Kuulata luterliku tunni saadet stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. See küla nimi Lõuna-Prantsusmaal on tuttav paljudele noortele maailmast sest on see just paik, kuhu teise maailmasõja päevil asus elama Wendruse. Luues silla oikumeenilise vendade ühenduse. 50.-te aastate lõpus hakkas ta see kloostrisse tulema noori. Nad otsisid vastust elu põletavatele küsimustele. Kes ma olen, miks ma olen. Tänapäeval võtavad see vennad noori vastu aastaringselt. Enamus noortest tuleb sinna nädalaks ajaks pühapäevast pühapäevani, et osaleda usalduse palverännak, kus maailmas Ka eestlaste huvi selle väikese paiga vastu Prantsusmaal on olnud üsna suur ning ka sellel suvel oodatakse tervelt kahteteistkümmet noortelt rühma Eestist sinna ja meil meie väikesel grupil õnnestus sees olla just vaevaminemis pühade paiku. Ning täna ongi meil mõned inimesed sellest grupist siin stuudios ja me püüame enda mõtteid ja muljeid ka teile edasi anda. Tere, minu imenjana. Ma olen Kaarli kogudusest ja käisin eelmine aasta leeris. Tere, mina olen Katrin ja olen Viimsi Püha Jaakobi kogudusest. Tere, mina olen hai. Mina olen ka Viimsi Püha kogudusest. Mina olen Signe Jaan Kaarli kogudusest. Ja mina olen meeli, seal on samuti Kaarli kogudusest. Kõigepealt võib-olla räägiksime ehk sellest, et milliseid kokkupuuteid selle, see vendatajate, see kloostriga meil oli, ennem seda, kui me sinna taeva minemis, pühade paiku sattusime. Ja mina olen lausa kolm korda käinud ja nüüd ka kolmandat korda suhelda sees. Talvel siis seal Euroopa noorte kokku, mõtlen millal ta esimest korda käisite, 95. aasta augustiga jaa, ja siis ma olin täiesti juhuslikult. Mina olen sel aastal esimest korda ja minu jaoks oli see täielik muus asi, mida varem kogenud läbi elanud. Peale mõtlen, siis minul on olnud nagu selles mõttes kokkupuuteid palju, et paljud sõbrad on käinud ja kõik on rääkinud ja ja ma olen ise käinud ühel sellel talvisel kokkusaamisel. Aga ma ei olnud nagu kohapeal käinud, et selles mõttes minule see koht ja, ja klooster ise oli täiesti ka uusmaa ja avastamisväärt asi. Minu arust proovisin mõelda selle peale, et millal ma esimest korda võisin kuulda seda sõnade, see, seda ma ei oskagi välja mõelda. Pean seda, et esimene niukene tegelik kokkupuude, mis aastavahetuse kokkutulek? Vist 94 95 aastavahetusel, kui see kokkutulek oli Pariisis. Pärast seda ma olen käinud ka vist kolmel aastavahetuse kokkutulekul ja nüüd oli kolmas kordsest suhelda, sees käia. Sa käisid nagu enne talvisel kokkutulekul, kui sa suvel. Ja ma käisin esimest korda just sellele vastavalt seal kokkutulekul ja siis käisin seal ettevalmistusrühmaga, kes nagu teised vastu võttis, seal Pariisis. Ja ma arvan, et, et nii nagu päris mitmed ilmselt oli just see Pariisi kokku tuleks. Tõmbenumber, võib olla paljudele. Ei, ma tahtsin tegelikult küsida, et kui sa esimest korda sattusid sinuta seeesse kloostrisse, Prantsusmaad, kas vastas sinu ootustele ohtu, teadsid saed mõnda aastat just niimoodi vallanud? Ma ei osanud küll mitte midagi tegelikult endale ette kujutada pärast seda aastavahetuse kokkutulekut milline see elu seal kohapeal välja nägi, ja need esimesed muljed sellest pühapäevast, kui me sinna saabusime olid küll äärmiselt vastuolulised. Ühel hetkel oli soov kindlasti kohe järgmisel päeval tagasi hakata minema ja järgmisele, et