Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus. Ei? Ei. Ei. See. Et ta Ta. Ta ta tooma. Kui siin on ka Sees aga kui kaal, tuul, ta ja. Ta seeliku. Ja ta ja ta ära ka see on soovi. Ja. HDMI ta ja Haasu suvila. Seal ta oli eesti k. On vaikne nädal. Suur neljapäev. Täna tähistab kogu kristlik maailm armulaua seadmise mälestuspüha. Täna öösel umbes 2000 aastat tagasi vangistati Jeruusalemmas Getsemani aias Jeesus Kristus. Järgmisel hommikul asetati Jeesuse õlale raske ristipuu ning ta hakkas seda kolgata poole kandma. Igaüks meist kannab oma elu risti. Ning mitte alati ei ole see kerge. Ka Jeesus risti teel nõrkes mitu korda ristiraskuse all. Ning Siimon küre meest. Möödakäija aitas Jeesusel risti kanda. Nii on ka meie kõrval igapäevaelus inimesi, kes raskel hetkel on valmis meile abiks ja toeks olema aitama meil oma risti kanda. Tänasesse võttes kandke üksteise koormaid, räägivad inimesed just nendest lugudest. Nende elu rasketel hetkedel on keegi kõrvalt tulnud ja aidanud neil nende risti kanda. Samuti kuulame tänases saates ka Jeesuse ristitee mõtisklusi. Üks mees nägi unenäo. Ta oli jalutamas mererannas, koos issandaga. Taeva võlvile ilmusid samal ajal pildid tema elust. Iga muga uuenes pilk ja samal ajal jäi liiva kaks paari Jälgi ühed tema teised issanda omad. Kui viimane pilt tema elust oli ilmunud päeva võivile pööras ta pilgu jalajälgedele liivas. Ta märkas, et paljudel kordadel olid liivas näha ainult ühed jalajäljed. Ta märkas, et see juhtus just sees. Kui elu oli olnud kõige raskem. Täis muret ja valu. Ta küsis teda saatvalt, issand Alt. Issand, sa ütlesid, et kui kord olen otsustanud siingi järgida siis oled sina alati minuga. Aga nüüd näen, et minu kõige raskematel hetkedel on siin ainult ühed jalajäljed. Miks oled sa jätnud mind üksinda siis, kui ma sind kõige rohkem vajasin? Issand, vastas. Mu kallis, kallis laps. Ma armastan sind ega jäta sind kunagi maha. Kõigil nendel rasketel aegadel, kus sa näed ainult ühtesid jalajälgi kandsin ma siin süles. Jeesus ütles. Kui keegi tahab käia minu järel siis ta unustage oma mina ja võtku oma ristpäevast päeva enese peale. Ja järgnege mulle. Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab ta kes iganes, aga oma elu kaotab minu pärast. See päästab ta. Nagu sa tõepoolest oleks sinu rist. Sinul seda polnud. Sa tulid vastu võtma meie oma ja kogu oma elu jooksul. Kogu oma kannatuse tee jooksul võtsid sa kogu maailma patud üksteise järel enda kanda. Mine nüüd ja kummardu ja kannata. Et aeg antud rääkida ja aeg on antud vaikida on see siis tõsi, et aeg on antud võidelda. Ja aeg antud. Meil tuleb vaikselt enese peale võtta Ta kanda oma patud. Ja kogu maailma patud. Issand. Meelsamini tahaksin risti vastu võidelda, aga kanda, seda on raske. Ja mida kaugemale ma jõuan, seda enam näen ma maailmas kurjust. Ja seda rängemini rõhub ristminud. Issand. Õpeta mind mõistma et õiglus ongi tegu, on tühine. Kui see samal ajal pole vaikiv lunastus. Ja et sina oled andnud mulle selle pikaristide Ta siis et igal hommikul võin ma seda taas alata. Kunagi oli niisugune lugu, et ma pidin sõitma sanatooriumi. Sanatoorium asus Gruusias ja õige koht, kuhu ma oleksin pidanud minema, oli Kutaisi. Aga inimene, kes sealt tuli tagasi selles sanatooriumis, andis mulle informatsiooni ja kuna ta oli nii vähese vene keele