seda, et kuna aasta enne oli loodud noortekoor, siis oli palju andekaid inimesi sattunud ka sellesse. Ma olen nii, et alguses oli noh, vähemalt ütleme 10 kena noort inimest, kes laulsid nii ühes kui teises kohas. Ja muidugi nad said välja valitud sellest noortekoorist ka oma noodilugemisoskuse tõttu. Ja kui nad ükskord olid sunnitud minema ja valima selles mõttes, et ega ju kõike ei jõua siis oli see muidugi suur kaotus noortekoorile, aga eesmärk oli seda väärt. Mäletad sa esimesi laule, millega sa isiklikult tööd tegid? Küllap olid need kohe Cavardi jõululaulud, sest mul ei ole meeles enam, kas kohe nüüd Oktoobri kuus või novembrikuus, et kas, kas midagi mingeid üle ülesastumisi oli, muidugi saab seda arhiivist järgi vaadata. Küll aga oli üks šotsi advendilugu ja siis juba tulid kõik need jõululaulud sinna otsa. Nii et kui ma õigesti mäletan, siis oli sellest-tollest esimesest jõululaupäevateenistusest, kus oli olemas need kontsertkoor või tollane kammerkoor ka teleülekanne. Ja siis kammerkoor koos noortekooriga laulis ka sellel telesalvestusel ja meelde minu meelest jäänud kuule see, et me saime omale uued Needsamad, mustad rööde, mille hankimine ei olnud ala sugugi kerge. Riiet oli väga keeruline saada. Kirjad näitavad, et esimene suurvorm oli teil Mozarti missa privist vedur ja et esimene välisreis oli 1990 Hamburgi Arensburgi tolle seal 10 aastat tagasi, üheksa aastat tagasi ei olnud see sugugi niisama minna Hamburgi ja aare sburgi, küllap see tähendas teile midagi rohkematki kui lihtsalt laulmist. Ja kirjad näitavad veel, et sellest ajast tuli tee programmi. See on see jõuluratooriumis mitmeks aastaks ja mitmete kandsite seda ette mitmes paigas oli see nii? No ja mis puutub nüüd Mozarti missa preilises Lähis-selle ettekandmine, muidugi Saksamaal oli veidi isegi võiks öelda naljakas, sest et et meil ei olnud kasutada seal orkestrit, vaid toimuski, koer ei saada, nii et hea fantaasiaga kuulaja seda endale ette kujutada, aga noh, hea tahtmine oli, meil igatahes. Siiski kõlas päris kenasti, me olime ikka palju vaeva näinud ja ja reis läks hästi korda. Ja muidugi see tähendas palju enamat kui ainult laulmine, ainult kontserdit saada nüüd vabalt suhteliselt vabalt liikuma, praegusel ajal inimene enam ei kujutagi ette endale, mida tähendas kunagi vanasti Nõukogude Liidu piiri ületamine. Kammerkooril kontsertkooril on väga palju häid omadusi kui kuuril. Aga teil on ka vapustavad inimesed, kes igaüks omal kombel koorile väga palju annavad. Ja omamoodi on oluline ka see, et teie koor oskab talletada oma ajalugu. Ja see, millise soojusega märgitakse ülesse sidestatakse hooajad. Selle muusika põhjal, mida te laulnud olete. Ja kolmas hooaeg märgib tulekut märgib ene Üleoja tulekut julget ja haardelist ja kirikumuusika julget lükkamist suurde muusikasse ka tollases Eesti vabariigis mis mäletatavasti ehk sel ajal veel väga kitsalt vaatas sellele justkui kitsale muusikale, kuidas sulle tundub, mälestustes Ene Üleoja see pilt? No ma ei, ma ei oska Öelge nüüd tagantjärele enam seda pilti tähendab, pilt oli tol ajal siiski niisugune, et kirik oli nagu tõusuteel, ta oli ühiskonda suubumas ja ühiskond vajas kirikut ja inimesed hakkasid äkki vajanud kirikut, see näitas ühe suure perioodi lõpp puu ja tegelikult niisugust kriisi, vaimset kriisi. Ja selle tõttu võib-olla oli ka tol ajal mõnevõrra lihtsam organiseerida niisugusi noori ja võimekaid koore, sest tulijaid oli palju ja oli võimalik valida. Sest meil oli ikka igal sügisel naislauljate osas kümmekond soovijat ja me saime vastu võtta seal, no tõesti vastavalt oma keeriumitele viis-kuus inimest ja väga paljud lahkusid meie juurest kurvalt pääsemate koori. See oli üks situatsioon, teine asi, mida