Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Sellel nädala põhjal on võimalik valida kirikuelu saate teemasid väga mitmeid, aga aga üks, mis on kindlasti väga mitmetes riikides. Üks. Et õigeusklikud just vene õigeusklikud on pidanud sel nädalal oma jõule ja me teame väga hästi, et Lääne traditsioonis tähistatakse jõule ju detsembris tänases saates räägimegi kalendrites ka sellest, missuguseid tülisid on kalendrid toonud. Külaliseks on kirikuloo õppejõud usuteaduse instituudist, Riho Saart. Alustame sellest kristlikust kalendrist üldse, sellepärast et millalgi sai see ka oma alguse ja enne seda ju sõltuvalt piirkonnast kehtisid jällegi oma ajaarvamist süsteemid, et kust me selle kristliku kalendri alguse leiame. No selle kristliku aja arvestamisega kristliku ajaga, aja Kristianiseerimisega tuleb alustada muidugi ikkagi juudi usukalendrist ja ajaarvestusest, sest kristlus on kujunenud juutlikus kontekstis. Ja juudi usu toimunud arengute tagajärjele tulemusel esimesel sajandil meie ajaarvamise järgi või kes on, on nüüd religioossema. Kuula siis, tahaks öelda, et alates Kristuse sünnist ja seetõttu, kui sageli eriti õigus on maailmas viidatakse varak kristluse ja vara kiriku teatavatele Haanonitele mis on seotud paasapühade tähistamisega. Sest paasapühad on kogu kristliku kalendri süda ja tuua mille järgi määratlevad kõik teised pühad. Et seetõttu paasapühade tähistamine on kogu kristliku maailma jaoks üks kõige kesksemaid ja olulisemaid. Ehk seetõttu viidatakse varastele Khanonitele nüüd keegi salga ega eita seda, et varasemaid kaanoneid dokumentaalselt olemas ei ole. Ehk tegelikult kui me räägime õigeusu kirikust ka läänekirikus tervikuna, siis kirik lähtub siin ikkagi suulisest pärimusest. Ja suuline pärimus on siis hiljem kirjutatud idakirikus mõningates kanalitesse küll, aga see kõik on toimunud ikkagi väga palju sajandeid hiljem. Ja seetõttu nagu kristlase puhul seda tuleb ikkagi toonitada, nende pühade poolda, toonitada on siin väga palju pärimusliku. Ehk me ei saa väita, et kõik baseerub kindlatel tegelikustel ja et ka näiteks paasapühi isegi teada seda kusse paasa kronoloogia. Et reedel lüüakse risti laupäeval on hauas, pühapäeval tõuseb üles isegi sellise paasa kronoloogia sissetoomist või niisuguse esmakasutamist ei teata täpselt, kust kasutusele võeti, kes võidab siis nii, et need on kõik, kui ikkagi kasutusele tulnud läbi evangeeliumi tekstide muidugi. Aga ega evangeeliumides on teatavaid nüanssilis erinevusi. Ja kui nüüd ikkagi veel raadiokuulajad viia selle taustaga paremini kurssi, siis milles see probleem siis kristlaste hulgas tekkis, mille üle siis vaieldi, vaieldi selle täpse paasapühade tähistamise aja üle. Ehk ühed tegid arvutused juutliku kalendri järgi. Kui juudiaasta algab Nissani kuuga, siis 14 10., nii sa nagu päeval on nõndanimetatud paasa, et ka evangeeliumides teada püha õhtusöömaaeg, kui Jeesus sööbki oma jüngritega. Ja nüüd sealt siis kolm päeva arvutatud edasi peakski olema ülestõusmispühade tähistamise aeg. Aga juutlikus, kalender on kuukalender ei ole see kunagi fikseeritud, tähendab, ta ei olnud ka tol ajal fikseeritud, ta ei olnud isegi neljandal sajandil täpselt fikseeritud. Ehk see nõndanimetatud Nissani kuu võis alata juba iseenesest, kas või veebruaris, sest see on seotud viljaga ja täiskuuga. Nüüd oma kalender, mis on seotud päikesega päikeseaastaga, ehk need pööripäevad on seal alati fikseeritud paigas ja nad ei muutu, nad ei liigu. Nad on selles mõttes liikumatud. Ja seetõttu oli väga lihtne