Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises saates Me lõpetasime India rahvusparkide rännakud ja ühtlasi sai otsaga ja rännakute teema üldse, kuid täna on ometi veel kord pühendatud kogu saade Indiale ja see on teistmoodi. Sest täna on stuudios kaks rändajat ja teine on Martti nii-öelda minu meelest India parim ajaloo ja, ja kultuuri tundja, kes on ühtlasi käinud ei tea kui palju kordi Indias ja Aasias. Tere tulemast, Martti Kalda. Tere ja aitäh komplimendi eest. Ja me siis püüame piiritleda seda maad, mis on tegelikult haaramata, mille nimi on India. Ja siis haarame raamatut, India olemust ma ütleksin, mitte vähem ega rohkem ja, ja püüame üldistavalt mõista seda maad, millel on 1000 nägu. Ma alustaksin sellest, et pärast india käiku India oli minu jaoks avastus selles mõttes, et sina, Martial, et kultuuri poolel, mina olen nagu rohkem metsapoolel ja ma läksin sinna nagu loodust otsima ja need olid väga võimsad rahvuspargid ja nende elamused. Kuid nii-öelda lisaks kaubale peale tuli siis India kultuur, millest ma üht-teist teadsin, aga see tuli sellest küljest, et kui sa lähed kuskile rahvusparkidesse, siis need asuvad alati kuskil Kolgastes. Ja sa näed tegelikult India külaelu, põhiliselt hoidusime kõrvale suurtest linnadest ja see oli siis maakultuur, mida me nägime. Ja kui ma sealt tagasi tulin, siis ma mõtlesin, et ma alustan risti võtke selle Eestis äärmiselt levinud stereotüüpse suhtumise peale Indiasse, mis väga lühidalt kokku võttes on, et India on üks ülerahvastatud ja räpane maa, mida sina marti sellest arvad? Ma arvan, et sul on väga õigus selles mõttes, et see, see kuvand on noh, rändurid ikka kipuvad käima vaatamisväärsuste juurest vaatamisväärsuse juurde. On ta siis turist või omal käel reisija aga tegelikult vaatasin veel spetsiaalselt eile järgi, et viimase rahvaloenduse järgi ikkagi 70 protsenti India lastest elab maal. See on valdavalt külaühiskond, koosneb suur perekondadest, koosneb küladest, jah, Eesti mõistes väga suured külad seal 500 kuni kuni 1000 inimest on keskmises india külas aga ülerahvastatud linnad nagu linnad igal pool maailmas, noh minu kogemus valdavalt jääb Aasiasse. On äärmiselt petlikud. Eriti pealinnad jätavad ühest või teisest riigist totaalselt vale mulje. Ja Indiast veel eriti, kus kaalsed iseärasused ühes või teises India maanurgas niivõrd tohutul hiiglaslikul territooriumil, tuhanded Te kultuuride keskel. Nii et ei, ei saa öelda, et keegi on näinud kogu Indiat või tunneb kogu kogu Indiat, aga kindlasti jah, maal on seda ehedat Indiat rohkem kui, kui linnas. Ja, ja siis ma olen püüdnud mõista, kust tuleb see selline stereotüüpne kujutlus Indiast ja küllap see tuleb sellest, kui inimesed käivad nii-öelda tallatud massiturismiradu ja siis siis see tuleb kergesti. Et kui sa käid nendes kuulsad Nendes paikades, mis on küll väga toredad, siis seal on tõesti üle rahvastus ja nad on tõesti enamasti kusagil tiheda asustusega piirkondades. Aga et see tegelik india, et sellest me oleme, siis ühte meelt on ikka teistmoodi, palju rahulikum, minu meelest äärmiselt puhas, ma ei suuda kunagi unustada maal inimesed oma õues tohutult hoolitsevad ja naine käib seal luua, aga ma ei tea, kui palju kordi seal oma õues teleaga. Aga ma nägin ka seda, kuidas naine oli lihtsalt seal kükitas ja ta lihtsalt ühekaupa sõrmedega noppis neid lehti, mis olid puu otsast pudenenud viimase paari tonni jooksul siis nagu käega pühkis seda maad lihtsalt puhtuse. Noh, püüdlus, see oli minu jaoks väga mõjuv seal maalist. Jah, ja minu meelest ka selline elamine