Eesti luterlik tund. Tänases luterliku tunni saates kutsume kuulajaid osa saama noorte probleemidest. Miks üha rohkem noori satuvad sõltuvusse mõnuainetest ja millised võivad olla selle sõltuvuse tagajärjed. Kuidas saab perekond, ühiskond aga eelkõige noor ise kaasa aidata tekkinud probleemide sasipuntra lahendamisele? Neid küsimusi nõustaja vaimuliku pilgu läbi käsitlevad saate selle kahm ja anti top plaan. Meie tänane saade käsitleb noorsootemaatikat noorte probleemi sõltuvusaineid ja neid küsimusi, millega noored pöörduvad nõustajate poole. Olen kutsunud tänasesse saatesse Kuressaare polikliiniku juures tegutseva noorte nõustamiskabineti juhataja Helle kahmi. Helle, kus on saanud alguse see töö selles nõustamiskabinetis? Kuressaare haigla noorte nõustamiskabinet alustab tööd kolm aastat tagasi ja meie töö lähtus eelkõige sünnitus-günekoloogia Os nähtud noorte probleemidelt, et noorte teadmised oma isiksusest, oma kehast, oma soovidest olid väga-väga naiivsed. Teinekord nende uskumused oma kehaga toimumast olid ebareaalsed. Palju on noorte aborte, palju on seksuaalvägivalda ja oli vaja ühte niisugust kohta, kus noored saaksid käia ilma et nad kardaksid, et seal on võib-olla ema või naabritädi nagu naiste nõuandla näiteks. Ja siis sai avatud noorte nõustamiskabinet. Samal ajal tuli välja, et üle Eesti tegutses juba neli, viis, kuus noortekabinetti tänaseks on neid 15. Noortekabinet koordineerib ja nõustab, kui nii võib öelda Eesti pereplaneerimise liit. Sealt me saame ka oma materjalid sealt saama koolituse, et lähtume ühistest momentidest oma töös. Ja, ja nõustamise juures on meil ka ühised põhimõtted meie moraliseeriv. Me katsume olla noore inimese kõrval ja teda aidata, kui seda vaja on. Igat sorti nõustamisasutused ja kabinetid on ju viimasel ajal väga moes ja sageli jääb nagu hämarakski see, et mille suhtes nõustatakse. Kuna Kuressaares probleem on alguse saanud ka günekoloogia osakonna baasil, siis kas tähendab see seda, et need, kes nüüd lapsi saavad ja sünnitavad, on tunduvalt nooremad kui varematel aastatel? Ei, seda ei sa õelda, sünnitajaid on igas vanuses ja loomulikult on sünnituste arv langenud, see on kõigile teada. Kui meil nüüd eelmine aasta sündis Saare maakonnas Kuressaare haiglas 295 last, siis siin kaheksa kuni 10 aastat tagasi oli neid lapsi kuni 800. Nii et ei saa öelda, et see vanusegrupp oleks nüüd nii väga noorenenud. Ja küllap Neid probleeme noortel on alati olnud. Alati on olnud neid tüdrukuid, kes on alustanud väga vara seksuaalelu, kes on sattunud ühel või teisel põhjusel kas kodusel või või mingil isiklikul põhjusel mingisse kampa või gruppi kus on alustatud varakult alkoholi tarbimist ja sellest lähtuvalt on muutunud. Võib-olla moraal ja kombed, on alustatud varakult seksuaalelu. Tänapäevaks on juhtunud lihtsalt teed. Enam ei ole mingeid piire ees, arvatakse et seksuaalelu kohe peab olema väga varakult alustatud. Nii see ei ole ja muidugi siin on väga palju probleeme, väga varakult hakatakse käinud pidudel paarides. Seal tarvitatakse alkoholi. Tänapäeval on probleem narkootikumid, kaob see moment, et ennast jälgitakse, narkootikumi teadupärast tõstavad siis seksuaalset erutust. Tekivad partnerlussuhted, ühekordsed, ühe õilsat ja hiljem tekib nendel noortel väga piinav sisetunne, tekib niisugune tunne, et ma olen väga-väga süüdi kõiges. Ja sealt edasi tekivad juba igasugused probleemid kodus, koolis, ühiskonnas, üldse. Me teame seda, et lapsele noorele paneb aluse tema elus perekond. Ühes vanuses ei ole isa ema enam autoriteet. Autoriteedid on sõbrad, kellest võib moodustada need kambad, nagu sa mainisid. Kui sageli nüüd tuleb üks selline tütarlaps või noormeest sellisest kambast tänavalt sinu juurde ja räägib sulle nendest probleemidest, mida sa just siin mainisid. Alkohol, narkootikumid, sõltuvuspoiss. Käib meil vähe, võib-olla see ongi seotud nüüd