Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis. Tere õhtust, head kuulajad ja head uut aastat selle aasta esimene kirikuelu saade on salvestatud Tartus ja hetkel Ma täpselt Tartu stuudio vastas kus asub Tartu Pauluse kirik Riia 27 ja see kirikuhoone on olnud nüüd juba aastaid remondis. Nõukogude ajal oli selle saal jagatud kaheks ja kirik ei kasutada sellest, vaid väiksemat pood. Aga milline näeb kirik nüüd pärast remonti välja? Vaatame kohe. Vastusin värskelt renoveeritud Tartu Pauluse kirikusaali ja minu vestluskaaslaseks on siin koguduse õpetaja Joel Luhamets, kes on ka Tartu minu arust. See on väga suur samm koguduse elus, sellepärast et meenutame seda, missugune oli see Tartu Pauluse kirikusaal veel ütleme viis-kuus aastat tagasi. Isegi vähem, isegi kaks aastat tagasi just oli saal vähemalt poole väiksem ja rõdust oli ka ainult väike. Rõdulõik oli alles. Ruutmeetrite järgi oli kusagil 360 ruutmeetrit põrandapinda. Praegu on üle kaheksa ligemale 900 ruutmeetrit põrandapinda, nii et põrandapinda on kõvasti kasvanud ja kõvasti on juurde tulnud. Rõdude pind eriti külgrõdud, annavad palju ruumi juurde. Kui palju nüüd sellesse remonditud Pauluse kirikusse rahvast mahub? Arvestuslikult on mõeldud 1047 istekohta, aga kuna pikad pingid, siis pinkides on võimalik istuda natuke hõredamalt ja on võimalik istuda ka natuke tihe, vähemalt nii et kusagil ütleme 1000 inimese ringis on istekohti. Missugune on üldse Tartu Pauluse kirikulugu, mis selle kirikuga juhtus ja kuidas seda ka nõukogude ajal kasutati? No lugu on olnud päris huvitav. Eks kirik sai ehitama hakatud siis, kui Tartu linna elanike arv kõvasti kasvanud 100 aastat tagasi oli umbes Tartus 40000 elanikku. Kas tal tuli juurde umbes 1000 elanikku ja tol korral Maarja kogudus, mis oli põhiliseks koguduses, kasvas nii suureks, sest Maarja kogudusse kuulusid ka ümberkaudsed vallad. Siis eraldus linnajaoskond, moodustati Pauluse kogudus ja hakati oma kirikuid ehitama ja tol korral kohe oli Pauluse koguduses 25000 liiget. Ja see oli siis, kui ehitama hakati, oli aasta 1915 ja see oli esimene ilmasõda. Raha oli vä ja aeg oli raske, aga julgust oli nendel ettevõtjatel ja võeti ette siis suured laenud. Ja muidugi oli ka kritiseerijaid kõvasti, aga sõja käigus tuli kõva inflatsioon, nii et öeldi, et raha Tartus langes umbes 100 korda ja laenude tagasimaksmine oli väga lihtne. Need esimene maailmasõda kinkis meile selle kiriku. Ja siis juba nõuti, see oli vabadussõjaaegadel ja enne seda, et siin kirikus oleks 3000 istekohta ja tõsi see oli, siis oli kirikus koldad, istekohta siis korralike kirikupink ei olnud, olid ilma selja taga Tätta sellised kitsad pingikesed, tähtis oli, et 3000 inimest saaks istuma ja rõdude põrand kokku ilmselt ka mahutas umbes nii palju ja nii palju käis ka rahvast tol korral kirikus. Teine sõda. Muidugi vahel olid meil väga kuulsad õpetajad nagu Harri Haamer ja Artur võimalus, kes võib-olla on maailmas üks kuulsamaid eesti teoloog, üldse suur Zürioloog. Teine maailmasõda jälle võttis kiriku, see oli 25. august 1009 44 kui Vene väed tungisid peale, sakslased taganesid meie kõrval olevas koolimajas, sest haigla ja need, see pandi põlema ja tollest tulekahjust süttis ka kirik. Ja siis ei, päris pikalt 100-ks varemetesse kirik, tiibhoone ehitati üles, seal hakati jumalateenistusi pidama ja alles 957 saadi riigilt luba kirikut taastama hakata ja see oli ka selline nagu põhimõtteline luba, sest parteikomitee kaudu jagati materjali, arvati, et nagunii materjali ei saa. Nõelad siis sel ajal kasvasid ka siin kirikusaalis puud ja