oskusega, siis ta ütles mulle, et sul tuleb osta pilet pilli sisse ja sõita sinna ja sinna tuleb sanatooriumi buss igale lennukile vastu. Ja mina rahumeeles, sõitsin ilusasti, võtsin pilis peleti ja lennuk jäi veidi hiljaks ka märtsikuu oli, ilmastikuolud ei olnud kõige paremad ja selle asemel, et jõuda kuskil päevaajalt finišisse, jõudsime õhtul hilja pimedas sinna. Ja ei olnud mingit sõnatu tooriumi bussi, istusin kurvalt seal lennujaamas ja, ja mõtlesin, et ei julge teise hoonesse ka minna, igasugused hullud jutud on ringi liikunud ja Tanel tuleb uksest sisse, üks hästi soliidne halli peaga mees ja ja minu lähedalt tõuseb üks naine üles ja läheb talle vastu. Tema mõtlesin südames, et küll oleks tore, kui minul ka niisugune asi juhtuks. See naine keeras ringi, tuli minu juurde ja ütles äkki eesti keeles, et tulge minuga kaasa. Tulge meile. Ma olin nii ära ehmatanud ja mõtlesin, et mis asja kuskile minna ei ole, läksin sinna selle mehe poole ja see mees tõmbas käega, ütles, et tule tule ja selgus, et nad oskasid mõlemad eesti keelt, nad olid elanud Tartus. Ja see naine oli tee peale aru saanud. Kuna me seal lennujaamas nikova lennukit ootasime Tallinnas, et ma ilmselt valesse paika sõidan. Ja otsustas appi asuda mulle, et, et see viga ära parandada. Nad viisid mind enda koju taksoga, sõidutasid terve öö, magasin ma siis rahulikult seal kaameli karvade teki vahel toideti mind ja terve perekond võttis mind vastu nagu oma tütart. Järgmisel päeval. Tere, poeg, Bismind pilisid vaatama ja panime kohvriga ühe bussi peale ja ütles kuidagi väga kummaliselt, nii purpur, mina, millest midagi aru ei saanud, sellele bussi viilese noogutas, pani mind istuma ja nii me siis sõitsime läbi selle. Selle kevadise gruusia, kus üleval oli, oli lumi all, mandel õitses. Nii et niisugune tunne oli küll, et ei tea, kas ma siit nüüd eluga tagasi lähen või mitte, sest mägised teed on ikka mägised teed. Ja kui me jõudsime ilmselt siis Kutaisisse pidas bussijuht kinni ja ütles mulle, andis mind ülem miilitsale ja ütles, mine nüüd temaga kaasa, mina rahulikus lahendis selle miilitsa kaasa. Miilits võtab mu kohvri ja paneb mind trammi peale ja ütleb midagi trammijuhile. Trammijuht peatab daami kinni, ütleb mulle jookse. P Q näitab ühte bussi. Laotan kohvri, jooksin bussi peale. Noh jaa, jaa, buss sõitiski siis ilusasti sinna kohta, kuhu ma sanatooriumis pidin minemas, olid Saltuuba. Ja väga kena konduktor oli, no ma ei oska seoldkonduktori piletimüüja niimodi sallidesse mähitud vanamammi ja pidas öösel kinni selle bussi. Täielik kottpimedus ümberringi üleval. Tuluke paitab ja sealt kinni näed, higis mine nüüd sinna. Ja niimoodi ma siis läksin läbi gruusia sõnagi rääkimata, ainult tõsteti nagu ühest sõidukist teise lihtsalt selle tõttu, et et üks inimene leidis, et ma olen vale koha peale sattunud ja otsustas appi tulla. Sellest loost on nüüd möödas paarkümmend aastat. Ma tean, et selle peretütar elab Tallinnas. Aga ma olen, ma olen igavesti tänulik kogu sellele perele ja tahaksin veel nüüdki ütelda, et suur tänu. Igal inimesel vist on elus selliseid hetki, kus kuidagi ei saa üksi olla ja minul juhtus sel suvel midagi sellist, tõesti rasket. Tekitas mulle suure hulga muret ja probleeme. Ja mul nüüd on tõesti selline tunne, et ma kohe pean kellegagi rääkima. Aga ma ei olnud kodus, ma