Tere õhtust, kell on saanud kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 25.-st veebruarist. Mina olen Maria-Ann Rohemäe. Hetk tagasi lõppes riigikogu valimiste elektrooniline hääletamine. Eelhääletamine kestab kella kaheksani. Venemaa valitsuskomisjon kiitis heaks Eesti-Vene piirileppe eelnõu. Sihtasutus Narva Aleksandri kirik ei hakka koguduselt kiriku renoveerimiseks kulutatud riigi raha tagasi küsima. Sihtasutuse nõukogu hinnangul oleks taoline võlanõue kunstlik ja põhjendamatu. Võlanõudega tegelenud juhatuse liige kutsuti tagasi. Euroopa komisjon esitles energialiidu strateegiat, mille eesmärk on Euroopa energiaturu ümberkorraldamine nii, et kaoksid energiasaared ja tagatud oleks mitmekesisem pakkumine. Poola plaanib saata Ukrainasse armeeinstruktoreid, kes aitaksid Ukraina sõdureid väljaõppel. Eile teatas otsusest saata Ukrainasse 75 sõjalist nõuandjat Suurbritannia. Eesti globaalset konkurentsivõimet pärsib vähene koostöö teadlaste ja ettevõtete vahel, selgub Eesti arengufondi analüüsist. Araabia ühendemiraadid paatides toimuval kaitsetööstuse messil osalevad Eesti ettevõtted on juba sõlminud mitmeid lepinguid ülemiste hingamisteede ja gripilaadsetesse viirustesse. Haigestumiste arv on endiselt tõusuteel, kuid juba lähinädalatel peaks nakkuste levik näitama taandumise märke, ütles terviseameti nõunik Kuulo Kutsar. Jaan Krossi kirjandusauhinna saab tänavu kunsti ütlen ja kultuuriloolane Ants Hein teose Õisu eest. Teos käsitleb ühe Liivimaa mõisa ajalugu. Arhitektuurispordist. Falunis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel sai Aivar rehemaa meeste 15 kilomeetri vabatehnikasõidus 29. kohaga. Võitis rootslane Johan Ulsson. Ilm on meil öösel ja homme päeval pilves selgimistega ja olulise sajuta. Puhub lõunakaare tuul öösel üks kuni seitse meetrit sekundis, päeval kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neljast pluss ühe päeval kahest kuue kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Mõni hetk tagasi lõppes riigikogu valimiste elektrooniline hääletamine, elektrooniliselt andis hääle üle 175000 inimese, mis e-hääletamise rekord. Hääletada saab, aga veel täna kella kaheksani. Hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas. Kristi Sobak rääkis sel teemal vabariigi valimiskomisjoni sekretäriaadi juhataja Priit wind. Käliga e-hääletamine on nüüdseks lõppenud ja valimisjaoskondades saab eelhääletada veel kaks tundi. Vabariigi valimiskomisjoni sekretäriaadi juhataja Priit Vinkel, miks lõpeb e-hääletus varem, kui suletakse valimisjaoskonnad? Eelkõige on selle nii-öelda varasema sulgemise eesmärgid. Et kui inimesed, kes on e-hääletanud, soovivad oma häält veel muuta siis on kahe tunni jooksul see võimalus olemas paberil valimisjaoskonnas, et oma hääle muutmine valimispäeval enam võimalik ei ole. Eelhääletamine saab tänasega läbi, aga valimisjaoskondades täna antud häälte hulk pole küll veel teada, aga missuguseid kokkuvõtteid saab praegu ikkagi teha, kui vaadata viimaseid parlamendivalimisi või ka siis Euroopa Parlamendi valimisi? Jah, mida me saame hetkel seisuga öelda, on siis see, et juba eile õhtul kell 21 30 murdus senine absoluuthäälte rekord, ehk siis 140000 ja veidi peale häält, mis seni on siis eelmise nelja aasta taguste riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise rekordiks olnud, on ületatud ja siis kõik need