tegelikult loodusega sümbioosis on anud sellises külaühiskonnas isegi rohkem nähtaval. No mitte ainult et hoitakse puhtana, vaid kui te olete sattunud mõnda traditsioonilisse külla Indias, siis tihti isegi see oma koduõu maalitakse värvilise kriidiga üle, sinna tehakse spetsiaalsed mustrid. Jah, seda võib-olla ei tehta iga päev, aga seda tehakse suuremate pidustuste sünnipäevade perekondlike sündmuste puhul ja, ja see võib olla väga kaunis, et meil keegi ei lähe külaliste saabumise puhul ma ei tea, trepikoja välisuksest kuni kuni koduukseni põrandad täis, joonista või terve trepikoda kaunistama ja siis hiljem loomulikult seda ka ka maha võtma. Aga ma tahaksin öelda seda, et nende traditsiooniliste vaatamisväärsustega on ka niimoodi, et et tegelikkuses on Indias olemas äärmiselt palju vaatamisväärsusi, mis on väga selgelt loodusega sellises kooskõlas. On olemas templeid, mis on spetsiaalselt džunglis või on lähtuvad ühest või teisest, no näiteks Lõuna-Indias graniidi tool või on templeid, mis on ehitatud koobastesse, mis on juba looduslikult tekkinud, järgivad loodusliku, näiteks kuivanud jõesängi või asuvad troopilistel rannal India idarannikul. Ja millegipärast on on juhtunud niimoodi, et ilmselt oma kättesaadavuse tõttu need ei ole sugugi nii populaarsed. Aga tihti mina olen näiteks tundnud just nimelt nendes paikades ennast hulka paremini noh, ühelt poolt just nimelt sellepärast, et seal ei ole seda rahvamassi aga teiselt poolt seda, et ma näen seda, kuidas inimene on kasutanud ära olemasolevat ja ei ole mitte tingimata seda noh, nii-öelda kogu keskkonda või kogu maastikku ise rajanud. Ja minul kui puude sõbral ja Eesti praegu alles jäänud pühapuid ma ikka tunnen ühekaupa. Neid on siin mõnikümmend järel siis seal Indias, kui sa kulged nendel maateedel see alailma on tee ääres puu, millel on siis peal lindid, seal jällegi püha puu ja jällegi püha puu, neid muudkui tuleb. Taust on absoluutselt teistsugune kui Eestis minu meelest. Sest sinna juurde siis käib tihti ka mingisugune, võib-olla mingisugused kujud on seal puu all teinekord ja, ja mingi ohvripaik on seal mingi kivi, ohvrikivi või midagi. Aga ikkagi see seos loodusega ja kahtlemata see puu. On ka austatud, kui ta on pühapaigas. Ja veel üks seik, lihtsalt vaatlesime seal kuskil pandafgaari kaitseala juures, sest pilti maateel olid ahvid tee ääres. Need olid siis need, keda nimetatakse Hanumaanideks. Languurid on nende teaduslik nimi, ilusad suured valged ahvid. Ja miks nad seal siis olid, ei saanud kest Järusele kivi ja nii edasi. Ja siis ootasime, vaatasime, peatub üks sõiduauto, too mees tuleb välja, et tal on kookospähkel käes. Ta läheb sinna, paneb selle kookospähklikivi peale, läheb suure hooga vastu seda kookosvilja, see lendab tükkideks, ta korjab hoolikalt need pähklitükid sinna kokku ja läheb minema. Ja afiks olid vahepeal eemale jooksnud, tulevad tagasi ja endastmõistetavalt hakkavad sööma, sest see ongi püha paik. Mis on siis nagu noh, selle Hanumani kultusega seoses, eks ole. Noh, kuidas seda nimetadagi, täpsemalt terminit, miks ta nii tähtis on, aga sisuliselt toidetakse ahve. Aga teisest küljest on see ohverdus ja usuline tegevus. Noh, ütleme niimoodi, et need on kahtlemata siis sellised religiooni vormid, kus ei ole tegu mingisuguse sellise nii-öelda kõrgfilosoofilise lähenemisega maid kui inimene elades kooskõlas loodusega, nii nagu ta võib-olla seal 5000 aastat tagasi elas et need elemendid on siis säilinud, et kummardame puid või kive või, või mingisuguseid loomi kas või tootemloomadena, nii nagu paljudele