ma olen nüüd hakanud tagantjärele mõtlema, et miks ma nii kangesti selle koorika nagu pürgisin lisaks teenistustele veel muudele noh, nii-öelda ja eneseväljendusvormidele. Mina arvan, et mina olen nõukogude aja inimene olnud jooja pidanud väga palju eneses kandma sissepoole. Ma pidin selle välja elama, mulle anti nüüd võimalus. Esimeste hooaegade märksõnadeks, kus Karli kammerkoori ees seisid, on siin kirja pandud, et on olnud sellised laulud erinevatelt heliloojatelt nagu meieisapalvelaulud ja Ave Maria laulud. Kuidas need laulud kokku kogusid, otsisid, kas ka keegi dollastest eesti heliloojatest näiteks kirjutas spetsiaalselt teie jaoks oleks hooajaks laule? No ja ega ei ole neid raske ju leida, sellepärast et maailmaliteratuurist leiab seda repertuaari kooridele kirjutatuna, palju tuli ainult valida meie jaoks sobivad. Ja miks just meie isa palved ja Ave Mariat, need on kõige kapitaalsemat palved. Ave Maria, nüüd katoliku kiriku palve, aga ma olen niisugune kummaline inimene, et ma ei oska vahet teha kirikute vahel ja mul ei ole see oluline. See, need dogmaatilised erinevused. Ja juba varasemast tööst, et mu oma eelmise kooriga ja tänu oma õpetaja Arvo Ratasepa mõjule. Ma püüdsin alati terviklikumat kavade poole, millel oleks kindel telg ja idee mitte juhuslikult kokku lõkkida. Report paar, mis ütleme, tekib meil käibevajadustest vaid suunata noh, niisugune kindel siht anda sisuline siht. Ja muidugi sellel perioodil ju kirjutas Kuldar Sink veel ja Kuldar Sink pühendas meile just ühe oma, avame Riia. Tema meieisapalve on olnud ju väga mitmes variandis ka teiste kooride kasutada ja meie neid suuri variante ei ole kunagi laulnud. Me pidime ikkagi arvestama oma jõudlusega ja oma võimetega. Nii et muidugi siis ka Urmas Sisask, kelle glooria paatrist Me saime samuti lisa sellele. Koori siidiheliplaadil on Urmas Sisaski Meie isa palve. Mida siinjuures on nüüd hea kuulata. Omaette suursündmus muusikas üldse eesti muusikas on Urmas Sisaski Eesti missa sünd. Siin on mitmed meenutusi kõikidelt täitma asunud, kas on see seotud esimese kirikumuusika festivali ka Raplas selle kirikuga, selle paigaga selle paigaga, kus Urmas Sisask sündis, kasvas, oma vihise üles noppis ja korjas, või on see seotud kõik suure rahvusvahelise sakraalmuusika festivaliga Poolas, kus siis, mis sa esimest korda tervikuna ette kandis või on see seotud laulupeoga, kus see missa kõlas avatud taeva all. Või on need mälestused seotud ühe peajumalateenistusega Kaarli kirikus peale laulupidu, kus seda missat laulsid kolm koori ja selle lauluga olid ühinenud nii kodu- kui kui väliseesti eestlased ja rootslased ja mis märkis ühte jõulist sõnumitoomist suurele kirikutäiele rahvale, kes tol hommikul kirikus oli selle, mis aga nii palju mälestusi ja Jöteboris ja ja veel veel veel, kus kõik, ma annan sõna teile minu jaoks on eestimiseks etapp. Noh, mu töös mu elus väga oluline. Ja koostaja Urmas Sisaski ka. Ja mis seal sündis ju tõepoolest idee tasandil just seoses laulupeoga. See oli siis 94. aasta 90. aasta laulupidu oli ju noh, juubeldab rahvustundest, kus me nii-öelda olime vabanemisele välja ja, ja kõik oli juba lubatud ja me laulsime ennast tühjaks, ühesõnaga isamaalistes lauludest ja kerkis tõesti küsimusi, mis on järgmine etapp, mida peaks eesti rahvas nüüd tegema, seda enam, et kui ta oli vabaduse kätte saanud. Ja kuna see oli ka tähendab 125 aastat esimesest laulupeost siis meil tekkis niisugune mõte professor arenguga, kes oli ju laulupeo kunstiline juht. Et esimene päev võiks olla vaimulikud laulude päev, nii nagu ta oli esimesel üldlaulupeol ja sealt hakkas see idee siis edasi arenema ja kui ei oleks olnud professor Kuno arengu niisugust tugevat Tuge meie mõtet telesiis