tunnid tänasest päevast on olnud juba siis lisa sellele selle rekordile. Kas selle võrra, et e-hääletus on järjest populaarsust kogunud, on näha ka, et jaoskondades käiakse vähem eelhääletamas? Jah, et eks siin otsest sidet on, on alati väga raske tuua, aga, aga tõepoolest võib järeldada, et kui paljud inimesed hääletavad elektrooniliselt, siis no tõenäoliselt nad lähevad vähem valimisjaoskonda. Et käisin ka ise täna valimisjaoskondades ja, ja nii-öelda ka nende tegelike töötegijate jaoskonnakomisjoni liikmete arvamus on see, et mida rohkem on e-hääletajaid, seda vähem nende laudade taga inimesi hääletamas käib. Ja lõpuks, et kõigile kuulajatele täiesti selge oleks, siis kuidas ja kus saavad hääletada veel need inimesed, kes siiani ei ole oma valikut Riigikokku kandideerijate vahel teinud. Täna kuni kella 20 null nullini on võimalik hääletada siis kõikides valimisjaoskondades seda nii elukohajärgsetes valimisjaoskondades kui ka nendes erilistes jaoskondades, kus saab hääletada ümbriku teel ehk siis väljaspool elukohta hääletamise jaoskond kus saab hääletada sõltumata elukohast. Oluline on rõhutada, et valimispäeval enam sõltumata elukohast hääletada ei saa. See tähendab, et siis valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Et kui te olete sisse kirjutatud mõnda teise linna või valda, siis peate te sinna konkreetsesse teise linna või valda minema hääletama, aga valimispäev, esimesel märtsil kella üheksast kuni kella 20-ni kõik valimisjaoskonnad kõik 547 valimisjaoskonda on avatud ja ootavad valijaid. Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete heakskiitmine ja jõustamine mõlema poole huvides. Venemaa Föderatsiooni valitsuskomisjoni ettepanek piirilepingut heaks kiita on Venemaa poolelt selleks alles esimene samm, ütles välisminister. Ta lisas, et ametist lahkuv riigikogu lõpetas piirilepete ratifitseerimise esimese lugemise, kuid ei viinud seda protsessi lõpule Venemaa-poolsete otsuste puudumise tõttu. Eestis saab ratifitseerimisprotsessiga nüüd uuesti alustada järgmine riigikogu koosseis, leidis välisminister. Endise välisministri Urmas Paeti sõnul on Vene poolel nüüd vaja valitsuse otsust, et saata piirilepingud parlamenti ratifitseerimiseks. Loodetavasti ei kesta see protsess pikalt, lisas Paet. Tema sõnul on mõlema poole poolt aktsepteeritava piiri olemasolu ja Eesti-Vene piirilepete jõustumine samm ka julgeoleku tugevdamisel. Mida vähem on Venemaaga olulisi lahtisi küsimusi, seda parem ning mõlemalt poolt tunnustatud piirijoone õiguslik fikseerimine on selles osas oluline, ütles Paet. Vene Föderatsiooni valitsuskomisjon kiitis heaks ettepaneku Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimiseks, teatas varem Venemaa valitsuse veebilehel. Edasi arutatakse piirileppe ratifitseerimist valitsuse nõupidamisel. Eelmine välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov kirjutasid Eesti ja Venemaa piirilepetele ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule Moskvas alla eelmise aasta 18. veebruaril. Narvas kogunes täna sihtasutuse Narva Aleksandri kirik nõukogu Jüri Nikolajev käis kohal. Sihtasutuse nõukogu koosoleku põhjuseks oli Aleksandri koguduse ajutise pankrotihalduri aruandesse ilmunud 1,37 miljoni euro suurune võlanõue sihtasutuselt. Sihtasutus loodi riigi ja Narva linna osalusel Aleksandri kiriku renoveerimiseks ja seni on sihtasutus