sellega. Algselt oli ta nimetatud niimoodi naiste nõuandla jätkuks naiste nõuandla juures töötavaks noortekabinetis käib, me käime ise koolis loengutel ja siin me tutvustame oma niisugust nõustamismeetodeid ja momente, mille juures me sama aidata. Rohkem on tüdrukud, need, kes tulevad. Nad räägivad väga avameelselt, nad räägivad väga avameelselt, nad ei varja midagi. Nad räägivad oma suhteid alkoholiga, narkootikumidega, mis oli minule algul väga üllatav. Just see, et need narkootikumid siiski meil Saaremaa on nii sisse söönud ennast on selle pärast üldiselt arvatakse, et see probleem puudutab rohkem suuri linnu, Tallinnat, Tartut, Narvat. Aga see ei ole siis kahjuks mitte nii. Meil on olnud mitmetes kohtades kõne all see, et Meie kauplustes on alkoholi saadaval ja liiga vabalt saadaval, võib-olla alles viimasel ajal on hakatud seda taas piirama või kontrollima, et alaealised seda kätte ei saaks. Aga see ei takista neid. Kas ka narkootilised ained on kättesaadaval? Me saame aru, et neid ei müüda poelettidel, aga. Neid kindlasti pakutakse koolides ja ka sellises linnas nagu Kuressaare Ma julgen kahelda selles, et Kuressaares koolides narkootikume pakutakse, ma pigem arvan, et see jääb niisuguste seltskondlikke ürituste ampluaas ja võib-olla isegi paaridest on meil see üle libisenud kus paarides oli võimalik saada narkootikume. Küll on aga kindlasti olemas need inimesed, kelle käest neid saab siis osta vajadusel narkootilisi aineid. Näide on võetud küll suuremast koolist mandrilt, kus olevat koolistendil olnud kuulutus selle kohta, et kus võiks nagu saada. Tähendab, et Tallinnas seminaridel käies on, on täiesti selgelt välja öeldud muidugi suurte linnade koolides, nii vene kui eesti koolidesse probleem on. Narkootikumi koolides on võimalik müüa koolide ees on lausa diilerit, kes siis jagavad neid narkootikume algul siis kas hoopis muidu väga väikese raha eest. Ja hiljem, kui siis turg on sisse söödetud, siis lähevad summad suuremaks. Vajadus tõuseb ainete järgi ja sealt siis hakkavad suured probleemid. Enne kui me veel jätkame narkootiliste ainete teema käsitlemisega ja noorte probleemidega nendega seonduvalt tahaksin küsida, et kas noored tulevad ka ja räägivad oma abordi kahtlustest või ka piinadest, et nad on teinud aborti ja, ja need on ka kindlasti omavahel seotud. Alkoholi, narkootikumide tarvitamine ja, ja abortide tegemine. Ja see on täpselt nii. Siiski on sellel noorel inimesel suurem mure, see on rasedaks jäänud. See hirm, et vanemad saavad teada, et sugulased saavad teada, et tänaval tuttavad saavad teada. Ühiskondlik suhtumine on niisugune. Tüdruk peaks olema lõpetanud vähemalt keskkooli, et sünnitada ja tõepoolest, kui see viie-kuueteistaastane tüdruk avastab, et ta on rasedaks jäänud on see temale kohutav psühholoogiline löök ja ja ma ei teagi, et meil oleks nüüd niisugust väga jaat nõustajat või inimest, kes siis oskaks täpselt Olladele tüdruku kõrval sel hetkel ja julgeks anda talle soovitusi ühe või teise asja kasuks otsustamisel, sest see otsus, kas ta nüüd sünnitab või teeb aborti, see on inimese enda otsustada. Abordiproblemaatikaga on tegelenud Eestis Eesti pereplaneerimise liit ja on ka selles suhtes arvamust avaldanud. Siia võiks tuua kõrvale nüüd kiriku seisukoha, kes ütleb, et abort välja arvatud meditsiinilistel näidustustel on, on tapmine seega lubamatu ja see tuleb keelustada. Tähendab, siin ei olegi midagi tegelikult vaieldav, asi on selles, et teised küljes on naiste enesemääramisõigus ja naiste otsustamisõigus, mida teha? Kindlasti võib öelda, et rasedusvastaseid vahendeid on praegult väga palju, nad on kättesaadavad. Võib-olla informatsioon on veel väike. Koolides seda küll levitatakse, aga ütleme, oli ju aeg, kus koolides ei olnud mingisugust terviseõpetustega seksuaalkasvatust. Kindlasti ei ole abort mingi tore asi ja kindlasti ei tehta seda nüüd