Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Riisipäevasel kirikukogu istungil valis luteri kirik uue konsistooriumi koosseisu. Kirikujuhtide hulka tõusid esmakordselt kaks naist. Kadri Elizabeth Põder, Ülle keel. Kirikuvalitsusse jäävad ka kõiki need, kes peapiiskopi kandidaatideks esitati. Kusjuures Tiit Salumäe ja Joel Luhamets tulevaste piiskoppidena ning Marko Tiitus ja Ove Sander Assessoritena. Konsistooriumi valiti Tauno Toompuu, kes sai eelmisel aastal aasta vaimuliku tiitli. Teiseks tuleb tänases saates juttu Pariisis toimunud terrorirünnakust Charlie Hebdo toimetusele, kes pani maailma avalikkuse veresauna ohvreid mälestama ja sõnavabaduse eest võitlema. Kuid mitmed eesti kristlased kritiseerivad pigem satiiri ajakirja ennast. Lähemalt hetke pärast. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Lectus Urmas Viilma. Teisipäevasel kirikukogul valiti siis kirikuvalitsuse liikmed ja ettepanekud ka sisse järgmisteks piiskoppideks. Milline see meeskond nüüd on? Üks täna valitud Assessoritest. Ütles kenasti iseloomustamaks siis tänast päeva ja seda valikut, et see on julge algus, ma, ma olen küll võtnud, et teatud sammud, mis, mille eest mind ka on hoiatatud ja, ja sõbralikult ka täna kirikukogul ikka küsiti, kas näiteks uute piiskoppide ametisse seadmine on just kõige parem samm ja kas me oleme selleks valmis, aga, aga uus meeskond on minu meelest päris laiapõhjaline. Kui võtame arvesse noh, sai valitud juurde kaks piiskoppi, kes on kirikuvalitsuse liikmed, siis tegemist on Joel Luhamets ja Tiit Salumäe näol väga kauaaegsete kirikuvalitsuse liikmetega ja kaastöölistega, mis tähendab, et sealt tuleb kindlasti pädevust ja kogemust. Samas on kirikuvalitsuses päris uued liikmed, kes varem ei ole neid rolle täitnud Assessoritena k vanemast põlvkonnast, et kui on juttu olnud, et peapiiskop on noorest põlvkonnast, siis on on kirikuvalitsuses veelgi nooremaid 30.-te aastate keskel vanuse poolest olevaid olevaid inimesi, kes on ennast väga heast küljest näidanud oma tööaladel või ka oma kogudustes, kus nad töötavad. Mis tähendab seda, et võiks tulla ka siis värsket mõtlemist ja sellist innovaatilisust. Ehk siis ma loodan, et Ma sain endale hea meeskonna, kellega nüüd asuda luteri kirikut siis edasi juhtima. Esimest korda on kirikuvalitsuse liikmete hulgas ka naisi. Jah, kirikuvalitsuses on nüüd lausa kaks naisliiget. Kantsler On on kauaaegne kirikuvalitsuse kantselei juhataja Ülle keel ja ja sessor kauaaegne välissuhete referent Kadri Põder. Mõlemad on on naisterahvad, samas on nad väga pädevad oma oma töös. Kadri Põderi puhul tegemist ka dialoogiga. Nende kompetents on olnud see, mis on, on minu mõtteid suunanud nende poole ja, ja selleks ma neile need ettepanekud tegi. Aga samas ühtegi naise vaimulikku ei ole? Naisvaimulikku tõepoolest ei ole. Aga, ja ma arvan, et see ei saa olla eraldi eesmärk, kas võtta nüüd tingimata naisvaimulikke või tingimata mees? Vaimulikke ma siin täna ütlesin ka, et kõik kirikuvalitsuse liikmed on valitud täna, mitte niivõrd lähtuvalt nende soost, kuivõrd sellest, et ma, ma näen nendes potentsiaali just nimelt teatud töövaldkondade arendamisel. Mis puudutab nüüd piiskoppide nimetamist, siis nagu öeldud, Tiit Salumäe ja Joel Luhamets on nendeks, et kas see tähendab siin ka nüüd mõnes mõttes piiskukondade loomist Tartusse oma piiskop ja Saare-Lääne