end koguduse rahaasjadest eemale hoidnud. Nii suure võlanõude ilmumine oli üllatuseks nii Narva kui riigi esindajatele ning tänasel koosolekul püütigi selgusele jõuda, kas sihtasutusel on üldse põhjust koguduselt nii suurt summat võlana tagasi küsida, räägib sihtasutuse Narva Aleksandri kirik nõukogu esimees Tarmo Tammiste. Võttis vastu otsuse, et seda suurt võlanõuet ei ole, kuna see ei ole millegagi tõestatud. Enam kui miljoni euro suuruse praeguseks, siis juba olematu võlanõude väljailmumise taga on väidetavalt sihtasutuse juhatuse liige Mati Maanas, kes on varem meedias väitnud, et kiriku renoveerimiseks kogudusele riigi poolt laenatud raha võib pidada võlaks. Ja kuna on oht, et Narva Aleksandri kirik võib koguduse pankroti käigus sattuda kolmandate isikutega, et siis oleks alust arvata, et on olemas õiguslik alus see raha tagasi küsida. Sihtasutuse nõukogu esimees Tarmo Tammiste peab taolist nõuet kunstlikuks. Noh, kogu see tants ümber Aleksandri kiriku on kestnud juba aastaid nende aastate jooksul sellist nõuet ei ole tõestatud ja nüüd ühel hetkel ilmub nagu selline suur summa kusagilt taevast välja. Ma ei näe mingisugust põhjust hakata tegelema kunstliku nõude esitamisega ja samas ma arvan, et mis puudutab seda kirikuhoonet, siis selleks, et seda hoonet päästa müügist ei peaks küll kasutama sellist teed. Tarmo Tammiste hinnangul on Aleksandri kogudusel piisavalt vara, et võlgu katta ilma Aleksandri kirikut müümata. Kuidas aga nõukogu hindab Mati Maanase tegutsemist antud olukorras sihtasutuse juhatuse liikmena. Tarmo Tammiste. Ta ei ole teinud seda salaja, aga samas oleks sellele asjale pidanud eelnema arutus nõukogus ja Mati Maanas on nüüd hetkel teinud sellised sammud, see on tema otsus, millest ta ka ei tagane. Tarmo Tammiste sõnul otsustas sihtasutuse Narva Aleksandri kirik nõukogu Mati Maanase juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Mati Maanas olukorda väidetava võlanõudega kommenteerida ei soovinud. Välismaale Euroopa komisjon esitles energialiidu strateegiat, mille eesmärk on Euroopa energiaturu ümberkorraldamine nii, et kaoksid energiasaared ja tagatud oleks mitmekesisem pakkumine. Johannes Tralla jätkab Brüsselist. Suurte sõnadega täna Euroopa Komisjoni pressisaalis ei koonerdatud, käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates ja teraseühenduse loomisest, ütles energialiidu eest vastutav komisjoni asepresident Maroš Šefčovič. Aastaks 2020 investeeritakse Euroopa liidu energiasektorisse üle triljoni euro, mis peaks fragmenteeritud energiaturu muutma tõeliseks energialiiduks ja kaotama senised energiasaared, nagu on nappide välisühenduste tõttu nimetatud Balti riike ja Soomet. Gazpromi monopoli murdmiseks on kavas arendada suhteid Aserbaidžaani ja Türkmenistaniga, samuti panustada LNG terminalide võrgustiku väljaehitamisse. Euroopa Komisjoni energialiidu asepresident Maroš Šefčovič. Windowsis staablesidel i, Elenzi Loome üle-Euroopalise LNG strateegia, et muuta gaasi tarnimine. Kas see lihtsamaks samuti haarame initsiatiivi, et arendada regionaalset koostööd väljaspool Euroopa liitu asuvate riikidega kagu Euroopas ja töötame väsimatult energiaühenduste ja pakkujate mitmekesiselt? Taastamise nimel Komisjon tahaks edaspidi olla laua taga, kui riigid omavahel energialepinguid sõlmivad. Maroš Šefčovič. Tudi käigud. Tuhev Ed vaesbrundade Juropi