Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, mina olen Signe Aus. Järgneva tunni jooksul pakume teile kuulata lugu Püha Franciscuse Ast. See issanda kerjus jumala narr, nagu ta end ise nimetab, on nagu helegeer teisest maailmast ikka kütkestanud inimkonda. Ajalugu ja legendid on põhiminutast omapärase ideaalkuju. Teda tuntakse inimeste ja loomade, lindude ja lillede vennana jutlustaja ja rahutoojana. Teda imetletakse päikeselaulule toojana, kiskjate taltsutajana ja haigete tervendajana. Püha Franciscus sündis 1128. aastal assiisiline eakeses Umbria maakonnas Itaalias rikka riidekaupmehe pojana. Tema ema oli nähtavasti aadlisoost pärit arvatavasti prantslanna. Laps ristiti Jomanniks eesti keeli Johannes eks sellele nimele, lisas isa Francisco väike prantslane. Sellega harjusid kõik jäigi viimaks poja ainsaks nimeks. Pois kasvas ema õrnal hoonel, kes avaldas temasse kaugelt suuremat mõju kui äriliselt ja kasupüüdlikult meelestatud isa emalt päristaga oma õrna kehaehituse. Küll nad iseloomujooned. Meil oli küllalt varandust, et võimaldada peale muretut ja lõbusat põlve. Seda võimalust kasutas noor Franciscus vägagi ohtralt. Noormees unistas Ajast, mil ta rüütlina võib minna laia maailma suurte tegude jahile. Oleks siiski ekslik arvata, et Franciscus oma nooruse lõbusaid päevil elas ainult rõõmudele ja pidutsemisele. Paratamatult tulid kui ka kokku puutuda teda ümbritsev argipäevaeluga tutvuda ümbruskonna häda ja puudusega mistõttu mõnigi tõsisem küsimus ja mõte ta südamesse pidi pääsema. Ta nägi enda ümber ahneid, rikkaid ja neid Karetsevaid vaeseid. Ja tundis, et raha on siin maailmas suure ülekohtu ja viletsuse põhjustajaks. Ta nägi iga päev Palais kerjuseid, kes anusid toetust ja abi. Ta oli küll helde ja vastutulelik, kõigile abi otsijaile ei lugenud iial raha, mis ta kulutas vaeste aitamiseks. Nõnda kui ta ei teadnud ka kunagi, kui palju kulutas ta oma isiklikeks otstarbeks. Talle meeldis olla heategija. Ta armastas teiste kiitust ja tänu. Franciscus oli alles kuueteistkümneaastane, kui assiivse saabusid rahutud ja rasked ajad. Sõjakäigul naaberlinna Perugia vastu langes Franciscus pikaajalisse vangistusse. Ometi ei kaotanud ta kunagi oma tavalist rõõmsat meelt ning aitas teistegi elu rõõmsamaks muuta. Vangist vabanedes sai tema eesmärgiks astuda aadliseisusesse. Ja unistus oli juba üsna käeulatuses, kui. Olles umbes 23 taastane haigestus Franciscus raskesti kõrge palaviku ja piinava valu käes tundis ta surma lähedust. Kõik, mis teda seni oli veedelnud, kaotas oma võlu. Ta pidi läbi elama kannatusi, millest tal ennem ei olnud aimugi. Siiski ei saanud surm tast võitu. Ta paranes, kui nüüd vaatas ta elule tõsisema pilguga. Kuigi ta püüdis, ei suutnud ta enam leida nooruse ülemeelikud rõõmutunne. Temas kasvas unenägude ja ilmutuste mõjul igatsus pühendada oma elu jumalale. 