Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Tõenäoliselt on sinul ja sinu sõbral ja temagi sõbral telefon või selle osa, mis on valminud Lõuna-Koreas. Sealsel loogilise toodangu paljususe põhjus on suuresti seotud korealaste töökusega. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD andmetel töötab keskmine korealane nädalas üle 50 tunni. Tüüpilist korealased ööpäeva kirjeldades. Mõne aasta eest majandusajakiri Forbes järgmised. 39 aastane isand lee ärkab hommikul pool kuus, paneb end riidesse ja sõidab. Tööle tööle jõudmisele kulub tal kaks tundi. Töö algab kaheksa 30 ning möödub peamiselt arvuti taga istudes. Tüüpilisel päeval sulgeb isand, oli töökoha uksekell üheksa õhtul tul ja sõidab koju kaks tundi ning läheb magama. Järgmisel hommikul ärkab isand plii kell viis 30 ja nii edasi. Kusjuures isand Liilon ka abikaasa ja kolm tütart niituna läheb nädala jooksul kokku veerand tundi ja seda peamiselt. Nädalavahetusel siin on täiendavaks põhjuseks korealaste koolikoormus, kes teevad halastamatut tööd selle nimel, et pääseda. Härra Lee töörutiini kogema. Rõõm võib olla suur, kui näed oma töö vilju, maailmatelefonides võib pesumasinates. Aga kas see langeb kokku ka rõõmuga, elu üleilmselt mitte? Ja sellesse. Ka sealne valitsus, mis sätestas 2004. aastal koolidele ja üle 1000 töötajaga ettevõtetele viiepäevase töönädala seaduse halastamatult töökultuuriga riigis, polnud põhjust oodata kiireid muutuseid. Aga noh, nüüd on sellest ajast möödas 10 aastat ja midagi peaks juba saama järeldada. Saksa teadlasel Robert-Rudolf fil oligi kasutada aastatest 1000. 998 kuni 2008 korea töötajates seas regulaarselt korraldatud küsitluste andmed mille põhjal ta koostas ülevaate, küsides, kas lühemalt töötamine teeb õnnelikumaks. Uuringus oli võrdselt nii mehi kui naisi abielus külalisi kokku umbes 50000 on Ehikut. Nii oli võimalik hinnata, kas. Riigipoolset töönädala korrastamised, püüdlused omasid mõju ka korealaste isiklikult aetud heaolule. Torkas silma, saarlased vihkasid pikki töötunde. Koostööaja pikendamisega vähenes rahulolu nii tööga kui eluga üldisemalt. Kuigi pikem tööpäev võiks seostuda suurema sissetulekuga, siis analüüsis võeti sissetuleku moodus eraldi kontrolli alla, et see ei varjaks hinnanguid. Laulule. Mehed ja naised vihkasid pikki tööpäevi. Enam-vähem sama palju analüüsidest tööaja reformi järgset pilti selgus, et töövõtjatele meeldis andam elust vähem tunded tööle. Võiks arvata, et vabanenud aega kasutatakse enda huvides, olgu selleks siis eneseteostust rahuldab harrastus või perega suhtlemise võimaluste. Jääaja suurenemine. Samuti võimaldab vaba aja suurenemine panustada rohkem tööst taastamisele edendades selle kaudu siis nüid võimet kui tootlikkust, mis omakorda peaks läbi progresseerunud tulemuslikkuse kergitama ka tööga rahulolu. Vaba aeg võimaldab tarbida rohkem meelelahutust, sotsialiseerida ja saada osa avalikust elust ja nii edasi. Paraku aga selgus, et töötundide sunnitud langus ei parandanud peaaegu üldse ei tööga ega eluga. Rahulolematuse määrad. Põhimõtteliselt vastas RobertRudolph küsimusele, kas lühem tööpäev teeb õnnelikumaks, et ei tee. Huvitav, miks? Tõenäoline põhjus on üllatavalt lihtne ja ebameeldiv. Kuna riiklik mehhanism vähendas tööaega nädalas umbes. 10 protsenti ehk viis tundi pidid töötajad lihtsalt veelgi rohkem pingutama. Vähema aja jooksul vajalik töö saaks tehtud. Pealegi võimaldab kaasaegne tehnoloogia intellektuaalse töö koju kaasa võtta. Ning kui sa ei ole harjunud muud, kuid tööd tegema, siis viie vabaneva tunniga nädalas ei oskagi midagi teha ning see on ka liiga lühike aeg, et sunniks elurütmi oluliselt muutma. Seega järgmine kord, kui oma telefoni vaatad Pühenda üks hetk, mõtet isand Liile või proua Kimile sest tõenäoliselt oled ise teel sama elu poole. Kaks.