võib-olla see, mis sa ei olekski jõudnud üldse nii laiade lauljate ja kuulajate hulkadeni. Ja muidugi Urmas Sisaski ka sai kõneldud selle eest, et see peab olema lauldav kõikidele väikestele kooridele. Ta ei tohi olla raske helikeelega. Kas selle tõttu oli Urmas ees ka väga raske ülesanne, sellepärast et nagu ütleb professor Eino Tamberg, et kõige raskem on kirjutada lihtsalt Ma mäletan ka seda toredat momenti, kui Urmasele hakkas teos juba kujunema ja kui ta siis tuli seda ette mängima. Ja ma mäletan, kuidas näiteks Agnus täis, kus on kindlad kordused, millel oma selgitus nii-öelda, miks peab olema kordusi just nii palju ja ma mäletan, kuidas kori juhid leidsid, et oo, et see on õudselt palju, et võtame maha, igavaks Urmas ütles, ei, see peab niimoodi täpselt jääma, sellel on oma jõud taga, siin on kindel energia mis siis hakkab tööle. Kui proportsioonid on niisugused siis mäletan ma ka seda, kuidas ta esimest korda Sanctust mängis. No see on nii lihtne lugu, eks ole, niisugune tunne, et jumal konn, kolme duuri, muusika ja mis siin on ja ometigi on seal sees ja minu jaoks algusest peale kogu selles muusikas üks eriline niisugune infoväli või ma ei oska seda. Ma ei oska seda selgitada. Ja, ja kuna Urmas lubas esimesena katsetada seda muusikat nii-öelda elavalt Kaarli kontsertkooril, siis ta jäi alguses meie käsutusse see materjal niikauaks, kuni me olime ta esimest korda salvestanud. Olime teinud kasseti ja siis oli võimalik hakata seda kassetti tee levitama edasi vabariigikooridele, eks ole, ja, ja ühesõnaga käivitus see ettevalmistusprotsess. Aga see noh, missuguseid jõulisi läbilööke see muusika on aeg-ajalt tõesti sooritanud, vot nendes sinu poolt nimetatud kohtades see on lummav küll, sest no ma ei oska öelda, mis nendest on olnud jõulisem, sest näiteks kui ma olin ära juhatanud laulupeol selle, mis seal, siis ma mõtlesin, et ma ei ole võimeline rohkem midagi tegema, et sellega on ammendatud ja kui järgmisel pühapäeva hommikul tõepoolest see orgia käivitus uuesti Kaarli kirikus ja veel võimsamalt siis noh, tuleb tõesti tunnistada, et et selles teoses on mingisugune vägis. Aga muidugi ma ütlen ka veel kord, et selles teoses on niuksed ohud, et kui sa ära ei taba neid õigeid proportsioone kas tempos või dünaamikas siis võib see lugu muutuda, kas igavaks võib anaalseks või millekski veel. Nii et. Temaga tuleb ümber käia väga tõsiselt, ma julgen öelda, mitte pinnapealselt. Väline lihtsus ei ole lihtne, mitte ei ole. Eesti luterlik tund, aga sellel aastal 94 oli kooril laulda veel üks teinegi missa, osaleda Bonnis ülemaailmse rahuliikumise suurüritusel, suur nimega missa Pootsis ja kammeroo kammerkoor oli seal kui Euroopa hääl. Jah, see oli tagantjärgi mõeldes üks väga kummaline üritus ka meie jaoks, et me sinna sattusime meid kuidagi üldse keegi üles leidis kellegi kaudu, kes tundis kedagi, kes, kes nagu üldse poleks olnud tegelikult nii väga ütleme, Eesti esindaja kuskil vaid, vaid lihtsalt oli kuskil kohal oli lihtsalt juttu ja seal me siis nüüd äkki olime. Ja muidugi me ei ole ka päris täpselt ette kujutada, sest informatsioon oli tõtt-öelda napp, et kuidas see asi välja tuleb. Arvasin, et me lähme sinna kohale, et see on nagu, ütleme nagu Põhjamaade laulupidu, nii et me teame, eks ole, et seal on palju koore, kes kõik laulavad ühtesid samu asju ja ja kohale jõudes selgus, et seal oli kolm või neli koori, täpselt mul ei ole enam meeles tohutu suur suur sümfooniaorkester, kaks sümfooniaorkestrit, täpsemalt öeldes ja meie olime siis sunnitud laulma üksinda esimest osa küürijat, esindades sellega Euroopat. Ja tõtt-öelda tundus meile, see materjal ei olnud ka väga hiilgavalt selge ja, ja väga ehmatav. Ja mulle tundub ka, et nad ei