Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Tõlkes üles leitud on tänase saate pealkiri. Kas te teate, kuidas kukub kägu baski keeles? Kohe kuulete? Kägu. Aprilli algul kuulis ta esimest kägu. Ei tea, kas meel oli rahutu. Ei tea, kas ta igatses kaoses korda luua. Aga ta pidi teadma, mis noote kägu laulab. Järgmisel õhtul võttis ta vilepilli, läks metsa ja jäi ootama. Või läbil lõi valetanud. Kägu laulis siis roll. See avastus jahmatas kogu küla. Kõik tahtsid järele proovida, kas kägu tõesti neid noote laulab. Aga tulemused ei läinud kokku. Igaühel oli oma tõde, Ühed, ütlesid Phare, teised meedo. Ükski ei olnud teisega ühel nõul. Kõik see aeg laulis kägu metsas ikka edasi mitte siis roll, mitte faaree ega nii too vaib nagu 1000 aasta eest. See oli kirmen Oriibe Baskipoeet, kes luges emakeeles oma luuletust tõlge Hasso Krullilt ja eestikeelset teksti, vahendas Andres Raag. Tänase saatekülalised on luuletajad Doris Kareva ja Kalju Kruusa ning Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest. Selleks, et rääkida, kuidas Norra, Islandi kõmri, baski, iiri, Hollandi ja Šotikeele šetleni murret eesti keelde ümber pandi ühel ilusal maikuu nädalal, 2004. aastal Käsmu Kirjanike Majas. Ja järgneva tunni jooksul jõuab nii mõnigi kauge ja võõras keel veel Eesti eetris kõlada. Saatemuusikavaliku teeb Silja Vahuri. Aga nüüd jätkame juba vestlusringis ja Doris Kareva. Aga võib-olla peaks asja selgitamiseks algama päris kaugelt, nimelt see programm jookseb juba mitmendat aastat ja selle eesmärk on just nimelt kui tuua ja vastastikku vahendada väikeste keelte luulet. Mina olin eelmine aasta Šotimaal toimunud analoogse üritusel ja sellast, seal oli siis ettepanek teha Eestimaal ja valiku tegemisel sai kaalutud mitmesuguseid variante, sest väikekeeli on on üle maailma või isegi juba Euroopas päris palju, et kõike ei jõua kutsuda ja selle lühikese aja jooksul juba sisukat tööd teha nende kõigiga. Nii et jäi optimaalne valik seitse võõrkeelt ja oli ka juttu, et Eestist tuua, kas, kas võru too keel mängu, et paraku ei olnud sel hetkel võimalik osaleda ühelgi isikul, kes, kes oleks täiesti vabalt võinud inglise kee kaudu suhelda ja oma keelde setu või võru keelde ümber panna? See oleks meie enda jaoks, on loomulikult huvitav, sest teiste jaoks ei ole vist suurt vahet. Eesti keel on piisavalt väike, et seda veel edasi harutada. Põhimõtteliselt oli mõeldud nii, et kõik tõlgivad kõiki, et vähemalt ühe luuletuse igalt ühelt, aga keda ma tõlkisin, oli meri Davis, kõmri keelest valsist, siis Kahaloodžarki, kes on Iirimaalt, iiri keelest siis Lähen, semisson stani sätlini murdest sotimaalt siis kirme nuribe Baskimaalt. Mina tõlkisin Benno Barnake tekste, kes kirjutab hollandi keeles. Jõudsingi. Ja mul oli selle selles mõttes teistega edumaa, et ma olin enne juba tõlkinud Sigultuur Balzani islandi keelest emeeriti Davist kõmri, keelest või Volsist, nii et see, see andis mulle aega rohkem keskenduda uutele tekstidele. Mina jõudsin igastahes teha üks või kaks. Kuidas te siis nende keelteni jõudsite või kuidas te kokku saite? Sai mitmed kyll kaalutud, jutuks oli ka kreekakeelne uuskreeka keel oli ka