sõitsin mööda Eestit. Ja kuna ma olin parajasti Tartus, siis lihtsalt helistasin ühele tuttavale kooli Pääle, et kuule, et mul on natuke raske, et kas ma võin sinu juurde tulla. Teisiti muidugi, küsimust tuleb mulle bussi peale vastu ja viis mu koti jalgrattaga koju panin köögilaua äärde istuma, hunniku süüa ja kuulas mind ära. Kõige kummalisem oli see nii raske, tundub olevat vahest lihtsalt ära kuulata ja nii oluline ometigi vaest. Ja see oli see, mis mind sel hetkel aitas. Ta aitas lahendada mul need mured, mille kohta ma arvasin, et see pole üldse võimalik. Ta üldse viitsis noh, poolvõõra inimese lihtsalt enda juurde kutsuda, tema eest hoolitseda oli lihtsalt väga armas senini tavaline, mida ta tegi, aga ometigi nii väga vajalik. Ja ma olen selle üle tõepoolest väga tänulik. Üksi. Oleks Asmer. Poeg kajakad. Purjeres viliseb tuul. Saadavamad. On hinges tunne jääb ja les Nigol. Taaskord kõrvad üle et lõpp, kes üle anda, sest kroom. Tuleva lab juht. Yves lõbuseks pes tavapale. Issand mul on kibedasti kahju sinu vaesest emast. Ta järgneb. Ta järgneb sulle Ta järgneb inimkonnale selle ristiteel. Ta käib nimetuna inimhulgas. Kuid ta ei kaotasin silmist. Mitte ükski sinu liigutus mitte ükski sinu ohe. Mitte ükski löök, mida sa saad. Mitte ükski sinu haav pole talle võõras. Ta tunneb sinu kannatusi. Ta kannatab sinu kannatusi. Ja ilma sulle lähenemata. Ilmasin puudutamata. Ilmasinud kõnetamata päästab ta koos sinuga, issand, maailma. Sageli lähen ma inimeste sekka ja saadan neid nende risti teel. Ja kuri. Ma tunnen, et olen võimetu maailma päästma. See on liiga raske ja liiga räpane. Ning iga päev näen, kohtun ma tänava nurgal uue ebaõigluse ja häbitusega. Issand näita mulle oma ema Maarjat, kes inimeste silmis on tagasihoidlik. Aita mind inimeste hulgas liikuda, tundes vajadust teada saada nende kannatustest ja pattudest. Anna, et ma kunagi ei langetaks silmi, et ma kunagi ei paneks oma südant kinni et enda peale võttes maailma kannatuse. Kannetaksin. Maarja sinu ema Eesti luterlik tund. Kui mul on seitsmeteistaastane, siis päeval tõesti ootamatult minule minu perekonnale suri minu isa see oli minu jaoks väga ootamatu kogemus, on väga raske kogemus, sest et me oleme olnud väga lähedased. Ja see oli tõepoolest kogu minu tolle hetke maailma kokkukukkumine, see vähemalt tundus mulle sellel hetkel nii. Ja kuna no teistele perekonnaliikmetele väga suur löök, siis kogu kodune olukord oli väga segane ja oli väga palju selliseid raskeid tundeid. Inimesed ei kannatanud enam eriti 11 välja üksteise lähedust välja, sest seda oli väga-väga raske kanda. Ja siis on üks minu sõbranna, kes sellele voodil tohutult palju lihtsalt käis minu juures ja kellega me käisime, kes lihtsalt vedas mind välja kontserdile igale poole mingitele üritustele. Ja ta oli minuga koos. Ja ma tean ka, et ja veel mitmed inimesed palvetasid sellel hetkel nii minuga minu perekonna eest ja kuigi praegu ei ole selle inimesega enam eriti lähedased, olen ma tohutult tänulik, et ta aitas mind sellel hetkel väga palju, et see teadmine, et inimesed mõtlesid minu peale, et inimestel oli nagu aega ja tahtmist minuga sellel raskel ajal koos olla, et mis aitab neid vahel praegugi. Kui on siin küsimus sellest, et et kui kedagi aidatakse või aidatakse koormat kanda, siis see on üldiselt nagu minu enda lugu, sest