olnud vist ise ka päris täpselt seda hetki läbi mõelnud, sest panna teadmata suuruses täiesti absurdselt tundmatu koor laulma nüüd äkki kahe sümfooniaorkestrit aastal, ma kujutaks ette, et, et kui selline asi juhtub näiteks meie proff kooridega Estonia kontserdisaalis neile tuumale tuuakse sinna juba natukene suurem sümfooniaorkester mis näod neil peas. Et, et noh, et see lihtsalt on ka puht tehniliselt ju väga raske üldse, nii et et see oli selles mõttes väga jah, mitu naljakat asja, selle üritused ja teine et paljukiidetud saksa täpsus sai seal meie jaoks ikka väga suure hoobi. Kõiki üritused algasid? Vähemalt jah, kõik proovid, kõik proovid algasid vähemalt tund aega hiljem kui mitte rohkem. Ja see peamine üritusi, kui pidise kōik, see kontsert olema seal. Kui juba oli nagu loota, et see tõesti võib isegi välja tulla kõik nii kõik oma kõigi oma osadega siis neil oli plaanis sellest otseülekanne, noh, ma ei tea poolele maailmale saatva satelliidi vahendusel, aga kuna oli väga halb ilm siis nad pannud seda toimetada ja me ootasime, ootasime, kuni katus hakkas sisse kukkuma. Kas see, jah, see oli ka väga naljakalt, nagu ma seda peale nii ägedalt noh ühesõnaga palju niisuguseid mõtlematusi, et ma, ma ei, ma ei ole näinud, et Eestis ükski suur üritus oleks olnud nii viletsast korraldatud eales. Ma tahan nüüd natukene seda muljet leevendada. Selles mõttes, et tegelikult oli tegemist ühe väga huvitava teosega. See oli Ameerikas elav saksa helilooja Roland Baumgartneril, kelle, mis saab, vaat siis oli tõesti pühendatud kõikidele maailma kontinentidele. Ja kõige kohutavam oli see, et me arvasime, et kogu materjal esitatakse ühendkooriga pärast selgus, et iga koor pidi esindama vastavat osa ja vastavat kontinenti. Aga nüüd, mis puudutab seda õudust, et suur orkester ja koor, mina vaatasin ja mõtlesin ka, et see on hullumaja, lihtsalt see on mõttetus. Aga me ei tohi unustada, et maailmas eksisteerib tehnika ja helivõimendustehnika oli seal siiski nii paika pandud, lõppkokkuvõttes vaatamata sellele, et aega kulus selleks tõesti määratult palju. Et see tasa kaalustati ära tehniliste vahenditega, muidu oleks mõeldamatu olnud. Ja loomulikult me saime seal kõva sauna selles mõttes, et me läksime veidi lõdva ettevalmistusega, arvasime, et küll me seltsis nonii öelda, ära teeme selle asja. Ja kui Sist orkestri dirigent esimesel proovi ikkagi tuvastas, et meil ei ole see lugu sugugi hetkel selge, siis vaatas ta kullipilguga meile otsa umbes niimoodi, et kui kuidas homseks selge pole, siis vangide lähete. Ja siis ma mäletan, meie koori õppimisvõimet. Me istusime ühes tühjas ruumis praktiliselt põrandal, pilli ei olnud ja seal olid väga keerulised, komplitseeritud rütmifiguurid. Tõesti, see oli noh, niisugune kaasaegne, veidi eklektiline. Harjumatu muusika, see on, me tegime selle endale klaariks. See aasta oli teile veel mitmes mõttes selline, kus te pakkusite midagi esimest korda meie jaoks kui kuulajate jaoks see oli jõululaupäev Milde Kaarli kirikus laulsite Eestis esmakordselt Anders ralli kolmekuningapäeva muusikat, mille sõnum siis on terviklik jõulusõnum? Kolmekuningapäeva muusika võib olla keegi mõtleb, et see on mõeldud ainult kuuendal jaanuaril esitamiseks, aga ei, selles teoses on terve jõululugu tervikuna koos leelo tungal oli teinud sellest tõlk. Nii et meil oli kõik võimalik seda mõista. Ja siis järgmisel aastal 95 laulsite jällegi ühes suunas Tormis koos raekoja kammerkooriga ja need olid Eduard Tubina päevad suur rahvusvaheline üritus, kus laulsite helendus Tobiase reekviemi ja sellest aastast tulid teie repertuaari nii mitmedki Rudolf Tobiase laulud ja motetid loen ma ajalookirjadest. Ja see aasta tõi teile ka siis väga sooja esinemisi