rahvastel, et need elemendid on kõik ju tegelikult Tänapäevases hinduismi, siis noh, väga-väga sügavalt sees, seal ei olegi võib-olla nii väga võimalik selgelt vahet teha, et mis on siis nüüd see, see kõrge ja, ja tähtis kõrgkultuur või kõrge filosoofia ja mis on selline nii-öelda rahvalik religioon, et need on, võivad täiesti rahulikult eksisteerida paralleelselt. Et see mees, kes ahve seal toitis, võis samahästi olla Ülikooli filosoofiaprofessor. Ja kes iganes, noh, mul oli seal palju jutte teemadel kohalike inimestega, ütleme selle hinduismi teemadel, mis on minu jaoks väga põnev ja väga udune teema ja sellest siis ka, et kuidas loodusega seosed on, sest loodusse on jälle minu suur tõmme. Kummaline oli ka muide see, et seal väga tihti küsitakse, et mis usku sa oled, see koguni vist, kui sa Indiasse sisse sõidad, sa pead sinna kirjutama, et, et mis usku sa oled, et, et see on nagu hindude jaoks india laste jaoks endast mõistet. Et ei saa olla, et inimesel ei ole mitte midagi, tõmbab kriipsu kuhugi, ta peab kuuluma ja minu jaoks oli muidugi vastus valmis. Eesti keeles on see, et ma olen lootuse usku kui järgmiseks küsida lõkse, mis Loodsa uskantsima, vastan siiralt, ma ei tea. Ja nüüd samamoodi seal Indias olles mõtlesin kohe, et Lootuse usku kirjutasin muide paberi peale. Et kohalikusk siis ma seletasin siin kõigi eestlaste eest umbes niimoodi, et meil siin kristlust eriti väga tõsiselt ei võeta. Aga näiteks metsas käimine ja looduses viibimine on väga suure au sees ja ja inimestele meeldib loodus, loodust on meil palju ja siis ma seletasin nüüd, millesse minu lootus, usk väljendub näiteks, et inimene on üks väike kübe selle suure looduse sees ja mitte midagi muud ja seletasin pikalt-laialt see hindu, kellega ma rääkisin. Aga sa oled ju hindu? See kindlasti hindu võib niimoodi öelda teisele, eks ole. Iga ta nüüd täpselt see just ei ole, aga seosed on olemas. Absoluutselt ma ütleks isegi, et hindu ka nii-öelda kõrgfilosoofia on tegelikult täis võrdlusi ja seoseid, enamus seletusi antakse just nimelt looduse kaudu. Toon kas või mingisuguse näite, et inimese sees liigub kuv hing või hingus mis hoiab tema kehategevuses, on nagu tuul, mis hoiab ta siis kogu maailmategevuses või et inimese silm, see on nagu päikene. Et selliseid näid, teid, hinduismi ei olegi võimalik lahutada endi ja loodusest. Mul on omal selles mõttes hea näide, et esimest korda, kui ma käisin Indias, ma veel ei olnud ülikooli lõpetanud ja kraadi omandanud ja ma olin just parasjagu selles faasis, kus ma kirjutasin oma oma magistritööd ja see oli vanaindia mütoloogiast. Ja kui ma tulin tagasi, siis ma vaatasin seda, mis ma olin kirjutanud ja pidin selle kõik täiesti ümber kirjutama. Sest ega ikka, kui ei ole Indias kohanud näiteks äikesetormi siis ei saa aru, miks, kes see jumal nõnda oluline on ja kuidas see äikesetorm võib meenutada sõda, sest noh, Eesti äikesetorm, see on umbes 100 korda nõrgem kui, kui näiteks endi äikestor või vastupidi, et miks päike on nii tähtis, kuidas päike on reaalselt eluandev, seda saab seal kohapeal, Indias Indias aru, et ma ütleks isegi niimoodi, et India mõistmiseks ei piisa sellest raamatutarkusest ja, ja lugemisest, vaid ikkagi tuleb sinna teise poolena lisada. See kogemus Ja selle hindu hismiga on, on mul ikkagi et enne lugenult hin tuismist nagu üks keskmine haritlane Eestis, mitte rohkem ega vähem ja siis kohapeal olles hoopiski otseselt kokku puutudes. Et siis minu jaoks said paljud asjad selgemaks ja samas selles mõttes jällegi mitte sõnastatavaks, et seal oli palju see kest, mida