Maltast juttu ja Taanist aga kuidagi asjaolude kokkulangemisel või ärajäämisel lihtsalt juhtus niimoodi, et need keeled, need jäid neid ühendavaks on küll see, et nad on kõik mere riikide keeled algab sealt Baskimaalt tuleb siis Flandria, siis Briti saared, Siiri, Šoti, siis üles Norrasse ja Island. Nendel on kõik kala söövad inimesed. Pärast vaatasin, et naljakas oli see, et nad on kõik suured kalasõbrad. Et selle korraldajaks oli Eesti koos Euroopa Liidu ühe kirjandusprogrammiga, mis kannab nime litri söök, fosfanteerus, mis tegelebki. Päike kirjandust omavahelise suhtlemisega, mis korraldab seminare, workshop, anname välja raamatuid. Eesti on selle litri tsüklozzontiivseks, partneritest. Peale selle, et need on mereriigid, on ju meid ühendav ka see suhteliselt väikesed kogukonnad, kes neid Kõnelevad, et tegelikult on tegemist väikerahvastega vähemusrahvastele baski keel, eks ole, Hispaanias on ta väga väikese osa keel ja, ja samamoodi Flandria on, kuigi hollandi keelt kõneleb 22 miljonit elanikku on Flandria kirjandus, vähemusrahvaste kirjandus, hollandi kirjandusel, suur kirjanduse Flandria kirjandusel väike kirjandusse pärast sallitud Flandria ja norra keel on tegelikult Norra, kirjandus on neist kõige suurem, seal on viis miljonit kõnelejat. Briti saartega on selgelt satiiri võlts, et nad on lihtsalt vähemus. Vähemuskirjad. See vähemuses olek, kas see kuidagi mõjutab ka seda inimese mõtte- ja tundemaailma Doris Kareva? Mis torkas silma küll, et üsna mitmel luuletajal olid valikus sellesse 10 luuletuse valikusse võetud tekstid, mis puudutasid emakeelt, et neist võib-olla kõige, kõige rohkem läksid mulle hingekirme nuribe vaade maailmale, mis, mille ma ära tõlkisin ja kah all uus Ki mulli mulli sellest, milline pealkiri. Võib-olla ei olnud üldse pealkirja ja, ja selle tõlkis vist Hasso eesti keelde. Aga see torkas silma sellepärast, et suurte keelte esindajad leiavad tavaliselt luul aineks muud põhjust. Tõlkes üles leitud iiri luuletaja Kahaal Oshaaki tekste loevad Andres Raag, Doris Kareva ja autor ise. Tõlkinud Doris Kareva. Püha olgu tänatud, värinad, mida oma pilvedes tunnen ja pakase hangemis ojadest algab. Olgu tänatud päev, mis kasvab tuule iiliks, mu sisikonna ja öömis pimeneb vihmasajuks moneerudes. Olgu tänatud koidu Päikeselaul läbi mu mõtteakna. Õhtud, mis viivad mu taevasse une kosmoselaeval. Olgu tänatud suvi, mis õitseb meelte tanumal. TalveKaledus, mis langeb ülemus terve mõistuse soo. Olgu tänatud. Loodud tühjus, mida täidab vaid surm ja elu. Olgu tänatud loovuse anud, mis kõiksus heidab mu kaja. Olgu tänatud kõik parandused, parenemise Aamenis, kõik luuletused, kus lihaks sõna on saanud. Olgu tänatud iga päev, vaprus turgutamas mu Tammeli meid, tarkuse, toitumine, Moveenide turbamullast. Olgu tänatud mäed, mida paisutan pettumuse mutimullahunnikust, kiirus, millega nad alanevad kui eneseülema naeral. Olgu tänatud tähed mu mõtetes, mis kõnes sädelevad ning universum mu peas, mis lõpmatult avardub luules. Hakkasin ma piimamis voolaksu, naeru säravast kannudest. Küll söök siin Tähkniat, forell, imi sujuks pupillide küllastes tiikides nahasiidisest, jahust, valget