alati seda pööripäeva või seda kevadist pööripäeva hoida. Paigas on 21. märts ja sealt teha siis vastavad kindlad arvutused. Selle asja juures on üks nüanss veel, et paasa võis sattuda ükskõik millisele nädalapäevale tahes. Ta ei pidanud vältimatult sattuma. Nädala esimesele. Kristlaste hulgas hakati siiski toonitama seda, et see peab olema kindlasti pühapäev nädala esimene päev. Ja nüüd siit me jõuaksime nende vaidluste ja selliste arutlustega neljanda sajandini, kus juba keiser sekkub Constantinus Suur. Esiteks, 321. aastal muudab pühapäevatöövabaks päevaks ja juba varem on ta 314. aastal teinud Rooma piiskopile soovitusliku või sellise siiski korraldusliku ettepaneku, et Aarli kirikukogul 314 peaks Rooma piiskop kindlaks määrama kogu kiriku jaoks kindla kuupäeva, kindla aja. Et kirik tähistaks seda kõige olulisemat püha. Ühel ajal. Teeks seda korraga, aga mitte nii, et juhtub selliselt, et Rooma kalendri järgi oli juba paasa veetmine nendest kaks kord aastas. See võis sattuda nii kevadise pööripäevajärgsele, mõnele pühapäevale või ajale teisele päevale või, või järgmisel aastal selle kevadise pööripäevaeelsele ajale. Ehk tähendab oli võimalik ühe aasta sees ühe rooma selle päikeseaastases paasat tähistada kaks korda. Ehk siin on, on ju, tekib suur segadus ja siit jõutakse, üks asi on muidugi see Kaarli kirikukogu seda küsimust ei lahendanud ära ja seetõttu keiser võtab selle küsimuse 325. aastal nike aias uuesti esile. Muuseas Nikaia kirikukogu kaloonilistes otsustas seda, kalendri küsimust ei ole sisse kirjutatud, vaid see on nende kanooniliste otsuste nagu lisa ja erilise keisri huviorbiidis. Just see küsimus, keiser on sellest väga huvitatud, rohkemgi kui vaimulikud ise. Ja keiser laseb vastu võtta otsuse, kus on enamuses kohal muidugi täna kiriku piiskopid, idakiriku Harald oli sellel kirikukogul suhteliselt vähe piiskop üldse, mistõttu kannika aia järel tegelikult praktikat ei, ei ühtlustunud. Aga, aga seda on vaja teada. Etnik aias tehti küll selline otsus, et tuleb alati tähistada pühapäeval. Ja arvutada tuleb siis sellest kevadisest pööripäevast kolm päeva ja see peab sattuma siia satubki see pühapäevasele päevale. Et see oli see põhimõte, mida tuli sellest 14 10.-st Nissani kuus k tegelikult jälgida, et see peab olema kindlasti pühapäev päikese päev ja see ei saa olla mingi muu päev. Nüüd varasematel sajanditel, see võis olla ka seal mingisugune muu päev, sest et tagasi arvutusi teha on praktiliselt võimatu. Et kui keegi tahaks hakata tegema näiteks nüüd nikaiast tagasi arvutusi ettepoole, siis on see väga keeruline teha. Et näiteks, et millel oli, oli, oli täpselt nendeks paasa Jeesuse ajal või seda enam teha praktiliselt ei suudeta. Seda ei saa enam nii täpseks saada, sest et jõudlik kalender ei olnud fikseeritud paigas ja see saab alles hiljem seoses juudi diasporaa küsimustega pannakse paika nii, et sellel ajal ei olnud paigas ja seda ei saa täpselt enam niimodi arvutada. Ja seetõttu kristlased võisid seda tähistada 25. märtsil. Montanistid kuuendal aprillil. Ühesõnaga väga suur varieeruvus oli, oli Kristlaskonna hulgas ja keiser muidugi leidis, et see on kristlast konda impeeriumis juba piisavalt tooniandva religiooni näol seda impeeriumit sisemiselt lõhestav. Seetõttu nik aias ka selline otsus keisri poolt soovituna, et see oleks pühapäeval ja siis muidugi väga ilus. Sest see on ka päikesepäev ja selle päevaga oli seotud muidugi väga palju ka rooma kultuses endas tseremooniaid ja kübele, kultusega või atise kultusega seoses, aga