mõtlesin, et siin on päris vahva, tegelikult. Võib-olla enne kui me läheme päris nende muljete juurde tunneks huvi veel sellise asja, lasteaed. Nüüd osa käis esimest korda, osa on juba mitu korda käinud, aga et miks me sinna siis üldse läksime niimoodi. Miks siis näiteks teie ikka ja jälle sinna tagasi olete läinud ja näiteks Yana sina kui sa varem nagu suur, kuulake ja vaadake, kuidas sa otsustasid, et sa tahad sinna minna. Ma olen sellest kuulnud, et noh, huvitav või niimoodi. Ja üldiselt mulle meeldib niimoodi minna, et ma ei tea, kuhu ma lähen, see on nagu pea ees vette hüppamine tundmatus kohas. Väldib nagu avastades mulle erinevates situatsioonides. Ja samas kogeda asju, mida ma pole varem kogenud. See on, see ongi üks põhjus, miks ma sinna läksin. Kujutlus oli hoopis teine, mis ma kohapeal kogesin. Noh, umbes täpselt umbes täpselt samasuguste mõtetega ja tunnetega sattusime meiega haiga esimene kord, Seezza, mina mäletan väga täpselt, kuna mina esimene kord seest kuulsin, see oli kolm päeva enne seda, kui me hakkasime välja sõitma. Et me olime tõesti juhuslikud ja. Ma arvan, et meie mõlema elu on seal päris palju muutnud. Augusti lõpus tagasi ja mõtlesime natuke elule järele, läksime. Septembril Blairi. Ma ei ole väga kindel, et kui ma ei oleks ta sees sattunud, et ma oleksin Eestimaal kiriku juurde sattunud. Neid teid meie ei tea, aga ka ma ei ole selles väga kindel. Ja siis me kipume niimoodi koju tagasi, aegajalt võib-olla seda lähema. Vot kui ma esimest korda käisin, siis vot see on nüüd ilus sõna armastuseks. Kuidagi seal sain sellest esimest korda aru enda arvates, mis tähendab Siis ma lähen sinna ikka alla. Noh ma arvan, et see ei ole päris selge, tähendab ma lähen sinna tagasi. Iga kardab natuke selgemaks maa vallale, Ahmastuga tagala selgem appis, realad, minuga oli jälle lugu, nii et tegelikult nagu võimalust minna, ma arvan, oleks oleks leidnud ja kuna ma, mis on noh, mitu aastat varem ikkagi olin teadlik, et käiakse seal ja siis mingil hetkel tekkis täiesti tradsk on ju paljude kui läksid, et et ei, et mina ei taha, et ma ei ole nii, nagu kõik jooksevad, tormasid kohe lähed. Aga aga võib-olla siis müüakse ka murranguks Euroopa noorte kokkutulek, et väga positiivselt nagu ma ei ütleks, et ma nüüd üllatusin, aga nendes palgustest ma olin nagu varem ka teadlik, aga see emotsioon oli väga positiivne. Ja siis ma otsustasin, et kõige õigem on ikka ise nüüd ära vaadata, mis on siis see, mis kõiki teisi sinna tagasi viib ja neil on nii häid mälestusi, igavese tav Ma olen selle peale päris palju mõelnud, et miks mis on see, mis sunnib mind sinna tagasi minema. Aga siiamaani minu jaoks kõige ebameeldivam küsimus, nagu kohtumisel vendadega on alates, et mis see endaga kaasa võtad sellepärast et seda kuidagi õudsalt raske minu arvates seletada ja see üldmulje tekib just nendest pisikestest asjadest ja nendest üksikutest lihtsatest teradest, mida sa sealt tegelikult selle nädala või, või väiksema ajaga, kui sul nagu enda jaoks korjad. Ja mis mind võib-olla seal kõige rohkem võlub, ongi just see lihtsus ja siirus. Võib-olla oleks nüüd natukene õige aeg rääkida ka sellest, mis kohtsade see ja see klooster õieti siis on? Mina kõigepealt sinna minnes teadsin, et see on väike väga väike küla. Prantsusmaal. Ja seal külas on selline vendade kommuun. See oli minu kogu