siis kasvasid siin puudu umbes 15 aastat, seisis varemetes ja, ja seda ei olnud ka. Seda algul küll koristati, seni kuni Tammer Siberisse saadeti, aga siis jäi kõik siin seisma ja siis hakati kogudust üles ehitama. Õpetaja, kes tuli Virumaalt, seal oli, oli temal sõpru, kes olid tol korral võimu juures. Eks Vene ajal oli nii, et võim olin usuvastane, aga kõik tolleaegsed inimesed olid saanud kasvatuse Eesti ajal ja, ja tegelikult need vanad kommunistid salaja toetasid üsnagi palju Scott. Ja 1966 oli kirik nii palju valmis, et kogudusse sisse kolida, ainult siis tuli linnast korraldus ehitada vahesein, sinul küll mitu põhjust, et tuletõrjesuhtes ja aga keset kirikut ehitati vahesein. Ja lõpuks võetigi siis see tagumine pool altariosa rahvamuuseumi laohooneks ja tiibhoone võeti koguduselt spordimuuseumiks. Seal olid esialgu hotellid, alles hiljem läks täiesti maja spordimuuseumi kätte ja nii tuksus elu umbes 40 aastat kogudusse kasutada seda väiksemat saali osa, kuni siis saite Joel Luhamets siin õpetajaks ja seal tekkis see võimalus oma visiooni sellest kirikusaali taastamisest ellu viima hakata. Jah, kui mina sain õpetajaks, siis oli aeg muutunud. Ja tagastamisprotsess käis, see võttis küll veel aega, tiibhoone tagastati aastal 2001 ja kirikusaal tagastati kogudusele 2005 ja siis kohe. Kuna ruum tuli koguduse kätte siis tuli hakata kohe mõtlema, mis edasi saab, ja alustasime siis konverentside pidamisega, kus tulid siis muinsuskaitsjaid, Karlini asjatundjad, kokku pidasin paar sellist ehitus alasti saareni alast konverentsi ja siis juba kuulutasime välja hanke. See oli selles suhtes hea aeg, et majandus tol korral kõvasti kasvas 2006 2007. Ja ta tol korral poliitikud olid väga seda meelt, et tuleks teha Tartus oli veel seegi asi, et Jaani kirik oli just valmis saanud ja see oli linnale andnud sellist väga positiivse kogemuse ja turismile oli mõjunud hästi ja selles suhtes ka linnajuhid olid väga vaprad toetama ja innustama selle suur remondi ettevõtmist. Tartu Pauluse kiriku arhitekt oli meeliel Saarinen, Soome arhitekt. Kui palju on soomlaste huvi olnud praegu selle hoone taastamise vastu? Soomlaste huvi on olnud küllaltki suur. Siin on käinud soome kunstnike soome arhitektide seda vaatamas, aga praegu ka remondiarhitektiks on soomlased ja üsnagi palju soome kunstnike töötab kaasa, nii et soomlaste huvi tõepoolest on suur ja ja me oleme ka saatnud Soome presidendile kutse. Meie avamispidustuste jaoks ka muidugi meie oma presidendile. Mis seisus saalses praegu on, on ilusti korda tehtud, värvitud mustrid on seintel. Aga orelit ma saan aru veel ehitatakse ja tegelikult lõplikult see Tartu Pauluse kirikusaal veel valmis ei ole. Ja põhimõtteliselt nüüd ruum nii kaugele, et seda saab kasutada, siin on küte sees, seinal valgustus sees, olgu küll, et elektritöödes on veel palju tööd teha, osa lühtreid, Ühes veel pandud osa altari valgustus ei ole nii, nagu ta olema peaks. Kõik valgustussüsteemid ja lülitamist süsteemid on ajutise lahenduse saanud, praegu ka võimendussüsteemid ei tööta nii nagu nad ette nähtud. Seda kõike tehakse rahulikult. Ja ega meil kiiret ei ole. Me saame kirikut praegu kasutada ja see on ikkagi tähtsam. Selliseid väikseid asju on veel palju. Kõrvalruumides on mööblit, paigaldamine veel käib ja kõrvalruum ei ole veel kasutusele saanud võtta. Aga suuremat tööd on siis altari kujundamine, kogu altariruumi kujundamine Siskalt. Ta oli kunstiteose kujundamine. Praegu käib selline arutelufaas. Me oleme kutsunud ühe kunstniku. Me oleme algul küll õige mitmed kunstniku käest proovitöid