komisjon, Nõuanded Euroopa komisjonilt oleksid väga kasulikud. Saaksime öelda, milles räägitakse läbi teiste ettevõtete ja partneritega. Milliseid parameetreid arvestatakse ja kas meid püütakse suruda ebasoodsatesse, posid. Tsioonidesse energeetikaanalüütik Fabio Genoese märgib, et kuigi enamikes pealinnades ei taheta komisjoni näiteks gaasilepingute sõlmimisel ligi lasta, võiksid Ida-Euroopa riigid sellest võita steit Baltic seltskonna osas thing Roland Šagrüpthabliku Balti riigid, aga ka Poola, Ungari ja Tšehhi, kes maksavad Gazpromile gaasi eest rohkem. Nende jaoks oleks grupeerumine loogiline, kui mõelda ka uute gaasitarnijate meelitamise peale väljaspoolt Euroopa Liitu näiteks lõunakoridori kaudu. Kui saama korraliku mahu rääkides näiteks Türkmenistaniga, siis nad ütlevad, et teevad ühe lepingu 30 miljardi kuupmeetri peale aastas. See on ligi seitse protsenti kogu eurole. Rahvaliidu gaasinõudlusest ja selline leping oleks ühe ettevõtte või riigi puhul väga ambitsioonikas. Selle asemel, et nimetada konkreetseid algatusi ja kuupäevi, soovis komisjon tänase strateegia esitlusega mõista anda, et loobub senisest energiapoliitikast ja hakkab valdkonda jõulisemalt koordineerima, ütleb Genoese. Iroonilisel kombel puudusid täna komisjoni esitletud energialiidu kaardil algatusest põhilised kasusaajad Balti riigid ja Soome. Ilmselt oli tegu apsakaga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Muud välissündmused võtab nüüd kokku Kristi Sobak. Venemaa ja Küpros allkirjastasid sõjalise leppe, mis võimaldab vene sõjalaevadel külastada regulaarselt Küprose sadamaid. Vene president Vladimir Putin ütles, et leping puudutab peamiselt rahvusvahelistel terroritõrje ja prii piraatlusvastastel missioonidel osalevaid Vene mereväe laevu. Venemaa ja Küprose sõjaline koostöö ei ole suunatud ühegi kolmanda osapoole vastu, lisas Vene riigipea. Küpros on Euroopa Liidu liige ja võõrustab kahte Briti sõjaväebaasi Moskvas taotlenud mitmelt riigilt luba kasutada nende sadamaid sõjalaevade varude täiendamiseks ning hooldustöödeks osana püüdlustest laiendada oma sõjalist kohalolekut maailmas. Poola plaanib saata Ukrainasse armeeinstruktoreid, kes aitaksid Ukraina sõdureid väljaõppel. Lõplik otsus selles osas tehakse järgmisel kuul, ütles Reutersile Poola kaitseministri nõunik. Märtsis otsustatakse ka Ukrainasse saadetavate instruktorite arv, kuid see peaks jääma vahemikku tosinast paarikümne ohvitserini. Eile teatas Briti valitsus, et saadab Ukrainasse 75 sõjalist nõuandjat, kes õpetavad sealsele sealsele armeele, kuidas vähendada kaotusi lahingutes venemeelsete separatistide vastu. Saksa kantsler Angela Merkel ja Rootsi peaminister Stefan Löfven teatasid ühisel pressikonverentsil. Euroopa on valmis kehtestama uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone, kui selleks peaks vajadus olema. Merkel avaldas siiski lootust, et välja kuulutatud relvarahu Ida-Ukrainas annab lõpuks ikkagi positiivseid tulemusi. Saksa kantsleri sõnul tuleb teha kõike, muuta see lootusesäde reaalsuseks. Tema sõnul võib relvarahu olla esimeseks sammuks, isegi kui seda jõustatakse väga aeglaselt. Merkel rõhutas ka, et Euroopa liit on saatnud Venemaale väga selge sõnumi, et ühendus on oma hoiakutes ühtne. Prantsusmaa välisminister loraan Fabius ütles täna, et kui Ida-Ukraina separatistid ründavad Mariupoli linna, ähvardavad Venemaad Euroopa liidu uued sanktsioonid. Ukraina sõjaväe teatel ei ole viimase 24 tunni jooksul rindel langenud ühtegi sõdurit ja vaid üks on haavata saanud. Ja tagasi Eestisse Eesti globaalset konkurentsivõimet pärsib vähene koostöö teadlaste ja ettevõtete vahel, selgub Eesti arengufondi analüüsist. Reene Leas jätkab. Kuidas läheb Eestil edetabelites hästi maailma majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime edetabelis platseerus Eesti 144 riigi arvestuses 29.