ei arsti ega naise poolt niimoodi, et teeme ära ja see on üks tore ja kena asi. See on ebameeldiv protseduur nii arstile kui kui patsiendile. Aga tänapäeval ongi see, et, et kui see naine naisele on antud, õigus ise otsustada, et mida ma nüüd teen mille poolt ma otsustan, kas ma otsustan sünnitada või otsustan ma aborti teha, siis see peab olema tema vaba valik. See on minu arvamus muidugi. Kas arstidel ei ole siin midagi kaasa rääkida, sest tekib teatav vastuolu, kui ühes ja samas nimetame günekoloogia osakonna ühes kabinetis tehakse aborti ja teises kabinetis seal seina taga on patsient säilitamisel. Kindlasti on siin ebakõlad sellepärast asi on selles, et osakond on muutunud küllalt väikseks, günekoloogia sünnitusosakond on koos meie meie haiglas paljudes muudes haiglates juba ka. See ei ole kerge valik arstile, aga seda tuleb teha, see on tema töö ja kindlasti ei ei ole ühtegi arsti, kes ütleks, et oi kui tore, tulge kõik minu juurde aborti tegema, mulle meeldib see töö, ma tahan seda teha. Ja samas ei ole see ka kuidagi materiaalselt tasu tööarstile isiklikult. Arst on, ta teeb, siin ta teebki oma tööd, ta ei soovita kellegile tee aborti, inimesed tulevad oma valikuga ja arst on nüüd see tööriist lihtsalt. Ega töö ja tööriistadega jälgi, kas Carstile? Kindlasti see on siis mitte ainult patsientide, vaid arstide probleem, eetilised küsimused ja südametunnistusega võimalik vastuollu minek. Loomulikult jah. Me oleme rääkinud siin nüüd eksimuse tagajärjest ja omaette probleem on see, et kui see asi on käes, kui inimene tuleb sinu juurde ja ütleb, et on nüüd juhtunud, kahtlustab, et ta on jäänud rasedaks. Kui paljud võtavad näiteks seda nõu kuulda, kui paljusid sa oled jõudnud julgustada, et see laps ilmale tuua, kas on ka selliseid näiteid olnud? See on väga õigeaegne küsimusest, praegult on noorte kabinetist nagu mitte arvel arvel nad naiste nõuandlas. Aga kolm tüdrukut, kes on otsustanud sünnitada kes on siis keskkooli lõpu lõpuklassides? See on eelkõige siis teadlikuks olemine sellest, mis sind võib oodata, sest arvatakse ju ka seda, et mina jää rasedaks või minuga sellist asja ei juhtu. Ja kui saadakse teadlikuks võimalikest vahenditest, mida võib kasutada siis on see oht nagu väiksem. Vot siin ongi see, et abort olgu see viimane valik ja kindlasti tuleb enne palju-palju kordi see asi läbi mõelda, arutada ja nüüd ongi nii noortekabinettide kui terviseõpetajate seksuaalkasvatuse õpetajate töö see, et teadvustada noortele nende koht maailmas, teadvustada nendel, et on olemas vahendid, mis kaitsevad raseduse eest. Ja kui nad seda teavad, siis viimane vahend abort jääb reeglina tegemata, seda ei olegi vaja enam teha. Pole ju ka vastutust, sellises vanuses 14 15 ei ole välja kujunenud, et iseloomu ega seisukohti ja sageli tehakse asju teadmatuses tehakse koos kambas ja siin on jällegi väga olulisteks mõjuteguriteks alkohol ja narkootikumid. Me võiksime nüüd kuulata ühte muusikakatked kasseti pealt, mida noored ise on välja pakkunud. Ja see on sedasorti muusika, et kui seda väga kaua kuulata, siis võid tõesti muutuda agressiivseks. Aga see on tegelikkus, millega siis noored tegelevad ja mis on nende maailmapilt ja arusaamine muusikast. Me jätkame luterliku tunni saadet noorte probleemidest ja saatekülaline on noorte nõustamiskabineti juhataja Helle kahjum Kuressaarest. Miks noored kasutavad narkootikume, kas nendel jääb millestki puudust, et nad vajavad neid, on siin tegu? Nagu sõna keeldab sõltuvusainetega? Noored, kes proovivad või manustavad siis neid ohtlikke aineid, on see siis alkohol või, või mingid muud uimastid. Narkootikumid teevad seda reeglina loodetava mõnutunde pärast. Ja põhjused võivad olla nii psühholoogilised kui, kui füsioloogilised. Aga selge on see, et kui üks nooruk tarvitab kas siis sigaretti, alkoholi, narkootikumi, siis ta loodab, et see annab talle