saia, küpsetatakse sinu kintsu, küpsest puuviljast suve moosima keedaksin küll, Lutsutaksin, Soloyd samovar. Rahuldaks alles mõisu, sureite meekärg, su rinna, suhkru, liha, sokk, kõri, mahlakas õunad. Vaata ette. Su keha hõrgutised ajavad Moydaplaks. Iga suutäis suse sääremarjakeelt alla viiv lihase viil iga põseamps Snemm, mida neks puusas õlas supp ringist liikmest. Paneelanud subtervelt alla, napistansu elavalt nahka. Sinust korraldan koidu, banketi, hämariku pidusöögi. Sina oled mu nelja trühvlitort, et su järgi mu suu jooksete. Impadhiilnaljoorina jälitles fiir aparaat. Siin ja kena võlduva. Ta on ikka sele süsteemidel väljulasse töötas hämmastavalt hästi oli 10 luuletajat, kes kõik madi panid mängu 10 oma luuletust oli 10 luuletajate 10 luuletust. Mäng seisnes selles, et iga luuletaja tõlkis igast luuletustega luuletuse oma valikule. Ja kõige esimene RING mäng toimus nii, et igaüks luges ette mõned oma luuletused, et oleks võimalik kuulda selle keele kõla. Ja ühtlasi seleta, kas on asju, mida sellest keelest või tema loomingust tõlkides tuleks teada näiteks just nimelt German ütles, et tema eesmärk ongi olla võimalikult klaar ja see oli tema, tema luulelaat, tema eesmärk ja see juba juba andis niisuguse teatud eelhäälestuse lõi kütuse, kuidas tema luulele läheneda näiteks Robert, seal on see, mis on, seletas, et tema püüab võimalikult palju oma luules elustada vanu väärtusi, ta kasutab keeles arhaism. Ta toob sisse neid vanu kaduvaid õhustik ja ühesõnaga iga igaüks esitas Isamaa luulele niisuguse teatud taustamuusika või kuhu, mille abil oli palju kergem läheneda sellele inglisekeelsele tekstile. Luuletaja paistab, millega me tekstide, et kui juba olla kuulnud, kuidas keegi loeb, kuidas keegi kõnnib, naerab, räägib, siis oli, oli palju lihtsam siseneda nendesse tekstidesse, sest tavaliselt ei saa läbi teise keele luulet õieti tõlkida. Aga niisugune workshop oli minu meelest täiesti tulemusrikas. Kui sa oled šotlane ja sa oled selle inglise keelse maailma sees, et siis et miks sa siis võtad kätte, hakkas ta šoti keelt kirju. Seal on ikka paralleel, ütleme, kõige lähem võru keelega sest see on, see on inimese emakeel, süngeelmilisest on üles kasvanud, mis endale kallis ja milles ta tahab ennast väljendada, kõigil on olemas oma kogukond ja muidugi noh, näiteks islandi keel on inglise keelest ikka nii kaugele, et, et seal ei ole, ei ole põhjust rääkida sellisest epateerimis soovist. Ei, loomulikult Islandi ja Norra ja, ja see on nagu iseenesest mõistetav, aga ma just mõtlen, et kui on iiri keel, mida ju me teame, et meil on suured Iiri kirjanikud, aga need suured Iiri kirjanikud kirjutavad kõik, kes on kirjutanud inglise keeles, et see Suurbritannia näide on just see, mis seda küsimust nagu sünnitas väikese keele soov saada kuuldavaks. Meil on see siiski hoogu saanud ikkagi viimasel ajal ma pean silmas Võru liikumist, vaid eks need inimesed, kes selle keele sees on elanud, on nendel on teine olukord, aga aga üldsus on ikkagi teadvustanud seda viimasel ajal. Kas nendel keeltel, kas nendel on nagunii-öelda juba pikk, selline uus ärkamisaeg? Mul on ka ikka suhteliselt hiljuti