ja vastuvõtu Rootsis ja Jöteboris seoses Eestimaal 95 üritustega. Ja see aasta tõi teile reisi Austriasse, et osaleda Viinis toimunud 12. rahvusvahelisel Franz Schuberti nimelisel koorikonkursil mis andis kindlasti teile midagi väga palju, sest nõudlikud nagu te olete oma lauljate esitatava suhtes siit konkursilt, saite midagi kindlasti kaasa, mis oli, mis te kaasa võtsite, noh, see oli suur kogemus. Sest üks asi on laulda kontserdile võtta vähemalt hästi kokku, aga teine asi on see, kui, kui sul istub seal rida auväärseid härrasmehi noodipaberite taga ja vaatavad vaheldumisi kriitilise pilguga, nii sind kui nooti siis kuulavad, kas see kõik on ka õiges helistikus? Nii et see konkursi pinge? Et ületada see ja hoolimata niisugusest närveerimisest, mis ikka sellisel puhul tekib suuta saavutada kunstilist tulemust. See see kogemus, seda kuskilt muidu ei saa, kui sa lihtsalt tuleb osa võtta sellistest üritustest. Ja see konkurss oli ka ühe väga-väga suure bussitäie kooriga, see tähendab seda, et kammerkoori mõõdud olid nagu ületatud ja siit tuligi siis ilmselt ka see haare ja mõte et kammerkoorist saaks kontsert. Jah, see mõte oli hädavajalik, sellepärast et mina ei ole kammerkoori dirigent. Ja päris tõsiselt, mina kuulen suurt koori ja mina kuulan muusikat teiste mastaapidega, ma ei, ma olen isegi loonud Tallinna kammerkoorilaulja ja seal sees on ja võin ka öelda, et ega Tallinna kammerkoor tulemused ei olnud kammerkoor, ta oli lihtsalt üks hea segakoor, kes tegi mõlitud repertuaari, sest meie ees olid ka niuksed, kirglikud dirigendid ja ma olen ju selle ajastuse selle muusikalise malli järgi kujunenud. Ja argioli juba suur sellel kooril 60 lauljat, see oli, ütleme nimekirjades ja, aga ütleme välja sõita 40-ga, see ei ole miski kammerkoor ikkagi kammerkooris teeb kammerkoori sisuline lähenemine mitte arv ja sellepärast oli vaja seda muuta. Segakooriks ei saanud koori nimetada, sest kirikul oli juba oma segakooride kontsertkoor muidugi mõnevõrra kõlab ja, ja kõlas ja praegu ka võib-olla veidi kriipivat, et et no vaat nüüd, mis nad endast kujutavad, need kangesti kontsertkoor, aga sellega me rõhutasime, et me oleme see koor, keska kontsert. Ta annab, aga kujutab küll, sest kohe tulevad medalid. Kohe jõuame sinna aega. 96, teine preemia. B-kategoorias Eestis siin, mida see preemia teile, mida te pidite laulma ja mida see preemia teile tähendab? Ma tahaksin selle koori või selle võistluse homse kohta öelda niimoodi, et, et seal oli küll kaks kategooriat mäletatava. Aga A-kategoorias ei julgenud keegi minna, sest et kõik kartsid, et mine tea. Ja pärast selguski, et seal A-kategoorias oli kolm korjad, ainult B-kategoorias oli võistlus tugev. Selles mõttes teine koht oli, oli noh, meie jaoks ikka hiilgav lausa. Ja ta oli vajalik selleks, et meie koorimuusika üldsust teavitada niisuguse koori olemasolust. Sellepärast, et oma kirikus me olime ju pidevalt laule laulnud ja ja õnnestunult ja vähem õnnestunult. Seal oli ka meil juba oma nii-öelda fänn, klapp, kes meid aeg-ajalt kuulamas käis. Aga ikkagi oli vaja teadvustada, vaat sellele koori üldsusele niisugune koor laulab, vot just niimoodi, ja seda enam oli hea meel, et kooril läks hästi. Mina viisin koori sinna selle eesmärgiga. Ja peale selle jällegi selle eesmärgiga küpsetada neid konkursi tulesesse. Schuberti konkurss näitas ikka suurepäraselt, kuivõrd vedelaks. Me lõime selles olukorras, sest kirikukoorile veel üks niisugune mõnus esinemise võimalus või laulmise võimalust, me laulame ju alati ülevalt koori pealt. Meil ei ole kunagi publik vastas, meil on sihuke kodune kaitstud tunne ja kui me sealt kodusest pesast astume äkki publiku ette või püüne peale, nagu öeldakse siis veel täielik