eelinfo asjast ja, ja tõepoolest on see ju üks väga väike koht. Kui mina olen õieti mäletan, kas seal elab üks paarsada inimest, on mitte rohkem, arvan kuigi iseenesest ju seal kohapeal olles territooriumi, kus noored ringi käivad, tegelikult seda küla nagu põhimõtteliselt isegi ei märka, niivõrd väike ta on, eks ole, et see kõik, mis seal lähemal on need suured kirikud ja, ja söögiplatsid ja barakid ja parkimisplatsid see nagu tundub, sellest külast isegi tunduvalt suurem, vist. Jah, territooriumi poolest küll, aga mõnes mõttes on see nagu välja surnud ümbruskond on selline vaikus? Minule just selline mulje, et, et rohkem seal nagu maa kohta, eks ole, et, et et ma ei tea, Prantsusmaal toimub elu nagu rohkem ikka maal, et linnad on nagu mahajäetud. Minul jäi niisugune mulje sellest. Sest et maal on kõik nii ilusad, majad on kõik nii ilus, ilusaks tehtud, me tegime nii palju pilte, maja ei, see idüll on seal siis inimesed hoolitsevad rohkem või ma ei tea, kolivad nagu rohkem maale või minul jäi selline mulje. Minu arust imetlesin seda külaelaniku avatust, et et kui, kui see kommuun on, sealsamas on nii palju rahvast, käib sul akna alt mööda, saavadki oma elutoa aknad ja ja elad sealsamas, istuda, sööd oma lõunasööki, et see on ka selline sisemise avatuse tunnus minu jaoks. Kui külatänaval jalutada, siis ikka külaelanikes vastu tuleb, ütleb alati tere ja kõik ja naeratavad hästi viisakalt. Ma ise üllatusin ka, et kui tahad näiteks mõne maja ees pildistada, siis nad on nii lahked ja naeratavad, ta vist harjunud sellega, mul on niuke tunne. Täitsa aasta ringidega. Mina ausalt öeldes eestlasena ei kujutaks küll ette, et minu maja kõrval, sest et see vahemaa praktiliselt ei ole, oleks aastaringselt iga päev 5000 inimest noort inimest. Ma ei tea, mina kannataks sellega. Külalislahkus on ikka nii palju suur, et tõstavad sul fotoaparaadi üle vara vaja kavatsus roosipõõsaste rassil pildistama. Aga tegelikult vist ongi, et, et kui külastada mõnda maad ja käia ainult pealinnas või mõnes suures linnas, siis see pilt on. Sa saad nähtavasti mingi pildi euroop past aga mitte mingil juhul, ma arvan, selle maa spetsiifikast, et selles mõttes on küll vahva, et et see külaelu on nii hoopis teistsugune, et, et see tegelikult tuleb sellesse kloostrisse nagu ka kaasa. Vaat võib-olla on veel see, mis inimestes küsimusi tekitab, kes ei ole käinud, et noh, et on nagu klooster, et see peab olema midagi väga kinnist ja ja need küla ja järsku 5000 inimest on seal kloostris ja nooredad, mis klooster selline siis nüüd on? Et tegelikult see ongi ju niiviisi, et et vennad, kes elavad nagu kloostris enda juures, küll noori vastu, aga Laretei elamite sellel samal territooriumil ja kus kohas vennad keelavad et tegelikult sellest tavalisest kloostrielust. See, mida vennad elavad, ju noored siiski osa ei võtavad. Tal on oma programm, omad piiblitunnid, omad rühma vestlused ja see, mis, nagu seda kogu elu seal ta sees seda kloostrieluga ühendab, on just needsamad palvused mida kolm korda päeva jooksul peetakse hommikupalvus. Keskpäeva palvuse õhtupalvus. Minu jaoks on veel huvitav selle vennaskonna juures nagu see, et, et ta ei kuulu ühegi konfessiooni juurde, et need rendile vist sadakond seal kloostris ja nad on kõik väga erinevatest kirikutest, kristlikest, kirikutest ja väga erinevatelt maadelt. Ja