näiteks kas või kirmen on baski keeles kirjutavate kirjanik, esimene põlvkond. Baski keeles kirjutati, mis oli siis nüüd sajand tagasi või? Ütles, et ta on nagu esimene põlvkond Baske, kes nagu on kogu oma hariduse saanud baski keeles, pidi. Kuna katkestuse kultuur ma sain aru, et, et ütleme, järjepidevust baski kirjandusest tegelikult ei olnud, sealt sähvatasid üksikud autorid ja, ja iga järgnev vastandus eelmisele. Nii et praegu on nagu suhteliselt hiljuti siis kõrval oli noormees ikkagi 33. Nojah. Et, et see on nüüd nagu, nagu see põlvkond, esimene esimene põlvkond ja sama, sama toimub tegelikult nii šoti kui iiri keeles, piirikeeles on see teistmoodi iiri keeles on alati olnud. Aga šoti ja valsimaal tõesti, nagu praegu on, on väga aktiivselt läinud käima kõik programmid, mis toetavad emakeele arengut, selles kirjutamisele, levitamist. Nii et selles mõttes on nad üsna paralleelsed meie meie lõunaeesti keeltega. Ka baski baski kirjanduse kohta veel seda ka lihtsalt, et noh, baski kirjandus kirjalikul kujul nagu tunduvalt vanem kui näiteks Eesti kirjandused mitu sajandit varem juba kirjutati, aga just et nagu iga nagu uus põlvkond, ta nagu ei jätka sama asja, vaid on nagu seni olnud, et nad just nagu risti vastupidi, kõik nagu pidevalt katkestuste. Et selles mõttes ei ole nagu siin siiski seda analoogiat, et Lõuna-Eesti ja selle võru liikumisega võimalik tõmmata, sest teie poolt toodud näidete puhul on tegemist väga vanade kultuuridega ja väga vana kirjandusega, mis on katkenud. Lõuna-Eesti kultuur on olnud suuline kultuur, sealjuures ta kirjaliku kultuuri olnudki ja, ja kui rääkida mõne rõõmsa mammiga Võrumaalt ja võru keeles, siis tema ütlevad, ohjagatega võru keeles ei kirjutata, kõneldakse Võru, keegi ei kirjuta võru keeles. Et noh, et siin siin nagu on see kultuuritaust on ikkagi ikkagi tugevalt olemas. Aga selles suhtes Setlini murre on nagu sarnane võru keelele, et seal ei ole ka kirjakeelt, kus häälen ise nagu nagu leiutanud kirjapaneku viisi oma luuletustele ja ta on seda aeg-ajalt kohandanud või kohaldanud, aina täpsemaks. Et noh, seal on nagu kasutusel näiteks selliseid märke, mis tavaliselt ütleme inglise keeles ei ole kasutusel, et on skandinaavia keeltest, on need ja, ja nägu on taani keeles näiteks. Tõlkes üles leitud järgmine luuletaja, kelle tekste kuuleme, on Šotimaamees Robert Alan Jemisson. Tema kirjutab sätlani murdes. Tõlkinud on neid tekste Kalju Kruusa, Hasso Krull ja Doris Kareva. Ja kuidas see keel kõlab, seda kuulete Tseemissoni enda suust. Aga alustame eesti keeles ja Andres Raagi abiga. Püsitäht suvine videvik laskus Jeepi kaljuneemele, laotus üleäss, Nissi kummargil selja. Valgus heitis põhjamaa kohale nagu pitsrätik. Üha pilgub üks üksik silm, täpselt nagu mustas talve südameski, kõik siin kohub ja kahaneb. Kasvab haljaks, siis koltub paljaks kuutõus ja päikese loojak, madalad, loodud ja kõrged looded. Tähtkujud pudenevad allapoole maad ja teised tõusevad, et kujundada uueks Igi muutlik taevas. Aga äss, Nissi valgus ikka vilgub ikka vilk ja vilk. Vilksamisi tähesilm ainiti vaatab, sirab ja särab. Ta mõtleb, on hea teada, et hea karjane on seal. Seti