1206. aastal loobuskid oma endisest elust loobus kõigest omamaisest pärast positsioonist, perekonnast, et otsida elutõde alanduses ja palves. Otsustava ilmutuse sai ta säält tomiinu kabelis risti löödud kuju ees seistes. Franciscus, kas sa ei näe, et minu maja on lagunemas? Mine ja paranda seda. Tööd alustas ta sealsamas, võttes oma hooleks lagunema kabeli parandamisel. Kaks aastat hiljem kuulis Franciscus ühel jumalateenistusel Kristuse sõnu apostlitele. Ärge hankige kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele toona teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua sest tööline on oma rooga väärt. Seda Kristuse käsku täitis Franciscus sõna-sõnalt heite säras maalid saua ja kerjuse pauna ning vöötades end köigikuga. Ta tahtis järgida Kristust täielikus aposterlikus vaesuses. Peagi oli Franciscuse 11 jüngrit neis Kristuse eeskujul kahekaupa jutlustama ja haigeid teenima. Saates nõudis ta neilt kolme tõotust sõnakuulmist, kasinust ja vaesust. Franciscuse ordule olid väga ranged reeglid. Ära müüa oma vara. Kanda tohtis ainult tuunikat vööd ja pükse. Otsida võis vaid kõige alamaid ameteid ja nimetada end lähemateks vendadeks. Kerjata võis vaid häda korral ja issanda teenimist ei tohtinud kerjates häbeneda. Franciscuse ja tema vendadel ei tohtinud olla mitte mingisugust vara isegi mitte kindlat asupaika. Väliselt vaheseina rändasid nad ühest paigast teise, et kerjata, halastust ja armastust. Kannatusi, mida sel teel oli palju. Tuli kannatada rõõmuga. Nad olid vaesed, kuid vaesus ei rõhunud neid, sest nad olid valinud selle vabatahtlikult. See oli püha vaesus, mis sidus neid Kristusega. Oma kaaslastega läks ta Rooma paavsti jutule saada toetust oma ordureeglitele. Nendes sisalduv karmus aga kohutas paavsti. Ta ei pidanud nende täitmist võimalikuks. Kuid Franciscuse kõikumatu usu ja unenäo mõjul, millest paavst nägi, kuidas kiriku päästab üks paga mees oma õlgade abiga andis ta neile oma õnnistuse. Nüüd võis Franciscus jutlustada igal pool. Alles 1223. aastal kinnitas Paavst Honaarius kolmas ordu korra küll pisut muudetud kujul. Frantsiskusel tuli läbi elada suuri kannatusi kuid alati oli tema südames rõõm, mis jäi puhtaks ja siiraks. Legend haarsed on lood, mis räägivad, kuidas loomad ja linnud usaldasid teda. Ta nägi kogu loodusloo ja armastust ja nimetas kogu loodut oma vennaks ja õeks, mille kaudu tunnetada jumalat. 1224. aastal eraldus Franciscus koos väheste vendadega lavernja mäe metsadesse et 40 päeva taastudes süveneda Kristuse kannatuse vaatlusesse. Pärimuse kohaselt olevat talle siis ilmunud kristus ise oma taevarikkus säras ja armastusest tema vastu olevat Franciscuse kätele, jalgadele ning paremale küljele ilmunud risti löödud haavaarmid. Need jäid talle kuni surmani. Ent kurnav eluviise Range paastumine olid Franciscuse õrnakehad tervisemurdnud ja rasked haigused vaevasid teda. Nii suri ta kolmandal oktoobril 1226. aastal võrdlemisi noorelt, 45 aastasena. Veel surmatunnil laulistama Päikeselaulu keset suurimat füüsilist kannatust kiitis ja tänas ta jumalat kõige eest. Ka selle viimase kannatuse. Ka surma eest. Maailmas on elanud vähe õnnelikke inimesi. Ent üks neist on Assisi, Franciscus. Ülikõikvõimas issand. Sina oled väärt saama kiitust ja ülistust. Au ja igat õnnistust. Sinule üksi kõige kõrgem kuuluvad need. Ja keegi pole väärt sind nimetama. Keedetud ole sina, mu issand kõigi oma loomenditega eriti õilsa päikesega, meie vennaga kes meile valgust andes uuendab päeva kui ilus ja särav ta on. Oma võimsa säraga peegeldab ta meelas hindu kõige kõrgem. Keedetud ole sina, muisson õe kuu ja tähtede kaudu. Taevalaotuses oled sa nad paigutanud, kui ilusad, säravad kalliskivid. Me oleme teel. Juba kaks aastat on kestnud Franciscuse haigus. Peaagu pime. Tal on pidevalt seesmised, vaevad ja valud. Kristuse haavarnitama