Tere kuulama helid meis ja meie ümber on alanud ja stuudios on tänagi muusikaterapeut, Alice Pehk tervist ja Tiina Vilu. Hääd kuulamist. On ütlemata kiire aeg. Maikuu ja minule tundub, et ümberringi on inimesed üleni mattunud töösse sügavale sisse või on töö nad täitsa enese sisse võtnud, nii, ja teistpidi on ümberringi kiirustajaid, kes vastu vastavad küsimusele, kuidas läheb, et ah nii kiire on, et ei jõuagi häält. Tänases saates püüame meie aega maha võtta ja püüame Me võtta aega maha muusikaavil. See muusika, mida me hetk tagasi kuulasime, on ühelt heliplaadilt, mis ongi mõeldud justkui selleks, et lõdvestuda ja ja rahustada. Alismission. Selle plaadi pealt võib lugeda, et see on kõige lõdvestavam klaverimuusika album maailmas. See tegi sinodi muusikaterapeudi neile kuidagi eriti lustlikuks. See sati hüpnopeedia on ju selline kirgas ja kaunis. Küll see on tõesti väga kaunis lugu. Aga kui nüüd rääkida sellest, et kui inimene tõesti läheb näiteks plaadipoodi ja, ja tal on plaanis osta sellist muusikat, mis aitaks tal lõdvestuda siis võib-olla nii mõnelegi inimesele üllatuseks pean ma ütlema seda. Vähemalt teadusuuringud väidavad, et klaverimuusika ei sobi lõdvestumise jaoks, et selles muusikas öeldi siis klaverit ämbris on midagi niisugust, mis, mis nagu objektiivselt enamusele inimestest mõjub stimuleeri, mis mitte, et ma ei tahaks öelda, et inimesed ei peaks klaverimuusikat kuulama absoluutselt mitte seda väga imelisi imelisi klaveripalasid on olemas, nii nagu ka kõike muud muusikat, aga kui me seame eesmärgiks relaxatsiooni siis klaver ei oleks kõige parem valik. Midagi ei ole teha, eks need inimesed, kes tahavad võlla kiiresti rikastuda või mine tea, mis nende eesmärgid on siis sageli need plaadiümbrised või vähemalt see, mis plaadiümbrisel kirjas ei vasta kahjuks sisule. No meil siin laua peal on lisaks sellele maailma rahustavamatele klaveripalade plaadile veel paar tükki, kuidas neid iseloomustada, mille pealkirjad lubavad nagu ka teatavat lõdvestumist või, või rahu. Ja siin on üks plaat, mille nimi on siis eesti keeles, võiks kõlada uus laktatsiooni, maailm sellele plaadile, kui need otsa vaadata, siis tegelikult leiab siit, et mõned sellised nimed, kelle teoseid siis muusikateraapiaringkondades meeleldi kasvatatakse lõdvestumise ja üks nagu meid, kuurool ja teri jõudwild. Samas jällegi, kui neid lugusid kuulata, siin on 12 erinevat muusikapala, nad on tõesti suhteliselt erinevad, et on kasutatud erinevaid instrumente ja, ja nad on erineva iseloomuga. Ja ma kujutan ette, et ühele inimesele, nüüd isegi kõik need teosed vast ei, ei olegi päris meeltmööda, aga samas jälle on siin nii palju neid erinevaid, et ma kujutan ette, et selle plaadi pealt endale ikkagi üht-teist võiks täitsa leida ka lõdvestumise jaoks, miks mitte? Kui me nüüd läheme ikkagi poodi ja võtame sellesama New World in läks sätion plaadi lähen koju ja otsast lõpuni, kuulan ta ära suure sooviga, et võtaks aja maha ja hingaks sügavalt sisse ja sügavalt välja ja mõtleks siis, mis on tähtis ja mis ei ole tähtis, et millist mõju see muusika võiks mulle siis avaldada. Ma küll soovitaksin vältida sellist sellist krampliku nii-öelda iga hinna