piiskopi ametisse. Meie praegu kehtiv kirikuseadustik on see õigusruum, mille alusel ma ettepanekut tegin. Me võime tinglikult nimetada neid piirkondi piiskop kondadeks, mida nad juhtima hakkavad, aga tegemist on siiski piirkondadega, mis on ka omamoodi võivad olla omamoodi ujuvate piiridega. Ehk siis need piirid moodustuvad jaoskondade arvust, mida üks või teine piiskop siis oma haldusalas juhib. Ja selles mõttes ma ka kirikukogule ütlesin täna, et ma mõtlesin lahuse ajaloolistest piiskop kondadest ja, ja seepärast ei saa me päris päris korrektseks nimetada seda, et need piirkonnad on piiskopkonnad, mida nad nüüd juhtima hakkavad. Aga te olete kaasanud nüüd kirikuvalitsusse sellesse koosseisu ka oma, kuidas öelda siis konkurendid või, või need, kes kandideerisid ka peapiiskopiks? Kandideerimise periood, kui, kui oli avalikkusele teada, viis kandidaati hiljem, tõsi, Joel Luhamets ka loobus samal päeval, siis ei andnud nõusolekut endaseadmiseks. Aga sellel perioodil mina ei näinud kunagi ja ma ei märganud ka teised oleks näinud seda nõnda, et me oleksime kuidagi üksteisele vastaskandidaadid tegemist oli, oli ikkagi meeskonnaga, kes ükskõik millise piiskopivaliku järel või peapiiskopiks valitud inimese järel oleks tõenäoliselt koostööd jätkanud. Et tegemist on meie meie kiriku, võimekate vaimulikega ja, ja rivaale ja ei näe seda ka praegu. Mis on esimesed ülesanded, mis tuleb uuel kiriku valitsusel lahendada või, või millega tegelema hakata? Eks on selliseid küsimusi, mis, mis vajavad reageerimist. Need on, on probleemid, mis ühes või teises kohas tekkinud on. Noh, olgu nimetatud Narva küsimus, mis, mis on ju väga kaua üleval olnud, on ka rutiinsed küsimused, mis tulevad kirikuvalitsuse laule vale lähtuvalt siis töökorraldusest, aga strateegia valdkonnas tuleb esmalt jagada ära ja uuesti nimetada kõik strateegiakomisjonid mis saavadki. Ma igale Assessorile ja töövaldkondi juhtivatele piiskoppidele selliseks töömeeskondadeks, mille ülesanne on siis anna pikemas perspektiivis paika see tee, mida mööda teatud valdkondades liikuma hakatakse. Ehk siis see komisjonide moodustamine, inimeste kaasamine, need on need asjad, mida tegema hakatakse. Aitäh jõudu ja, ja õnnistust selles ametis. Suur tänu ja koos uue peapiiskopiga, teisel veebruaril astub siis ametisse ka uus konsistooriumi, mille üks liige on Kadri Põder. Selle konsistooriumi koosseis on mõnes mõttes murranguline kaks naisliiget. Mida see tähendab teie jaoks? No see on väga meeldiv üllatus minu jaoks, et mulle niisugune ettepanek tehti, aga Ülle keele, nii et ma loodan, et me saame selle ülesandega hakkama ja võtame selle väljakutse vastu, et see muidugi minu enda jaoks tähendab see paljuski minu seniste üles, näete jätkumist, aga muidugi nüüd tuleb juurde üldkiriklik vastutus. Aga teema siis, millega tuleb tegeleda, on rahvusvahelised suhted, kiriku suhted teiste kirikutega oikumeenilise organisatsioonidega kes on selles valdkonnas suurimad partnerid. Kahtlemata, et suured organisatsioonid ja osadus konnad, kuhu me kuulume kirikute maailma nõukogu, luterlik maailmaliit, Porvoo osadus, Euroopa kirikute konverents, evangeelsed kirikute osadus Euroopas, aga samas on meil ka suur hulk partner kirikuid olulisimad Soomes ja Saksamaal, aga neid on loomulikult veelgi, et seda on näha ja nende väliskülaliste suurest hulgast, keda me