jalgadel, kätel ja rindkerel põhjustavat lakkamatuid, ihulisi kannatusi. Hiljuti lisandus veel ka veetõbi. Arsti arvamisi märgi ei elada enam kaua. Üks soov on vend Franciscuse veel. Ta tahab surra seal, kus algas tema uus elu ja möödunud tema loodud ordu kaunid kevadpäevad. Sellele ei saanud vastu panna ja nii ime olemegi teel. Kui Püha Franciscus kandis veel Ilmlik korjet ehkki ta oli juba maailma hüljanud ja sügavast patukahetsusest range askeedina Ümber liikus nii, et mitmedd teda ogaraks, mina sõidan Harriks, pilkasid hakkasin mina, Bernardo, kes ma linna suurt sugusemad rikkamaid isandaid olin kõigest tõsidusest järele mõtlema selles sügava maailmapõlguse üle Franciscuse juures imest, sellest ta suurt kannatlikkust teotuste suhtes. Seepärast kutsusin ta enese juurde õhtusöögile öömajale. Otsustades teda kõigest tähele panna, lasin talle seada voodi omaenesekambrisse, aga Franciscus varjamaks oma vabadust, heitis kambrisse tulles oma voodisse ja tegi end magavaks. Kaminaalsetusin magama ma ja hakkasin kangesti norskama, nagu sügaval mõnes. Siis Püha Franciscus tõusis ja asus palvetama. Igapidi mind katsuvad hoida meelevallas need kes mind armastavad, selles maailmas. Aga on teisiti sinu armastusega. Mis on suurem nende omaste sina hoiad mind vabana. Et ma ei unustaks neid, nad ei vihka iialgi, jäta mind üksinda. Aga päev möödub päeva järgi ja sind ei ole näha. Kui ma ei kutsuks palgas Kui ma hoiaksin südames sinu armastus minu vastu ometi ootab minu armastust. Alati püüan hoida puhta oma keha teades, et sinu elus puudutus on kõigile mu liikmeil. Alake püüan hoida kõik ebatõed eemal oma mõtteist teades, et sina, Sa oled see tõde, mis on süüdanud mõistuse valguse mu sees. Alati püüan kihutada välja kõik pahed oma südamest ja hoida õitsemas oma armastust. Teades, et sinul on iste mu südames ise, jumala altaril. Ja mu taotluseks olla oma tegudes ilmutada sind teades, et see on sinu. Räägi. Mis annab mulle jõu tegutsemiseks. Täidan oma südamesõnu vaikimisega ja talumisega. Seisan vagaselt ja ootan kannatlikult, otsekui öö tähistel valvel. Pea madalana kaldunalt. Hommik tuleb kindlasti. Pimedus lahtub ja sinu hääl voolab alla kuldsete ojadena, murdes läbi taevast. Siis sinu sõnad tõusevad lendu lauludes igast mu linnupesast. Ja sinu viisid puhkevad õitaks kõigis mu laane saludes. Nõnda püsis ta hommikuni. Kui ma nägin, siis tema püha ja vaga tegevust ja hardasti tähele panin ta sõnu liigutas püha vaim mind oma elu muutma. Ja ma ütlesin end. Franciscus. Ma olen südames kindlasti otsustanud maha jätta maailma ja sinu järel käia kõiges, mida sa mind käsid. Ja tema vastas. Issand, Bernardo, see, mis te ütlete, on nii suur ja imeline ettevõtte et meil tuleb issandale Jeesuselt Kristuselt nõu küsida. Seepeale Me püsime palves kolmanda tunnini. Issand. Tee mind sinu tööriistaks. Et ma armastaksin seal, kus mind vihatakse andestaks on seal, kus mind solvatakse. Ühendaks on seal, kus tülis ollakse. Lootust arataksin, kus meeleheitvaeva valgust süütaksin, kus pimedus valitseb. Sõõmu külmakasin, kus mure elab. Issand. Lase mind otsida. Mitte ninud lohutataks Vaidet, mina lohutaksin. Mitte et mind mõistetaks, Vaidet, mina mõistaksin. Mitte et mind armastataks lainet, mina armastaks. Sest see, kes ennast annab see võtab vastu. See, kes ennast salgab, see leiab. Kes