eest lõõgastumist. Tõesti, ostsin plaadi, kus on kirjas, et see mind lõdvestab ja rahustab ja tuleb hea uni ja ma ei tea, ainevahetus läheb korda ja vererõhk langeb ja mis iganes, mida, mida paljuski lubatakse selliste plaatide peal. Ja siis ma ka seda plaati kuulama ja siis tunduvad eest hakkab nagu midagi närima. Ja kui selline tunne tuleb, siis, siis ma arvan küll, et ei oleks mõtet lasta ennast sellega piinata vaid vaid võiks leida midagi sellist, mis, mis on ikkagi just nimelt, et minu jaoks just nimelt selles selles olukorras meeldiv. Et kui on tegemist siis muusikaga, mis oma sellistelt objektiivsetele parameetritele vastab laktatsiooni pikale ja, ja kui ta on siis konkreetselt sellele inimesele, kes, kes enda heaks ta tahab, ära kasutada, on meeltmööda, siis ma usun, et on lõpuks kõik hästi. Me rääkisime sellest, et klaverimuusika ei ole selleks puuks võib-olla kõige sobivam. Et kas siin on veel mingisuguseid instrumente, mis üldiselt ei tarvitse mõjuda. Rahustavalt selliste stimuleerivat instrumentide klaveri kõrval nimetatakse veel ära muideks vaskpuhkpill, no mis on ka suhteliselt mõistetav, kuigi noh, kui mõelda siin ma kujuta ette kasvõi kasvõi trompet itki, mida annab ju tegelikult väga erinevalt käsitseda, väga erinevaid helisid sealt esile manada, aga, aga jällegi selle pilli heli selline põhi põhiolemus on siis selline, mis mõjub enamusele stimuleerivat. Aga vastukaaluks siis nüüd kui rääkida nendest akustilistest muusikainstrumentidest, mis enamusel inimestel lõdvestavalt või rahustavalt mõjuvad siis kindlasti tuleks siinkohal ära nimeta dada flöödid. Ometigi teevad väga kõrget häält nii-öelda jah, no vot see nüüd ongi, et, et mis siis, need on olulisem, eks, eks selge see, et see muusika on selline hästi, mitmekihiline koosneb erinevatest elementidest ja, ja mis siis need domineerima jääb? Eks seda ongi bla keeruline otsustada väidetavalt tõesti flööt, kui kui siis puupuhkpille nimetatakse kreisipuupuhkpille nende pillide hulgas, siis mis, mis nad vastavalt rahustavalt võisid mõjuda. Ja näiteks paaniflöödi ju ka nende hulgas tänapäeval miskipärast kuidagi paaniflöödimuusika on väga populaarseks muutunud. Aga puupuhkpillide kõrval kindlasti ei saa nimetamata jätta ka ka keelpillidest siis akustilist, kitarr ja harfi. Me teame juba iidsetest aegadest TRÜ fraga näiteks üritati tasakaalustada inimest psüühiliselt, me võime väga näiteks piiblist lugeda nii, et selliste instrumentide muusika siis on sobiv lõdvastamiseks. No võiks ka kandlereas Ja päris kindlasti päris kindlasti. Ja eriti, kui ta silmas eesti rahvamuusikat, siis täitsa kindlasti on lihtsalt jällegi tämber. Rolli mängib, kuulame midagi, kuulame. Nii see oli siis need harfimuusika ja minu meelest küll hästi mõnus ja tekkides ka kujutluspilt ja minul näiteks siis siis otsapidi loojuses selline tunne nagu või ei, kosk oleks kuskil või selline mitte suur, aga, aga selline väikene voli olisenud jah. Aga igal asjal on, on mitu otsa nii-öelda ja nii ka selle konkreetse muusikapala puhul, et et kuigi sai siin just ennist öeldud, et harfimuusika on niisugune, mis enamust inimestest võiks võiks lõdvestada rahustada siis selle muusika puhul