kui mina sündisin siia maailma, siis see lugu algaski siis minu aitamisega ja ja minu ema ja perekonna aitamisega eelnevalt sellest, et kui minu ema ootas last, tähendab mind kõik oli korras, kuni ta läks uuesti arsti juurde ja avastati, et tal on veremürgitus juba seitse kuud kandnud ja arvati, et tema olukord on väga ohtlik. Arstid andsid valida, kas päästa ema või lapse elu. Aga Läks tänu õnnele või arstide abivalmiduse üle läks niimoodi, et päästeti mõlema, nii lapse kui ema elu. Laps muidugi tähendab minu pidin olema viis kuud Ta haiglas ja samuti ei tema teise haiglasse. Ema jäi sinna aastaks ajaks seitse kuud, ta ei saanud üldse liikuda. Ja alles peale seda õppis ta nagu uuesti käima liikuma. Moody teda aitasid sellest üle elada sellest, et võidelda tervisega ja ja oma emotsioonide kaitset üle elada perekond, sugulased, võõrad arstid, oi muidugi aastaks ajaks haiglasse ja minna koitis tädile kasvatama. Ja tema hoidis mind nagu oma tütart. Isegi vahepeal oli ema kirjutanud sellise kirja, kus ta ütles, et temaga midagi juhtub siis minu hooldusõigus ja ja et mind antakse siis tädile. Aga tänu sõpradele ja perekonnale. Sain mina ja ema aasta pärast kokku ja elame siiamaani. Ja ma küsisin üks tädi käest, et kuidas tal oli ära anda mind, kui ta oli aasta aega kasvatanud sama moodi, et kui kahvis ootad endale koera, on väga kurb, kui ta ära sureb või ära pead andma, et siis ta ütles, et tal omamoodi väga kurb ja tema perekonnal omamoodi õnnelik, et lapse ema saavad kokku. See tädi on siiamaani näkku minut, teine ema? Jah, ja mõtlen, et omal oli tõesti raske sel ajal, et samamoodi ootas teda kodus mees ja kaksikud poisid, kes olid siis 10 aastased sedapidi mõtlema selle peale, et mis siis saab, kui teda ei ole tänu jumalale või õnnele on kõik Ors. Sooja. Kõrveta. ÄRA hiilgap õõve. Aga käele. Langeb. Lööge. Mina siin sina soojenda. Sest mis see luu ilma uusi Mis? Ta oli mööduja teel. Neil oli teda vaja. Ta oli esmatule ja tundmatu mees. Sa isegi ei soovinud mingit armastuse tõestust. Sa ei soovinud teenimis valmis sõbra õilsat vaimustust oma vaevatud tõotatud sõbrale. Sa valisid väriseva ja vastu tahtmist tuleva mehe pealesunnitud abi. Kõigeväeline issand. Sa lased end aidata, jõuetu inimesel? Issand. Sina tahad tarvitada inimest. Ma vajan teise Inimeste tee on liialt karm et seda võiks käia üksi. Kuid ma tõrjoneemale käed, mis sirutuvad. Ma tahan tegutseda üksi. Ma tahan võidelda üksi. Ma tahan üksi saavutada tulemusi. Naaber töökaaslane. Issand sina oled nad sinna seadnud. Maailma päästa ainult üheskoos. Issand aita et ma iga Siimon oma teel ära tunneksin ja vastu võtaksin. Ka siis kui ta oleks lihtsalt mööduja, kes selleks on sunnitud Minu töös on üsna palju sellist organiseerimist ja ma pean tegema koostööd paljude inimestega. Tihtipeale tekib selliseid probleeme, kus on raske inimesi leida või nendega kontakti saada. Näiteks hiljuti oli mul selline juhus kus oli ja leida inimest, kes mind aitaks. Kes võiks seda teha? Mul ei olnud ühtegi kontakt telefoni või aadressi, kust teda üles leida. Nii ma käisin siis ringi ja mõtlesin, mis küll teha, sest tähtaeg lähenes. Ka oli vähe. Lõpuks ma mõtlesin, et ta mõnikord harva käib. Ühes kontoris lähen korraks sealt läbi, ehk ma saan vähemalt talle teate, jätta ta minuga ühendust, võtaks. Ja olingi juba