elukogenud välimuse. Tütarlapsega on täpselt sama lugu, kui ta joob või tarvitab narkootikumi loodab ta, et ta mõjub seltskondlikku malt. Aga siin kõrval ongi see, et mõnutunde põhjuseks on aga füsioloogiline toime. Sigaretist võib ju pea ringi käima hakata, alkohol muudab inimese rõõmsameelseks narkootikumi, tal on väga erinev. Ma toime on kas siis ergutav või on see siis rahustav või tekitab ta hallutsinatsioone. See ongi see vene noored ja eesti noored tarvitavad erinevaid narkootilisi aineid, mida keegi vajab. Narkootilised ained on ju üldse mõnuained, on, on väga vana teema, et seda ei ole avastatud praegult. Mõnuaineid on tarvitatud läbi aegade, aga väga erinevas kultuurikontekstis, nii nagu sellel sajandi lõpus mõnuaineid tarvitatakse, ei ole muidugi varasematel aegadel seda iial tehtud. Mis on nõustajate arvamus selle kohta, mis on selle tinginud, kas meedia kättesaadavuse, et kõik oleks nagu lubatud, mida helesinise ekraani taga pakutakse ja mida noored tänaval ja lapsed koolis normaalseks peavad? Ma arvan see, et siin on tegemist lihtsalt uudishimuga, nad tahavad ära proovida, kui noored loevad, et mõni nende popiidol või, või lemmiknäitleja on tarvitanud narkootikume ja sellest on tema loome väga positiivne olnud. Nad jätavad vahele selle lõigu, et ta on väga probleemidesond, kui ta on tarvitanud narkootikume, on ravil käinud ja jätavad meelde ainult selle, et see popiidol on ka narkootikume kasutanud ja kui juba tema on kasutanud, siis peab see olema niisugune tore asi. Ja uudishimu on see, mis maailma võib-olla ka edasi viib, aga aga antud juhul tekitab ta ka väga palju niisugust valu ja, ja kurjust ja probleeme. Mida ei ole üldse mitte lihtne lahendada riiklikul tasandil, aga ei, ega lähtudes inimesest Sa mainisid, et noored vajavad seltskonda ja see toimub seltskonnas ilmselt enamik tarvitamisi. Ka esmakordsed on kellelegiga koos kellegi õhutusel keegi on, kes siis pakub esimesena ja siis võib tekkida sõltuvus. Siin on vist ilm Noortepoolne tunnustuse vajadus ja kartus sellest, et mina ei saa olla viletsam ja kui keegi küsib, et kas sina oled juba proovinud, ei saa ju öelda, et sina oled nii viletsad, sa pole proovinud, kuna kõik tundub, et enamik sinu ümber on juba proovinud. Asi võib olla laieneb sellele, et kas sina oled juba olnud, kas sul on oma boyfriend või, või oma tüdrukust sõber. Et kas sa juba elad koos, et mis mees või tüdruk siis sina oled, oled sa memmepoeg. Ja noortele, mis see, et väga palju kardetakse, arvestatakse teiste arvamusega. Teiste arvamus on muidugi ühele koolinoorele äärmiselt vajalik ja, või äärmiselt oluline. Ja kui ostsin Boy Frendide juurde tulla, siis kui näiteks kaheteistkümnendas klassis küsida seal nii kolmekümneviieses õpilaste arvuga klassis, et mis te arvate, et kui palju siis teie klassis elavad seksuaalelu, mitu-mitu, noorteklassis elavad seksuaalelu, siis on nad veendunud, et seda teevad kindlasti kõik. Aga kui siis teha anonüümne küsitlused, mitu noort siis ikkagi elab seksuaalelu, siis tuleb välja, et elab kõige rohkem kuus inimest, seda seksuaalelu seal kaheteistkümnendas klassis. Nii et see ongi see, et arvatakse, et teised kõik teevad, et mina isa viletsam olla ja täpselt sama on muidugi narkootikumidega, et üks asi on uudishimu, teine asi on see hirm, et ma kukun sellest kambast välja. Siin võib jällegi tagasi tulla selle teema juurde, et ju siis on midagi kodus puudu jäänud või koduses kasvatuses või vanemates. Tähendab siin on üks niisugune asi, et üldised hoiakud ongi narkootikumide tarbimise suhtes need, et see on halbade perede probleem. Aga tegelikult see üldse nii ei ole. Tänapäeva Eestis ollakse fakti ees, et väga tihti on see probleem just hästi kindlustatud inimestel samuti hästi kindlustatud inimestel, kellel on raha, neid narkootilisi aineid osta. Samas kui raha ei ole, see sunnib minema vargile, tegema esimese