-le kohale. Arengufondi hinnangul aitaks Eesti positsiooni veelgi parandada see, kui teadlaste ja ettevõtjate koostöö paraneks. Arengufondi ökonomist Annika Lentso. Täna me saame rääkida ikkagi innovatsioonist selles võtmes, et teadlased panustavad toodete-teenuste parendamisse uuendamisse ja just teaduslike meetodite abil. Meil teadlasi ja insenere tootvas sektoris on väga vähe täna ja see on ka üks koht, mis ilmselt vajab parandamist. Lähiajal. Lentso sõnul on potentsiaal olemas, lihtsalt tuleb praegu omasoodu toimetavad teadlased ja ettevõtjad kokku viia. Seni tehtud katsed ei ole Lentso sõnul eriti edukad olnud. Ühelt poolt on see seotud sellega, et ettevõtjad ei ei suuda aru saada, mida tehakse, tead, teadlaste poolt ülikoolides, sellel on lihtne põhjus, sest teadlased teevad täna koostööd välisfirmadega ehk siis mitte Eesti ettevõtjatega, aga välismaiste firmadega. Teine valdkond, kus Eesti saaks oma tulemusi parandada, puudutab haridust. Annika Lentso. Kui meie praegu Pisa testide alusel platseerume üsna heas positsioonis näiteks reaal-ja loodusteaduste tundmises, siis täiskasvanute uuring näitab seda, et tegelikult me neid teadmisi ei oska reaalelus kasutada. Ja need probleemid saavad juba alguse päris varakult asjus. Kõige sellisem pitsitavam koht täiskasvanute juures on see, et tänapäevases elus ei ei suudeta aru saada lõpuni näiteks sellisest asjast nagu protsent või osakud. Tulevikus võiks näiteks ettevõtlusõpe kuuluda kohustuslike ainete hulka. Meil täna selline interdistsiplinaarsus ehk siis erinevate erialade omavaheline koostöö on üpris habras ja selliseid edulugusid on vähe, et, et tegelikult siin me võiksime natuke rohkem panustada sellesse, et näiteks erinevatel õppekavadel, kus on täna ettevõtlusõpe küll vabatahtlik, võiks mõelda selle kohustuslikuks muutmisele ja teisalt ka siis ka seda, et ka erinevate õppekavade interdistsiplinaarsust, noh näiteks võtame insenerid ja tootedisain seda rohkem rakendada, kui seda täna on tehtud. Araabia ühendemiraatides toimuval kaitsetööstuse messil osalevad Eesti ettevõtted on messiga väga rahul. Juba on sõlmitud mitmeid lepinguid, andis teada Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda. Ester Vilgatsi lugu. Pühapäeval alanud ja homme lõppev mess on suuremaid ja tähtsamaid kaitse- ja relvatööstuse valdkonna messe maailmas. Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda. Aga meil on Eestis ettevõtteid olemas, kes tegelevad siis nii-öelda kaitsetööstuse valdkonnaga, nende palk on tegelikult väga lai, et hakkab pihta sõduri pesust sõduri saabastest riietustest, kuni siis suurte raketitõrjesüsteemideni välja. Meie boksis on viis, viis ettevõtet oma kohal just äsja rääkisin nende kõigiga veel üle ja kõik ütlesid, et nad on nende nelja messipäevaga hommepäev veel on tulemustega väga-väga rahul. No mida meie ettevõtjad siis toodavad ja näitavad