võtnud hiljemale ühe kunstniku juurde, oleme palunud temalt ideekavandi ja see idee kavandada praegust arutluse faasis. Praegu. Meil oli just paar nädalat tagasi oli muinsuskaitseamet kunstiakadeemia kunstnike liit, ega soome kunstnikud olid esitatud, et, et anda hinnang sellele Avandile, kas see sobib sellesse hoonesse ja nad peaks jaanuari keskpaigaks oma kirjaliku seisukoha avaldama. Kogudus ja meie kirikuarhitektuuri ja kunstinõukogu on oma nagu heakskiidu andnud selle kavandiga edasiminekuks. Ja kui tuleb siis ka sellise üldsuse nagu positiivne hinnang, siis ilmselt me selle kunstnikuga sõlmime lepingu selle kunstiteose tegemiseks missugune see kavandanud. See kavand on nüüd koostöös meie arhitektiga, kes kujundab kogu altariruumi värvilahendused ja tuleks siis altari taha selline tiibaltar, mis koosneb seest kuuest erinevast maalist mida on siis võimalik avada erinevatel kirikupühadel. Ja seal on siis Kristus on muidugi ristilöödud, Kristus on kesksel kohal, aga kuna me maarjamaa, siis Maarja on kindel koht, kuna Tartu on Peetrusele ja Paulusele pühendatud Peter Pauli kaitse all ja meie kapi peal on Peetruse Pauluse sümboolika, siis Peetruse Paulus on siin peal ja kuna Tartus on ka ristija Johannesele pühitsetud kirik, siis siis need, need isikud tulevad ka kõik siiamaani peale. Aga algselt selles kirikus altarimaal ei olnudki. Algselt ei olnud mingisugune seal etapil paigaldati siia üks maal, aga see maali ei sobinud hästi selle kogu selle kujundusega ja see on meil ühes kõrvalruumis praegu välja pandud ja, ja selle maali järel pandi siis valgusrist ja see valgusrist on olnud. Aga kui oli see vana altari kujundus siis algul ta seisis ilma päris ja 1009 23. aastal. Amandus Adamson tegi skulptuurigruppi kristus pimeda partimiose Maarja-Magdaleena Kristus oli selline. Marmorist kolm ja pool meetrit kõrge, lisaks veel alus, mille peal ta seisis. Ta oli selline väga majesteetlik ja võimas kuju, aga see hävis sõjas. Ja taastama seda ei hakanud. Koguduse soov oli, taasta, kui keegi midagi mäletas Pauluse kirikust, siis mäletati seda skulptuurigruppi ja see oli väga muljetavaldav. Aga väga erinevatel kunstnikutel meie eesti kunstnikud, teljega meie arhitektil oli selge nägemus, et see siiski ei sobi siia. Ta kogu selle arhitektuuristiiliga proportsioonidega ei sobi. Kuna valgus on tagant omal ajal, kui skulptuur pandi, siis müüritigi tagant aknad kinni, aga Saarinini jaoks oleks vaja kindlasti, et tagalaks aknad. Tagantvalgustus ei mõju skulptuuri hästi ja kui see taastatakse, siis ta tuleb ikkagi nagu taastatud, tal ei tule sellist kunstiväärtust, kui palju see praegune Tartu Pauluse kirik meenutab seda algset Eniel saareni planeeritud kirikusaali. See praegune meenutab saareni mõtet rohkem kui see, mis siis 1917 valmis sai ka tooli ju vaene aeg, tööd jäid tegemata näiteks ka rõdud, mis olid planeeritud betoonist valada. Tol korral tehti puidust, kuna puidust oli märksa odavam. Ja praegu õige paljud detaile on tehtud juurde, mis saareni mõttes olid, mida tol korral veel ei olnud. Praegu saab ta rohkem saareni nägu ja teine ja üks asi on siis orel. Meil pole tegelikult kunagi päris orelit olnudki, kuid omal ajal kirik valmis sai, siis osteti ühelt taluperemehed üks koduorel ja see mängis siin ja see häbis koos kirikuga. Seda on kasutatud elektriorelit ja see on nüüd selline korralik, päris uus, esimene orel Pauluse kirikusse. Ja see on, sellesse oli suur rahvusvaheline hange ja Saksa firma bastion orgel pau, selle võitis ja nüüd nad ehitavad praktiliselt orel on üles pandud siin võib-olla