ootame uue peapiiskopi ametisse seadmise No tõenäoliselt ühe kiriku jaoks ongi oluline just see, et tegemist oleks võrgustikuga. Tegemist oleks organisatsiooniga, mis on aktiivsetes suhetes teiste kirikutega ja luterlik kirik Eestis ei ole üksi. Jah, see on äärmiselt oluline, et me mõistaksime oma kirikut osana üleilmsest Kristlaskonnas. Äärmiselt oluline on suhelda, minu arvates on suhe vetes olemine kristlaseks olemise viis, teisiti ei saagi, see on, see on äärmiselt oluline, et me teaksime, kuidas mõeldakse ja kuidas tegutsetakse mujal. Ja see aitab meil suhestuda kriitiliselt iseendaga. Aitäh, Kadri Põder ja palju õnne. Tauno Toompuukirikuvalitsuse uus liige, nagu ma aru saan, on sinu õlgadele jäänud nüüd kõige raskem ülesanne see, mismoodi kaasata noori seda pealekasvavat põlvkonda, keda tegelikult kirik väga vajab. Just, et see on, see on üks raskemaid ülesanne ja siis samuti misjoni valdkond, eks ole, et noh tegelikult, et kuidas ses ühiskonnas kirik võiks pildil olla oma sõnumiga inimestele kohale jõuda, et mõlemad on väga olulised valdkonnad ja eks ma tunnen seda vastutust ka. Ilmselge on see, et ega nüüd see kõik minust kasutab. No milliseid võimalusi sa üldse näed praegu, milliseid võimalusi on kirikul seda nooremat põlvkonda kõnetada ja teisipidi teha siis just nimelt misjonitööd. Ma arvan, et noorte jaoks see on väga tähtis, on suhted, et mulle tundub, et võib-olla mida võiks teha, rohkem, on, on, on just nagu kirikut kuidagi noortele lähemale tuua, et kirik ei, ei ole lihtsalt institutsioon, vaid et see on elav organism ja perekond kuidagi seda, seda mõtet noortele kommunikeerida õnnestuks, siis, siis see oleks hea. Meil on päris tubli noorte töö olemas, meil toimuvad noortelaagrid ja lihtsalt, et selle pinnalt ma arvan, et tuleks nüüd edasi mõelda, et kuidas võib-olla kasvatada, aga sellist identiteeditunnet, et me oleme noorte, naases luteri kiriku noored. Meil on selge visioon ja nägemus, milline on meie elu, milline on meie maailmavaade ja usk, ahetest, misjoni mõte, kindlasti kõike tähtis on kuidagi inimestele kuuldavaks teha see sõnum, mis meie jaoks on oluline, eks ole, et täna ei saa üle ega ümber erinevatest uue meediavahenditest, mida tuleks ilmselt rohkem kasutada, kui seda seni tehtud on. Kirik rohkem Facebooki seal kõlab selliselt rahvale, et sealt, et noh küsimus ei ole ainult Facebookis, vaid üldse võib-olla mentaliteedis tegelikult avatud olemine peaks olema üks selline kirikut iseloomustav joon, kuidas tulla toime, ütleme selliste väärtushinnangute konfliktidega, mis tihtipeale ka lahutavad põlvkondi. Mina usun suhtlemist, siia dialoogi, et, et erinevad väärtushinnangud, erinevad arusaamad teatud küsimustes tuleb lihtsalt läbi rääkida, et tuleb lasta rääkida, aga inimestel, kellel on teistsugune arusaam ja otsida seda ühisosa, ma küll pigem näen ka kristlike väärtuste tugevust selles, et me oleme millegi poolt rohkem kui millegi vastu. Aitäh Tauno Toompuu, vastvalitud kirikuvalitsuse liige. Siiski kirikuelu saates rääkisime Urmas Viilma valituks saamisest peapiiskopiks, siis ma küsisin, et milline see uus meeskond tuleb, kes on kirikuvalitsuses ja ta ütles, et võib-olla sessorid polegi nii raske leida ka kantsleri amet on see, mille puhul ta ei tea täpselt, et kes võiks järeltulija olla. Tegemist on väga vastutusrikka ametiga ja see on nüüd pandud Ülle