lahendust ei hakka siin, äkki ma need lihtsalt satuvad samale ajale samale perioodile. Aga vast kõige tähtsam on teada, et väga palju pärineb pärimuslikul siis arvestuslikult kasutatakse juudi usukalendrit ja minnakse keisri soovil vaikselt ja eriti nikaiast alates kindlalt üle rooma päikes aasta kalendrile. Nii et see oleks ei satuks kokku mitte enam juudi usu kalendriga, vaadake, seal on kaks moment, üksnes juudi kalendri järgi oli väga keeruline neid arvutusi teha, see väga tülikas, me saame sellest aru, kogu aeg, vaatan, millal saasta algab, millal see täiskuu tuleb, eks ole, ja nii edasi teed neid arvutusi, võid eksida. Ühest küljest siis väga maatiline soov vabaneda niisugusest tülikast aja arvutamisest. Aga teine motiiv on seotud nüüd seda, mida me loogias nimetama näiteks anti ju Taismiks millest hiljem kasvas välja ka antisemiitlus. Antisemitism, et sellega on nüüd see teema ka muidugi otsapidi seotud. Sel perioodil toimub juba intensiivne ja aktiivne heebralikust juudi kristlusest distantseerumine. Väga paljud juudi kristlikud voolud olid selleks ajaks juba kiriku peavoolust eemale tõrjutud ja lausa hävitatud. Aga küsimus oli nüüd sellest, et kui Constantinus ka käia kirikukogul oma kirja, mille ta adresseerib eriti Egiptuse ja Aleksandria piiskopile, Egiptuse kirikule, Aleksandria piiskopile. Ta ütleb, et mil viisil võime meie kristlased olla niivõrd sõltuvad nendest jumala mõrvaritest. Nüüd me juba teame seda, kes on piibli, selle kodusem teavet apostlite tegudes on juudid kogu rahvana juba määratletud jumala mõrvariteks, ehk siin tuleb see jumala mõrvarite süüdistus veel kord esile. Ja ka põhjendatakse, et me ei peaks kõige tähtsamat kristliku aega ja püha arvutama jumala mõrvarite ajaarvestuse aasta arvestuse järgi. Need on kaks kõige olulisemat detaili nüanssi, mis selle teema juures neljandal sajandil sisse tulevad ja tulid. Me räägime siis vanast kalendrist rest, Juliuse kalendrist, tuletame meelde ka, mispärast just nimetame jõulisega lendudeks seda. No see läheb nüüd veel kaugemale, see on nüüd seotud juba keiser Juliusega võib-olla olulisemal kirikuaasta seisukoha pealt on kalendritülide või kalendrireformide seisukoha pealt on olulisem, see on juba siis arengut 16. sajandil. Ehk tähendab kui paavst Gregorius 13-st toob sisse kalendrireformiga, tegelikult korrigeerib ta sedasama, mida on ikka aias, oli otsustatud ehk omanik kalender oli jäänud ajas maha õigest nimetame seda jutumärkides nimeta õigest ajast selles mõttes maha. Et seal juba tegelikult täiskuu. See kevadine pööripäev algas juba seal 11. märtsi paiku, eks sealt oli vaja tagasi tulla sinna algsesse sinna 21. peale ja sellest kogu see kalendrireform tegelikult oma põhjenduse saabki, miks seda vaja teha on, on vaja paasapühade aeg viia uuesti paika Rooma kalendri järgi, seal on see reformi mõte. Ja nüüd, miks partodokslikule maailmale oli tollal nii vastuvõetamatu, nii nagu tegelikult ka nii kaija jäi vastuvõetamatuks ehkki väga palju idakirikut, et nagu apelleerides sellele, et sellega minnakse vastuollu apostliku pärimusega. Pärimustega pärimuste vastu ei saa minna, pärimusi ei tohi rikkuda ja kogu seda gregooriuse kalendrireformi või siis nagu nimetada vaid puhtalt, et see on nagu kuidagi nagu pragmaatilisest põhjustest tekitatud. Aga miks nagu tuua otstarbekuse või mingisugusele otstarbekuse, vaid niisuguseid ohvreid, et loobuda sellest pühast Juliaanikust aja arvestamisest miks kaasa minna mingi sellise reformiga? Ida kirik ei olnud selleks valmis, ei