paanika. Sa vaatad, et inimestel silmad kõhtu kukkunud ja, ja, ja, ja niisugused reaktsioonid on hoopis teistsugused ja oma koorile, seda varem ütlesin, et kuulge, nii kasidega juhtuvad ja nad ei uskunud seda, oli vaja lihtsalt kogeda. Ja, ja huvitav oli see, et Tallinnas juba oli see koor hoopis noh, löögi, võimsam ja kindlam ja, ja niisugune paanitsemine oli nagu ära läinud. Aga mida me laulsime, seal oli kohustuslikuks lauluks Lembit Veevo suvine tuul. Ja muidugi kasvatasime miinirepertuaari pidama, mis oli nagu nüüd juba küpsenud ja tuli võib-olla isegi ladusamalt ja muusikaliselt õnnestunumalt väljusid fenoviini konkursiga, sisuliselt ma üldse rahul ei ole, aga nii olete te siis sammunud järk-järgult suurde muusikasse, sügavuti sisse. Aasta 98 märgib kuldmedalit Roomas viiendal rahvusvahelisel Orlando di lasso koorifestivalil. Missugune oli selle festivali õhkkond? Kui palju oli seal koore? Ja kuidas tuli see kuldmedal? Kategooriaid oli segakooris kolm A, B ja C-kategooria. Ja mina ütlesin oma koorile kohe, et me astume C-kategooriasse. Sest A-kategooria kohustuslik see oli Verdi patranoster. Noh, ei ole, ei olnud meie võimetekohane. B-kategooriasse, nagu me teame, satub alati palju koore, need kõik, kes seda kategooriat kardavad ja C-kategooriat ei võeta, sellepärast et noh, see on kõige madalam, eks ole. Ja mina ei häbenenud asetada oma koorisinodzee kategooriasse, siis tähtis ei ole mitte see, kus kategoorias seal olid need, mis kvaliteediga sa teed. Ja see oli niisugune. Me olime C kategoorias muuseas ainsad. Aga žürii oli üks kõikidele kooriliikidele kõikidele kategooriatele. Hindamiskriteeriumid olid neil ühesed ja nad andsid punkte. Ja meie punktide arv oli selle konkursi teine. Üldarv nii, et me saavutasime seal tõesti märkimisväärse koha ja ma pean ütlema, et see koor laulis minu jaoks seal nii hästi, nagu ta ei ole ei enne ega minu ajal pärast laulnud ja ma loodan, et hakkab laulma nüüd tulevikus ja toob neid medaleid ikka ja jälle see oli jah, üks õnnestav ja õnnistav niisugune moment. Ja ma tahaksin nüüd öelda niimoodi, et me räägime siin praegu ainult väga palju konkurssidest. Tegelikult selle ori, üks võimas niisugune hoob on olnud tunnetada muusikat ka siis, kui ei ole üldse publikut, kui ei ole see motivatsiooni ennast näidata kellelegi eriliselt hästi kui ainus motiiv kond laulda kirikus, tunnetada seda, kellele lauldakse ja miks lauldakse. Ja vot niisugusi võimsaid hetki on sellel kooril olnud, mida me teame ainult ise. Ja ma arvan, et see on vist kõige suurem väärtus mida meist igaüks kaasa võtab. Nii oma mälestustesse kui ka oma ellu. No näiteks laulmine Bonnis ministri katedraalis, see oli midagi lummavat. Me oleme kogenud niisuguseid ruum, kiriku ruume kus on nii tugevad energiad, millest nad tulevad, ma ei tea kiriku õigest arhitektuurist, proportsioonidest võib olla aastasadu palvetanud inimeste palvejõust kohuseläheb sisse. Ja kus, nagu sinu mina või ego taandub ei saa jääda ainult vahendajaks ja vahendiks on su hääl, su muusika ja sinu enda isiklik emotsioon ei mängi enam nii, ei ole, tal ei ole tähtsust, vaid jääb mingi objektiivsus alles. Ja vaat neid hetki ma oma kooriga väga armastan iseendale meenutada ja vahest ka lähemate sõpradega. Et need on teinekord isegi olulisemad kaalukamad, kui need ütleme, võidud, mida on tehtud noh, teatava eesmärgi nimel ennast teadvustada, ennast mõõta, ennast kaaluda. Aga vaat see Rauma ühendas need kaks poolust. Sest Me läksime lavale olles ennem seisnud ringis käest kinni hoidnud ja laulnud läbi meieisapalve, nii kui me lõpetasime, niideti uksed lahti. Me läksime lavale. Ja tõepoolest meid saatis üks juht, ma väga harva kasutan ja ma ei taha neid niisugusi noh, ilukõnesid