ma nagu tajusin ja tunnetasin. Aga ma, ma ei oska seda siiamaani väga hästi sõnastanud. Ta ta noh, kasvõi kasvõi niisugused lihtsad asjad looduse inimese jaoks. Meie sealne põhiline teejuht Shakti sõdalaste kastist ütles näiteks, et ei ole hindudel sellist rangeid reegleid, et sa pead käima korrapäraselt templis, noh nii nagu kasvõi kristlane, vähemalt jõulude ajal käib kirikus ja et tal ei ole ka iga päev vaja mingeid kindlaid asju teha, aga aga. On hea, kui ta teeb ühe asja, et iga kord, kui päike tõuseb, siis ta tervitab teda väga lühidalt, isegi võib-olla ühesõnaga ainult. Ja siis siis ongi asi juba korras. Ja siis see toidupalve, noh, neid palveid on palju, aga siis ta tõlkis selle toidupalve. No mina juba sõnastan ta oma looduse inimese keelde ümber aga see oli umbes midagi sellist, et ma tänan Päikest toidu eest, sest päike annab energiat ja energia annab jõudu taimedele, loomadele ja meile. No ma muidugi sõnastan nüüd selle enda sõnastuses ümber, aga minu meelest see mõte oli, oli väga seesama ja siis ma tahaksingi sinu käest küsida, kas sina suudad öelda, mis asi see hinduism libiseb ta igal juhul käes. Tere, eks ta, eks ta kipub jah käest ära libisema, aga ilmselt kõige parem seletus sellele on on siis umbes säärane, et et Indias on hulk nii-öelda religioosseid inimesi, ütleme siis usulise tunnetusega inimesi, kes käsitlevad kõike peaaegu, mida nad teevad siin maailmas religioosse tegevusena see ongi see, et miks ma ei pea minema templisse sellepärast, et kogu maailm on tempel, ta näeb seda kogu kosmost juba sellise sakraalse ruumina. Ja igal sammul üritab olla selle sakraalse ruumi vääriline, mis tähendab seda, et ükskõik, mida ta siis teeb, on tema jaoks juba rituaal. Ei ole vaja eraldi siin veel mingisugust rituaali püsti panna, kuigi noh, see on ka võimalik. Aga muidugi hinduism piiritleda teda ma ikkagi ütleks, et see on eurooplase katse anda anda nimetus ja siis on siis on eurooplastel korras, et see, see tekib ikkagi seal entsüklopeediat ajastul, seal Voltäri kandis 18 sajand, kus oli vaja anda endi ja omamaisele religioonile nimi hindud, hinduism, nii korras see on, see on lahterdatud. Aga, aga kahtlemata ei ole tegu ühe religiooniga, pigem saame rääkida sellest, et mis teda eristab teistest mitte et mis kuulub sinna sisse, vaid et kuidas me siis selle eristuse või eituse kaudu teda piirid. Ja et ilmselt siis kuulates seda, võiks öelda, et nagu hinduismi, mitu kihistust ja võib-olla üks nendest, vähemalt ma tahan nii mõelda, on väga lähedane noh, maailma teistele looduse uskudele, kus lootusega ollakse väga lähestikku ja looduse elemente austatakse, peetakse pühadeks kummardatakse ja nii edasi, et see kiht on seal täiesti olemas. Ma isegi arvan, et hinduism on üks selles mõttes huvitav religioon, et kui tihti need looduse usundeid Ta on jäänud minevikku või kuuluvad väikestele rahvastele ja nad ei ole nagu arenenud ja teiselt poolt olemas meil sellised nii-öelda kõrgreligioonid, mis ei lähtu ühestki konkreetsest kohast või ei ole kinnirahvaga, noh ma ei tea, kristlus või islam siis hinduism on olnud selles mõttes nagu huvitav religioon, et on tekkinud sellest loodususund, sest ütleme siis teaduse keeles animismist. Ja sellest on arenenud välja Kõrg, religioon, samal ajal unustamata Neid algseid juuri. Et see on nagu, nagu võib-olla kõige kõige huvitavam ja kõige märkimisväärsem, et ega jah, teist sellist nii-öelda suur religiooni ei ole, mille puhul seda saaks rääkida võib-olla, võib-olla jaapani shinta on mingil määral sama Ja see meie arutlus Indiast väga, üldiselt