isegi Mandretelt, see iseloomustab tegelikult ka seda noorte seltskonda, kes siis seal nagu külas käib, et et kui me küsisime nagu venna käest seda, et, et mis maadelt siis siin on noori käinud ja siis vastuseks ta ütles nagu seda, et nii ei saa küsida, et kus ta on käinud, et noh, et äärmisel juhul saab küsida, kust ei ole käinud, siis ta vist leidis ka paar kohta, paar kohta on, aga see on vist ka üks nende eesmärk, et nagu Meelis rääkis, võtsid vastu sõja ajal põgenikke. Tegelikult see tegevus jätkub neil ka. Et ka praegu ju tegelikult sees võetakse vastu täpselt samamoodi ka sõjapõgenikeosadele pakutakse siis pikemaks ajaks varjupaik kasvataja lühemaks ajaks. Aga ma arvan, et üks põhjus, miks võib-olla nii palju noori sinna läheb, ongi just seesama, et et see ei ole ennast sidunud ühegi eksisteeriva sellise kristliku kirikuga väidet, et ta on selline kommuun, oikumeeniline kommuun, kus kõik on nagu teretulnud. Mulle tundub, et see igatsus siiski sellise ka nähtava ühtsuse järgi siiski kristlastena sisemuses olemas. Ja minu arvates see on üks paik, kus seda on võimalik nagu täiesti praktiliselt kogeda, et see asi on võimalik. Jah, ei ole vist sellest siiamaani rääkinud, et see kloostri müüre Isegi suur nii-öelda küla läbiv tee läheb läbi klooster. Samas on sul võimalik olla ka väga privaatselt, kui sa seda nagu ise soovid. Võib-olla me räägiksime natukene sellest, kuidas näeb üks päev välja aare, kes läheb sinna kloostrisse. Nähtavasti võiks alustada palvustest, see on nüüd see, millest kõige rohkem on kuulda ja mis endas nähtavasti ka ühte kõige suuremat jõudu peidab. Mis mulje teil jäi palvustest koha peal? Palvused on kolm korda päevas joigol palvusel on selline mõneminutiline vaikusehetk. Ja selle nädala jooksul, mis sa seal veedad, siis sa jõuad niimoodi samm-sammult nendel vaikusehetkedel edasi vahepeal jälle ringiga tagasi ja seal saab õppida kuulama ja vot nii ongi õppida kuulama vaikust, et see on alailma tala ilmavad enamasti raske mul praegu kõrvus mõneminutiline vaikus. 10 minuti pärast vaatasin. See on peaaegu 10 minutit, nimetati ka? Jah, vot kui esimene kord käisime, siis see tundus kohutavalt pikk paus ja magamatus ei osanud sellega mitte midagi peale hakata. Kõrvasispongestasin, hüüdsin ikka endast parem olla, mingeid suuri mõtteid genereerida, jah. Ka kolmandat korda lähed, siis ta tundubki selline viiv. Tuleb lihtsalt. Ja see on tegelikult kummaline mõelda, et, et see saal, kuhu mahub siis palju sõnal rahvast. No ma arvan, näiteks 5000 inimest mahuks on ikka täitsa kindlalt sisse kommentaare. Ja tõepoolest, seal on ka igal palvusel praktiliselt nii palju rahvast, et siis tõesti see vaikusehetk toimib seal see on tegelikult kõige müstilisema. Et noorrahvas, kes kogu oma emotsioonide ja tunnete tulvaga on tulnud sinna, siis suudab seda vaikust siiski kuulata ja. Kaasa mõelda, no see selline sisseelamine ei ole kerge, tegelikult sa võtad, minult võtab tema ikka kaks pool kuni kuni neli päeva võib-olla aega ka ju selline tavaliselt selleks laupäeva õhtuks, kui on, kui on küünaldega palvus, siis juba tekib selline puhas olemine. Me ei ole maininud seda, et tavaliselt ollakse nende sees siis nädal, pühapäevast pühapäevani. Ja iga päev on praktiliselt üks ja sama päevakava, mõned väikesed muutused siis. Aga üks selline märk see kohta ja mida inimesed