küsimärk kerkib seal, kus me räägime tempost. Sest tegelikult olid siin üsna kiired liikumised ja väidetavasti muusika, mis lõdvestamise jaoks takse, võiks olla just nimelt võimalikult aeglase tempoga. Kui nüüd siin juba juttu tuli sellest, milline lõdvestav muusika siis olla võiks, siis kui tempost rääkida, kas see muusika siis on, on võimalikult aeglase tempoga või veel parem, on see, kui leidub muusikapala, kus ei olegi sellist tunnetatavat meetrumi kus vaba voolamine, täpselt, et ei ole üldse võimalik jalga käima panna kaasa selle muusikaga, sest et ta lihtsalt nagu kulgeb omasoodu, et selline muusika on veel eriti eriti lõõgastava toimega. Aga need peale tempo on oluline, et selles muusikas ei oleks midagi ootamatut, midagi äkilist, et kõik need liikumised, mis toimuvad, olgu need siis meloodias või harmoonilisest plaanis või dünaamikaga seoses. Et kõik see, mis selles muusikas toimub, ta peaks toimuma niimoodi hästi-hästi järk-järguliselt ja hästi etteaimatavat, et inimene nagu tunnetab ära, kuhu sa järgmine samm läheb ja, ja samuti soovitatakse panna tähele, et muusika, mida lõdvastamiseks valitakse, see sisaldaks rohkem madalaid helisid kui kõrgeid. Sest jällegi madalad helid väidetavalt mõjuvad enamusele inimestest lõdvestad. Turvaline rahulik voolamine just kandle puhul oleks võimalus ju enesele kujugi soetada. Selline ürgne esivanemate Pilie ise rahulikult sõrmid, seda muidugi, kui oskamatult teha, siis etteaimatav ei tarvitse küll välja kukkuda. Ei tea, see on päris tore soovitus, et eesti raha Willina kannel, miks mitte, võiks olla ju igas kodus olemas ja eelmisel korralgi siin tuli juttu sellest, et on väga hea, kui inimene saab ennast niimoodi spontaanselt mõne Willidel väljendada ja miks mitte, see võiks olla kannel. Minu arusaamine on küll selline, ei pea jällegi oskama seda pilli mängida ilmtingimata tahest kannel tekitab hästi imepäraseid helisid ja ja lihtsalt käia sõrmedega üle keelte ja tunnetada ja kogeda, mida see pakub mu meelest nimeline. Sest. Et ega need esiisad-emad ju ka ei ajanud näpuga järgi, vaid peost pihku, õpiti, nii nagu pill kätt tuli, nii see tegema hakkasid. Jah, ilmselt küll. Üks teine lõdvestumise otsimine koht kiirel ajal on lihtsalt minna koju ja panna telekas käima. Ja seda ju väga paljud inimesed teevad nii, kui koju jõuan, nii lülitan jah, kas siis teleka mängima või raadionuppu sisse. Ja no muidugi televiisori puhul jõuame nii kaugele, et ei huvitagi eriti, mis seal täpselt tuleb, et lihtsalt liigub silme ees ja sageli võib inimene olla nii väsinud, et süvenegi üldse selles, mida see selle asja sisu meile ütleb, olgu siis ta mis iganes, aga no näiteks ütleme, kui tegemist on mõne filmiga, siis tegelikult vast kõige kõige enam sellises seisundis jõuabki inimese on just see muusikamisele filmi taustal on ja kui see juhtub olema üks hea muusika, siis varsti jälle niisugune positiivne efekt saavutatud. Kuulame pisut ka filmimuusikat. Siin oli tegemist siis nüüd Steven Spielbergi filmi Schindleri nimekiri tunnusmuusikaga ja selle muusika autor on John Williams ja see on kelle muusika, mis on pälvinud ka Oscari ja Kuldse gloobuse auhinna, muuhulgas et see muusika ilmselt