kuuks ajaks jätkub veel ülespaneku töid ja siis hakkab intoneerimine ja see kestab vähemalt pool aastat. Ma vaatan, et koori rõdule on parasjagu naiskoor ja soovib alustada oma prooviga ja nad peavad väikest alguspalvet ja siis algab proov ja varsti algab ka meie õhtune jumalateenistus. Mismoodi kogudus on elanud üle selle remondiaja? Noh, siin on natuke natuke nagu jumala imet olnud, et me oleme muretsenud rohkem, kui, kui tegelikult vaja oleks olnud. Kuna meie rahastamine venis, siis me ei saanud kirikut tervikuna kohe ette ei võta ja me pidime esialgu osade kaupa remonti tegime, remontisime tiibhoone ära ja siis remontisime krüpti saali. Ja kui kirikusaal läks, remontisime, pidasime jumalateenistusi krüpti saalis. Ja seal oli küll 100 istekohta, aga noh, üks 150 inimest ikkagi mahtus jumala kutsele, aga me pidasime püha veel mitu jumalateenistused, rahvas mahuks kirikusse ära. Ja see aeg oli. See oli muidugi selline hubane rahvas oli teineteise lähedal ja, ja see oli omamoodi armas aeg meie jaoks. Koornama, proovi karustanud ja mina tänan selle vestluse eest, Joel Luhamets, Tartu Pauluse koguduse õpetaja ja Tartu praost. Suur tänu teile ja käitlejad, palju palju õnnistusi. Kirikuelu. Ennist viibisime Tartu Pauluse kirikusaalis ja vaatasime, missugused tööd on seal ära tehtud ja missugune suur ja avar seal välja näeb pärast seda, kui vahesein, mis nõukogude ajal sinna ehitati, on maha võetud. Ja kirik on saanud päris uue siseilme. Aga nüüd. Tartu Pauluse kiriku sihtasutuse juhataja Elo sülle, aga no kui paljud tööd on veel teha ja kui pikalt seda kiriku renoveerimise projekti tuleb veel vedada? Ütleme siis niiviisi, et peaaegu üheksa aastat veetud ja, ja kõigest viimased üheksa kuud on veel jäänud see tähendab seda, et projekti ise lõpeb siis nii-öelda suurelt ja ametlikult 12. septembril käesoleval aastal läks siis 2015. aastal. Ja jäänud ei ole palju selles suhteliselt kirik ise on juba kasutuses koguduse poolt ja, ja kontserdid juba toimusid siis eelmise aasta detsembris ja aga jäänud on sellised, ütleme siis need asjad, mis puudutavad igasugust sellist turismindus, et igasuguste Publettide voldikute, kinkeraamatute reklaam, videode tegemine, aga teisest küljest kõik see, mis puudutab või siis kiriku nii-öelda välist osa ehk siis haljastust ja parkla ümberehitust, et see ei olnud, kui, kui esimene etapp need viimased kaks aastat toimus põhitegevus kiriku sees ja kirikuhoone ümber, siis nüüd siis need viimased üheksa kuud toimub siis tegevus kirikust väljaspool ja, ja toimub siis selle kiriku ümbruse korda tegemine. Mismoodi on saanud võimalikuks üldse ühe kiriku renoveerimine? Võiks öelda täielik renoveerimine koguduse enda vahenditest, ilmselt see võimalik ei ole päris olnud. Ma ütleks niiviisi, et kogudus on siinkohal tegelikult ikkagi olnud eestvedajaks ja kõik see sai tegelikult selles suhtes võimalikuks, et kuna Tartu linnas juba üks kirik, Jaani kirik renoveeriti 2005. aastal, siis pidulikult avati. Kuna 2005. aastal septembris siis Eesti Rahva muuseum vabastas kirikus, siis ütleme siis seal saalis nüüd jälle selle tagumise altariosa siis selle olevat laoruumid siis kogudus saigi 2005. aasta septembris kogu kiriku täielikult enda kätte ja oli tal ka võimalus siis nii-öelda seda kirikut renoveerimistööd ideeliselt, kui siis ka praktiliselt hakata teostama siis 2005. aastal loodiga sihtasutus ja kuna linnal oli ju tegelikult juba nagunii-öelda see üks kiriku renoveerimise kogemus olemas, siis sisuliselt väga palju kasutatud, ega siis Pauluse kiriku nii-öelda projekti just algusaastatel