vast ka kõige rohkem teavad, on Tysee laulud. Need on ju kindlasti suureks abiks kasele palvusele sisseelamisele. Minu arvates üks asi, mis nüüd palused puudutab, on kahtlemata just see, see laulude osatähtsus. Et Need on sedasorti palvused, kus on väga raske teha midagi valesti. Et kui me läheme kuskile kirikus jumalateenistusele, siis liturgia näeb siiski ette teatavaid ühel hetkel tõustakse püsti, teinekord istutakse. Et siis see, see palvus tegelikult on nagu selline koht, kus on raske midagi valesti teha. See on lihtne ja mõistetav ja jah, ja ja ta ongi nagu rajatud palvele palvele laulus palvele sõnas ja evangeeliumi. Ja huvitav on ka see, et kuigi seal on ju rahvast väga paljudelt maadelt, kes räägivad eri keeltes, siis, Siis alati loetakse evangeeliumi tekste hästi mitmetes keeltes ka ette. Et see oleks kõigile mõistetav. Ja laulud on, on ka sellised, laulud on ehitatud üles sellise ühe ja sama lühikese faasi kanoonilise ana kordamisele. See oli kummaline, teinekord oledki teist kordade sees, kui kahjuks ei suuda seda laulume meenutada, aga tegelikult oled seda laulu nii palju korda seal laulnud, sa oled seda korraldada korraldada. Siis ühel hetkel jõuab kohale niimoodi sadanud, mida sa kõik selle aja plat laulnud. Kahtlemata on palvused üks osa, mis võtab sellenädalast nagu kõige suurema osa. Aga mis siis nüüd veel toimub, ikkagi? Kõik peavad sööma seal loomulikult last. Aga seal on kolm toidukorda hommitte ja ehk siis ka lisaks neli. See neljas on selline sümboolne. Ja hommikul on hästi toitev eestlasele harjumatu. See on siis ka ka sai või, ja šokolaad? Jah jah, paar esimest päeva võtab ikkagi üsna kaua aega, enne kui sa sellega harjunud kolm paksu saiaviil v ütlemata. Huvitav on jah, see toidud on niivõrd lihtsad ja neid seal kohapeal valmistatakse ja ja seda teevad. Need saavad noored, kes on sinna tulnud. Ja üldse kogu minu meelest on, on selle kloostri toimimise üks suur ime just see, et kuidas kõik see mitu 1000 inimest seal kohapeal vastu võetakse, ära talitatakse või? Ja seda teevad needsamad inimesed, kes sinna kohale tulevad, kõik jagatakse kohe, kui sa tuled, siis sind võetakse, eks ole, vastu seal tervitatakse ja, ja näidatakse, kus saab ööbida, siis jagatakse ära, millises rühmas sa oled, et mis need valikuvõimalused seal olid rühmade osas? No need valikumajas ja sealt päris mitu, aga, aga minu arust üks oluline asjus tõesti ongi see, et, et seal ei ole mitte ühtegi palgalist inimest, keegi ei saa oma töö eest tasu ja, ja kõik ikkagi toimima. Saadud tasu. Tasuda Sa seal olla saad? Traditsiooniliselt valikuvõimalused on, eks ole, piiblirühm, töörühm, kes siis hoolitseb selle eest, et et need asjad seal töötaksid, et kõik oleks puhas. Et igaüks saaks toidu kätte. Ja siis on koor rohkem vist ei olegi. Piiblil on veel nagu noortele leeri joonistena stanukutuudist usu Allikondaks, selline üldine sissejuhatus siis Bieberi, see on juba siis senine. Edasi. Kus rühmades teil õnnestus siis nüüd selle sõidu ajal ära käia. Muide, meie moodustasime sellise piiblitöörühma oijah hommikupoole nagu töötasime. Teisel hommikul käisime piiblitunni. Mis tööd te tegite? Lõbustav jagati sellised väikesed ämbrikesed, siis kindad kätte ja siis määrmadi. Käisime mööda sadu territooriumite, umbes nagu Rayasnikul, korjasime maasikad taseme, korjasime konisid ümber kiriku. Minu