jõudnud sinna kontori ukse peale. Pühkisin trepi peal jalgu, et sisse astuda. Tegin ukse lahti ja ei saanud seda sugugi enda järel kinni lükata, kuna üks inimene tahtis veel sealt sisse tulla. Ja see oli just see inimene, kellega minul oli vaja kokku saada. Ja ma rääkisin talle oma mure ära ning ta oli nõus mind aitama. Ja üks üritus oli mul veel hinge peal, mille läbiviimiseks oli vaja abilist leida. Ning tema oli suure heameelega nõus mind ka selles aitama. Ja see oli üks selline väikene asi, mis mulle väga head meelt valmistas päeval. Ja kui ma nüüd hakkan tagasi mõtlema, siis samasuguseid juhtumeid on olnud tohutult palju. Et sellist heategemist ja aitamist võib igal väikselt kel märgata oma elus, kui silmad lahti hoida. Kui ma olin nelja aastane, siis ma sain juba teada, et see ema, kes ning kasvatab, ei olema maagiline ema. Ja ema ütles, et minu bioloogiline ema oli sünnitusel lihtsalt surnud. Jah, ma jäin sellega rahule ja ma uskusin seda. Kuigi mul oli selle alati tunnet, ema varjab Maest midagi. Ja umbes paar aastat tagasi sain ma teada, et see minu bioloogiline ema jättis mu lihtsalt maha. Ütleme, et maailm varises mu ümber kokku ja kuna mul oli niikuinii õrn periood, sest mul oli väga palju juhtunud just enne seda Ja hakkasin käituma lähedaste inimeste üsna halvasti ja samas võõrastest kaugenesin, tõmbasin enda sisse. Ja mitte keegi mu lähedastest ei mõistnud, et mul tegelikult hing mässas sees. Ja siis ma kohtusin oma sõbrana, sünnipäeval ühe noormehega. See oli mulle väga heaks sõbraks, tema Saimust väga hästi aru, sest ta oli ka ise midagi sellist üle elanud. Ja ta lihtsalt tegeles minuga päevast päeva, ta rääkis oma kogemusi. Ta pakkus mulle soojust ja kaitset täis muga igal pool ja ta lihtsalt tollil. Näiteks me võisime rääkida öösiti telefoni teel 10 tundi järjest ja me kumbki ei väsinud. Ja ta põhimõtteliselt sellest välja, sest ta aitas mul näha asju teiste pilkudega. Ja tänu temale ma muutusin kardinaalselt. Ja ma ütlen, et ma olen andestanud oma bioloogilisele emale. Kuigi ma ei saadest aru. Jeesus see pole veel lõppenud. Sa oled surma võitluses kuni aegade lõpuni. Ma tean seda. Üksteise järel vahetuvad inimesed end risti teele välja. Ülestõusmine täitub alles kogu maailma tee lõppedes. Ka mina olen sellel teel. Minulgi on oma väikene osa ning ka teistel on oma väikene osa. Üheskoos jagame me ajas selle mille sina kanda võtsid. Täitsa saax jumalikuks. Issand selles on minu lootus. Emenu kõikumatu kindlus. Minu väikeses kannatuses ei ole mitte pisimadki osa, mida sina poleks läbi elanud ning oma lõputust päästmis armus, ära muutnud. Kui ka tee on karm ja üksluine. Kui ta viib hauda tean ma, et sealpool hauda ootad sina oma kirkuses. Issand aita mul ustavalt käia oma tee lõpuni. Ning püsida mulle määratud kohal suures inimpäras. Aita mul sind alati taas tunda. Ning olla sulle abiks kõigi oma vendade juures kes koos minuga palverännakul viibivad. Sest oleks ju võlts sinu kuju ees nutta kui ma sind elavate järgiks inimkonna teel. Te kuulsite luterliku tunni saadet. Stuudios olid Signe Aus. Ja Meelis Holsting. Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid Eesti luterliku tunnisaadete kohta meie toimetuse telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks kuus kolm üks neli kolm üks üks kohtumiseni. Eesti luterlik tund.