väga palju. Jaani kiriku niisugust kogemust nõukogus olid ka mitmed isikud, kes olid noh, näiteks tiit Pädam või Anneli randla Kaur Alttoa, kes olid ka Jaani kiriku renoveerimise juure. Et, et tänu sellele, et üks kirik oli valmis, oli nii-öelda siis see järjekord jõudnud siis Pauluse kirikuni. Aga kogu selle renoveerimise juures olid nagu siis võiks ütelda, et kirik ehitati, see aastataliste renoveeriti ju nagu majanduslanguse aastatel ehk ühest küljest see projekt, mis algas väga suurejooneliselt ja niisugused õigs valt buumi ajal siis kui jõudis kätte see aeg, kus peaks ta projekte, hakkame teostama ehk ideeliselt ja joonistele kõik valmis, aga aga noh, tulid nii-öelda hakkate ehitama, siis saabus majanduslangus ja siis hakati etapiliselt seda ehitama ja siinkohal ja tuli siis nagu see riigi tugi. Kuna riik siis finantseeris nii projekteerimist, aga ka suurel määral ka siis finantseeris seda ehitust. Ja siis ütleme siin inimesed, et mina julgeks ütelda, et siin ikkagi kolm poolt olnud väga tugevas koostöös riik, kogudust ja lind ja ei saa ühte või teist nagu tähtsamaks pidajate ja kui ei oleks tugevat kogudust, siis ei oleks ka sellist linna ja riigi toetust. Kui oleks linna toetust, ei oleks kindlasti riigi toetust ja kui oleks noh, teisest küljest riigi toetust, siis linn ja, ja kogudus koos ei suudaks niisugust suurt projekti vedada. Ja loomulikult siis nagu oli ka näha, et et niisuguste ütlemisesse kõigi nende etappide kõrval siis nii-öelda see, mis siin viimasel kahel aastal on tehtud, on ka paljuski tänu siis selle Euroopa Liidu rahadega EAS-i toetusega. Ja ka siin on nii-öelda siis koguduse ja linna ja noh, ütleme siis sama sihtasutuse nii-öelda ideed ja selles koostöös sündinud Kui kalliks selle kiriku Tartu Pauluse kiriku renoveerimine siis lõpuks läks või kas seda on üldse võimalik kokku arvutada? Aastast 2006 kuni aastani 2008 on selle objekti kogumaksumus, mis hõlmab siis absoluutselt kõike, ehk siis nii-öelda siis eeluuringuid igasuguseid projekteerimisega seotud kulusid, ekspertiisiga seotud kulusid kogu siis nagu ütleme siis kõiki üksikasjalikke ehitusi mis on siis olnud kõiki neid erinevaid etappe, mis on olnud ja nagu mis, mis nüüd veel tuleb nii-öelda tulevikku vaadates, arvestades ka seda laenu intressi ja nii edasi siis see nii-öelda see objekti maksumuse summa siis aastast 2006 kuni 2018 on 13 miljonit. Et selle, selle nagu summaga on siis see kirik valmis ehitatud, aga see summa on siis erinevate annetuste ja erinevate organisatsioonide poolt siin riigi tugi, siin on linna tugi, sinu koguduse tugisiin on siis sihtasutuse enda tegevus, kes on nii-öelda siis käibemaksukohuslane ja, ja väga palju on nii-öelda rentinud seda kirikut ja, ja saab ka käibemaksu tagasi, see on nagu väga suur abi olnud siis samuti annetused Põhja-Elbe kirikult. Et, et see on nagu niisugused erinevad erinevad nagu Sis toetused, millest, nagu siis summa, siis nagu on nii-öelda siis need kulud on siis kaetud. Kui mõelda Tartu Pauluse kiriku sellisele avalikule funktsioonile, siis milleks see kirik rahva jaoks avatud on? Juba tegelikult olid mainitud ka kontserdid mis kindlasti on üks lahutamatu osa selle selle kiriku tulevasest kasutusest. Kirik on algusest peale, kui juba toimus, siis esimene niisugune ütleme siis konverents, et otsida ideed, midagi, kui üldse alustatakse Pauluse kiriku taastamist siis siis nii-öelda siis mis saab olla see funktsioon, me ütleme, et me mitte ei oleks need mehitame kiriku valmis ja see kirik ei suuda ennast ära majandada ja, ja tuleb nii-öelda lõpuks sisest küttekulud