lõdvastada küll ei aita, temas on nii palju traagikat ja sügavust ja seda enam, et kui on inimesi, kes seda filmi näinud, siis siis kindlasti kangastavad sealt pillid silme ette. Aga selle filmi üks sellistest fenomenist minu meelest just ongi see muusika olemasolu seal, sest et kui seda filmi vaadata, sellele kaasa elada, siis need pildid, mis seal silme ees liiguvad, on ikka tõesti kohati lausa hingematvalt osalevad vaid nii-öelda, aga just see muusika on tõesti nii geniaalselt sinna sinna filmis põimitud. Et see muusika tab nendest Helmedest hetkedest üle saada. Ta aitab neid taluda, ta aitab neid distantsilt jälgida. Ja noh, kuidagi muidugi omamoodi nagu paratamatusena Ta, nii nagu see kõik oli, see tõesti oli ja, ja see nagu konstateering, eks ole, et see toimus, me seda muuta ei saa see muusika, pigem ta pisem, ta annab sellise positiivse noodi sellele filmile ja tõesti minu meelest väga õnnest Lõdvestumise puhuks vist ei ole telekas võib-olla kõige parem valik mõnel puhul kindlasti. Ilmselt mitte jah, ja no kui nüüd veel siin pillimuusikast rääkida, siis teeks muusikafilmides ikka selle jaoks, et rohkem mõjuks, rohkem mõjuks jah, et rõhutada seda sõnumit, mida, mida film tahab meile edasi anda. Teine kart pilt ei pruugi riik kuidagi eriti aga muusikas või taustahelides toimub nii mõndagi. Siis tekitab inimeses teatud kujutasi assotsiatsioone, tee kannab, kannab seda tunnet edasi ja sellega tegelikult minna kohe täitsa äärmustesse nii-öelda ja tegelikult filmimuusika on üks päris päris võimas inimesega manipuleerimise vahend. Siinkohal võib olla üks film, mis mulle kohe meelde tuleb, oli plee, võttis projekt, kus on siis tegemist sellega, et mingi seltskond noori inimesi läheb Ameerika Ühendriikides kuskile metsa, ma isegi ei mäleta, mis eesmärgil läksid, igal juhul sattusid siis kusagile, kus tegutsesid igasugused üleloomulikud jõud ja see tegevus toimus suuresti ka pimedas öisel ajal ja, ja üsna ikka pikka aega selle filmi vältel. Tal ei ole nagu näha suurt midagi. Ka jällegi muusika väga geniaalselt pandud kokku, nii et see pinge aina kasvas ja kasvas ja ma kujutan ette, et sellise nõrgema närvikavaga inimene lihtsalt võib-olla keeraks selle selle filmi küll kinni. Muidugi, kui kodus teleka ees püüda lõdvestuda, rahustada lihtsalt päeva tempot maha võtta ja filmi vaadata, siis sinna paratamatult paljude kanalite puhul tulevad siis väga mitmesugused helid reklaamimaailma näol, mis võivad küll lõdvestumisest veid väga kaugele lüüa, ükskõik kui suurepäraselt see film, mida parasjagu vaatame, poleks kokku põimitud ja seatud. Ei lähe ka reklaami eesmärk ei olegi ju inimestele sugugi mitte. Reklaamide eesmärgiga, Elo, varsti on see panna rohkem ostma, rohkem tarbima. Lõdvestamisest me oleme mõnevõrra eemaldanud, aga kui me siin juba oleme, mis sinule kõrva jääb, kui sa neid erikatkeid kuulad? Kõrva jääb sealt nii mõndagi, muidugi aga pole mõned sellised erilisemad asjad, ma tooksin välja, mis aegade jooksul on tõesti meelde jäänud reklaamidest ja seda justkui, kui sellised mitte väga õigustatud muusika kasutamise võtad, üks selline on matkapunkti reklaam, nemad jäävad inimestel siis osta nende käest lennupileteid