minu jaoks üks siit eelmisest mõttest lähtuv avastus Indias oli see kuidas saab olla samas riigis koos mitte ainult hinduism, vaid ka väga paljud teised ülimalt iidsed traditsioonid, mis ei ole kordagi katkenud või vähemalt märgatavalt katkenud ja sammas ühiskonda oma interneti ja taskutelefonide ja kõige muuga käsikäes. Ja just see, see iidsete traditsioonide järjepidevus võrreldes näiteks suure hiigelriigiga sealsamas kõrval Hiinas, kust ma ka olen niisama põgusalt käinud nagu Indiaski kes mõned nädalad aga ikkagist, taju, kuidas seal on see väga iidne kultuur kuidagi nagu katkestatud. Aga, aga Indiast kuidagi huvitaval kombel on kõik need mitte aastasajad, vaid aastatuhandet jõudnud tänapäeva välja ja kuidas nad siis omavahel tänapäeva maailmaga kõrvuti on, vahel on see naljakas. Enamasti tekitab sügavalt hämmeldust, kuidas võimalik Ja no seda ma ei oska sulle seletada, et kuidas see, kuidas see võimalik on, aga, aga tõepoolest, nii ta on, et, et ma rõhutan ju, et veel seda, et Indias on endiselt ka inimesi, kes, kes reaalselt elavad džunglis kes sisuliselt meie mõistes ei ole kiviajast lahkunud. Et Indias on veel kusagil seal kümme-viisteist protsenti selliseid inimesi, eriti siis Kesk-India džunglites hoolimata sellest, et kodus võib-olla raadiot, televiisor ja satelliitantenn, nende noh, ma ei räägigi nii väga arengutasemest või kontaktidest tänapäeva maailmaga, kuivõrd nagu see vaade elule on, on endiselt jaht, küttimine, korilus, mis pärinevad sealt viis, kuus, 10000 aastat enne Kristust ajast ja nad endiselt on, on sellega rahul, ütleme niimoodi, et see tänapäevane maailm ei meelita neid ära. Ja samas, nagu sa ütlesid, on väga selliseid linnastunud ühiskondi noh, Mumbai maailma tõenäoliselt kõige suurem linn üldse. Aga ma pigem ütleksin, et see on see India selline selline, selline tohutu vastuvõtlikkus ja India on kõik alla neelanud kõik kultuurid, kõik vallutajad, kes iganes on tulnud talle isegi eurooplased. Sest noh, meenutame, et India on koht, kus vanad pärslased kreeklased Aleksander, suurest alates hunnid ja samas eks ole, portugallased, prantslased, inglased, neegerorjade järeltulijad, põgenikud, Pärsias, tulekummardajad, juudid, püha toomakristlased, kõik, kõik kõik saavad kokku ja tegutsevad sellises ühtses vabas ruumis. See ongi ilmselt see natukene kirjeldamatu India selline multireligioosne multikultuurne ja samas Need multiei tähenda siin nüüd siis seda halba asja, mida, mida me mõtleme nagu globaliseeruva kultuuri. Et, et ta kõik on selline ühtne segapuder, vaid pigem seda, et nad rõõmsalt või rahulikult, vähemalt suhteliselt rahulikult eksisteerivad paralleelselt. Ja, ja see multikultuursusest on, kui me siiski ütleme, et sa multikultuursus siis vaieldamatult see on tohutult pika ajalooga multikultuursus, seal on mingi võti, mingi oskus, saad sedamoodi elada, aga kui nüüd mõtleks mõnede väga konkreetsete iidsete traditsioonide peale, no seesama, ütleme see kirjakeel, mis on pööraselt vana, seda tavatsetakse vahel võrrelda nüüd ladina keelega, kas sa seda ka kommenteeriksin natukene sanskriti, ladina keeles. Sanskriti keel ja siis saabub Indiasse kusagil seal 1500 aastat 1000 aastat enne Kristust koos koos siis indoeurooplastele ehk siis ikka hüppeliselt enne kui ladina keel ja, ja, ja oli juba sellel hetkel nende jaoks mitte enam emakeel selles mõttes, et mitte emapiimaga saadud keel, keegi ei rääkinud seda imikust peale vaid võilapsest peale, vaid vaid ikkagi õpiti ära kui tuuri, kui, kui, kui suhtluse, kui religiooni, kui jumalate poole pöördumise