pidada, aga aga miskisugune vägi oli sellel esinemisel tagant ja üldse oli seal palju niukesi, vaimseid, toredaid kohtumise kogemusi tänu Lagle Pareki le Me kohtusime Püha Birgitta ordu nunnadega. Lõunatasime nende juures, külastasime nende kaunist kloostrit, tähendab, meil oli palju niisugusi vaimus soosivaid kokkusaamisi ennem, mis lõid vot nihukese soodsa minna, sest ma julgen ikkagi öelda, et need saavutused, need üksikud hetked säravad hetked, mis tekivad, nad eeldavad mingit sisemist puhtust. Seda ei saa kunstlikult teha, see vahel tuleb selles suunas, peab töötama ja, ja siis mõnikord sünnib vot nihuke imeline hetk. Ja vot neid imelisi hetki. Me oleme tajunud jah, mitte ainult Roomas, vaid ka üksikutel puhkudel, kus me lihtsalt oma kontsert turnee käigus näiteks läheme lahti avatud kirikusse, küsime, kas me tohime laulda ja me laulame seal. Mina mäletan teid erilisena, selles mõttes 96. aasta ülestõusmispühade hommikuselt jumalateenistuselt. Sest tookord tundsin tõesti, kuidas te oma lauluga sulasita tervikusse ja tõstsite meid kuhugi kõrgemasse, paremasse puhtasse valgemasse paika. Nii oleme ringiga jõudnud üha lähemale ja lähemale sellesse aega, kus me praegu siin oleme. Tahaksin Piret sinu käest küsida seda, et kuivõrd raske oli sul hoida kuuri sellel ajal, kui Ene Üleoja hetkeks oma kepi lava peale pani? Noh, see tuli nii ootamatult etega. Ega seal ei olnud enam võimalik eriti mõelda. Et noh, tore lihtsalt teha. Meil on üks niisugune lugu veel meenutada, mäletatavasti Gotlandil hoiti Ened umbes 25 kilomeetrit koorid kaugemal ja ja me ootasime ja ootasime teda ühele koori kontserdile ja kus siis oli ka kohal hulk eesti koorijuhte, nimelt ka Eesti koorijuhtide koor oli seal läheduses elamas ja tuli sellele kontserdile. Ja ootasime ja ei tulnud ja see oli tundmatus kohas mõnes mõnes mõttes vette hüppamine. Ja minule tahaks, sest ma tahan, seal ei olnud lihtsalt muud võimalust. Lihtsalt tulid ja kõik ära teha. Ja sa võid ette kujutada, et sa hakkad juhatama lugusid, mida sa kunagi ei ole õpetanud ja ei ole neid juhatanud, mitte kunagi, ma, ma lihtsalt imetlesin, tagantjärele imetlen praegu Pireti erilist kokkuvõtmise võimet sooritamise võimet läbilöögi. Et mina arvan, et mina oleksin kontserdi ära jääb. Vot kui ma eksi, olukord. Nojah, me lootsime viimase hetkeni, et äkki veel tuleb, koor hakkas juba lavale minema ja saba ootas ukse taga õrn exe ning nii et, et selles mõttes oled ootamatuste karjunud. Mitte harjunud, aga, aga võib-olla selles niukse teatavate ootamatuste jaoks on mind nagu valmistanud ka organisti amet, sest et et see nõuab, eks ole, noodilugemise oskust kohe võtta kokku teha see lugu koos kooriga tervikuks, isegi see, kuigi sa ei ole näiteks ju käinud kõikidel kooriproovidel, nii nagu tihtipeale ju tuleb ette, erinevate kooridega pakutakse lihtsalt kontsert teha, seal on üks poole tulija mõõdetakse tempot ja läheb nii, et see ilmselt on natukene karastanud. Aga kuna ene on lihtsalt niimoodi eriline inimene, siis koolilaulja mõõdab tema jaoks on see üks suur mõõdupuu. Ja see ei ole sugugi praegu mingi kiidulaul, vaid see ongi lihtsalt nii. See on harjumus, ei ole harjumus ka. Aga aga kui me mõtleme näiteks tagasi nooruse koorile, eks ole. Millest sa tegid niisuguse fenomeni, mida tänaseni mäletatakse. Ja nüüd meil seal istub siin noor dirigent Heli Jürgenson, kes on Kaarli kontsertkoorile vaadanud võib-olla ka rivaali pilguga vahetevahel kuidas on Estonia seltsi segakoor ja, ja Kaarli kontsert koorika, nii ühelt konkursilt teise, koos bussidega ja eraldi saabunud. Kuidas sa vaatad siis tollele koorile, mis repertuaari pidi sa tahaksid edasi minna? Nagu ma ennem ütlesin, et ma olen Kaarli koori tegemisi