ja sõita kaugetesse maadesse, aga selle reklaami taustaks mängib muusika, mis ma usun küll, et enamusele inimestest võib mõjuda täiesti hirmutekitavalt, iseasi on see, et ma vaatan sa reklaami ja vaatame seda infot, mida ma näen sealt visuaalselt ja, ja võib-olla see nagu selles hetkes nii nii hirmus ei ole, aga et kui võtta see muusika täiesti eraldi sealt või kas seda üldse muusikaks saabki nimetada, ma saan aru, et nad on üritanud seal imiteerida lennuki heri või midagi sellist, aga, aga see on üsna ebameeldiv tõesti. Ja kummaline on see, et võib-olla ma hakkasin siis ta rohkem tähele panema, plase reklaam oli juba varem väljas, aga mulle kuidagi tundus, et see reklaam illuvusest pärast seda, kui oli see hirmus sündmus juhtunud, kus siis kahe rockiga New Yorgis veel täitsa endale sisse sõideti ja kõik need inimesed seal hukkusid ja siis oli tarvis hirmsasti lennupileteid müüa, sest et keegi ei tahtnud lennukiga sõita, enam mitte ja siis ma ei oska kuidagi eriti ebasobivana, kui need inimesed on hirmul ja, ja siis sedajagu justkui rõhutas veel see reklaam, kuivõrd jube lennusõit siis tegelikult on. No kindlasti on paljudel meist selliseid reklaamijupikesi, mis meile kummitama pähe jäävad ja kuulame siinkohal ühe katke, me ei peagi ütlema, mille reklaamimuusika see on, sest ma arvan, kõik televaatajad teavad Saunas. Sinuga tegijal kuulud flooras, põiele saunas. Pole tähtis on, et need on punn nagu kivi. Võldiktoriks ETVs. Palun ütle, mis on sinu nimi, mina olen. Päev läbi kõrval. Või helistada kaubanduskeskuses võime lugeda maailma serval. Võime rääkida tühistest asjadest või olla mina ja teine võiks olla puudel Tiia ja võib-olla hommikueine või kraadiga. See on Genialistide geniaalne looming, mis paljudel inimestel Talle meenutab teatud asja, kuidas sellise muusikapala ja reklaami kokkuviimine sinu meelest Sobib minu meelest see sobib väga hästi ja täitsa selge on see, see töötab väga hästi. Sest see lugu oli hitt juba enne seda, kui teatud firma võttis selle endale nii-öelda siis tunnusmuusikaks ja maaelu Arktikasse teisigi suurepäraseid näiteid, kus siis kasutatakse mingisugust hittlugu oma toote või teenuse reklaamimiseks. Ja see töötab hästi, sellepärast et reklaami puhul on oluline ka selline positiivne seosemise positiivne tunne, mida sa tunned, kui sa seda reklaami vaatad või sa seda reklaami kuulad ja kui see siis tekib, siis see loob jällegi eelduse selleks, et sa tõesti siis ostad seda teenust või seda, seda kaupa rohkem. Vastukaaluks müügimaailmale ja meediamaastikule on ju väga mõnus minna hoopiski looduse maailma, kas ise minna välja ja kuulata ja tajuda, mis seal on, või kui see võimalus puudub, siis nagu eelminegi kord rääkisime, on võimalus kuulata ka heliplaadi pealt siis looduse loodud muusikat. Päris sellist helimaailmavälist ise looduses kogeda naljalt ei saa, siin Eestis kohe kindlasti mitte. Jah, seda küll, sest et tegemist oli siin ookeani häältega, et meie mere ääres mühin ja kohin vähemalt nii võimas ei ole ja vaala hääli või siin ka ei kuule. Tõenäoliselt. Aga jah, loodushääled on need, mida soovitatakse lõdvestumise eesmärgil kuulata, kuigi muidugi õigemini ikka minna loodusesse