ole olnud ju täielikult siiamaani valmis. Ehk kui kirikud on otsinud laupäeval 20. sajandil on seda muidugi intensiivsemalt otsitud seda võimalust, et kas võiks kogu kristlaskond hakata paasapühi tähistama, kaasa arvatud siis ka jõulupühi tähistama ühel ajal siis õigeusklike taha see ongi seisma jäänud, et nemad ei ole seda seda kuidagi soovinud seda iidsest vanasti nii-öelda loobuda lahti öelda, see on ju väga paljudele õigeusklikele ortodoksid loogidele, ordusse, kirikutele kloostritele väga tähtis küsimus, et osa fundamentaalne küsimus. Juliaanik kalender on üks osa sellest, kui sellest loobuda, siis loobutakse hinge õndsusest või tegelikult jah, jumalikust päästest, et see on selles mõttes seotud nii suure mõõtmega, et on risk, kohutav risk sellest kuidagi ennast distantseeruda. Ja muidugi on õigeusumaailmas kirikuid, kes on ennast sellest kalendrist distantseerinud. Gregoriuse kalendrireform oli siis ikkagi väga konkreetselt selle selle paasapühadetoomiseks tagasi nii-öelda sellesse õigesse kohta pööripäeva paiku. Jah, see oli sellega konkreetselt just nimelt paasapühadega seotud, kuna see, see aeg oli paigast ära. Et parandada seda arvutusliku viga, aga nüüd mitmeid kalendri tülisid olnud Eestimaa peal isegi mitu korda peetud. Üks kohe pärast seda, kui kalender maailmas levima hakkas valdusesse Eesti territooriumi, Liivimaa osa jäi, siis seal juba taheti uut kalendrit rakendada ja väidetavalt protestantide rolli sellega probleeme. See uue kalendri kasutuselevõtt on need küll erinevate rahvaste juures aega võtnud tülide jah. Võib-olla suurematki tülid tekkisid tõesti seelise 16. sajandi teise poole tüli, aga, aga kui Konstantinoopoli patriarhaat patriarh Meleetias otsustas anda selle loa mõningatele õigeusu autonoomsetele kirikutele, mis olid nüüd tekkinud nagu Soome kirikesin Eesti kirik, et nad võiksid kasutada näiteks noh, seal oli sellise segakalendriversiooni mooduli kasutusele, mis ei olnud, seda nimetati ka Meleetiase Mele diaanlikuks kalendriks. Ehk ta oli selline kompromiss, kalender siis lõpuks mida soovitate õigeusu kirikutele? Aga kõik ei võtnud seda loomulikult jällegi sugu omaks, aga sellest tekkis tüli, et osa siis kuidas kloostrid ei tahtnud ikkagi kunagi ka Soomes. Kloostrid ei tahtnud Eestist samuti mitte midagi kuulda uuest kalendrist. Kalendritülid koos repressioonidega. Ehk mida me selle kalendritüli all silmas peame, kui riik? Riigivõim oli huvitatud teatavast poliitikast rahvuspoliitikas lähtudes teha nii, et kehtib uus kalender kõigi kõigi jaoks. Et kirikul ei saa olla siin nagu mingit oma oma kalendrit. Pealegi noh, kui me räägime õigeusust õigeusu kirikutest, siis no näiteks Soomes ja Eestis olid ju õiguslikud nagunii vähemusse tegemist vähemuskirikutega. Teiseks oli tegemist siin väga palju sellist preester konda kellel puudusid kodakondsed, ehk nad olid siis selle vana vene reaalsuse kodakondsusega, mis tegelikult oli tühistatud ja mõningatel, kes olid eriloaga saabunud riiki. Nendel oli siis Nõukogude Vene tolleaegne kodakondsus. Kodakondsuspoliitika ei näinud seda tegelikult niisugust ette, et kui nad väga pikaks kaks jäävad selle välisriigi kodakondsusega, siis nad pidid andma lojaalsusvande nagunii riiki sisenedes. Mungad, näiteks kui nad tulid, said loa tulla kloostrisse. Kui preestrid, kes ei lahkunud või kes tulid, pidid samuti andma lojaalsuse. Seal tekkis see küsimus, et just kõige suuremat rannikukalendrikaitsjad olidki kloostrid kloostris mungad ja väga palju seda preester konda, kes ei kuulunud siis