ikka jälginud ja elu on meid kokku viinud ja rivaal on võib-olla natuke selline noh, terav mõiste, et me nimetame Estonia seltsi segakooride nimetasime varemeid ikka headeks konkurentideks, et seda ma olengi, aga nii mõelnud. Aga samas tänu sellele, et ma lähen, Kaarli koguduse liige, ma ikkagi tunnen selle koori vastu sellist sügavat kodust tunnet ja see on ka tegelikult üks põhjus, miks ma selle ametiposti nii-öelda vastu võtsin. Sest tegelikult tulla Ene Üleoja järgi ühe koori juurde koorijuhiks, nagu ma sellel juubelikontserdil ka ütlesin, ei ole mitte sugugi lihtne ja see, mis Piret rääkis sellest mõõdupuust tegelikult eksisteerib ka praegu ja asi ei ole, võib ollagi nii palju selles, et, et see on nagu mõõdupuuene ülal muidugi fantastiline dirigent, aga kui üks koor on harjunud ühe väga toreda ja hea inimesega, kes on nii-öelda nagu selle koori süda või emme, nagu nad mõned isegi niimoodi nimetavad. Ja ma arvan, et see on ka teiste kooride juures, niisiis mõnda aega ikka vaadatakse ja mõõdetakse ja võrreldakse, et mida tegi eelmine ja mida see nüüd teeb ja mida minult oodatakse. Et seetõttu ka ma üritan seda koori nii-öelda tundma õppida ja, ja ilmselt tuleb ka neile anda aega, et nemad õpiksid mind tundma, sest tegelikult ma tajun ka praegu seda, et minult oodatakse natuke seda, et ma olen Ene Üleoja niimoodi et ma teen tema hääleharjutusi. Ma töötan lauludega nagu tema ja meil kulub ilmselt vastastikku lihtsalt mõnda aega aega, et üksteisega harjuda ja üksteise tööstiilidega harjuda. Ja ma ei arva, et see on võimatu, aga see lihtsalt võtab mõneti aega. Ja koor on kindlasti nii nagu orkester Ki harjunud oma dirigendi käega. Ja, ja siia, ma tahaksin lisada seda, et ma olen oma koorile seda oma endisele koorile, Nomotinica oma kool. Ja öelnud, et vana dirigent ei pea olema nagu kodukäija. Ta ei tohi kodus käia enam. Tähendab, tema on lõpetanud. Jätke ta rahule, jätke tema tööstiil rahule, jätke kõik rahule ja tehke ennast lahti uuele ja vaadake, kui palju sealt tuleb hoopis põnevamat, teistsugust, loomulikult teistsugused kui kohutavalt igav oleks, kui, kui me klooniksime 11. Märkasin Teie juubelikontserdil rohkesti uusi noori nägusid, on see märkamine õige? Piret. Neid noori ja uusi nägusid võiks muidugi rohkem olla. Ja ega ma jäta praegu juhust kasutamata ja ütlen, et kõik on oodatud. Kõik, kes peavad viisi ja on olemas elementaarne noodilugemise oskus. Et meil on üks tore koor ja võiks tulla iga esmaspäev ja kolmapäev pool seitse. Sest koor vajab värsket verd ja siis nagu vanadel olijatel läheb meel paremaks, kui nad näevad, et ei ole mitte ainult nemad 10 aastat. Kuni pensionini ka veel, võib-olla pärastpoole. Aga vaid, et ikkagi elu läheb edasi ja siis see innustab ka neid, kes on kaua aega laulnud, kes võib-olla muidu tahaksid. Või peaksid mõtteid, et või heietaksid, et nad peaksid puhkusele minema. Nii et need uued näod on ja eriti hea meel on sellest, et meil on seal praegu väga tubli juhatus kujunenud. Nii et loodame, et nende tegevus ja, ja energia mitte ei vaibu. Meil on siin suured eeskujud. Me oleme näinud, et Estonia seltsil on nii mõnigi asi paremini korraldatud. Näinud, et tipi meeskooril on nii mõnigi asi paremini korraldatud. Me tahaksime ka hästi korraldada. Suur tänu teile selline siis oligi tänane Eesti luterliku tunni saade kus me mõtlesime tagasi Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoorile. Selle koori 10-le tegevusaastane stuudios olid dirigendid Ene Üleoja, Piret Aidula ja Heli Jürgenson. Ning saatejuht Ene Pilliroog. Meie saadet jääb lõpetama glooria Urmas Sisaski Eesti missast Eesti luterliku tunni saates kohtume teiega ka järgmisel pühapäeval klassikaraadios kell kuus. Eesti luterlik tund.