ja seal olla ja kuulata, aga, aga õnneks on jah, tõesti plaadidele ka täiesti edukalt ja kvaliteetselt salvestatud seda muusikat, mida loodus pakub ja minu meelest on hästi tore, et ka Eestis on üks inimene olemas, kes on ka teiste jaoks tööd, on need loodushääled kinni ja panna plaadi peale Ivar Vinkel nimelt. Tal on juba üsna mitu niisugust just meie oma Eestimaa looduse häältega plaati välja antud, nii et soovitaksin neil küll otsida ja leida enda jaoks. Isegi meie vikerraadio püüab panna oma tillukest panust kreedisi suurepäraste salvestuste näol ja igas päevas meil vähemalt käivad hooajal teevad linnud mõne minutiga häält ja minul on see küll iga kord kosutav. Ma loodan, et raadiokuulajatele ka, ma usun ka. Küll aga on inimesedki toredat muusikat loonud, mis teistelegi rahustavalt mõjub. Me oleme siin rääkinud eriplaatidest, mis on mõeldud lõdvestumiseks, aga mis võib-olla ei tarvitse nii hästi mõjuda. Milliseid lauljaid, muusikuid sa soovitad, kelle muusika sinu meelest on hea selleks puhuks, kui inimene tahaks ennast? Kaks last ega siin üheseid soovitusi anda ei saa, kusi pakutagi midagi välja, ei kujuta ette, et alati leidub neid, kes ütlevad, et oh, see üldse mulle ei meeldi ja see ei ole minu jaoks hea, et eks ta niimoodi ongi, aga ma arvan, et mõned nimed võiksin küll siin ära tuua, näiteks keda küll soojalt võiksin soovitada, on geni chi oma hästi meeldiva saksofoni muusikaga. Ma olen ka oma teraapiapraktika jooksul kogenud seda, et see väga paljudele inimestele sobib, ta on selline hästi neutraalne ühelt poolt ja teiselt poolt siis jälle, kui nüüd vaadata neid samu elemente, siis mis peaksid olema sõdvastavas muusikas olemas, siis siis vähemalt saksofoni tämber kindlasti ei peaks olema selline, mis aitab lõdvestuda ja reeglina tema lood on ka sellised hästi mahedad ja, ja mõnusad veel mees, keda nimetatakse ära maikuul child. Et ühelt poolt ta muusika hästi huvitav. Muidugi seal leidub kasvõi mitmesugust ja, ja kõik see muusika kindlasti, mida lõdvastamiseks ei sobi. Aga samas on ta loonud ka selliseid Tojalisi muusikateoseid, mida, mida väga hästi Sakkola taastamiseks kasutada. Ja see nüüd oligi siis üks lugu geeniteelt Ast, Joonas minu meelest või kuidas sulandub saksofon iseenesest ju ei tarvitseks olla selline instrument, mis loob rahuliku tunnete, ilmselt sõltub rohkem sellest muusika stiilist, mida ta mängib ja kui just täpselt kuna ta kuulub ka puupuhkpillide perekonda, siis läheb ta ikkagi nende pillide hulka, mille helid võiksid rahustavalt mõjuda inimesele. Kui nüüd veel sellisest lõõgastavalt muusikast rääkida, siis hästi paljud inimesed, Lääne inimesed armastavad kuulata idamaade muusikat lõdvestumise eesmärgil ja noh, iseenesest on see tõesti hästi teretulnud. Sest et selles muusikas ongi ju väga sageli sisse kirjutada tatud meditatsioonid, traat. Iseasi on muidugi see, et kui palju meie inimene seda teadvustab endale, mis selle muusikapala selline sügavam sisu on, noh, kindlasti on neid, kes lähevad selle asja sisse sügavamalt ja ilmselt ka siis suudavad seetõttu kogeda, tunnetada seda sügavamalt, võib-olla saada sügavamat kasu endale sealt tänu sellele soovitada võiks ta kindlasti