kuritegusid. Narkootikumid viivadki selleni, et tekib sõltuvus narkootilisest ainest. Nüüd enam keegi seda niisama lihtsalt ei anna. Oma raha, raha on nii palju, et see narkootiline toime säiluks ja siis minnakse tõepoolest vargile. Me iga iga päev loeme lehest sellest, et kedagi on pussitatud, kellelgilt on rahakott ära röövitud. Kedagi on noaga taga aetud ja vot see kõik hakkabki. Võib-olla kujuneb ka ühiskonna suhtumine väga palju noorte suhtumist. Kui me mõtleme, et kergelt alkoholi väikese alkoholisisaldusega ei peetagi nagu alkohoolik see enam siis kas sama kehtib ka narkootikumide kohta, et mõni süütu tablett, mis sellest siis on see teeb mind võimelisemaks, teatud ülesandeid täitma või, või ka julgemaks oma tutvusringkonna ees. Aga milliseid, milliseid aineid üldse nüüd kõige rohkem kasutatakse, mis on meie noortele kättesaadavad ja mis võiksid olla nende võimalikud kasutamise tagajärjed? Eesti noortel on oma eelistused mõnuainete tarbimisel ja Kerge narkootikum, millega Turk sisse söödetakse, on, on marihuaana mida siis suitsetatakse, kas puhtal kujul või segatakse seda siis tubakaga. Väikestes annustes on ta rahustav, aga ta tekitab sugu, kihke, sealt lähtuvadki, niisugused juhuslikud seksuaal vahekorrad, ta tekitab üldiselt niisuguseid joobe tunnuseid, noored on lõbusad, rõõmsad jutukad. Sellepärast kui muidu eestlane on niisugune kinnine, siis nüüd need kanepiproduktid on just need, mis, mis inimest kuidagi ergutavad. Ja seda ta siis just vajub, muidugi. See, mis edasi saab, on palju, palju kurvem, tekib südamehäired, närvisüsteemi häire, et aga, aga esialgne, loodetav tulemus on just rõõmsad ujulisus ja ja hea enesehinnang. Kurb on see, et need kanepi duktid on Eestis levinud väga noorte inimeste hulgas juba nii üheksa kuni 14 aastaste siis laste hulgas ja ütleme, marihuaanagrammi viie grammi hind on näiteks kuskil 25 kuni 250 krooni. Sealjuures võib-olla öelda niisugused avatult ühiskonnas, nagu Hollandis on kohvisopid, kus siis müüakse marihuaanasuitsu-ini üks inimene võib saada siis 30 grammi seda tubakat ja see ei ole keelatud. Nüüd ka pärase uudishimu, et ma pean seda tarbima ja siis ei ole nagu vajadust ka. Jah, keelatud vili on alati magusam. Aga kuivõrd on see Hollandis nüüd toonud soovitud tulemust, et mõnes mõttes on narkootikumide tarvitamine legaliseeritud ja ühiskonnale kättesaadav? Yldiselt avatud maailmas on see toonud väga head tulemust nii narkootikumide osas kui ka seksuaalelu osas. Kui seal on ütleme, seksuaaltunnid viiakse läbi Punase laternate tänaval, kus nad käivad ekskursioonil erootikamuuseumis, siis Neil on kõik ainult niisugune, et õpetaja tuleb, räägib oma jutu maha ja läheb ära, kõik on väga teoreetiline, kõik on huvitatud, keegi ei taha õieti midagi välja öelda. Paratamatult tekitab uudishimu, sest täiskasvanud inimesed ju ometi elavad seksuaalelu täiskasvanud inimesed ometi tarbivad nii alkoholi, mis on ju samuti uimasti, kui, kui suitsu. Nendele meeldib see. Võib-olla nüüd arvavad noored, et see narkootiline aine on lihtsalt üks uus võimalus ennast välja elada. Kõigil on ju silmade ees pilt teise klassi poisist, kes vaikselt pilk selja taha heites tõmbab kooli nurga taga suitsu. Ei ole ju midagi, muudkui tunnustuse, vajadus, vajadus täiskasvanute tähelepanu järele ja nende eeskuju eelkõige see, et see on normaalne. Samamoodi tahetakse ka olla varem küpsed täiskasvanu mad. Võtta siis loomulikult üle seda, mida inimesed, vanemad, keskealised ja nooremad ette elavad ja mis on vabalt kättesaadav. Vot nüüd ongi see, et laps näeb kodus, kui ta isa või, või ka ema siis paneb omale sigaretti ette ta näeb, et see lapsevanemal on väga suured ootused. Ta lõdvestub, ta tunneb rahulolu sellest suitsust ja tal tekib uudishimu, ta tahab proovida, sest ta näeb, kuidas temal vanemad või sugulased tuttavad seda vajavad. Ja siis ta proovib ka ära. Ja