rõhutan, et, et hindude jaoks sanskriti on eelkõige püha keel ja nad ütlevad selle kohta, et jumalate keel inimeste maailmas selles mõttes natuke vett paralleele võtta ladina keelega, mis on ka just et noh, mingil mingil määral see, see see sarnasus on ja noh, see, et on, on kultuurikeel omavahel suhtlemise keel, aga ei pruugi olla kellegi emakeel. Noh see sarnasus on siis ladina keele või siis keskaegse kreeka keelega Bütsantsi impeeriumis näiteks jah, sarnane. Aga muidugi sanskriti on kestnud tohutult kauem, sellepärast et ta on ka siiamaani inimesi, tõsi küll, ainult umbes 25000 inimest Indias, kes väidab, et sanskriti on nende noh, kui mitte emakeel, siis see kõige põhilisem keha, milles nad üritavad rääkida. Aga samas kuulub see teatud noh, haridustaseme juurde vist, kui sa oled teatava ala ütleme siis usu alal või ajaloo alal siis sa peaksid oskama. Tegelikult õpetatakse sanskriti Indias ka keskkoolis aga muidugi noh, olles ka ise väga paljude noh, ka haritud, inglastega suhelnud, nad ütlevad, et ega nad sealt seda eriti ei saanud, et jah, õpetati aga ega see õpetaja ise ka ei pruukinud väga hästi teada. Aga tõepoolest, ja nüüd siis, mis kultuurilisi alasi puudutab, siis hinde kultuuri ilma sanskriti mõistmata või isegi teatud osa Aasia kultuurist, kui me räägime budistlikus skulptuurist ilma sanskriti mõistmata, on väga keeruline. Et selles mõttes sanskriti mõju kahtlemata ulatub koos India tsivilisatsiooniga näiteks Kagu-Aasiasse või koos budismiga kuni jaapani ja Mongoolia ja, ja miks mitte ka kalmõki ani välja, kui kalmõkid kasutavad tiibeti keelt. Aga ja, ja sellesama kultuuri ütleme nii-öelda laias joones ida, kultuurihuvilised Euroopas siis nende negi on see keel ju jõudnud, ma ei tea, kas Eestis on sanskriti oskajaid Absoluutselt meil on, meil on olemas päris tugev hulk sanskriti oskajaid, nii et ma loodan, et et see, see traditsioon ei sure välja, aga aga ma tahan öelda, et siin on eesti keelega isegi isegi veel rohkem seoseid, et eesti keeleuurijad on teinud kindlaks, et eesti keeles on nii umbes 35 sõna, mida võib vaadata kui väga otseseid sanskriti keelelaene siin on väga üllatavaid sõnumeid. Ja teiselt poolt no näiteks sõnad nagu sõsar või udar mida me peaksime justnagu väga sellisteks tavalisteks eesti sõnadeks või vasar, mis on väga selgelt tagasi viidavad sanskriti. Teiselt poolt, et noh, meil on juurdunud meie kas või kõnepruugis väga palju sanskritikeelseid sõnu, et kui me räägime joogast või jogurtist või kui me räägime, et karma, see on ju noh, niivõrd elementaarne, et kõik saavad sellest aru või noh, peaaegu kõik saavad aru, kui ma ütlen, et miski on, on karma karmast lähtuvalt. Kas sa tahad öelda, et eesti keelel on kohe mingi otsene seos sanskriti ka või on see ikkagi see lihtsalt see kiirgus mis ulatub nii kaugele mujale maailma? Seda on raske kindlaks teha, sest tegelikult leedu keelel on palju rohkem seoseid sanskriti keelega aga täiesti võimalik on, et need seosed ulatuvad aega, kus soomeugrilased ja, ja indoeurooplased elasid mõlemad seal Kesk-Aasias ja siis toimus ränne ja võeti siis siis sellest hetkest kaasa, sest noh, huvitav on näiteks ka see, et ka soome keeles on olemas samasugused paralleelid soome, ungari keeles. Ja see ei ole, ei ole võimalik tagasi viia teistele, indoeuroopa keeltele, mille keskel me ju iseenesest elame vaid on ikkagi sellised, mis peaaegu otse lähtuvad sanskriti. Tegeles vaat siis see mees paneb mõtte lendama, sellised sellised seosed. Aga ma puutusin seal Indias ikkagi ka kokku asjadega, millest ma tõesti ei olnud siin