Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Lähenev aasta lõpp motiveerib mälu rehaga riisuma, seda, mis veel meelde tuleb. Paavst Franciscuse. Sellest ei tule midagi erilist meelde. Piga ilmselt rehasia ilmalikus kasvatuses. Aga õnneks teadis ajakiri taim mini ja tegi Argentiinlasest aasta inimese saates valikut sõnadega uuest lootusest ja inimeste paavstist. Palju õnnemees, kes on teinud sanitari tööd, visanud baarist välja tülikaid kundesid, töötanud kemikaalide segaja, ajakirjanduse õpetajana, sõidab kasutatud nutuga ega kanna peeneid kingi ning on uskliku rahva seas tuntud slummi. Pavustina kannab kindlasti ära etteheiteid, nagu teda oleks ära kasutatud tõrjevahendina ning mõnes muus olukorras poleks ta ajakirja kaaneisikuks saanud. Näiteks kui paistaks nii, et nominentide järjekorrast teisel auhinnatud kohal oli ajakirja poolt videviku prohvetiks tituleeritud kolmekümneaastane Edward Snowden. Snowdeni sidumist hämarikuliste tumedate jõududega. Täismatšist tema endise ametliku töö valguses õigemini salaagente saatva pimeduse kumas aga ka pärast massiivses koguses julgeolekumasinavärgist kokku riisutud infosaladustega kodumaalt lahkumist et võtta koht sisse infoajastu õudustest, jutlustaja troonil, kelle sõnum külvab kaasa ja kodanike hingedesse. Kustusajaeelse ajastu keldri niiske pimeduse inkvisitsioonikohtumeeleolusid. Põneva kõrvalt tähelepanek Kuna pole ajakirjanduses nõudenist korralikku pilti ja juhul, kui mees osutunuks valituks kanistanuks kaanepealist temast veebis saadavam napi pildimaterjali põhjal kunstniku tehtud portreetaim iseloomustab Snowdeni kui. Aasta tähelepanuväärseima varguse kangelast aga öelda võib muudki. Snowden katalüüsis tähelepanuväärse hulga rahvusvahelisi diplomaatilisi kriise arvatavalt aga on neid tulemaski. Sama isiku tõttu käivitati või vähemalt algatati paljudes riikides, sealhulgas siis ka maailma. Võimsaimates katseid poliitilisteks reformideks ja seaduste uuendusteks käima tõmmati kohtuprotsesse ning korraldati kõrgetasemelisi ülekuulamisi. Nõudeni tõttu kogunes tänavatele tuhandeid demokraatlike riikide väärtuste kadumise pärast murelikke inimesi ning samas valitud tribüünidele suunasid lekitajat isikliku turvatunde murenemise pärast. Mures poliitikud. Snowdenile äratas maailma mõjuvõimsamaid tehnoloogiafirmasid alates Google'ist, Microsoft Tiny ja Apple'ist Facebookini demonstreerima, kelle poolena. Hoiavad kas tellimusi ja diile pakkuvate riigimasinate või igapäevaste kasutajate poolele. Kuigi täna on popp rääkida sotsiaalse vastutusega ettevõtlusest ei ole nähtuse sünnikohaks ettevõtted, vaid inimlikkusest ning pehmetest väärtustest januneb sotsiaalne keskkond. Ettevõtetega on kohustatud lugema raha ja kui ilus sotsiaalne pale aitab seda rohkem teenida, siis nii ka tehakse. Vähemalt börsiettevõtete puhul, sest aktsionärid loevad ju samuti raha. Ning läkk konnasilmale vajutab Snowden oma nähtamatu info sauaga, sest kasutajate infost ja usaldusest elavad ettevõtted kaotavad nüüd raha. Erinevatel hinnangutel kaotavad USA tehnoloogagi kandid oma klientide usalduse reetmise tõttu kümneid miljardeid dollareid. Ühe tunnustatud analüütiku hinnangul kaotavad näiteks USA internetiteenuse pakkujad aastaks 2016 koguni 180 miljardit dollarit, kuna inimesed otsivad endale mitte USA ettevõtete teenuseid lisada siia USA raudvara ning tarkvara tootjate. Ja muude teenuste tarnijate suhtes tekkinud tõrjuvad hoiakud mis kokkuvõttes tähendab tööd ja potentsiaalselt samas suurusjärgus sissetulekuid, siis mitte USA ettevõtetele. Ja sellise globaalse efekti tekitamise kõrval ei paista ju ühe USA ajakirja kaanelt puudumine vist erilise efektina.