muidugi lapsed on väga osavad varjama niisuguseid asju lapsevanemate eest. Nii nuusutamist teadaolevalt ju niisuguse nuusutamise laine või toksiku maania laine on Eestist üle käinud seitsmekümnendatel aastatel. Nüüd on ta taas ärkanud üheksakümnendatel aastatel. Ja ega sellel lapsevanemal on väga raske aru saada, et mis tema lapsega nüüd siis ikkagi toim. Sa mainisid ennem, et sõltuvusainete kasutamine ei ole sugugi ainult seotud probleemsete perekondadega ja nendest pärinevate lastega vaid ka täiesti normaalsed ja edukalt, perekonnad on sellega väga hädas. Aga siin on põhjus selles, et nendel peredel karjäärihimus, eriti viimasel ajal ei ole sugugi aega oma lastele, mida koolikirjanduse õpetajad juba kipuvad nimetama, normaalseks nähtuseks, et ilmselt lapsed peavadki ise hakkama hakkama saama ja ise iseseisvuma iseseisvalt, sõltumatult oma vanematest. Loomulikult, et perekonna normaalseks eluks on vajalik turvaline kodu. Ja see on täiesti omaette teema, kuid kui nüüd see esimene sigaret on selle marihuaana gara suitsetatud, et iga asi läheb ju edasi ja vajadus ja doosid muutuvad suuremateks No praegu on eesti tüdrukute seas väga populaarne amfetamiini süstimine, see on üks timulant ja ta on ka küllalt kergelt kätte saada. Amfetamiin on sünteetiline, sünteetiline siis preparaat jaa, jaa, tema, ütleme niisugune jutumärkides pluss on see, et teda saab siis kasutada nii veeni süstides kui suu kaudu kui, siis nuusutades ja ta tekitabki ka niisuguseid joobetunnuseid, eufooriat, mõnutunnet, emotsionaalsus, tõuseb seksuaalne naudingu vajadus ja, ja tajud, tekivad. Nähtavasti inimene vajab seda, et tal oleks lõbus, et tal oleks tore, et tal oleks kena ja kui see veel on mingis seltskonnas saanud populaarseks, et menüüd kasutada Tamme kõrtsis amfetamiini või ecstasy, mis on siis amfetamiini täiustatud produkt, siis tekibki see probleem, ega kõigist tarvitatest ei saa nüüd sõltlased. Aga Me ei tea, kellest saab ja kellest ei saa. Tõepoolest, kõigist ei pruugi ju saada sõltlased nagu sa ütled, aga kas siin on ka teatud füsioloogilised erinevused? Olenevalt siis erinevatest inimestest, nii nagu on organism vastuvõtlikum kellelgi mõnele viirusele ja teisele mitte? Täpselt nii see ongi ja siin ongi see, et me ei tea, kelle organism on vastuvõtlikum ja kelle organism ei ole vastuvõtlik. Muidu kui nüüd sellest, eks ta Sist edasi rääkida, siis seda üldiselt ei peeta üldse narkootikum, miks ja, ja arvatakse, et see on lihtsalt paljas lõbu, proovime, oleme lõbusad ja keegi ei taha tunnistada seda või näha seda, mis tagajärg on. Nüüd ongi see, et kui inimene on selle lõbusa ära ja ta hakkab nüüd hommikul ärkab ja tal on nagu halb olla tekib ülekuumenemise oht. Südamekahjustused muidugi pikemaajalisel tarbimisel tekivad kesknärvisüsteemi häired. Siis siis inimene hakkab mõtlema, et ta vast enam ei, ei peaks seda tarvitama ja muidugi selles narkootikumide kasutamise lahti saamine on üks raskemaid probleeme üldse kogu maailmas, et kuidas ravida neid nark, narkomaane. Enne kui me jätkame ravimise ja järelhoolduse teemadega, me kuulame veel ühe muusikapala. Eesti luterlik tund Eestis on narkomaania probleemidega tegeldud mitte väga kaua. Vastavad nõustamiskabinetti Tallinnas töötavad viiendat aastat ja siin Saaremaal ja teisteski maakonnakeskustes, mitte rohkem kui kolm aastat. Milline on aga selle teema käsitlemine ja ajalugu Eestis üldse? Kui rääkida situatsioonist Eestis, siis sajandi alguses põrkusid selle probleemiga kokku valdavalt meditsiinitöötajad, kellel olid siis narkootilised ained kättesaadavad ja samuti kroonilised haiged, kellele siis manustati oopiumipreparaate ja, ja jätkuvalt mettöötajad, meditsiinitöötajad, siis olid niisugused selle ohukandjad. Jaa, jaa, oli tegelikult küllalt palju neid, kes seda teed läksid, et tacosid siis kohal neid narkootilisi aineid kasutama kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel siin lähiajaloos, siis arvati olevat narkootilisest sõltuvuses keskmiselt 500 kuni 1000 haiged, kellel olid siis üks või teine krooniline haigus, mida siis raviti narkootiliste vahenditega ja peamiselt siis valu äravõtmiseks. Sel ajal juba ka kriminaalne võrgustik oli sisse toonud illegaalselt siis narkootilisi aineid. Just kanepiprodukte seitsmekümnendatel aastatel Afganistanist poiste tulekuga muutus populaarseks aksidzee suitsetamine. Vanglates arenes narkomaania kaheksakümnendatel aastatel. Samal ajal oli ka väga väga populaarsel tõusuteel kõik võimalik nuusutamine, bensiiniaurude sissehingamine, olmekeemia nuusutamine ja alla käis kummiliim moment, liim, atsetoon. Kodustes hakati keetma mooni seemnest heroini ja siis alles üheksakümnendad aastad olid siis plahvatuslikult tõusval joonel. Narkomaaniast üldse tekkis mingi pilt. Neid inimesi hakkas kohtama tänaval, neid on väga raske politseil seniajani määratleda, kes on kootilises joobes tihtipeale auto juhtimisega probleeme, kuid mingeid alkoholi lõhn ei ole märgatavalt. Inimesel on mingid probleemid, Eestis on kuskil kolm kohta, kus saab seda narkonarkootilist joovet määrata ainult, nii et tegelikult oleme me praegult selle fakti ees, et need probleemid on meil kõik alles tulemas. Selle jutu põhjal võib järeldada, et Eestis on väga palju staažikaid ja juba eakaid narkootikumide tarvitajaid. Milliste selle aine või võimalike erinevate ainete koosmõjul tekkivates tüsistuste eest või haigustest võime üldse rääkida. Kas on üldse võimalik rääkida? Me teame me seda, et mida see endaga kaasa toob. Pikema tarvitamise tagajärjel. Pikema tarvitamise tagajärjel toob ta kaasa endaga kõikvõimalikud kesknärvisüsteemi kahjustused ja, ja südame haigused kindlasti. Ja selle tagajärjel sureb siis inimesi tuhandeid aastas. Tihtipeale on need mingit õnnetusjuhtumit enne mainitud kas siis liiklusõnnetused või siis ka enesetapud. Ja, ja ka kõikvõimalikud vägivaldsed õnnetusjuhtumit, kus siis inimene lihtsalt selles vajaduses, et saada raha narkootilise aine ostmiseks tapab kedagi ära. Ja ta ei tea ise, mida ta teeb, ta ei teadvusta endale üldse. Kas oled sa ka mõneti kursis meie seadusandlusega, kuivõrd see reguleerib narkootiliste ainete tarvitamist või levitamist? Me teame, kui ranged seadused on mitmetes eksootilistes maades meie jaoks. Kui selle eest on määratud näiteks surmanuhtlus. Eesti kriminaalkoodeksis on üsna mitmeid paragrahve, mis kas siis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, samuti alkoholi, nende tarvitamist, hoidmist ja nii edasi ja samuti kui inimene paneb purjuspäi või narkouimas toime kuriteo, ei vabaneda kriminaalvastutusest. Vastupidi, joobeseisundit loetakse tavaliselt rakendavaks asjaoluks ning karistuse määratakse karmim. Meie kuulajate hulgas on kindlasti väga palju neid inimesi, kes kasvõi kaudselt on nende probleemidega kokku puutunud. Et nüüd korda ennetada või kui keegi on sellega juba pahuksis, siis mida võiks soovitada nõustajatele lähedastele, inimestele, sõpradele. Võib-olla on olemas mingit kirjandust, mingit kontaktandmed, kellega ühendust võtta või kust leida teavet selle kohta. Selge on see, et täiskasvanutel on probleem, et kuidas niisugusele kuritarvitusele jälile saada. Kui laps midagi teeb, mis ta teab, et see on keelatud, püüab ta seda reeglina varjata. Ta pöördub ära ta looparjäärid, ta laseb pea longu ja, ja läheb minema. Hea oleks kui Lapsevanem teadvustaks endale, et midagi on valesti, kas siis koolis, suhetes teiste koolikaaslastega või on ta sattunud mõnda kamp pakkus siis kas siis nuusutatakse, juuakse või, või tarvitatakse seal narkootilisi aineid. Et see lapsevanem konsulteeriksis kas nõustamiskabinetiga psühholoogiga kellegiga, keda ta usaldab kellegiga, keda ta. Teab, et ta võib sinna minna ja küsida. Sellepärast et kõige lihtsam on öelda, et