mägikarjamaa. Tühja maa, hirmu ei ole nüüd enam kõik, me peame seal aeg-ajalt ära käima. Miski ei hoia sind kinni, kui tahad öösel välja hingama värsket õhku ja piinlema kauged kuud vidukile silmi otsima rada, mis viiksin su kallima juurde. Kanarbiku Kirbes leitsakus. Oma pehmele palgele, laotad lätete jahedat vett heledalt laksuva oja ääres musi-musi-kalli-kalli. Võtad nüüd kinni ta käest üle lille vaipades maha. Te lähete, nahk puutub nahka, suu surub suud, oi, mahedaid sosinaid, seal, kus müranud talv. Sinna paigale jääte ja ise kivi, nüüd kallad õue. Kiviktaimla ja kree ja sooja aseme jaoks. Murdunud oksarao paned vette ajama juuri. Neid on teil nüüd vaja, nii vähe on teil nüüd vaja muud kui 11. Ja poiss tõi kaasa elusa juuretise kõhu all nahkkoti sees. Kuid saatus, deebet kõminal kukub müür igast lõhest ja praost tuleb sisse vilu ja võõras koju tagasi tõmbute, sina ja poiss, seal on töökäsi vaja. Kas peksakesid rehv, laotaksid õlgi, Kaarutaks, heinu ja viljasaagi tooks varjule koduõue. Skin Trevlen Scen drest. Vorn supister Hunter Keer, juubainud jokkeri stend või jürijeen Jerplantiikrambjork, röövi. Praht Alleveni jest ettedes skin pähengedes pea või pädev türa. Ader, Aiafathramoussama Sue Snek äsla Atlets. Hüppa enda. Tila diok, üri hämar Insquarven kolonn, käether Andresen, tükken Hansar niidet. Täägi heast seest said teie olnud. See oli heisi ingverilikööripudel, mille ta keset laineid heitis. Sees oma käega kirjutatud paberreisil sai korgi kõvasti peale keerata. Küllap hoiab ta endise teate kuivana leidjale lugeda. Siit rannikult võib see jõuda Reykjaviki või droomsesse Helgolandi või tor Shawni välja. Ta ei kahelnud eal, et tundmatu käsi kunagi ühel teisel kaldal pagu veega heisi pudeli kätte saab. Siis tuligi kiri tagasi. Keegi leidiski ta loodetega, saatis kirja ja paar fotot sealt tundmatult üle meremaalt. Üle lahe äädmisest. Kapsaaed. Sinu kaheksa. Teistkümnes kevad on külm nagu rindadele liibuv riie, neil, kes rühivad vastu talvetuult. Sa triivib ilma purjeta Leedaga, kes ahvatlevad algavat tormi peavad teadma, kuhu viimaks välja jõuavad. Piiga, sa pöördud ja trambib üle annetult üle põllu. Suur rumalus kuulutamas, et seadused on valed, kuna nad on vanad. Normid, mida su meel loomuldasa kujutaks, kisuvad kiviaia sees kõõrdi suu, lina, tark kärsitus ajab kõigil südame pahaks. Ükski talukoht pole küllalt suur, et see sinna ära mahuks. Kuduma ei hakkagi. Mustreid, mida sa looksid, on mahavisatud vaev siin, kus valitsevad traditsioonid. Alati ahistavad nad kedagi kuhu iganes istuda tahad, seal istub keegi ees. Kust sa iganes kaevata tahad? Seal keegi juba kaevab. Nägeldes, kuhu peab labida panema alates jõulusitest, mis hõõguvad läbi jaanuari pimeduse kuni lihavõtted käsivad igaühel tööle hakata. Sa pead leidma tee välja sest siin ei talu keegi enam kaua subkohalolu. Kiviaia sees on kinni su lõõg. Mis keeles te muidu omavahel? Küsisite inglise keeles, see oli kokku lepitud, ühesõnaga osalemise tingimuseks oli see, et, et inglise keel pidi pidi vabalt käes olema, muidugi Eli liivaldes teisi ei, seal oli tegelikult paljud. Paljud nendest luuletajate tõlkijatest olid inimesed, kes rääkisid kolme, nelja viite keelt. Nii et mina sain seal suhelda, aga saksa, prantsuse, hollandi keeles, nii et Hollandi Flandria keele omavahelised suhted on hästi keerulised, sellepärast et Flanders kõneldakse praegu hollandi keelt, vähemalt on selle nimi hollandi keel. Aga kui keeleajalooliselt vaadata, siis on tegemist. Randra keelekaevur. Ja kellaajalugu on nii pikk, et kus ma hakkan seda, see on 13.