Eesti või Soome näiteks kodakondsusesse. Et kõige suurem hulk ikkagi nägi selles nagu sidet oma emakirikuga. Kui nad teevad nagu kalendri järgi, siis on säilib sidemeid tema kiriku ehk Moskva patriarhaat konnaga Moskva ja Venemaakirikuga vene kirikuga. Aga Soome ja Eesti poliitilised jõud soovisid muidugi kaotada üldse selle nagu nende mingi viienda kolonni oma riigist, sest Vene õigeusu kirikut nähti just sellise ohuna väga venemeelse institutsioonina ja sooviti loomulikult mõlemat kirikut ta ka siis eestipärasemaks või soomepärasemaks. Kuidas keegi ei tahaks nüüd öelda selle nii ühel kui teisel pool, siis tõi see kaasa repressioonid ja eri Soome seal kõige suuremad repressioonilainet 24.-st kuni 26. aastani. Ehk see tähendas mõningate preestrite riigist väljasaatmist ka mõningate munkade väljasaatmist. Mõni sai valida ka, kas minna tagasi Venemaale või mine Serbia kloostrisse, et seetõttu kaja. Soomes mindi täielikult üle uuele kalendrile, Eestis oli see kuni kolmekümnendatel taastateni. Toimus väga palju sellist nagu kahe kalendri järgi tegemist, aga hiljem üritati seda õhtustada ka nõukogude ajal. Muidugi toimiti taas nii, et vene kogudused Setumaakogudused pidasid oma põhiikkagi Juliaaniku kalendri järgi. Ja mõningate siis Eesti kogudused uue kalendri järgi ja see olukord siis, kui rääkida Eestist, siis muutub nüüd siis 2011, kui Eesti Apostlik-Õigeusu kirik oma täiskogul teeb suures häälteenamuses otsuse segakalendri kasutuselevõtu kasuks ehk siis tähendab seda, et mis puudutab ülestõusmispühi paasapõhises seda tähistatakse Jüriaanliku kalendri järgi aga aga jõulupühi ikkagi gregooriuse kalendri järgi. Ja siin on nüüd siis Moskva patriarh haadi Eesti õigeusu kiriku ja Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku vahel. Et küll tõesti ülestõusmispühad on koos, aga jõulud on Eesti Apostliku-Õigeusu kirikust nagu mainisid. Uue kalendri järgi on siis segaversioon. Aga Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikul on ikkagi need jõulud ja ikka veel vana kalendri järgi, ehk siis tähistasime möödunud nädalal neid. Just just, aga noh, Vene õigeusu kirik ei olegi uue uut kalendrit kasutusele võtnud ja et mõtlesin, haigus on maailmas vene, õigeusu kirikus aatose Monkadel Kreekas, et seal on nemad, nemad ikkagi lähtuvalt väga tugevalt sellest Jüriaanikus kalendrist, et see on püha ja puutumatu. Püha kalender siin ei ole, ei ole ilmselt lootustki, et nad seda kunagi teeksid, et nad läheksid Gregoriuse kalendrile üle. Vähemalt ei ole nagu märke sellest, et seda soovitakse teha, kuigi kirikutel maailma nõukogu on seda soovinud ka Rooma kirik Rooma viimati siis Vatikani teisel kirikukogul, kus selgelt anti signaali protestantidele kui õigeusklikele, et nad roomaneks valmis tegelikult võtma kasutusel niisuguse paasa, kus kindlasti pühapäev peab olema ja jääma paika. Et ei või loomulikult ühelgi teisel nädalapäeval seda teha, et selles osas siis ei ole kompromissi ja mingisugust järeleandmist. Aga see võiks olla siis kindlalt paigas, selleks võiks olla näiteks siis aprillikuu teine pühapäev, see, see on konkreetselt pakkumine, aga õigeusu kirikutes ei sobi selliseid, et et see sobima hakkaks või ei ole, vähemalt mina, mina vähemalt ei tea, et oleks selles suunas sellist liikumist ja mõtlemist üldse. Aga lõpetuseks aeg-ajalt ikka käiakse välja jälle seesama vana küsimus, et kas vana kalendri jõulud võiksid olla Eestis ka vaba päev. Mis ajaloolasena Riho saartel sa sellest mõttest arvate? Kusagil oli kommentaar, minu arust oli, mulle