töö oli natukene teistsugune. Meie töö seisnes selles, et me puhastasime duširuum ja WC-sid. No meile jagati käteharjad, millega kõigepealt pühiti põrandat, teiega testi põrandat ja jäändrikene koristasime neid barakke seestpoolt ja väljastpoolt. Minul oli hea head, mina vahetasin voodilinasid Teil oma piiblitunnist ja rühmatöödest jäi iga hommik peale hommikupalvust ja hommikusöök on siis piiblitund, millele järgneb rühmatöö ja need rühmad siis moodustatakse. Mitte nii, et kõik tuttavad lähevad ühte rühma vaid, vaid just. Ei no väga kaval meetod muuseas nende rühmade moodustamiseks. Vaata kus sa niimoodi, et kõik, kes on jaanuarikuus sündinud, moodustavad ühe rühma ja nii edasi ja fookus on 12 rühma. Minu arvates oli nagu kui ma võrdlen, nagu need eelmised kordades, kuna meie olime seas aasta nagu pool nädalat olime kolmapäevast kuni pühapäevani siis võib-olla see piiblitööde osa jäigi nagu natuke liiga nõrgaks selle tõttu, et nad ühel hommikul veel töötasime. Järgmisel päeval saime piiblitunnist osa, et et see nendest piiblitundidest arvan, et saab parema ülevaate siis, kui nendel on võimalik tõesti kõikidel osaleda. Ja samuti nagu seekord läheks nagu seda rühmatööaega ja aga ma tahaksin rääkida võib-olla ühe eelmise korra näite sellest rühmadest, mis, kui pärast, et see atmosfääri ehk paremini kirjeldab, on see, et kui ma esimest korda olin ta sees 95. aasta suvel siis oli meie rühm koosnes sellistest inimestest, kus oli kaks eestlast. Üks prantsuse poiss, kaks hispaania tüdrukud, kaksid. Ja kui me rühmaga kokku saime, siis selgus, et niisugust keelt ole meie rühmas, et, et mida kõik oskaksid. Ja siis see rühm rühmatöö nagu koosneski peaasjalikult sellest tõlkimisest. Meie rääkisime inglise keeles prantsuse poissi, Kanada poiss oskasid inglise keelt, siis prantslane tõlkis hispaania keelde hispaanlastele ja hispaanlastest tõlkes itaalia keelde itaallastele. Aga, aga see ei tähenda mitte seda, et need meie rühmadega olekski siis ainult seisnenud selles, et me ei rääkinud mitte midagi, ainult tõlkisime vaid vaatamata sellele, et me ei suutnud leida ühtegi ühist keelt. Me saime tegelikult rääkida ka tõsistest ja väga tähtsatest asjadest. Meie jaoks. See on ka minu arvates oleks see positiivne asi seal, et ei ole nagu kuulutatud, et vaata, see töökeel on inglise keel või te see töökeel on saksa keel või prantsuse keel või ükskõik mis muu, teine keel. Et nagu ei ole niisuguseid tingimusi, et kui sa seda keelt ei oska, siis sa ei saa millestki osa võtta. Siis lihtsalt kuidagi 11 toetades on võimalik ka niiviisi sellest tööst osa saada. Nendes väikestes rühmades on just selline avanemisprotsess. Kuidas, kuidas sa saadki kontakti inimesega, kes, kellel on hoopis teistsugused ettekujutused ja ütleme ka religiooniga ja hoopis teistsugune suhe teisest kultuurikeskkonnast. Soni fantastiline. Sest ükskord hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei ole itaalias käinud, kuidas ma ei ole Itaalias käinud, ma olen ju ometigi nii palju itaallasi nii lähedalt näinud. See on jah, ka maailm ikka väga avardub seal. Minule jäi just selline mulje nendest piiblitundidest, et nad ei ole sellised ranged loengud, nii nagu meil siin Eestis kipuvad olema, et et tuleb üks vendadest ja peab selle loengu, väidab pigem nagu arutleb seda kogu selle seltskonnaga, kes seal istub