-st sajandist alates seal arenenud ja muutunud ja kui Flandria õitseaeg oli, siis oli Aecus Flandria keel. Flaami keel oli olemas, aga hollandi keelt ei olnud. See oli kaks sajandit, kestis ja Lopez flaami keele õitseaeg 16. sajandil, kui Flandria jalatus Hispaania ülemvõim olla siis toimus ajude ja kõige äravool Andrest, Hollandisse kes oli ennast vabaks võidelnud enne, kui Flandria ja oma keele tegelikult alles eelmise sajandi kuuekümnendatel aastate ametlikud Katsandrele peale surus. Sellepärast hoitakse seda kirjandust ka väga lahused, kuigi ta on kirjutatud ühes keeles, on need tegelikult kaks eraldi kirjandust kus on pikk lugu põhjalikult rääkida. Tõlkes üles leitud, kuulame hollandikeelseid tekste. Autor Benno Barnaard, tõlkinud Ilviliive ja Doris Kareva. Kalur 50, enne Kristust. Mida muud ma jõe ääres tegin, kui lasin võrk mõrduv ette. Kuulasin vanu verd, tarretama panevaid lugusid. Tungisin mürisedes temakesse ja tegin valmis kuldse poja enese järeltulijaks. Hästi, see oli varem. Kuid see oli see sama kallas, kus sündis, et ma kuuvalguses võrke sõlmides sinna kaugesse mustavasse metsamüüri midagi kummalist mõmisesin. Midagi, mida ma ise ei mõistnud vist midagi roostikku linnust ja mittekangelastest. Mis see oli? Kust see tuli? Ja miks otsis minu suud mehe suud lihtsas paadis? Kuulasin eksageetide juttu, ilma et oleksin teadnud, kas nad suudavad seletada seda soist maad. Ma ei uskunud, et me hakkame kunagi ehitama katedraale. Pole midagi, kui te mind ei mõista. Suure jõe lindi abajas võisin ma teha poja ja teda hommikuuduses valguses õpetada, tegema oma sõlmi. Kirjandusmuuseum, mis meil siis on, siin ei rabas roostetanud mõõka jalustrabavat ema lapsega ega hävimatuid siniTheo karpegi. Mälu jah, mõistagi püst Photo kingakarp hädapärast ehk kingatki. Aga mis moodi säilitada mujal kui raamatus nende hullust, nende armastust, parimat neis rääkimatagi Obiiter, diktaa, nende purjus Leyerdamisest igal pool tähtede all. Ei ole siin kelti pannalt ega kunagist lihavad naist, taevatarvitamise kontseptsiooni ega midagi moodsatki. Kõik, mis siin on, on kirjanduslik kolu parimal juhul nende keeleluu, kes märatsesid enam või vähem meloodiliselt aja vastu. Kalju Kruusa ehk kirjeldad seda tööprotsessi, et kuidas see siis oli. Kõmri keelest tõlkides mul oli sõnastik kaasas, et ma käisin nagu sõna-sõnalt tegelikult algupärandi läbi kõigepealt ja muidugi inglisekeelne oli kõrval ka olemas, et sain selli nagu kindluseks, aga siis ma püüdsin nagu selle kõmri keel selle nagu rohkem rõhuda, kui midagi jäi segaseks või siis ma küsisin üle ja peaaegu sama asi oli tegelikult ka sätlini murdest tõlkides, sest see on nagu ütleme, mitte lähedane, aga annab tuletada, ütleme inglise või