seal Kõrgema tehnoloogia poole pealt on siis selliseid autonoomseid vaatlusjälgimisseadmeid, ma mõtlen siis näiteks piiri jälgimisseadmeid, mitte inimeste ettevõte nimega Defendec kes on kohtunud siis Pakistani Jordaania Egiptuse esindajatega sõlminud uusi koostöökontakte ja mis on alati selline nii-öelda kohtumispaik, kus siis kohtutakse ka seniste koostööpartneritega on olnud meil siin üle 10 kohtumise nende park silmadega, kes müüvad nende toodangut erinevates riikides üle kogu maailm siis võib-olla noh, laiemale publikule ütleb väga palju üks Tartu jalatsitehas Samelin, kes küll messil on esitatud kaubamärgiga soolest soolest juht Leida Kikka oli siin siin väga naerul näoga, ütles, et on kohtunud Omaani, Araabia Ühendemiraatide, Saudi-Araabia, Liibüa Malaisia esindajatega ja nagu eelkokkulepped on sõlmitud 100000 paari kingade müügile, millest siis konkreetne tellimus. Malin on tulnud juba 2200-le paarile, mis on veel huvitav fakt, et külastas ka siis seda Samelini väljapanekut Omaani sultani esindaja ja tellis siis ühe paari kingi suuruses number 43 sultanile ehk sealt tuleb võib-olla edasised otsused uueks näides firmast firmast otsi, kes teeb autodesse paigaldatavaid relvade kinnitusraame väga suurt huvi totsi vastu tunneb, Renault on olnud kolm kohtumist juba ja jutt käib ikkagi katsepartii saatmisest fenoole. Kontakt on ka Mercedesega ja ka, ütles Romet Rand just äsja, et tellimus 100-le raamile on juba nüüd tehtud, nii et mida ettevõtjad ütlevad, et siin maal käivad nagu otsustusprotsessid märksa kiire kiiremini, et ei ole selliseid hankeid, mis võtavad meil teadagi väga kaua aega ja toimuvad vaided pärast, et, et siin ikkagi on otsustajad kohal, tehakse otsus ja kohe tellimus ja äri liigub nagu, nagu märksa kiiremini. Ester Vilgats, Pärnu, Jaan Krossi kirjandusauhinna tänavune laureaat on kunstiteadlane ja kultuuriloolane Ants Hein. Tunnustuse pälvis ta 2013. aastal ilmunud teose Õisu eest. Teose alapealkiri on Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. Just praegu antakse Kirjanike maja saalis preemia kätte. Lähemalt räägib Erle. Loonurm Ants heina teos avab lugejale mõisahoonestuse ehituskunstilise palge läbi ajalooliste sündmuste uurimise all on majanduslike olude teisenemine, talupoegade mõisaomanike vahelised suhted ja alates 19.-st sajandist ka riigivõimu sekkumisest tulenevad seosed. Ants heina sõnul uurib ta küll mõisakultuuri, kuid tegelikult huvitab teda inimese jälg ajaloos. Ma usun, et üsna haruldane on võimalus, kui inimest tabab näiteks välk või meteoriit. Jaan Krossi sõnadega siis taevakivi pähe kukub, see on umbes sama haruldane asi. Jaan Krossi preemia, nüüd minule. Mina ei vaata ju maju, ma räägin küll just nagu majadest, aga tegelikult ma räägin ikka ikkagi sellest ajastust ja nendest inimestest ja kultuurivooludest, allhoovustest kihtidest mõjustustest niisuguseid kihte ja mõjustusi vaatled mõisniku silmaga vaatled talupoja silmaga, see on sama rikas nagu Eluis mõisahooned. Mul on olnud niisugune põhjendus mingite suuremate inimlike probleemidega tegelemiseks. Auhinna komisjoni liige, akadeemik Jaan Unduski sõnul on Ants heina puhul kõige tähelepanuväärsem tema laiahaardelisus. Kõige kütkestavam Ants heina juures ongi võib-olla see tema käsitluse tasakaal sügava faktiloolise asjatundmise ja hea kirjutamislaadi tasakaal, teksti ja pildi vaheline