ja ja mõtiskleb ja avab, võib olla täiesti meie jaoks enda arust läbi mõeldud probleemil. Selliseid tahke, mille peale sa nagu ei ole lihtsalt tulnud. Ja paneb sind lihtsalt nende üle mõtlema, mitte et sa pead nüüd omaks võtma tema seisukohad. Ma arvan, et selle kloostri üks mõte ongi see, et et see noorte vastuvõtmine Et noored hakkaksid mõtlema, ükstapuha siis, kas palvusel piiblitunnis, rühmatöös, kedagi ei sunnita ju midagi otsustama või ütleme millelegi ja, või et see protsess toimub igaühe enda sees ja, ja, ja igati soodustatakse just seda, et sa et sa mõtleksid oma elu ja oma suhetele jumalaga ja teiste inimestega ja. Mulle jäi selline mulje. Minu jaoks on kristlaste selline üleüldine probleemsed on teooria, on praktika ja kõik me teame mingisuguseid asju väga hästi, kuidas ei tohi ligimesele teha seda, mida me ise ei taha ja ja kõiki neid armastuse käske ja, ja me ei suuda nagu rakendada kate sees, nagu minu jaoks ei olegi seda teooria praktika, vahetad ta ongi üks elu, ühes on see meie elu siin ja praegu. Mida ma elama niimoodi kõik koos, ükskõik kust me pärit oleme. Ja siis tuleb sa siia kaasa võtta. See on seesama asi. Ka vend, küsime, nagu me lahkume sealt kaasa võtame. Võtame, eks ära oskuse elada siin ja praegu. Ma arvan, nii. Üks rühmatöö jäi meil mainimata muide rühmade siis aga üks rühmavõimalust, seal on olemas selline grupp nagu vaikusegrupp. Kas keegi teist on olnud kunagi vaikusegrupis? Ei ole? Ei ole ka võimalust olla seal aga lihtsalt seda selgitada, mees vaikusegrupp on, siis on selline võimalus, kus sama nädal, mis muidu ta sees väidetakse, peidetakse täielikus vaikuses, kus ollakse küll ühistel palvustel, kuid muidu elatakse eraldi sellest suurest noorte hulgast kus on siis hommikul ikkagi piiblitund ja pärast seda siis lihtsalt aeg vaikselt elu üle järele mõelda ja, ja nendest avastustest siis mõne venna või või seal lähedal oleva Püha Andrease, õdede ordu õega siis sellest rääkida. Ta on selline vaikuse vaikuse eelistate jaoks on seal kohe selline eraldi territoorium, mida kutsutakse vaikus, aiaks ja välised kõrged luuda rohunõlvad ja väike tiik. Et kas sa siis võib tõesti niimoodi selle kommuuni melu eest üksindusse tõmbuda. Ma täitsa mõistan seda, et, et kõik inimesed ei suudagi selle mäluga seal kohaneda. See on ikkagi selline, noh, ma vaatan seda esimest muljet, sinu kloostrisse läksime, mõtlesin ka müür, eks ole. Hipilaager selline täielik. Et jah, et siis on ka see teine pool. Ja tegelikult me räägime siin tööd noortest inimestest, aga klooster võtab vastu jõuga tegelikult kõiki, kes soovivad alates lastest, kellel on omad piiblitunnid ja omad ettevõtmised kuni päris päris päris vanade inimesteni välja, kellele on ka oma territoorium olemas, kus nad siis. Ööbivad ja kus neil on omad piiblitunnid aga kogu see seltskond siis, kas sa oled siis selles noortepooles muidu või oled sa perega või saab siis kokku, on teil palvustel, see on see ühendav osa võib-olla mainida veel ära ka seda, et, et kuigi need päevad on üsna sarnased, siis osadel päevadel on ju ka midagi sellist, mis teistest erineb. Nojah, et see reedene päev nagu on alati Kristuse ristilöömise mälestuspäev, kus kus pärast õhtupalvust Suur risk, mis kirikus seisab, tuuakse sinna kiriku keskele ja selle risti ümber võib siis veel peale õhtupalvust oma isiklikke palveid paluda. Ja