ah, pole hullu, see läheb mööda ja, ja lasta sellel asjal nii areneda. Selge on see, et lapsed on jõudnud väga vara, no niisugusesse maailma, kus nendel on kõik need laht ja ja nad tahavad seda proovida, seda ei saa nendele pahaks panna. Aga hea oleks, kui see täiskasvanud inimene oleks nüüd kõrval ja suunaks teda õigele teele niisugustest elu pahupoolest nagu mööda. No mida ma soovitan ja oleks, kui nii lapsed kui lapsevanemad loeksid läbi mõned raamatut narkomaaniast ja üldse sõltuvusainetest searaamat, mida, mida soovitada on 98. aastal välja antud. Pealkirjaks on tal narko ja väljaandja on Ellu, Eik ja Daniel mark pool. Ja see on väga huvitav raamat ja ta käsitleb väga erinevaid uimastitega seotud probleeme. Ma arvan, et see näitaks ka lastevanematele ära, et, et noortel niisugused probleemid on, mitte ei läheks lihtsalt mööda, ütleks, et minu lapsega nii juhtunud, too juhtub kellegi teisega kuskil kaugel kellegi kellelegi Aasotsiaaliga või kellelegi halvaga. Minul lapsed on heast perest, minu lapsed on hästi kasvatatud. Minu lapsega kindlasti nii ei juhtu. Millised on need nõustamiskabinettide, kust võiks leida nende kontakttelefone? Ma julgen öelda, et, et Kuressaares kui lastevanematel peaks olema niisugune probleeme Ta laps on läinud mingit teist teed, mis lapsevanem oleks soovinud siis võiksite pöörduda kas siis Saaremaa perenõuandlasse või Kuressaare haigla lastepsühhiaatri poole ja samuti noorte nõustamiskabinetti, kus me uskamises vähemalt soovitada, kuhu edasi minna. Ja, ja kindlasti oskavad ka psühholoogid, psühhiaatrid anda head nõu teile. See on väga suur ja väga-väga lai probleem ja siin ei ole ühist lahendust. Ei saa arvata, et riik ei ole nüüd midagi teinud. Käib Praegult alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm, see on aastani 2002, aga selge on see, et siin saavad kõike õla alla panna nii perekond, kool kui ümbruskond, kui, kui meedia siin ei ole nii et igaüks on oma lapsega mingi suletud üksus. Teiste peale onju ja näpuga näidata, aga, aga on hea eesti vanasõna, et kus muret näed laita, seal tule ja aita. Muret on meie ühiskonnas tõesti väga palju, sellest on koosnenud kogu tänane saade. Võiksime lõpetuseks öelda, et kõik saab siiski alguse meie kodust, meie suhtumisest meie lastesse balla, lastesse, kes on homme sündimas. Me oleme neile eeskujuks, selle tõttu peab olema ka pereplaneerimine osa. Meie vastutus teadliku isiksuse kasvatamisest ja iga lapse sünd peaks olema kaalutud ja oodatud. Oleks vaja luua ka mitte siis üksikult, vaid meie riigis need tingimused, et laps võiks sündida vaimselt ja füüsiliselt tervesse elukeskkonda. Ja jääb üle vaid ainult loota, et ka riiklikult käivitataks rohkem programme. Toetades mitmesuguseid pereüritusi, perelaagreid ja muud sellist kaasates ka siis võimalike vabatahtlike ühiskondliku organisatsiooni, kaasa arvatud ka kirikut, tema vaimset potentsiaali ja tuge. Ja et me kõik peaksime silmas ka neljandat käsku. Et meie peretraditsioonid võiks saada põlvkondi ühendavaks. Suur aitäh, Helle kahm selle tänase jutuajamise eest ja ma loodan, et see töö, mida teed sina ja teevad teised nõustajad, kannaks ka nähtavat vilja meie probleemsetes piirkondades, millega on kaetud ja kogu Eesti. Et me teaksime, mida teha. Lõppedes Eesti luterliku tunni saates inimeselt inimesele kõnelesid päevakajalistest noorte probleemidest nõustaja ja vaimuliku pilgu läbi Kuressaare nõustamiskabineti juhataja Helle kahvam ja Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Top plaan. Helipuldis aitas saadet Kuku seada Külli tüli. Eesti luterliku tunni aadress on Tallinn, kiriku plats kolm ja oma arvamusi ja soove ning ettepanekuid võite edasi anda ka tööpäeviti telefonil kuus 31 43 11. Kuulsime saates muusikat Merilyn Mansoni ansamblilt. Samuti on kõlanud ja saadet jääb ka lõpetama Heiki Mätliku kitarrimuusika. Eesti luterlik tund.