tasakaal, tema raamatud on alati hästi mitte ainult hästi, vaid ka väga täpselt ja huvitavalt illustreeritud, seal on ürikulist materjali kui ka kõike muud. Ants Hein on selline humanitaar, kes ei tunne huvi mitte ainult selle vastu, mida kirjutatakse tema oma kitsamal alal, vaid ta on kodus ka kirjandusloos, folklooris, ühesõnaga kogu see humanitaarne kompleks kajastub ka nendes analüüsides tema panus Eesti arhitektuurilukku ja ka igapäevaelu uurimise lukku, kui mingil määral ka siis majandus-põllumajanduslukku väga, aga tähelepandav ja tema puhul ma ikkagi rõhutaksin seda komplekssust, ta ei ole mitte puhtalt kultuuri loonud, anname mitte puhtalt demograaf, mitte puhtalt agraarloolane, vaid ta proovib kasutada kõik need valdkonnad enda huvides ära, et luua terviklik pilt ühe mõisa elust ja funktsioneerimisest aegade jooksul. Jaan Krossi sihtasutuse asutasid 2009. aastal Ellen Niit, Eerik Kross ja Märten Kross. Varasemad auhinnasaajad on Ain Kaalep, Mats traat, Jüri Hain, Enn Nõu ja Juhani Salokannel. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Norra merele on täituma jäänud madalrõhuala ning Läänemere ääres on üha enam tunda kagust ulatuva kõrgrõhkkonna mõju. Nende pööriste piirimaile jääme ka eeloleval ööl ja homme päeval. Ilm on vaikne ning öösel tekib kohati udu. Taevalaotuses on omajagu pilvi, kuid olulist sadu neist oodata pole. Termomeetri näit langeb öösel miinus nelja ja pluss ühe kraadi vahele. Homme päeval on sooja kaks kuni kuus kraadi. Kõrgrõhkkonna servaaladel pole reedekski erilisi muutuseid oodata. Laupäeval antitsüklon taandub, läänepoolne madalrõhuala kannab niiskemat õhku juurde ning saju võimalus suureneb. Spordist teeb ülevaate Juhan Kilumets. Falunis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis meeste 15 kilomeetri vabatehnikasõidu kodupubliku rõõmuks 34 aastane Johan Ulsson. Finišis edestas Olsson seitsmeteistkümne koma kaheksa sekundiga esimese individuaalse tiitlivõistluste medali võitnud prantslast Maris magnifikaad ja 19,2 sekundiga norralast Anders Gløersenit. Ainsa eestlasena stardis olnud Aivar Rehemaa sai 29. koha, kaotust võitjale kaks minutit ja 18 sekundit. Aivar Rehemaa. Noh, oli päris raske sõit, nüüd enne sõitu nagu valitsenud proua andsin, et täna on vähe raskem head kohta saada, võib-olla kui siin ühisstardiga sõidus, aga noh läksin nagu võitlema ja andsin täna mul väga rohkem midagi võtta ei olnud noh, koha poolest 29, et selle hooaja tulemuste valguses ainuvõiks öelda, et ei ole viga, aga aga nagu ma eelmises intervjuus juba ütlesin, et see ei ole päris see koht, et mille järgi ma Falunisse tulin. Et ma tundsin, et ma täna olin võib-olla vähe parem kui suusavahetuse sõidus, et üks võimalus veel jäänud klassika 50-l, et tänasel päeval on mul paremat kohta lihtsam klassikas saada kui vabatehnikas. Kell seitse algab suusahüpete suure mäe kvalifikatsioon, kus on võistlustules Martti Nõmme ja Siim-Tanel Sammelselg. Jalgpalli meistrite liiga eilsetes kaheksandikfinaalide avamängudes teenisid võidud Barcelona ja Torino Juventus. Barcelona sai võõrsil kaks. Üks jagu Manchester Cityst. Torino Juventus oli kodus kaks. Üks üle Dortmundi Borussiast. Täna õhtul on viimastes kaheksandikfinaali avamängudes vastamisi Arsenal Monaco ja Leverkuseni Bayer. Madridi Atletico. Praegu kõik Päevakaja teeb kokkuvõtte veel kell kaheksa ilusat õhtu jätku.