see kommentaar meeldis, aga muidugi see tegigi ja kus lehesse üldse teiste, aga see oli kusagil, et et vähemalt on üks jõuluaeg, kus, kus ei ole nii palju pealetükkivad sellist reklaamiga raha või igasugust noh kõik üritavad sulle midagi müüa ja kõik üritavad sulle sellel päeval rääkida, et Tähelepanelikum, märka head ole, ole südamlikum või parem inimene ja nii edasi, et noh, ütleme see käib kõik selle selle siis teise jõulupüha eel. Aga nüüd siis selle Juliaaniku kalendri järgi toimuva jõulupüha eel meedias nii suurt sellist igasugust survet nagu ei tule. Ongi hea, kui see pole selline mingi riiklik vaba päev ja las ta sellisena vaikselt olla. Ja sellel siis osalevad kõik, kes, kes peavad seda just oluliseks sellel päeval seda tähistada ja ta on selline spirituaalne, vaatasime võib-olla puutumatum ja võib-olla isegi pühalikum siis selle teisega käib peale niisugust survestamist väga palju. Ja igasugused jõulutunnelid ja mis on kõik väga toredad ja head saadud kahtlemata. Aga need toimuvad kõik ennem ära, siis kutsutakse inimesi annetama ja selline kampaania liik on kõik väga selle teise püha eelsus, kampaanialikust ei ole üldse ju, meedia vaikib selleks ajaks seal enam ei toimu vaadata järel, korratavad saateid, selle vana aasta ärasaatmist ja nii edasi. Toon on hoopis mingi teine, teine tuleb jälle peale, eks ole. Kas see teha ka riiklikuks, no ma ei tea, kui nad väga tahavad. Mis selle vastu võiks olla, mis argument võiks olla, et see ei tohiks olla nüüd? Aga samal ajal nojah, ühte sama asja Helle tähistada kaks korda veel riiklikult, ka siin võib tekkida seesama vana keisrile, mis juba koosa teenusele ei meeldinud, et näed võta sa nüüd, eks ole, et kaks korda nad tähistavad seda paasapüha. Ja, ja, ja sama probleem, võimalik, et kui ühed tähistavad ühel ajal, teised passivad, seal on kohe väga kirjeldatud, joovad laamendavad karneval, mingi asi käib, eks ole. Tekib see küsimus, et huvitav, keda Constantinus silmas pidas, kössis osa kristlasi kaaperdas ja pidutses, teine osa oli pühalikult kusagil liturgiat läbi viimas ja kirikus. Teised ei olnud, lihtsalt mingit asja ajasid, eks ole. Kas ta peab silmas kristlasi, peab üldse impeeriumi tollaseid elanikke silmas, ilmselt ta neid pidaski ja teda häiris see, mis tähendab kaks korda, tehakse erinevatel kuupäevadel, aga noh, ei tehta siis ka kõik teeks nagu kaks korda vaid ühed teevad nii, aga teised jälle nagu sellel ajal peavad pidu liiga palju. Et see pidu pehalikus nagu söövad 11. Võiks arvata, et keiser oli juba nii aru saada igav ja tahtis midagi niisugust siis, et see läks ühel päeval ja seetõttu kogu see kalendri asi. No kas siis praegu ka niimoodi teha, noh las targemad pead arutavad või teevad, aga eks see siis tekiks üks pikem pühadel perioodil üldse. Päris seni on töövaba ja võib-olla seda on inimesele vaja. Kui seda niimoodi hakata siin suusoojaks rääkima, heietama, et selline pikem töövaba periood nagu, nagu tekib ja võib-olla, aga noh, vot see on, millega sa selle ära sisustatud, kui see liiga pikaks venib, siis hakkab inimesel ka raske. Et ei ole võimalik tööl käia. Need, kes tahaksid tööl käia, kellel see töökoht olemas on. Need tulevad, võib olla vajadus nagu kole pikk. On see, see, see aeg nüüd. Aga aitäh tulemast kirikalüsaatesse, Riho saart, usuteaduse Instituudi kirikuloo õppejõud ja kenasti jõudsimegi jutuga ju algusesse tagasi pühade topeltpidamisest. Igal juhul aitäh kõikidele kuulamast kaasa mõtlemast, mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Kõike head.