1685. aastal Piemonte maakonnas tinginud Giovanni Maria farinal olnud väidetavalt absoluutne haistmine. Sellise sünnipärase omadusega inimesel võis küll olla õige raske asuda elama 18. sajandi alguse Kölni kus väljakäik oli vaid vähestes majades inimesed pesitsenud haiguste kartuses, nii harva kui võimalik ning prahti ja muid majapidamisjäätmeid visati lihtsalt aknast tänavale. Kuid Kölni oli juba end kaupmehena sisse seadnud tema vanem vend ja mõne aja pärast asus seal tegutsema Giovanni, keda sakslased hiljem suupärasemalt Johanniks kutsuma kasid. Kas just linnahaisu peletamiseks, aga igatahes asutas harina oma parfümeeria. Äriiste avati aastal 1709 ja tuttavaid öeldes on tänini tegutsev ehk siis vanim parfüümitootja Euroopas. Mõistagi tahtis farinaga ise luua originaalse lõhna, mis saaks üle maailma kuulsaks. Ta reisis palju ringi, et leida huvitavaid lõhna kombinatsioone. Kord testileerides kokku bergamoti laimi Pomeli ja apelsinilõhna kuulutanud ta vaimustusega. Maletin lõhna, mis meenutab mulle Itaalia kevadhommikuid vahetult pärast vihma. Nõnda oli ta loonud maailma esimese nii-öelda moodsa parfüümi mis erines täiesti senituntud raskepärastest estentsidest. Oma uue kodulinna uks andis varina sellele nimeks kolonn prantsuse keeles Kölni vesi. Tuleb arvata, et lisaks absoluutsele haistmismeelele oli sel mehel ka suurepärane ärivaist. Vähese oskas ta peagi oma lõhnavett kõrge lennuliselt turustada. Valitses ju kogu aeg ilusate ja rikaste uhkete pidude aeg ja harina Kölni veehõng hõljus kõikjal ringi tarnis oma toodet õukondadesse ja ta kundede seas oli nii kroonitud päid, kuulsaid loomeinimesi kui ka prantsuse ohvitsere. Läbi aastakümnete, lisaks saksa kuningatele ja keisrit, millega näiteks tsaari Nikolai esimene Aleksander, teine keiser, Napoleon, kolmas heliloojad Mozart ja Beethoven, poeedid, Köödia, Schilleri Ahaine, kirjanikud Oskar Valdja, Toomasmann, tuntud naistest aga näiteks Marlene Dietrich indiira kandi. Eks tänane edulugu tekitas ka kadedust, mistõttu sai Forina Kölni veest üks esimesi toote piraatluse juhtumeid. Nimelt tegutses 18. sajandi lõpul Kölnis kaupmeest Vilsel müülensk, kes otsustas samuti hakata müüma niinimetatud küll nimetada Saksa keeles Kölnis vasser. Ta väitis, et saanud oma retsepti kingituseks Franz Maria Karl farinalt olnud sugulane kuulsa parfüümitootja farinaga vaid hoopis ühe katoliku ordu munk ja tema Kölni vest impolnud mõeldud parfüümid vaid siste võetavaks ravimiks. 1810. aastal aga andis Napoleon Bonaparte välja dekreedi, mis nõudis kõikidest eespidiste ravivahendite retseptuurid avalikustamist. Me ei tahtnud omase kuu saladust avaldada ja hakkas teda müüma väliselt kasutatava vahendina lõhnaveena. Olgu siinkohal öeldud, et sellegi tootmine kestab tänapäevani kuid seda müüakse eelkõige kui aroomiteraapiavahendit, mille eeterlikke õlisid soovitatakse sisse hingata. Parfüümitootja farina aga viis asja kohtusse ning otsus kõlas, et me ei tohi oma Kölni vett selle nimega seostada. Nii sai tema toodang hoopiski sildile neljakohalise numbri 47 11, mis viitab lihtsalt firma asukohale Kölnis. Bloken Kasel. Paljude eelkõige sakslaste jaoks ongi nimelt selle numbriga Kölni vesti ehtne odekolonni kuid varina firma toodang, mille tunnusmärgiks väike punane tulbiõis on siiski maailmas tuntum. Tänasel päeval tegutseb firmas juba kaheksas põlvkond. Möödunud 300 aasta jooksul on peetud rohkem kui 2000 protsessi plageerijate vastu kes kõik on tahtnud horina Kölni veest kasu lõigata kui tõelised kunded on ikka truuks jäänud. Firma üheks põhimõtteks on ka see, et oma Kölni vett Nad eranditult kas omanikuga parfümeeria, kaupluste ja apteekide kaudu või siis otse ostjale kelle hulgas on ikka veel palju aadlikke Pole ka ime, kui neil on kundesid, kelle esivanemad ostsid Forinade käest oma odekolonni juba paarisaja aasta eest kestaga Kölni linnapeaks sattuma. See võib näha odekolonni leiutanud Giovanni Maria farina kuju raekoja torniküljel ning külastada üsna raekoja lähedal asuvat maja, millest tänapäeval lõhnamuuseum.