andestab, sellele antakse andeks. Ja kes sureb? See ärkab igavesele elule. Siis võttis Franciscost piibli tegi ristimärgi, jalas selle meie issanda Jeesuse Kristuse nimel kolm korda. Tahad sa saada täiuslikuks siis mine ja müü ära kõik, mis sul on ja jaga vaestele. Siis peab sul olema varandus taevas ja tule ja käi minu järgi. Ärge võtke midagi tee peale. Ei kepi ega pauna ei leiba ega raha ega kahte kuuga. Kui keegi minu järel tahab käia Salaku iseennast ära ja võtku oma rist enda peale käigu minu järel. Seda kuuldes läksin majja, müüsin kõik, mis mul oli. Sest ma olin väga rikas ja jagasin kõik vaestele lesknaistele ning orbudele. Kas oled vaadanud kord sinitaevastesse teed minnes keset ilma üksinda? See süveneda, saad mu südamesse ja jagada oma tundeid minuga. On sügav, kohutavad ilu, selged taevad. Kes vaikselt neid on suutnud vaadata, on ära võitnud kõik maailmavaevad. Nii õnne ligiduses elab Jaan sõpra mõistatades, tundnud läbi silmi ja palges näinud varjud. Ilmed, vaod. Tee lille leinanud ja mõttes loonud ilmie õnnistanud Enn. Et ära kaod. On sulle kõnelenud üks lõpmatuse jumal, kord selge sõnul elu suurem tund maganud ja õnne püüdma rumal. Ja kõigest heast ja ilusast näinud und. Täna võttis Franciscuse haigus halvema pöörde ja me oleme sunnitud mõnda aega peatuma. Häda on selles, et toit on otsa lõppenud. Jõega Vedki kauaks jätku. Kuid vaesusega oleme harjunud. Franciscus on alati taotlenud kõigis asjus võimalikku kohandamist Kristusega, kes evangeeliumi järele läkitas oma jüngreid kahekaupa kõigisse linnadesse ja olevitesse, kuhu ta ise pidi minema. Ta saatis ka Franciscus, kui ta Kristuse eeskujul endale kahteteistkümmet kaaslast oli, kogunud nad kahekaupa maailma laiali jumalasõna kuulutama. Ja andmaks neile õige sõnakuulelikkuse eeskuju, hakkas ta ka ise rändama, võttes mind enesele kaaslaseks. Tulin välja esimese valguskuma vankril ning jätkasin oma teekonda läbi maailma kõnnumaade jättes oma jälje nii mitmessegi tähele kui planeedile. Kaugeim retk just ongi see, mis jõuab lähemale sulle endale. Ja keerulisem on see harjutus, mis juhib viisi äärmise lihtsuseni. Rändur peab koputama igale võõrale uksele et jõuda oma ukseni ja tuleb matkata läbi kõik välised maailmad, et jõuda viimaks sisima altarile. Enne kui sulgesin naad ja ütlase see sa oled. Pärimine ja hüüd oi kus sulavad 1000 jõe pisarais ja nad ujutavad maailma üle veendumuse tulvaga. MINA OLEN. Kui me ühel päeval üsna nälginult jõudsime ühte külasse läksime ordureegli järele leiba kerjama. Jumala armu nimel. Mõne aja pärast koguneb rohkesti suuri ja häid tükke, mis terve leiva küljest olid lõigatud. Pärastama kerjamis käiku tulime kokku söömiseks. Väljaspoole külaliste kohtaks oli kena Allik. Aga kuna Franciscus oli välimuselt vähe silmapaistev, pidasid elanikud teda vaid viletsaks kerjuseks. Ainult mõningaid kuivaliva tükikesi raasukesi. Kui need Franciscus nägi, et minu leivapalud kased olid hoopis suuremad ja ilusamad, demoonist sai ta üpris rõõmsaks ütles. Oh vemp, Bernardo. Me ei ole nii suurt varandust väärt. Isa. Kuidas võib varandusest rääkida siin, kus on säärane vaesuse puudus kõigist asjust, mida me vajaksime? See, mis siin on on meile valmistatud jumala heldusest nagu seda selgesti näitavat kerjamisest saadud leib lauana kivi, mis nii ilus ja allik, mis selge. Sellepärast taha, et palume