tagasi. Siis siis üks nagu teema, mida hakati arendama, oligi siis nagu see kontsertsaali teema ja kui juba mindi nii-öelda projekteerimiskonkursile, siis paljuski sai ka siis ütleme siis nendele tulevastele arhitektidele seal konkursil siis ette antud, et oleks võimalik seda kirikut-kontsertsaalina kasutada ja sellest lähtuvalt on ka sinna investeeritud nii nii-öelda akustilises Groffi investeeritud akendesse ustesse, et see heli pida lõbus oleks tagatud. Sest kirik ju ise noh, ütleme teisest küljest kiriku asukoht ei ole ju noh, nii-öelda vaikses kohas vaid tegelikult Riia maantee ääres kohe siis ja, ja samuti siis Lõuna-Eesti suurim orel, mis sinna tuleb, et see nagunii-öelda need erinevad ja kui ka ütleme siis see kiriku sisekujunduslikult, et, et seal oleks nagu mugav korraldada niisugust suurt kontserdit 1000-le vaatajale-kuulajale kui ka midagi väiksemat, et, et need inimesed siis nii-öelda, et see suur kirik neid kuidagi ei mataks enda alla, selles osas, nagu on selle kontserdi ideega algusest peale töötatud ja ma arvan nagu seda, et see detsembrikuu väga, kus oli tihe kasutus kirikul, kus olid erinevad kontserdid, näitas, et ta sobib nii suurele mahutab salduvad 200 inimest küll lõpuks nii-öelda seisjat kus, kus nende keska seisavad seal mitte ainult istu. Et nii palju kohti ei ole. Kui teisest küljest, kui on ka seal vähem rahvast, siis ta ei tundu nii kõle ja tühi. Et, et selles suhtes see kontsertsaali tee juba praegu, kui, kui tegelikult kogu projekt ei ole ka teostatud näitab, et see idee on vilja kandnud. Kas kõik on läinud nii nagu plaanitud, kas kas on nii-öelda suuremate takistusteta selle kiriku renoveerimine siiski möödunud? Ma ütleks niimoodi, et vastupidi, kõik on läinud niiviisi nagu absoluutselt ei ole plaanitud olnud. Et kui need plaane tehti 2006. aastal, kui lepid nii-öelda, siis sõlmiti projekteerijatega leping 2007. aastal, siis oli plaan, et 2010. aastal on juba kirik valmis. Siis teine plaan oli see, et 2013. aastal on kirik valmis ja noh, nüüd jälle sesse kolmas suurem plaan, mis nagu loodetavasti kõik juba noh, nii-öelda on justkui käe-jala kauguses ja ulatuses. Et 2015. aastal olevat kirik valmis. Ma arvan seda, et see, et meil ei olnud võimalust kirikut ehitada ühe suure hankega, et kõik korraga valmis on lõpuks olnud suureks õnnistuseks. Sellepärast et nii-öelda aeg ja kogemus nüüd selle ehituse juures on näidanud, et ühest küljest eesti ehitaja on väga tubli, aga teisest küljest riigihankega näiteks kirikut restaureerida on väga raske, sellepärast et restaureerimisel ei, ei peaks lähtumaati odavamast hinnast, vaid tegelikult paremast kvaliteedist. Ja, ja ka seda, et et ka nagunii suurte, ütleme sellise suure etapi ettevõtmisel olekski sul piisavalt aega väga tegeleta nagu pisikeste üksikasjadega, sest kogu nii-öelda selle, see võimsusi ilumis Pauluse kiriku juures on ongi nagu kokku nii-öelda siis sellest väikestest üksikasjadest mitte nagu see, et meil, noh, enam-vähem krohv püsib seinas ja lagi on valge ja ja noh, nii-öelda siis ruum. Et see nagu ei taga selle kiriku nagu ilu ja, ja sellist, sellist nii-öelda siis seda arhitektuurselt väärtust vaid just see, et igasuguste pisikeste üksikasjadega on tegeletud ja selleks on olnud aega tegelikult selle viimase siis ütleme siis selle ehitus ehitusetappide juures, mida, mis alates 2008.-st aastast oleme teinud. Aitäh selle intervjuu eest aitäh suure töö eest. Elo Süld, Tartu Pauluse kiriku sihtasutuse juhataja ja head uut aastat selles uuendatud kirikus, aitäh. Kuulsite kirikuelu. Saadet juhtis Meelis Süld.