keel teie õlule. Kuidas teda. Vastutusekoormat see on tõepoolest väga suur vastutus ja kui Urmas Himma selle ettepaneku tegi, ju ta siis usaldab. Sest ma olen töötanud konsistooriumi siis üle 20 aasta ja küllap ta leidis, et kogemus, mis mul on, võiks tulla kasuks. Kõik need majandusasjad, rahadel silma peal hoidmine, kõik igapäevased asjad, mis tuleb ajada, on nüüd siis teie vastutusala. No majandusküsimused on üks pool sellest, et kantsleri ülesanne on juhtida kantselei igapäevast tööd, et see ülesannete ring on palju laiem, kindlasti ja võimalust, et hoida silma peal kogudustel kindlasti, et konsistooriumi kantselei ülesanne on ka olla nõu ja jõuga abiks kogudustele. Aitäh. Ülle keel. Rääkisime kirikule saate esimeses pooles rõõmsatest sündmustest, sellest, mismoodi kirikukogu on valinud uue kirikuvalitsuse, kes astub siis koos uue valitud peapiiskopiga Urmas Viilmaga ametisse teisel veebruaril. Aga siin eelmise nädala keskel Pariisis toimunud sündmused on andnud kõneainet väga palju meediale ja ühtlasi on ka kristlikus ringkonnas väga palju räägitud sellest terroriaktist. Charlie Hebdo ajakirja toimetusele Muhamedi karikatuuridest. Ja minu vestluskaaslaseks Tartu stuudios on ainult riist, on, kes on Tartu Ülikooli usuteaduskonna uue testamendi lektor. Mõnes mõttes olen kimbatuses, et, et mis otsas seda küsimust arutada, et kas rääkida Muhamedist ja sellest, miks teda tohib? Ei tohi kujutada või, või rääkida terroriaktist. Sellepärast ma alustangi küsimusega, et mis siis juhtus? No ma arvan ka, et me peaksime kõigepealt alustama sellest, et räägime mõned asjad veel kord läbi eks ole, asi sai alguse sellest, et kaks venda vennad, kuatsid, kellest on varem teada, et nad on olnud seotud al Qaedaga üks nendest temast on teada, et ta oli juba varem avaldanud soovi näiteks ameeriklasi, noh lihtsalt võtsid kätte automaadid ja läksid siis sinna, Charlie Hebdo toimetusse ja, ja lapsed ka inimesi väljudes sealt tapeti ära üks politseinik, kes oli muide moslem, järgmisel päeval tapeti ära üks naispolitseinik ilmselt siis tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja, ja siis päev hiljem toimus seotud tapmine või pantvangi võtmine juudi koššerpoes. Ja, ja mõlemad sündmuste sinna nii-öelda lõppesid pantvangivõtjate ja siis nende vendadelt kinnivõtmisega mahalaskmisega koha peal. Selle kinnivõtmise käigus seal juudi toidupoes oli veel üks moslem, kes aitas osadel poekülastajatel põgeneda. Nii et kindlasti, mida me ei saa siin rääkida, see on see, et see asi oleks kuidagi otseselt nii-öelda islami ja läänemaailma konflikt, vaid sündmuses osalesid ka moslemid, üks nendest sai surma, tegu oli väga selgesti nii-öelda ette planeeritud terroriaktiga, mille eesmärgiks oli külvata hirmu. Ja kui siin selles diskussioonis nüüd minnakse kohe üle, siis Charlie Hebdo karikatuuride või, või nende satiiripiltide juurde ja lihtsalt sissejuhatuses mainitakse, et me kõik mõistame muidugi selle selle kuriteoga ka siis minu meelest sellega natukene nii öelda madaldatakse kõiki neid ohvreid üheskoos. Sest noh, me oleme vist juba nii harjunud sellega, et et kuskil mingisugused terroristid tapavad inimesi, see ei tule meil enam üldse uudisena. Küll, aga kui me siis puutume kokku mingisuguste uut tüüpi pilapiltidega, mida me varem näinud pole, siis me hakkame kohe innukalt selle üle rääkima, et et kõigepealt