Skandinaavia või teisi germaani keeli nagu osates natukene nagu üsna läbinähtav sõna tüvendam täitsa tunnistatavad ja aga näiteks baski keelest seal ma põhimõtteliselt tegelikult toetasin pigem inglisekeelsele ja aga õnneks kirmeni luuletused, et nad olid ka hästi selged, et seal sellist stiili mängu või sellist nii väga ei olnudki. Etapp püüdis nagu võimalikult läbipaistvalt oma mõtteid sõnadesse panna, et ma arvan, et see tulemus oli nagu üsna pädev. Aga see vist ei ütlemata alguses kohe tegelikult enne seda seminari olid laiali saadetud kõikide luuletajate inglisekeelsed tõlked ka. Ühesõnaga kohaletulnud olid juba tutvunud nende tekstidega inglise keeles. Ja ingliskeelsed tõlked kaasas olid nagu enamasti teiste inimeste tehtud hoopis, aga noh, mõned siis näiteks noh, nagu sina, lennuja minu ingliskeelsed tõlked olid nagu üldse, ma ei teadnud täpselt, et kuidas tegema peab ja siis ma tegin niimoodi, et kui mingi sõnamänguline koht, siis panin kõik mitu varianti, aga oli lihtsalt nagu tundus, et, et ma ei oska täpselt valida, et millise sõna on, ma tegin nagu sellise üsna teede remondi ja sellise püdelas olekus nagu tõlke, et ma nagu ei kivistunud seda ära, ei lasknud tahkeks tõmbuda inglise keelseks korralikuks tõlkeks, vaid ma jätsin ta meelega nagu poolvedelaks, et sealt annaks nagu edasi voolida midagi, et mulle endale tagantjärele tundub, et mul paar teksti oli niimoodi, kus ma nagu olin teinud nagu suhteliselt korralikuks selle inglise keele. Mulle tundub, et tegelikult need, kus ma ei teinud korralikuks nendest andsid parema tulemuse. Mulle tundub aga. Ei, ma arvan, et iga peaaegu iga luuletuse tõlkimisel tekkis aeg-ajalt mingi küsimus, et näiteks seda sõna saab eesti keeles tõlkida selle teise ja kolmanda stsenaariumiga, et küsida näiteks autorilt sünonüüme selle kohta, et osata valida õige sõna ja stiilitasandite kuulsamanaadi, selline andsite täpsustamine, mis on täiesti loomulik, aga niisugust arusaamatust ma küll ei kogenud. Selle selles mõttes oli väga väga õnnestunud grupi kokku panna, et seal olid kõik ka väga, väga huvitavad, väga erinevad autorid ja samas ei ei hakanud ka keegi domineerima või keegi ei jäänud kõrvale või kõik. Kõik pakkusid kõigile huvi ja töö oli väga, väga süvenenud, tähelepanelik ja hea tahte ja rõõmuga läbi viidud. Et tegelikult me võtsime sisse Juhan Viidingu ühe teksti ja tingimuseks oli, et see üks tekst, Juhan Viidingu üks tekst tõlgiti kõikidesse keeltesse, et see oli siis ainus tekst, mille, millest on olemas need kõikides nendes keeltes tõlked, seal oli küll see arutelu väga pikk, sest on väga lühike luuletus, mis luuletus tulid, oli, mis on see luuletaja luule ja selle teksti läbiarutamiseks läks meil ikka väga kaua aega. See arutlus oleks pidanud linti võetama, sest iseenesest selle selle käigus tulid välja kõik keelte erinevused. Ja, ja kuna kuna tegu oli tõesti niisuguse tuumtekstiga, mis on see luuletaja elule siis need variandid, mis sealt kulges, nendel tõesti sellised seitse vikerkaare värvi, kus igaüks siis andis täiesti erineva mündi ja tõi, tõi esile mindi mingi, võibolla originaalist erineva, aga seal nähtamatult paos olnud