jumalat, et ta seda püha vaesust, mille valitsejaks jumal ise on. Meid laseks kõigest südamest kalliks pidada. See on mu palve sulle, mu isand. Löö. Löö viletsuse juure pihkama, südames. Anna mulle jõudu kergelt kanda rõõme ja muresid. Anna mulle jõudu teha, mu armastus viljakaks teenimises. Anna mulle jõudu, et ma iial ei salgaks vaeseedeega, painutaks põlvi, jultunud võimu ees. Annab mulle jõudu tõsta veel kõrgele üle igapäevase tühja-tähja. Ja anna mulle jõudu alistada minus jõud sinu tahtele armastuse läbi. Vaesus see on nii kallis ja jumalik, Aare. Et meie ei ole väärt sadama kõlvatuid Sanumais hävima. See on taevalik hüve mille läbi kõik maised asjad meile paistavad, tühised ja kaduvad mille kaudu iga surve kaob hingest. Nii et ta vabalt võib ühineda. Igavese jumalaga. Keedetud ole sina, mu issand meie venna tuule kaudu ja õhu, pilvede ja ilma kaudu olgu see selge või sünge. Millega sa edendad kõige kasvamist, mis sa oled loonud. Keedetud ole sina, mu issand meie õeallika kaudu, kes kasulikku vett meile annab. Malbe äärtuslik ja kasin. Kiidetud ole sina, mu issand meie vennad, tule kaudu. Millega sa ööd valgustad ja mis on nii ilus? Kodukas. Vägev ja võimas. Keedetud ole sina, mu issand meie õe ja emamaa kaudu, kes meid toidab ja kannab ja mõnesuguseid vilju meile annab. Linnad demoarmsad õekesed. Olete suur tänu võlgu jumalale teie loojale ja peate ikka ja igas kohas temale kiitust laulma. Sest ta on teile andnud vabaduse lennata Ta igale poole. Ka on ta teel andnud kahe ja kolmekordse riietuse. Eriti tänulikud peate temale aga olema õhu elemendi eest, mis teie jaoks on määratud. Ei külva ega lõika. Kuid jumal toidab teid. Ta annab teile jõegi allikad, kust saate juua Lähed ning korruteile varju paiguks. Kõrged puud teele ehitamaks, sinna oma pesi. Teie looja peab teid küll väga armastama, ta teeb teile nii palju head. Hoidke mu õekesed tänamatuse patu eest. Ja püüdke alati jumalat kiita. See toob meelde mule ühe juhtumuse aastaid tagasi. Ükskord jutus rännakul olles ja täis hindu edasi sammudes tõstis Püha Franciscus korraga silmad ja nägime unesid puid ääres millede otsas oli päris arutu hulk linde. Ta imestas väga selle üle ja otsustas neile jutlustada. Ja astudes hakkas ta jutlust pidama oma õdedele, lindudele, kes maas olid aga kohe ka need, kes puuokstel istusid, tulita juure ja kõik üheskoos seisid vagusi, kuni püha Franciscus oli lõpetanud oma jutluse. Seejärel hakkasid kõik need linnud nokki avama, kaelu sirutama, tiibu laotama ja aupaklikult päid maani kummardama. Nõnda oma liigutustega lauludega osutades, kui suurt rõõmupüha isa sõnad neile valmistasid. Ei maks tegid Püha Franciscus ristimärgi nende üle ja andis neile loa ära lennata. Siis tõusid kõik linnukesed õhku lauldes imeilusasti jagunesid ristimärgi järele neljaks osaks. Üks lendas ida poole, teine lääne poole, kolmas lõuna poole, neljas põhja pool poole. Kaugenedes imeilusasti lauldes nagu kandes sõnumit Kristusest kogu maailma mööda laiali. Francisco seal oli terve öö kestev verejooks. Arvasin, et ta sureb. Õnneks siiski ta seisund paranes pisut. Kaudu, kes andeks annavad armastusest sinu vastu? Ja kannatlikult taluvad haigust. Ja raskuse. Õndsad on need, kes ootavad Miks nii hea inimene peaks surema? Miks ta ei võiks ennast aidata, nagu ta mitmeid kordi on teisi aidanud? Juhtus, et ükskord vennad, ühes hospidalis võetasid pidalitõbiseid ja haigeid. Oli üks pidalitõbine, kes oli nii kärsitu, väljakannatamatu ja tõrges, et suurele kannatlikkusele vaatamata viimaks kedagi ei leidunud. Kes oleks võinud või tahtnud teda põetada? Vendade teate peale tuli püha Franciscus selle hukka läinud pidalitõbise juure. Ning mõistes, et kurivaim oli tema sees, otsustas teda ise põetada. Nii-öelda enda juures mu jumal üsna enese ligi. Tahan kohata sind, kui kõnnin otsima venda. Ja leides viivukski sind, tahan näha igat mu venda. Sinu juures. Suur jumal. Üsna Suhhinguse ligi. Aga pidalitõbine tahtis, et Püha Franciscus peseks teda sest ta oma haisu tõttu iseendale vastikuks oli muutunud. Seejärel riietas Franciscus haige lahti ja hakkas teda omade kätega pesema veega, kuhu oli pandud palju häälõhnalisi rohtusid. Üksainus samm pimedusest valgusesse on astu. Miks nii raske astuda see pimedus? Sünguse ja kibeduse värvi, kurjuse ja ahastuse värvida? Selle sisse uppuda ja kaduda võib ära olematuks saada muremaal. Ennast siruta ja valgusesse astub üksainus sammun, lastu elu paremale poolele. Mine südamega headusele vastu ja sa lähed armastuse poole. Ja jumala imeteo läbi kust Franciscus teda puudutas, oma pühade kätega kodus pidalitõbi ja nähtavale tuli täiesti terveks saanud ihu. Aga kui pidalitõbine nägi end haigusest paranevat tuli talle suur kahetsus oma pattude pärast. Ja ta hakkas kibedasti nutma. Nõnda sündis, et samal ajal kui ta keha puhastusveega pesemisega saidahing sisemiselt puhtaks kahetsuse ja pisarate läbi Oleme jõudnud Assisi. Franciscus elab veel, kuid ta on väga nõrk. Et rada mu ees on pandud kinni Teema on kulutatud rääk tulnud pelgu minna vaikivasse taandumusse. Aga ma leian Et sinu tahe ei tunne mingit lõppu minus. Ja kui vanad sõnad surevad keelelt. Uued viisid puhkevad südamest. Algus vanad jäljed on läinud, kaalse. Saab ilmsiks uusmaa. Oma imedega. Võimas hääl, issand. Sina oled väärt saama kiitust ja ülistust. Au ja igat õnnistust. Sibula üksi kõige kõrgem kuuluvad need ja keegi pole väärt sind nimetama. Kiidetud ole sina, mu issand kõigi oma loomenditega. Õilsa päikesega meie vennaga kes valgust andas, uuendab päeva. Ja särav ta on. Oma võimsa säraga peegeldab ta meelas hinda kõige kõrgem. Kihlatud ole sina, mu issand õe kuu ja tähtede kaudu. Taevalaotus tuses sa oled, sa oled paigutanud, kui ilusad, säravad kalliskivid. Sa ei peaks nii rõõmus olema. Inimesed juba imestavad, kuuldes siit sinu juurest nii palju rõõmsaid helisid. Rahumusuda. Olgu lahkumisaeg magus. Ärgu Valguta surfay täielikus. Armastus sulakum lähestusteks ja valvu laulataks. Lõpekul lend läbi taeva tiibade kokkupanekuks pesa kohal. Olgu su käte viimane puudutus leebe nagu õis. Seisa paigale viivuks. Oi ilus lõpp. Ja ütle oma viimsed sõnad. Vaikides. Kummardu su ees ja hoian kõrgel lampi. Valgustada sulle su teed. Kiidetud ole sina, mu issand meie venna ihuliku surma kaudu millest keegi elavaist ei või pääseda. Häda neile, kes surevad surmapattudes. Õndsat need, kes alistuvad sinu pühale tahtele. Sest teine surm ei tabaneid kunagi. Kiitus. Ja tänu. Ja au mu issandale. Teenige teda alanduses. Meelega. Te kuulsite lugu Püha Franciscuse elust. Lugesid Meelis Holsting ja Riho Kinks saar. See oli luterliku tunni saade. Mina olen signäosk. Ta saab Nil. Ta. Eesti luterlik tund.