tuleb rääkida ikkagi sellest, et, et tegemist oli ühe konkreetse terroristliku organisatsiooni kuriteoga mille käigus sai kannatada suur hulk süütuid, jah, inimesi. Ja, ja see on see tõeline tragöödia. Tegelikult on ju räägitud religioossest fundamentalismi st ja, ja usuäärmuslusest üsna palju ja, ja minu käes on ka üks, 2000. aastal juba välja antud raamat terrorinud Mayndovkaad, mis räägib siis reaalsest religioosse vägivallatõusust. Ja siin on räägitud sellest, mismoodi terrorit saab võrrelda nagu teatriga, et püstitatakse lava ja tahetakse, et võimalikult suurt publik seda näeks, et selles mõttes nüüd jälle nendel terroristidel õnnestus. See oli päris kindlasti see oli, oli hoolikalt ette plaanitud. Eks me muidugi hiljem kuuleme juurdluse tagajärg ja kuivõrd palju siis Amediigoli paides nende vendade vendadega seotud oli, et kui tema juba algusest peale seda kõike plaanis või lihtsalt otsustas hiljem kaasa lüüa. Aga, aga sihtmärkide valikud ei olnud juhuslikud kindlasti. No nüüd on need kristlikud ringkonnad ka selle teema üles võtnud ja ja tundub, et see fookus on pigem läinud Charlie Hebdo toimetusele ja nende teguviisile, sellele, mismoodi nad religioone Pilavad ja muhamedi pilti on avaldanud karikatuurina ja teevad seda nüüd jätkuvalt ja mul on justkui jäänud mulje, et nagu veidikene isegi õigustatakse seda, seda terroriaktis. Minul on sama mulje, tähendab, et noh, ma ütleksin kõigepealt seda, et kui see konkreetne ajakiri oleks need pilapilte avaldanud või kui ta oleks üldse tegelenud mingisugust teist tüüpi ajakirjandusega siis ilmselt oleksid terroristid lihtsalt valinud endale mingisuguse teise sihtmärgi aga terroritegu toimumata, noh, võib-olla, et me samal päeval aga ei oleks juhtunud, aga aga, aga midagi oleks kindlasti juhtunud, nii et siin siin on nagu see aga muidugi päris kindlasti võib öelda ka seda, et nad oma tegevusega maalisid endast sellise sobiva sihtmärgi, küll nad olid ka sellest teadlikud sellest, et ühel nendest oli ihukaitsja ka üks nendest surmasaanutest seal toimetuses oli ju konkreetset ajakirjaniku ihukaitsepolitseinik. Nii et nad teadsid, et nad mängivad nii-öelda tule ka või on sellisele ohtlikule alale väga lähedal. Aga huvitav, miks, miks tihtipeale tekib nagu see võrdusmärk selle terrorismi ja islami vahel ikkagi? Et ka siin me näeme seda, et kannatajad on olnud moslemid omalt poolt? Moslemi usujuhid on seda hukka mõistnud, seda terrorirünnakud aga ikkagi kuidagimoodi on tekkinud selline justkui võrdusmärk sinna sinna vahele. Sellel on väga lihtne põhjus on lihtsalt seotud sellega, et just islami äärmuslased on selle taktika viimase aastakümne jooksul väga intensiivselt siis erinevate rühmituste poolt seal kasutusele võtnud. Aga noh, sõna terrorism on ja nagu laiem, et mida sellega markeerida Ukrainas käib ka antiterrorivastane operatsioon. Ilmselt tulekski kõige rohkem käsitleda võimalikult lahus terroriste ja religioone ja ükskõik millist religiooni omaks tunnistavad. Päris kindlasti, sest et usuäärmuslasi ja usu nimel vägivalda on olnud igas suures maailma regioonis ja laiendama selle, siis mitte ainult konkreetselt religioonidele, vaid ka mitmesugustele religiooniga, sarnanevatele, ideoloogilistele, mõttesüsteemidele, kas kasvõi näiteks Talimistega siin nõukogude liidus? Me oleme näinud neid loosungeid nüüd mina olen saali ja nüüd oleme näinud ka seda, mitmed kristlased on võtnud kasutusele loosungid. Ma ei ole Charlie. Kumma teie valiksite? Ma saan aru nendest inimestest, kes valivad selle loosungi, ma olen Charlie maise personaalselt ei vali seda loosungit. Aga, aga siin on nõnda, et kui sellest temaatikast nüüd ikkagi rääkida siis praeguses selles avalikus arutelus selle teema üle on, on mõned mõistvalt vajaksid nagu lahtirääkimist. Kõigepealt selle selle ajakirja profiil. Et siin räägitakse sellest, et tegemist on on lihtsalt selliste sellise halva naljaga ja teiste inimeste üle ilkumisega ja nii edasi. Ma tuletaksin meelde, et Charlie Hebdo oli või on satiiriajakiri ja, ja see tee on väga spetsiifiline siis žanr olgu siis kirjanduses või, või, või siis ka kunstis juba antiikajal välja kujunenud ja, ja selle olemuseks ongi terav pilge mingisuguse ühiskondliku pahe vastu. Ükskõik kuidas seda vahet siis käsitleda, nii et nii et kui me räägime satiiri, siis satiir peab olema terav. Tema eesmärgiks ongi nii-öelda astuda varba peale. Nüüd, kui teravalt nüüd üks või teine konkreetne satiirik konkreetne karikaturist seda teeb, see on ka juba paljuski juba selline nii-öelda kultuurikonteksti küsimus küsimata üldse, et kas sellised pildid on lubatavad, siis me peaksime kõigepealt korraks on ka järele mõtlema, et et kas, kas ühiskonnas üldse laiemalt on satiiril või, või siis nii-öelda pliiatsiga mingisuguse nähtuse vastu võitlemise oma koht. Ja, ja siin ma pean ütlema küll seda satiir iseenesest on õigustatud. See lihtsalt on, on üks osa meie kultuurist ja see on võimalus mingisugustele pahadele siis tähelepanu juhtida. Iseasi on see, et kas igav sel juhul satiirik teeb õieti või millised tema väljendusvahendid on. Et tegemist ei ole lihtsalt sellise nii-öelda nii-öelda labase naljaga ja teiste üle irvitamisega vaid see kontekst on see, et ühiskonnas on mingisugused probleemid. Neile osutatakse selles mõttes satiiriajakiri, ta peabki seda tegema nüüd ilmselt, et need Eestis olnud satiiriajakirjad kunagi pikk kere praegu vist ka pilkaja, et nad on natukene leebemad, kui see, mis Prantsusmaal oli. Aga, aga noh, see on juba, see on juba teine, teine teema. Teine asi siin on see, et, et kui me räägime nüüd religiooni Pilamisest satiilikute kaudu ja selle teema sidumisest vabadusega eks siis ole siis taas, eks ole, see sõnavabadus ei ole siin, et ma räägin, mida sülg suhu toob, vaid see on seal on konkreetselt kas religiooni on õige siis satiirilise kritiseerida. Prantsusmaa puhul tuleb see nagu väga selgesti esile, me peame arvestama selle, selle maa kultuuritausta 19. sajandil. Tegelikult juba suure prantsuse revolutsiooni ajal tühistati siis nii-öelda plasheemiaga jumala pilkamise vastane seadus sees taastati. Aga lõpuks, 19. sajandi lõpupoole lahendati asi nii-öelda selle niinimetatud Laitseedee printsiibiga, et et kirik on rõhutatult riigist lahutatud, riik on rõhutatult ilmalik ja ilmaliku riigi kodanikud võivad kirikut kritiseerida, seal taustaks oli lihtsalt, mitte kirik kui, kui selline rahumeelne nähtus meie kõrval vaid kiriku võimu institutsioon. Ja, ja siis nad võimu pihta suunatud kriitika, see kontekst, see, see selline noh, religiooni, kiriku kui institutsiooni vaenulikus prantsuse kultuuris või prantslase ilmalikus. See, see kuulub nagu asja juurde. Ja selles mõttes on nagu huvitav mõelda, et et siin on ka Nende kestlikke kriitikute poolt nagu seda, seda kõike seostatud sellise nii-öelda lääne ühiskonna üldise lodevus, aga ma ütleksin, et see ei pea paika selles mõttes, et paljudes teistes Euroopa Liidu riikides selline ajakiri ei oleks saanud nii-öelda kiriku ja religiooni pihta selliseid pilapilte avaldada. Taas Euroopa riikides on siiamaani siis olemas mitmesugused seadused, kas siis niinimetatud plassweemia seadused nii-öelda jäänukene vanast ajast või siis või siis religioosse siis vihkamise vastased seadused kus lihtsalt sellised, noh, tõepoolest üsna räiged pilapildid ei oleks, ei oleks võimalikud, nii et see on selline spetsiifiliselt prantsuse ühiskonna asi. Ja, ja nüüd noh, on selline, et kui ma ka ise neid pilte nägin, mis siin meie siis veebiajakirjas avaldati, nendelt sellest üsna šokeerivad. Aga see on selline, selline kultuurišoki asi. Meie ei ole harjunud sellise väga jõhkralt otseütleva pildiga, kellega Prantsusmaal inimesed on sellega nii-öelda noh, rohkem harjunud ja ja, ja ka kirik elab selle sees ja, ja saab hakkama. Muidugi islami kuulsa nagu veel šokk on nagu veelgi jäigemaks ole. Sest Muhamedist pilti ei tohi joonistada, just nii just tahtsingi seda küsida, et, et võib-olla me siin Eestis mõistame seda sündmust hoopis teistmoodi, sellepärast et me oleme nii palju kaugemal elamegi teises kultuuriruumis ja tõesti, ega meil sellist väga teravat satiiriajakirja ei ole. Vot ma ei oska, ma ei ole nüüd prantsuse kultuuri nii hea tunde, aga kui me räägime nüüd näiteks siis satiiri satiiriajakirjanduse ja, ja nii-öelda nii-öelda kiriku suhtes, siis, siis tegelikult võiks öelda, et isegi vastupidi, et Eesti on, on vahest kõige sarnasem Prantsusmaale. Sest, sest meie ajakirjanduses ilmub ridamisi nii-öelda kiriku kohta Pilavalt artikleid. Ja noh, me oleme sellega, kristlaskond on sellega harjunud. Ma ei ole kindel, et Euroopas oleks oleks väga palju selliseid riike, kus see nii vabalt saaks juhtuda. Et ilmub jumala kolumne päeval just nimelt jah, võiks öelda, et nii võimas see satiiriajakiri Charlie toon on nüüd ka ei olnud, et et nende pärast konkreetselt oleks terrorirünnak toime pandud ja nagu alguses räägitud, need põhjused on ikkagi kaugemal sügavamal ja lihtsalt märklauana tegid nad ennast tõepoolest kättesaadavamaks. Nad sattusid islamiäärmuslaste üldise tähelepanu alla pärast seda, kui nad need Taani Jyllands-Posten karikatuurid ka Prantsusmaal avaldasid. Ja siis see asi nagu keris, tegelikult on meil siis kohaliku islami kogukonnaga olnud ka nii-öelda varem konflikte ja, ja neid on püütud kohtusse kaevata prantsuse seaduste kohaselt on seda olnud väga raske teha ja, ja see ei ole õnnestunud. Ja, ja noh, eks ole, me teame ka seda, et, et neid on ka paljud teised solvatuna tundnud inimesed kohtusse kaevanud ja, ja mõnikord on nad ka nagu järgi andnud. Et noh, nad on selline ajaline, kes on 60000 lugejat, Prantsusmaa on väga suur maa mingi selline nišiajakiri, mis, mis siiski on nagu tähelepanu tekitanud ja ja see on otsa, siis nüüd on No igal juhul tuleb see terrorirünnak väga üheselt hukka mõista. Täiesti nõus, aitäh nende kommentaaride eest. Ain riist on Tartu Ülikooli usuteaduskonna uue testamendi rektor. Selleks korraks kirikuelu, saade lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas tuleval nädalal õhtul kell 19, null viis. Kõike head kuulmiseni.