kuigi jällegi et kui te nüüd lähete puu ja tahad endale osta idamaade muusikat, siis ikkagi vaadake hoolega ja, ja soovitaksin kuulata hoolega, mida seal pakutakse. Siinkohal ma tahaksin tuua ühe näite tiibeti muusikast, õigemini siis kaks näidet üksi sellise positiivse poole pealt ja teine võib-olla mitte nii hea variant. See oli sellised Liisut, muusikat, Tiibetist. Nii ta oli tõesti, et justkui mõelda selle peale siin mitte väga palju aega tagasi tiibeti nunnad just käisid Eestis ja, ja tõenäoliselt paljud käisid ka kuulamas ja seda nautimas, mida nad mida nad kusid, siis võis ju nii mõnigi inimene pärast sõda minna plaadipoodi ja ja tahta osta endale tiibeti muusikat ja siis ilma süvenemata asjasse oleks võinud näiteks sellise muusika otsa saada toda, mida siin just tagasi nüüd teele mängitud sai. Et täitsa libedale teele sattuda, kui, kui ei tea täpselt, mis selle plaadi peal on, sest mind küll kuidagi rahulikumasse oleks ei aidanud või päris aus olen? Ilmselt mitte, eks on, selge see, et mingisugused Tiibeti muusika intonatsiooni siin sees ka olemas olid, aga noh, ütleme nii, et suhteliselt varjatud kujul ja see ei olnud kindlasti see, mis siin selles muusikas siis kõlama jäi. Miks see on nii, et me pigemini otsime abi kusagilt kaugetest idamaadest, ma ei ole väga kuulnud, et keegi läheks ja ostaks omale eesti rahvamuusikaplaadi või selleks, et nüüd lõdvestuda, et ikkagi kuidagi selline idamaine muusika pigem seostub meile teatava rahuotsinguga, kui, et see, mida me siin teeme. Võib-olla see on seesama ikka seal on parem, kus meid ei ole ja tekib see, või on see tunne, et mujal on parem, kuigi ma usun, et kuidagi selline tunne on küll jäänud, et rohkem järjest hakkab au sisse tõusma ka meie oma rahvamuusika. Ja tegelikult on, on just näiteks kas või Eesti regilaulus olemas see iva, mis ka tegelikult on siis üks selline iseloomusta ja muusika kuulmiseks lõdvestada ja nimelt see on selline korduv element, taline kindel just ikka seesama printsiip jälle midagi muud too miskit ei tule äkki vaid kõik see lihtsalt läheb ja läheb ja kerib ja kerib seda ühte ja sedasama asja. Ja noh, muidugi eriti ehedalt on see meie hällilauludest tegelikult tunda ja mille tulemusena ikka tõesti lapsed ju magama ka jäävad, nii et selline teatav meditatiivsem täpselt. Meil on nagu kuulata teistlaadset muusikat Tiibetist, kus on ka meditatiivsus sees. Selline ürgne ja ikkagi tuleb siit mingi viide meie regilauluga või Luitsemisega nagu tagasi, ehkki see oli Tiibetist. Eks iga rahvas on ju omamoodi neid omi uskumusi ja kogemusi ja tundeid ja soove muusikasse pannud. Siin see ka, mida me kuulasime nüüd, et sellist laulu nimetatakse, et sööks ja see on kutsutud ellu kunagi siis ühe tiibeti naissoost õpetaja poolt ja see oli ka naishääli äratuntav ja, ja need sööd on siis just mõeldud selle jaoks, et peletada kurjad hinged või siis deemonid eemale. Kuivõrd rahustavalt võib see muusika mõjuda, kui teda kuulata lihtsalt kui muusikat, teadmata midagi sellest sügavamast taustast. Ma arvan, et seal Individuaalne teks teistest kultuuridest pärit muusika on ikka meie jaoks võõras. Ja, ja siin on küll väga keeruline midagi öelda, et selles