variant. Jah, juba ainuüksi sõna luuletaja, luuletuse algus, sõna luuletaja selgus, et on eesti keeles teisi tähendusi taga nagu luuletama, udu ajama ja nii edasi, nii edasi, teistes keeltes neid üldse niimoodi ei olnud, igal siis selgus, et igalühel on veel omad taustad oma luuletaja sõna puhul ja, ja nii läksime ka edasi nagu point. Kui nüüd. Teed ka tõlgiti nendesse teistesse keeltesse siis mis nende luuletuste saatus edasi. Need luuletused saavad, suur osa neist, ma loodan, trükitud, üks kõige lähem ja käega katsutavam asi, mida ma ise teen, on, on raamat, mis antakse veel Eestis mis sisaldab siis endas kõiki neid kaheksat keelt ja tõlkeid, neist kaheksast keeltest niisugune läbi läbisegi tõlkeraamat, kuhu on lisatud Sidi, kus on peale loetud kõik need tekstid keeltes lisaks pildimaterjal samamoodi ka luuletaja kestsid koju, läksime tõlgetega, aga neil on kõigil olemas suhteliselt kirjandusajakirjades ja täna lihtsalt ilmuvad nad siis vastavalt iga maa kirjandusajakirjades. Kirjandus, lisades iseenesest. Kui niisugune üritus muutuks traditsiooniks, siis oleks üks üks väga suur võimalus Eestile. Aga panete üsna imestama, et Eesti, kes on kogu aeg pidanud ennast laulu ja luulerahvaks ei ole märganud ise ühtegi luulefestivali korraldada, et ainus, mis on, on Põhjamaade poolt korraldatud ja nii nagu on Norras näiteks mitmes väikeses kohas sisuliselt kala külades, ranna ääres traditsiooniline oma džässifestival igal aastal oma luulefestival igal aastal. Et miks ei võiks, kas Käsmus või mõnes teises kohas olla Eestis selline regulaarne, väikesi keeli ja kultuure ühendav festival või ennekõike just nimelt selline workshop, mis kinnistaks meid maailmakaardile võib-olla meile just kõige kohasemalt meelepärasemale viisil, et seda tasuks kaaluda. See Eesti selles kontekstis oli suur või väike riik väga suur Eesti korraldasse. Niimodi kõnelesid luuletaja Doris Kareva ja Kalju Kruusa ning Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest. Ja kõnelesid nad meile, tõlkijate töökojast, Käsmus saates kuulsite iirlase šotlase hollandlase tekste meie luuletajate tõlkes ja luges Andres, aga aitäh ka Jaak Johansonile, kelle helisalvest need välismaakeelsed inimesed eetrisse jõudsid. Algatuseks saime teada, kuidas kukub kägu baski keeles. Tõlkemängud Eesti eetris jätkuvad aga juunikuu kolmandal kolmapäeval. Sest nii palju ilusat baski luuledki jäi veel esitamata. Jah, kõmri keelt ju ei saanudki kuulda. Aga järgmine kolmapäevane köp on Juhan Viidingu luule päralt. Kuid Viidinguga lõpetame ka tänase saate küsides, et mis on see luule ja luule. Ja oma kodukeelde panevad selle Viidingu luule sõnumi iirlane, šotlane, islandlane Uuelslane Baskipoeet. Tänase muusikavaliku tegi Silja Vahuri ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes. Aga mis on see luuletaja luule? See on, kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas end mitte ära magada? Pea seda silmas. Mis on see luuletaja luulel? See on, kui mõtled elule ja millelegi muule. Kuidas töiv selles Makko pärlruum? Histkümnes slipp, sealov. Äiksid I think värunud, see on. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas.