Alustame saadet muusika, inimesed, aeg. Ja meie stuudiokülaline on täna, proua Asta Kuurme. Alustame oma saadet stanctusega, Mozarti reekviem-ist. Tere tulemast, proua Asta Kuurme. Praost Herbert Kuurme on paljudele inimestele väga südamesse läinud oma sõnade ja tegudega Põltsamaa kirikus ja koguduses üles ehitanud selle kiriku üles ehitanud koguduse elu ja teie olete oma elu sidunud Herbert Kuurme ka. Mis aastal te abiellusite? Ja kas seejärel oletegi terve oma elu elanudki Põltsamaa linnas? Sellest ajast peale ja, ja varem ma käisin koolis küll Tallinnas riiklikus inglise kolledžis ja tulin ära sõjakeerises Põltsamaale ja kaks viimast aastat oli Põltsamaa keskkooli õpetajale ja lõpetasin selle ja mina hakkasin seal kohe samal aastal sama mitte keskkooli õpetajaks. Sest oli see aeg, kui lõpetasime 44. aastal ja siis pandi kõik tütarlapsed kohe õpetajateks õppima. Sest oli suur puudus pedagoogidestkonnalise aeg. Ja mina lõpetasin pedagoogilised kursused. Ja sügisel tuli mul kohe ettepanek tulla mittetäieliku keskkooli inglise keele õpetajaks. See oli siis Põltsamaal. Ja mis aasta see oligi? 2944. aasta sügisel Navalnõi kuud. Nii et Põltsamaale õpetajaks ja kas Herbert Kuurme oli ka siis juba Põltsamaal? Tema oli juba mitu aastat enne mind Põltsamaal. Tema oli minu usutamises õpetaja. Keskkooli ajal käisin tema juures leeris. Ja pärast oli tema Põltsamaa keskkoolis õpetajaks minagi mittetäielikus keskkoolis ja erinevates majades. No see oli siis nii, et üks üliõpilane ja teine oli õpetaja Mina olin ühes koolis õpetaja, tema lõpetas siiski ära keskkooliõpetajana enne sest teda taheti Põltsamaa keskkool lõpetatakse edasi jätta ja Ardootideta lõpetab õpetaja kirikuõpetajaameti maha ja õpetajaks, aga ta ikka jäi oma kirikule truuks. No 45. aasta Põltsamaa kirik, missugune see välja nägi? Torn maas ja varemed püsti. Kurb väga kurb, ainult sünged, nöörid ja kiriku jumalateenistused toimusid leni majas kuhu mahtus pinkides 100 inimest, kui jõulupühade ajal pingid välja viidisse kakle järel puhkama. Kirikut ehitama hakati. 1947. aastal me olime juba kaks aastat abielus olnud. Teie kui kirikuõpetaja proua, kuidas te siis saite keskkoolis nagu edasi õpetaja olla. Ma sain olla seal mingis aastat 1950. aasta jaanuarikuu 10. kuupäeval. Kui ma olin lõpetanud kolm tundi ja oli mul kaks tundi neile anda. Siis öeldi, et siin on paber teate vallandatud. Te osutute tööle kõlbmatuks, järgmisse tundi mind minna ei lubatud. Ja muidugi oli selge, et abikaasa ameti tõttu mar jäin eemale. Ma sain väga hästi õpilastega läbi, mul olid tunnid, inglise keel, kehaline kasvatus ja eesti keel ka viimasel aastal ja minule hiljuti etet komöödiate osutud tööle kõlbmatuks. Aga et kuidas ma seda olen teinud, hästi oma teade minule ainult tehti nagu ettepaneku minaga teise kooli rääkima oma õppetöö kogemus juba tuli nii välja, et öeldi kohe teha, oleks pidanud hakkama õpetaja abikaasa vastu töötama. Aastaselt tunnid nendes tundides esialgu ei ole vaja teha ega saagi teha. Nutsin küll, sest mul oli kahju, nüüd lahted. Aga pärast abikaasa ütles kohe, kõik tuleb heaks neile, kes jumalat armastavad. Ja nitati aitab, kui organism ei ole. Et see oli väga kasulik meile, meie kogudusele. Et minust sai siis jälle organist, kõigepealt ja hiljem ka koorijuht muidugi läbi suurte, raskelt ja õppimise. See on vist üks päris tüüpiline pilt. Kirikus ja koguduses, kus mees on õpetaja ja naine, on organist, koorijuht. See oli selle nõukogude ajal kui lasti Enamusel oli ka juba mingisugune muusikaline haridus olemas ja nad said hakata üsna kiiresti kohe ümber. Õpid õpetajate abiga ühtseks ja organistade ja ka hiljem juhtideks. Minule natuke raskem, sest. Meil oli juba kaks last ja see oli kolmas ja neljas kahvel ja kõik selle uue õppimise ajal, nii et raske oli ja võttis aega, enne kui sa lõpetad, sai. Ja, aga see oli väga armas töö. Ja kui ma sain juba õppida nende heade inimeste Hugo Lepnurme, Hellar Tederi, Johannes Kappeli prolinaski Emilie Kaljuste käe all siis oli see suur õnn, kui me jälle saime üks kord kuus Tallinnasse tulla, nende käe all õppida. Nad olid kõik väga armsad inimesed, usklikud. Ja no lapsepõlvest oli teil ju mõneaastane klaveristuudio ka kaasa võtta, sest kuidas oligi, et isa ja ema ütles, detaks, korralik tüdruk peab ikka klaverit mängima. Ja näe, tuligi kasuks. Taga kasuks nootitlejaid selgeks viiul ja bassivõti ja isegi neeri saare laulustuudio. Jõuluõhtutel mängisime peast koraale ja see hiljem eest leida, ehkki aastat oli üle ligi 20 aastat enne Morgan siks, hakkasin õppima, aga päris aas teestiktorand peale. Aga kuidas see oreli juurde minek, oli see kõige esimest korda. Kas siiski saite nüüd õppida seal proua Tederi ja ja kõikide nende teiste auväärsete kirikumuusikute juures või, või tuli vette hüpata kirikus, kuidas teil see olukord Põltsamaal oli kui see kõige esimene oreli mängimine pidi toimuma? Kõige esimene oreli mängimine, seda ma enam ei mäletagi, aga esimene jumalatees mängima pidin, oli leeri mees. JÜRI tari köster-organist väga tubli õpetaja abiline ja väga hästi mängis. Ja tänu temale sain ma väga palju lihtsaid eelmänge, koraali noodid ja esimesed õpetused. Ja armooniumi. Mängisin saar kaks aastat, kolm peaaegu enne, kui tuli instne orel kirikusse, sest kirik algas, hakkas, ehitan, mis alles. 1947. aastal Kiietuseks. Teisel aastal sai valmis ja Orest tuldi. Uus orel toodi Viljandi Jaani kirikust ja see pandi ülestada 953. aasta augustis ja professor Hugo Lep Nomandi seal esindaja kontsast. Kõrvalepõikena, kas Viljandi Jaani kirikus toodi saarel sellepärast, et see kirik iseenesest oli nagu kaubaladu või midagi muud? Ta tuli tühjaks teha, tuli tühjaks teha, viidi laiali, orel tuli meile, kontserd, viidi kuskile mujale ja kella, siis tulevad koguni kuusel huvitud ja nii et tulid isegi teha. Sellepärast ei oleks muidu meie läinud sinna lõhkuma. Aga see krid, kui Arer oli seal hoopis teisiti laiali madalam ja meil tuli ta viia kõik kõrgele üles mirali kitsad karge kirik. Ja siis ida Kriisa oli see põhiline töö tegija, siis tema oma poja. Kunstnik tegi väga ilusa oreliprospekti ja aga tofasalu kolletwormaliga selle oreli vähegi ütles, et see on hiigla mahe ja andiski korrale teeneda kõne elavamade säravamaid toone juurde lõikas Sist, kui ma ei eksi, kaks registrit. Tema oli selle juures ja tema pidas esimese kontserti seal. Kirikus, andis Uuer oreli peal, ega siis mängib siiamaani, siiamaani mängib. Aga mis selle Viljandi jaanis nüüd on, sest Jaani kirik on ka ju valmis ju? Seal väga moodne Kirk ja orel on ka küllalt mõõtme, aga kahjuks ma täpsemalt ei tea. Season Kalev rajangu, kes on see, keda eestlased aja olnud seal ja seal on ka väga usse, moodne orel. Ja, ja hüppame nüüd tagasi sellesse kaugesse ummikusse. Kuskil 10 tuldi koju ütlema, et nüüd kell 11 tarvis mängida on ja mis siis sai? Mulle anti laulunumbrid kätte ja sealsamas majas leri mees, neelasem, seal oli klaver. Ja siis ma mängisin tund aega hoolega neid koraale, et nad enam-vähem vigadeta ära mängida. Ja siis ma läksin suurestamataksumisega harmoonia juurde. Ja ikka mängisin ära. Kas Põltsamaa kirikus on kogu aeg käinud palju rahvast minule sinna juhtunud suviti ja siis on väga südamlikud jumalateenistused olnud ja, ja kirik on rahvast täis. Suhteliselt põrandal vähe istekohti ja kui meil on juba 100 150 inimest kirikus, siis tundub, et on palju. Ja kui Tyson kahed koorid, kui seal on ka inimesed muidugi püsti inimesed ei saanud 1600. Ma arvan, et on palju. Aga kaasa 50 on ikka neid olnud varematel aegadel ja nende hilisematel aegadel võib-olla nõukogude ajal, vahel sügaval stagnaajal, oli natuke. Kui te nüüd koolist pidite ära tulema, kui õpetaja Sestorite, kirikuõpetaja, proua ja valisite selle tee, siis milliseks jäid teie suhted nüüd endiste koolikaaslastega, endiste õpetajatega, kellega koostööd tegite, kas ikka tunti teid tänaval ära või häbeneti? Ei sugugi mitte Perme väga üheaegselt paljud nikegolmet koos koolis käinud ja kõik rõõmude murret läbi elanud ja sõbralikud suhted jäid. Rõõm kuulda. Ja mida te teate veel nende õpetajate kohta öelda, sest tõepoolest, nad olid tulnud ju eelmisest ajast, kas need õpetajad, kes nüüd nõukogude korra ajal pidid edasi töötama, siis nad ise olid nii-öelda leeris ikkagi käinud ja, ja kas nad olid Inimesed enamus enamus. Nooremate hulgas on praegu osa olid les käimata ja kui tuli meie uus vahvari aeg, siis tuli väga palju pedagooge ja noori leeri. Leerid olid tohutu suure 150 inimest ikka korra käia, sest täiskasvanute leerid olid ka. Tuli isegi asused leeri veel ja oli rõõmus aeg. Teie pere tutvusringkond on vist nii lõpmata suur, kui see terve Kesk-Eesti paik üldse viste olla võib. Herbert koormonioristinud lauletanud matnud. Teie olete seal kõrval kogu aeg olnud need koguduse liikmed kes oma perekondadega sugupõlvede viisi on sinna kirikusse kuulunud. Nedeneni lõpmata palju. Vist linnast läbi käies tuleb kogu aeg öelda tere. Kui ta oli ametis, siis kindlasti ta oli täis barretiga, et ei peaks siis caput. Praegu Andaibad natuke tööst kõrvale jäänud ja tollase Tudsus kandi veidi väheneb, aga taandunud uued huvid. Uued inimesed, kes on tulnud meie kodu külastama küll tagais Zimmermann tituudis korda käinud lindistamas tema mälestusi siis on Juta eesti naisest ja paaril korral käinud. Esitatakse küsimusi kirjalikult vastama ja tema oma põhitööks loeb praegu oma kirjutajaid, aga selline ta pole veel palju jõudnud. Ütleb, et keegi enda tavakas. See kõik võtab. Aega see kõik võtab aega, sest see oli väga oluline aeg temagi jaoks aastast 1938. 1939 tuli 39, Lõpetas 1009 37. Ordineeriti 1938 kolm Põltsamaale ja on seal siis on siiamaani ka veel möödunud aastal, kui meil oli juba Kui meil on ainult kaks noort õpetajat, aga siiski tala veel tari saanud, eriti need, kes eriti soovivad, et lapsed ütlevad, vanemad soovisid õpite kuulmit ja matma näiteks Norra ei ole selle vastu mitte midagi, ta neid paarikümne ringis on möödunud aastal olnud. Ja otse loomulikult, sest terve elu on ju seal maapinnal oldud. Me kuuleme nüüd peites süda. Ave Maria. Kõlas Peeter süda, Ave Maria. Ja Meie siin stuudios koos proua Asta koormega meenutame olnut ja räägime sellest, mis tänasel päeval teeme. Ja teie pere on olnud väga rikas. Tere. Sest teil on olnud palju lapsi. Kui palju? Neli kolm poega ja üks tütar. Eks kõige vanem poeg Jaan sai ta 50. Ja millise tee nad on valinud, kas nad käivad isa jälgedes või nad käivad muusika jälgedes või hoopis teistes jälgedes? On praegu Hortus musicus mängija. Ta läks muusikakeskkoolis üle siiski fagoti peale, seal ta nüüd plokkflöödid fakat ja kell mõned vanad pillid Pummareni seal mängid seal. Ja keskmise poega, on praegu jaagul direktor kaua aega õpetaja olnud. Ja vanem poeg oli lõpetanud polütehnilises instituudis automaatika-telemehaanika. Praegu ta otseselt ei tüüta, on nagu seotud äriga. Tütar lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogia. Ja kuna seal tartus kohta ei olnud, talle pakuti Tallinna kohta, aga abikaasa Tartusse Tartusse ja tema sai armsalt Tartu riikliku ülikooli akadeemiline naiskoor, mille eest hakkas käima kohe esimesest kursusest saadik. Jala siiamaani. Selle koorilaulja. Ja kui palju on lapselapsi? Kui kõik kokku lugeda? Kaheksa ja balleti üheksa üks on nagu juurde tulnud inte päris oma laps ja ja lapselapsed. Kaks. Nii et on rikas suguvõsa, kas teil on ka niisugust paika, kuhu te üks pere ja korraga ära mahute, kas Põltsamaakodu on nii suur? Jah, on küll, täna jumalale ja meil on traditsiooniline, et vähemalt kaks korda aastas suvel, isalt sünnipäeval on peaaegu kõik küll mingisugust erilist mõjuvat põhjust ei ole kõik kohal ja dessekesi õudust. Ka muusikud majas ja nende muusika läheb iga aastaga ida sõnaldamad. Kuna Tõnisson muslikkuses mängija ja tema poeg sait mõni päev tagasi 20 mängib viiulit mängivat tihti näitlejad omaette. Ja siis on keskmise poja Karja Anul laulavad mõlemad isa, ema saadavad neid. Siis plokkflööti mängib üks tüdruk ja selliseid laulab ka veel ja päris kenasti. Rõõm on kuulda ja teised arvavad nii, natuke vähem. Aga Ella Tõnise tütar ka mängib klaverit, õpib ja niit paradna kuvandit, lusikas. Et kodus on jutt muusikalt palju, kuigi lapsed koju tulevad. Eriti jõule, palati kauaks nist. Viiekümnendad 60.-te aastat, kui lapsed koolis käisid. Teie pidite ju omal ajal õpetajakohast loobuma, kas lastel ka millegi poolest? Raskusi oli koolis selle tõttu, et isand kirikuõpetaja. Väga tõhusalt pedagoog. Ja eks need lastele mõni klassijuhatajaga ütles, et võitsid ka astuda noorteorganisatsiooni ka tolleaegsesse. Aga nad keeldusid ja ei, vägagi pressitud. Mõned võib-olla. Nende kallal tehti rohkem tööd, et ikka tuleb astuda. Meie lapsed jäeti rahule ja ülikooli sisseastumisega ei olnud kellegil. See oli ka väike eelis ja nad said sisse. Nii et tublid lapsed. Aga kuidas te hakkama saite? Ikkagi neli kasvavat last peres? Et savadelt praegugi, meil sealt eriti Marie aga muidugi vähe, aga oli aeg, kus hakkasid juba natuke avanema piirid ja isa oli ametivendi, väsis nahal. Tema Pakist taevasõpru on olnud rohkemgi veel, kes tulid, olid juba suured Soomega sõprus. Sõpruskogudused on meil. Et nii nagu Põltsamaa kirik sai valmis 52. aasal, aga kriitla saime kätte alles siis, kui õpetaja Joel Luhamets tuli, tema alustas, saime kätte selle kirikla, Talibani haigla ja seal tema oli selle organiseeri, sealt sai siis Soomes. See on täiesti kaunis ja puhas ja särav, tundmatuseni muutunud sellest, mis enne oli. Aga ma usun, et teil endal peavad olema kuldsed käed. Poisid tahavad hästi süüa ja mida te kodus armastate teha? Eks siis, kui pere kohal oli, tuli palju teha. Aga ma pean kassi nimetama. Sel ajal, kui mina Tallinnas õppimas käisin, muusikat, siis te näete see kolme ja lõpuks nelja lapsega hakkama saama ja süüa tegema ja käisin iga kuu kolm-neli päeva ära. Ega, sest õppimine, kui ma seal käisin, seal ma käisin, Akete, mängime seal laulmas, mida ma tegin, seal ikka kustus mängima. Öeldi, et vähemalt kündajaga orelit, ründajaga klaverit. Kui tund aega lävel mängisin teooria ja kõik muu sinna juurde kes oli väga palju aitas Urmas ema. Kihvt oli. Kodune personali raeKolnud ja oli ka väga palju Kokkolslasel käinud ja aidanud. Aitas see temani. Nii, tere toit ja teha nii, et nad näevad suurt pere ja ta on ikka väga palju aidanud, eriti just selle õppinud, muidu ma ei oleks mina saanud seda muusikat õppima minna. Nii et muusika, õppimine tulitegi siis kui pere kõik oli juba olemas. Tütar ja tütar oli noorem laps, nii. Aga nüüd räägimegi, kust te siis õppisite ja kelle juures nendest inimestest siin saate alguses juba nimetasime proua hellade teria. Ja meie oleme temaga tuttavad ammu enne kui ma õpina läksin. Sest tema abikaasa Lembit Tederi ja Herbert Kuurme õppisid ülikoolis koos, lõpetasid koos, ordineeriti koos ja tema abikaasa käis kiriku pühitsemine tavalt jutlustama aspektsema kirikus ja. Ei julgenud, ei taha minna, aga see oli veel väike orel küll, sõitsin registriga. Ja siis oled sa ikka tulid siia õppima, mis ma teen, ei oska ju, ma pean õppima. Ja siis ta oli väga sõbralik ja kannatlik, algas üsna algusest peale ja leppis sellega, et ma isaks päris hästi ei olnud ette valmistatud. Et ise ka perega neemine mõistis mind hästi. Aga kooli juhtimisest on mul jäänud küll temasse väga tore mälestus. Olin tagasihoidlik. Kirikutes abikaasad ei tohtinud alaliselt elama, säravad nagu või loodud ka. Ja ta ütles seal nagu karpkala. Tule sealt välja, siis läheb korjutamine hästi. Miks need kirikuõpetajate abikaasad ei tohtinud säravad jõlevad olla? Pidudest väga osa võtta, omal ajal ei tohtinud, nende saime nii aru ja oli iseloomulik ka ikka. Aga Helar Teder oli jah, siis teate, siis läkski lahti, ta tegi selgeks, mis on taktilöömise koorijuhtimise vahe ja mis on taktiline käega üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm, neli, aga karju peab elama panema, teised kah elama. Tõnn koorilaulmine on, teate, mis see pole, ei lähe südamesse. Aga ta on ta nii ette, lähme, laulame südamest südamesse, järgi vaimulik lauks, seda andma veel. Jumala armastust ka edasi. Seda andis meile ka väga hästi meie laulmisõpetaja Heljasel. Tema kohta vaid ütelda, et ta pani karud tantsima. Oleme kõik niisugused keskpärased oma laulmise oskusega ja ta tegi ühel kevadel laulmisse mitte kui eksamid, vaid lihtsalt pandi neid laulma. 11 pidime siis saatma. Ja ta jäi ise rahule ja mõtlesin, et võib-olla mõni nagu küll ei jäänud seal tema lahutatud ta teab, kui vähese õnnitagena olime, eriti mina. Aga me saime hakkama. Ja see andis neile iseseisvust ja enesekindlust juurde. Ega midagi. Siiski suudame. Hääleseadja lauljaga ja sellel ajal, kui meie õppesine raadio koor esitas moodsate reekviemi ja kindlasti midagi veel ja iga kord, kui me linnas olime, siis ta kutsus meid kuulama tema neid proove andis meile partituuri. Ja see oli küll ainulaadne niisugune õppimise võimalus jälgida professionaalset koori, kuidas laulab ja me saame jälgida Bagdadis kiki. Ja ma olen väga tänulik ja me olime, mitte keegi seal, kasuta seda võimalust alati. Ja no laulmise, kas, kuidas tema oli väga nõudlik see enda ja ka meie vastu. Aga ta tegi väga tihedat, et iga sõna elama iga sõna, välde, õisi lemma ja ajavee taime taga edasi andama koorile tänu temale. Kes olid veel need inimesed, kes teie ümber olid? Proual linask? Oli klaveriõpetaja väga armas inimene. Sügavuslike kõikide kohta võib ütelda siiski. Ja selle päästma saidki meiega nii kannatlikult ja kui iga väikese edusammu eest, vaid nemad ka rõõmus sõnad ise. Ja tema mängis, ma panin ka ema ja siis ikka tunnete Grannakuid, ta peab tegema. Ja mis meier teooria solfedžoõpetaja Johannes Kappel oli jälle väga kannatlik meiega. Ja me olime nagu võida, vennad ei ordnungit endiselt õpilase ja õpetajatunnet. Ja mida liiteline seal diktaatoritega talisi, nii rõõmus kui mõeldult taadiga kaotus, lähe tähti kogu aeg paremaks. Ma ei osanud nagunii lähedale muusikali veerunud, et teooriat rakendada sealjuures. Ja kohe mõtete ette, mis helistikus tuleb ja mis juhuslikult märgid väga, alles aastatega sulise. Kas Johannes Kappel on see, keda me tunneme heliloojana? Ja ta on ju kõik helilooja Hugo Lep profess orelilooja proua Helladedes helilooja ja temal on terve album pandud nüüd uusi koorilaule välja antud tema sünnipäeva puhuks. Ja Hillar Tederi Kapperi seoses tuli üks mõte, mul ka. Johannes Kappeli läheb väga ilusat laulu, aga ta natuke rasked grammatilise kõike rohkem ja ta ütles kord. Mina ei oska nii ilusasti nii lihtsalt kirjutada, kui hella tütar. Aga mõistsime, Hillar Teder oli see tege porgandist koorijuht ja ta lahekoor ja seal ta sündis, et on vaja niisuguseid laule kirjeldada, mis oleks vastavalt selle kirikukoori võimetele. Temal on ainult parem poeg, meil, aga meil lähen haridusega koori, aga ta Lagalauldavad laagerdajaid jääma. Sul olgu au meie kiriku organist ja koorijuhtide koori motolauluks ja tema andis selle koori asutaja ja tähendaga ka tegelase teller ja. Tema seitsmendat sünnipäeva puhul Tartus Lõuna-Eesti kirikukooride läige, laulupäev Tartu Peetri kirikus, kus olid tema laulud, kõlas seal ja juhatas seda rauda. Sul olgu aus. Kellest veel tahaksite rääkida ja keda veel meenutada? Põhiliselt õpetaja valigi muidugi. Aga ma ei tea, kui täpselt ma seda mäletan, et ühel muusikaajalooloengul üteldi lugu lepp, no ütleme nii et ilmalik muusika võib areneda umbes niisuguses suunas. Et lint pannakse tagurpidi käima, seda kuuldakse, kuusk. Kas on juhtunud ja? Nojah. Ja ma ei oska ütelda, mis praegunegi ilma muusika on, aga see, võib-olla olin kännaku ilutatsiooniks öeldult äge, meelde jäi väga meelt. Leppnurm justkui siis nagu ennust Kas ja seal niisugustes kitsastes oludes, kui siin elasid eriti Emmile, karjus sellel ajal siis tema tegi oma hääles saatja laulu kodus mooni tänaval, kus korteris üks tuba ja köök ja ema elas kaasa ja me astusime sinna vahel viie-kuuekesi laulma. Nii et häid lambaid Siis Kaarli kirikus oli meil peamiselt orelitunnid ja hiljem ka iba kui kare Kaarli kirik nagu orel tahetud olla. Ja koorijuhtimise tunded iga Kaarli kiriku käärkambris konservatooriumi saalis olid teooriatunnid, klaverimännid. Ja aga meil ei olnud siis autosid, kellelgi buss ega käisime ilusa ringi siis konsistooriumi kahvlisse kaablist, mooni tänavale, moi tänavast, Peeteli tänavale Peeteli kirikusse, preisi tänavale ja me olime noh, keskealised ja Taavesime üsna kiiresti aeg, aga väga on hästi meelde jäänud see aeg ja see oli vanade keskealiste inimeste uus kooliaeg käsine, tundsin jälle nutune. Jah, nagu teine noorus tuli meelde. Aga kui palju nüüd on Põltsamaa kooris, nagu lauljad on olnud? Just sellel ajal, kui te isegi nüüd nagu õppisitaja Vahepeal oli ligi 40, hiljuti nägime ühte pilti, kus olid koorilauljast, seal pilt oli tehtud sell päevale lehel kooriaastapäeval, kui oli Rolf Uus oli mängimas muidu enne maalt käis meil väga palju just Hugo Lepnurme kontserte andma, sest ma olin ste tava korri mängija, mitte kontsert jäänud ja ja ka seekord oli Rolf Uusväli ja ma ema haamer. Siis olin ma lugesin neile 15 meest ja 27 või kaheksa naist. Abikaasaäärsed käed ei mäletagi, nii suur. Ja abikaasa muide, oli ka tihtipeale laulmas kõik need ansamblid, laulmised olid abiks passi ja teist tenorit ja nii et seal nagu koostöö on olnud ikka. Kirikukoorides on meeshääli kogu aeg vähene olnud. Oi lõppes ära just sellepärast, et tenoreid peres oli väga suur ka sest noormees jäi auto alla, siis üks väga hea laulja suri ja siis meid vähemaks ja lõpuks tuli nii välja, et neil oli ju kultuurimäekooris palju lauljaid. Käsi tal ära jääma ja valik langes rohkem. Kultuurime koorile, et lihtsalt ei jõudnud kahel pool käia, aga osa jäid siiski rõõmsad, ikka laulsid mõlemas koolis ja üks vana hala. Paunsambast vist üheksa kümnendkultuurina kooris ja koor laulis, nii kaua kui meie tegutsesime minu juhtimise ajal, koor lõpetas tegevuse. Kui õpetaja Joel Luhamäest, olijatel abikaasad, raha, siis meil oli paige noortekoor ka ja siis paralleelselt ja tema hoidis noortekoori, alustas siis selle suurendamist sättis ilusa noortekoor. Nii et praegusel ajal olid nagu 10.-te aastate all. Nii et professor Leppnurm käis kirikus mängimas ja kirikus olid ka kontserdid. Kui on kontserdid, siis käivad inimesed kuulamas. Kas on midagi erilist või eriskummalist meeles just nimelt kuulajatega seoses. Professor lõtmat saatis seda nii, vaat haruldase kaasaelamisega sütitas neidki jäme laul hästi korda. Ja siis varsti pärast seda öeldi mulle, et oi, te laulsite ilusaid jagakse, teate, meil oli siin taga palju kuulajaid. Ja ka neid, kes võib-olla hea meelega näinud, et neil hästi korra läheb. Ja nii, et siis pärast oli jälle üks inimene kiriku inimlikest kirikud on läinud, nad pargis olid ütelnud. Kiriku Ko ja orel laulsid ning ilusasti diskaeti mees südamegi suge. Jah, võltsamanni väikelinnast, tunnete seal 11 ja kes on kes ja mis on mis ja ja paha küll küsida ja pahaga mõelda, aga eks te küllap sagelegi vast nägite. Millise ülesandega keegi võis kirikus olla. Ta ei tea, et oleks olnud, aga need olid rajoonikeskuse inimesed, need võõrad aga oli, mõni jällegi tundis jõuluõhtutel räägite ikka toolidest kontroll seal, aga mõned õpetajad ütlesid, et küll on hea, et kontrollima ma sain segaklikus. Niiet et eriti ei olnud ja noh, jäide Amedi talitusi muidugi taheti näha, aga need olid siiski kinniste uste taga. Ja kõika, ütlete, kui palju ikaali ristimisi, laulatamisi ja nend inglise tegid, keda keegi ei uskunud ja tema reisid kah kirglike taldasi teha. Ja seal näitab seda, et uskeerutamas kadunud käki raskematel aegadel, kes tahtis, sai ka teha muidugi teatud inimesed, tädid, pedagoogid ja need pidid küll hästi eemale hoidma. Teised osa nagu näljased parteitegelaste käis päris palju. Kas te olete midagi oma elus kahetsenud, mida te olete teinud? Kultuurrada on tähistatud ja meie oleme töötanud üsna raskel sügaval, nagu nende stagnaajal. Vedanud ühte vankrit, üks kantslis ja altari oreli juures ja koorijuhtimine. Ja meie olime nagu ühise eesmärgi eest. Võitlesime ja rõõm, et siiski läks edasi. See tagasiminek ei olnud nii suur koguduse liikmeskonna hulgas, nagu karta oli. Üks asi, mis nagu olen, nagu mõtelnud hiljem neid, et miks meis, lastest keegi jaganud vaimulikuks et see oli. Piima ja siis ka ka koorijuhtimise ära olla jumalateenistustel ära olnud ja kõige vanem poeg ütles naljatamisi, et ega me mujal isa enenud kantselt Aga teie pere on olnud üks kuidas öelda, tüüpiline õpetaja, pere, koos abikaasa koos lastega koguduse ja kiriku ümber ja sees. Mida te soovitaksite ühele noorele kirikuõpetaja perele ühele noorele kirikuõpetaja? Üks Rein, kes on 24 aastane, oma abikaasa oldaga endale väike rott, kes on juba ka aastane ja. Palsikatsiooniga organist ja koorijuhte ja ja andekaid tee ole vajagi nendel seda tööd nagu tegema hakata, muidugi kui kellelgi vedeleb, kutsun, ma, saan Janne seda teha. Aga tore, et nad ikka oma abikaasadega koos võtavad. Ja siis eriti Reinu ja tema abikaasa Olga juures on sõnnid juba läinud nii kaugele, et proua hakkab ta kiriku tööka tegema. Noore mäe Arho perekond on veel noorem, nad jällegi veel aastanegi abt ja annaks jumal, et too saaks oma last kasvatada suuremaks ja tantsnik. Ja kuidas see elu neil lähed, seda me veel ei tea. Alles. Tubli ta pidi seltsis töötab ja igal pool mujal ka jumalateenistustel ja päästame kohtust, aeg on neile tööd jätkub ja see on tore neile noort järelkasvu ja on tublid, kes koputades edasi viivad? Kas vahest sellist tunnet ei ole kirikuõpetaja proua ana et proua ana tuleb kodus olla see tugevam poolsest mehel tuleb nii suuresti vedada ja kanda koguduse rasket vankrit. Et ega ta on olnud ikka väga palju kodust ära ja kui tarviduse palju, kui ta veel üksinda oli, siis oli tõesti palju. Aga mina jäin juba siis organisti töö eest ära juba 80. aastal tema juurde siis ka, aga tegin rõõmuga seda teed kodust juhtimist ja lapsed olid ka kõik laiali. Ja. Mulle on alati meeldinud aiad ka ja siis suvel rõõmud kasvatanud, leia peenraid ja siis sügisel köeti juba vanas eas vetega. Kevadel. Olles küll ta tuleb ja päike juba paistab ja kevad juba käes. Ja me lõpetame ka oma saate Mozarti reekviemi muusikaga. Suur tänu, proua Asta Kuurme. See on olnud ilus elu. See on olnud ilus töö ja seal on vajalik töö meie kõigi jaoks. Palju tänu teile kõigile. Te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet muusika, inimesed, aeg. Ja meie stuudiokülaline oli proua Asta Kuurme. Luterliku tunni aadress on aga Tallinnas Toompeal kiriku plats kolm. Kui kirjutate, siis postiindeks e-null null null üks. Kui helistate meile, siis tööpäeviti palun. Telefon kuus, kolm üks neli kolm 11 ootab teie kõnesid. Kohtumiseni.