mõttes eks igaüks ise peab seda tunnetama omal nahal, kas nüüd sobib talle või mitte. Aga noh, iseenesest jälle kui nüüd vaadata nagu muusika poole pealt, kui jätta see sõnum kõrvale, siis siis muusika on küll selline, mis, mis võiks tõesti lõõgastavalt toimida. Sina muusikaterapeudina ju pakkuda inimestele mitmesugust muusikat, mis sinu kogemused ütlevad, mis kõige tavalisem on, mida inimesed nagu arvavad, et neile võiks mõnu mõnusalt mõjuda või. No üks niisugune traforet on loodushääled pluss muusika. Et see on nagu niisugune variant, mida, mida inimesed tahad, ma ei tea, kas on tulnud sealt, et Anttila kaubamaja pakub väga sageli selliseid noh näiteks tõesti sageli ennast barokkmuusika koos loodushäältega ja ma ise olen kuulnud hästi selliseid hirmsaid variante sellest ausalt öeldes suhteliselt halvas esituses muusika ka veel ja siis need loodushääled seal peal ka kuidagi süntesaatoriga tehtud, sugugi mitte ehedad ja see kõik kõlab üsna imelikult. Aga nagu inimesele meeldib, siis miks mitte, aga noh, samas loomulikult on olemas väga toredat muusikat sellist, kus on, kus on muusika ja loodushääled väga harmooniliselt osatud kokku sulatada, nii et selle otsimise ja leidmise rõõmu sooviks. Aga kas on ka mõni selline helipala, mis sa üsna kindlalt teada, et võib väga paljudele mõjuda hästi? Praktika ütleb. Eks. Muusikateosed on päris mitu, aga ühe Ma nimetaksin siia küll ära ja see on sama tee gümnopeedia, mida me tänase saate alguses kuulasime, kuid sugugi mitte klaveri esituses vaid selle on Daniel kab jalka pannud ühele teisele pillikoosseisule, seal on seal on erinevaid pille ja ütleme, selliseks juhtivaks pilliks on viiul ja ta kõlab päris huvid vastavalt. Ja kui ausalt öeldes mina kuulun nende inimeste hulka, kellele ei meeldi igasugused töötlused, kui võetakse mingi klassikalise muusikateose, tehakse seda kuidagi omamoodi ära. Et reeglina see, see ei ole päris hea variant, minu meelest, aga, aga vot see on üks, üks selliseid väheseid, kus ma olen nõus sellega ja ja seda muusikat maga suhteliselt sageli oma klientidele. Kun ja, ja see on selline üsna kindel variant hüvasti jätta. Päris niimoodi mõnusalt diaga lõdvestad. Vajub sätti muusikaga, meie oma saadet alustasime, nüüd oleks meil aeg saade lõpetada. Mida me mängime lõpetuseks midagi mõnusat, mis muusikakokteili, nagu ta meil siin saates kokku tulnud on, kenasti kokku võtab. Kui ta selline kokteil olnud, siis lisaksime veel ühe värvi või ühe kihi. Ja tegelikult on see kokteil meil siin alist tehkiga täiesti teadlik, sest meie elu ümberringi helide mõttes ongi üks paras kokteil. Paneksime tänasest sellise punkti. Mina jälle ikka oma plaadikogust ja, ja ausalt öeldes, ma olen suur vokaalmuusika austaja ja olen suur Riho Sibula austaja tõesti, sest mu meelest see on, see on imeline, mismoodi see, see mees musitseerib. Ja ma tahaksin siia lõpetuseks Ta ühe laulu, mida tal aitab siis teieni tuua Estonian rindi. Tänud nii et lõpuks ometi kuulamine ka Eesti muusikat ja soovime teile kõikidele head kuulajad sellega mõnusat olemist. Võtke enese jaoks aega ja võtke muusika ja helide jaoks aeg. Stuudios olid muusikaterapeut Alice Pehki ja toimetaja Tiina Vilu.