samuti laupäeva õhtune jumalateenistus või palvus nagu ülestõusmispühade ootuses ootusest kantud, see on see niinimetatud küünaldega Palvas, kus valvuse jooksul on kõikidele kirikulistele jagatud küünlad ja siis sealt tuld. Edasi antakse selle märgiks, et evangeelium võidab pimeduse. Ja neljapäeviti on kaheks huvitav üritus. Neljapäeviti on tavaliselt foorum, see on siis see üritus, kui kui me rääkisime juba pikalt sellest ette sees tuleb kokku väga paljude erinevate rahvaste esindajaid siis on neljapäeva pärastlõunal foorumi nimel kokkusaamine, kus need erinevad rahvad saavad näidata, milline on elu nende kodumaal, rääkida sellest elust ja olust. Tavaliselt ilmestab seda siis kas mõni rahvalaul või mõni rahvatants. Ja see on suhteliselt eksootiline. Seekord me nägime Indiat Mehhiko. Pootsid Aafrika ka Aafrika tahaks küsida sellist asja, et mis oli teie jaoks sähvatus sellel korral mis nagu väga pikaks ajaks kuhugi tallele jääb? Fantastiline oli seekord sahvatanud õndsa, tõesti suur rahudoli? Siiamaani kestab võib-olla see kõlab Glentsakaltana ka mulle tundub, et see sähvatus oli lihtne, see kõlab nii, et on siiski võimalik. Tähendab siis seda, et me midagi väga tahame. Ma usaldama selle jumala kätte. Siis on see siiski võimalik. Ma arvan, et et mulle pole veel jõudnudki midagi sähvatuda, sest et sellest reisist nii vähe aega möödas, et et küll jõuab. Hiljem hakkad mõtlema, et, et mis siis oli see, mis. Meeldejäävaks sellesse tegi ja mille pärast järgmine kord tagasi minna. Mul tuli praegu meelde selline hetk ühelt valvsalt, mis pani mind küll väga tükiks ajaks mõtlema. Seal kloostris oli seekord. Ka üks rühm puuetega inimesi ja. Puutusin nendega nagu päris mitmel korral kokku. Ja just ühel palvusel olles ise Mõtisklevad oma probleemide üle ja leidnud, kui raske on elu ja ja mis kõik veel ja, ja kui ma siis nägin ühte Ühte neist noortest minemata ühe venna juurde ja seda Pilku tema silmis, kuidas ta siis tagasi tulles laulis kaasa ühte palvuse laulu, siis mulle midagi lisada. Piisab nii vähesest, kui sa oskad seda näha. Nagu ma juba ütlesin, minu jaoks on alati ka see kogu mulje või või see, et miks, miks sinna tagasi minna või mida sealt oodata seotud just nendest pisikestest asjadest, mis selle nädala jooksul toimuvad. Aga. Kõige rohkem köidab või see mida sealt nagu õppida või vaadata on, on just nimelt see avatuse siirus oskus näha teist inimest. No seda võib-olla tõesti ei näe, nii, vesi seal õhtul seal hoiak juures on ja kas see on suur melu, aga mida sa võid tunnetada just siis, kui sa, kui sa kohtud nende vendadega ja räägib nendega, kus keerulistele küsimustele lihtsad vastused. Tuli meelde praegu üks meie rühma tüdruk nimetas seda kohta sanatooriumid. Ja tegelikult seal väga täpne kirjeldus sellele, et me oleme harjunud, sanatoorium on sellise füüsilise vormi hoidmiseks ja parandamiseks siis tegelikult tõepoolest. See koht on vaimse tervise sanatoorium. Kui kellelgil tekkis huvide see kloostri ja seal toimuva vastu siis saab informatsiooni Eesti Evangeelse luterliku kiriku naastude keskusest telefonil kuus kolm üks neli neli viis neli. Sellega luterlik tund tänaseks lõpetab stuudios olid. Signe Aus ja Meelis Holsting ja luterlik tund ootab teie arvamusi ja ettepanekuid meie saadete kohta igal tööpäeval telefonil kuus kolm üks neli kolm 11. Kohtumiseni.