Eestis kunagi lugenudki. Ja üks nendest oli siis tegelikult seotud selle kogu selle India kastisüsteemiga ja kogu selle keeruka maailmaga, mis selle ümber on, aga see oli siis see, et et seesama Shakti, kes oligi tegelikult ikkagi minema nii-öelda india ja minu jaoks, kuna me käisime koos ja vahetult kokku puutudes ta pidevalt kommenteeris asju, aga siis lihtsalt ühes külas, kus me ootasime ühte looduse, giidi lihtsalt ja natukene jäi aega üle, siis ta ütles, et vaata, et see, kes nüüd tuleb, et see on siis suguvõsa kroonikate pida ja minu suguvõsa ulatub välja 10.-sse, see andis, see on kirjalikult siiamaani nagu katkematult peetud, siis ma mõtlesin, et no äkki sa ikka paned natukene juurde, et mismoodi see siis on? Tahtsin kangesti teada, ta ta kirjeldas seda väga veenvalt ja see tundus täiesti uskumatu. Ta ütles, et see ongi nii ja see on vana traditsioon Indias ja et, et seesama rohelises vormis lihtne looduse giid. Kui sa lähed juurde koju, siis ta kodus on niisugused ürikud, tohutud riiulitäied, ürikuid ja aeg-ajalt tuleb sinna üks inimene ja tahab kas täpsustada või isegi koguni lasta luua oma sugupuud kirjaliku ja, ja siis ta nende iidsete pärandatud kirjalike materjalide põhjal suudabki seda teha ja kui ei suuda, siis ta läheb oma kolleegi juurde, kusagil saab sealt täiendust ja niimoodi on terve võrgustik, kroonika kirjutajaid, kes omamoodi tegutsenud palju sajandeid. See oli minu jaoks uus. Jah, see on, see on tegelikult väga-väga vana traditsioon, et noh, näiteks India eeposes on juba siis ühelt poolt tegelastena, aga teiselt poolt siis nende kroonikakirjutaja, et seal on sees, need olid algselt valitsejate ja aadlike just nimelt aadlikke sõdalaskasti kuuluvate isikute saatjad, nad olid tihti ka nende saatjad sõjas reaalsed noh, nii-öelda meie mõistes kannupoisid või EKRE juhid. Aga nende ülesanne oli ka säilitada ja rääkida lugusid oma isandast. Saha võtaks hästi lühidalt see kastidesse jagunemine ja millistel kastidel siis need olid, need kroonikakirjutajad ja millist ei olnud? No kas te iseenesest on neli preestrid, sõdalased öeldakse, et kolmas on sellised kaupmehed, rikkurid ja teenrid lisaks sellele olid siis veel kastitud keset siis väljapoole kastisüsteemi. Nii et siis traditsiooniliselt viis ühiskonna kihistust need preestrid, preestrid siis on kõige kõrgem ja sõdalased, et tavaliselt siis preestriklassi kuuluvatele isikutele sõdalastele nendel täiesti võimalik, et ongi perekonna kroonikad ja 10. sajand, see on veel, see on veel tagasihoidlikult, see on ma usun, et Indias on isikuid, kelle, kelle sugupuu on tagasiviidav ka enne Kristust olevasse aega. Sest noh, vähemalt mina tean sanskritikeelseid tekste, mis, mis just nimelt sõdalast ja valitsejate puhul alustavad, loetelusid sealt kusagilt kuuendast viiendast sajandist enne Kristust. Ja ütlevad täpselt, kes oli kelle poeg, kellega abielus ja kui palju järglasi oli. Noh, ja kui seda 10.-st sajandist või sealt keskajast on siiamaani edasi toodud, siis miks ka mitte, on see võimalik? Ja see Shakti väga piltlikult seal kohapeal rääkis midagi, mis, mida ma kõikidest nendest loetud asjadest enne seda küll kokku ei lugenud. Tema väitis nimelt seda, et siin tihti öeldakse niimoodi, et, et see kastisüsteem on halb asi. Nii-öelda laht Berdab inimesi halvematakse paremateks, ta ütles, et ei ole sugugi nii. Vaata, ühiskond on nagu inimene, siin on pea, Need on siis preestrid, sinu käed, sõdalased, siin on kõht kaupmehed ja seal on jalad, ehk siis talumehed ja need, kes teevad. Ja see kõik on kogu tervik ja mitte keegi ei saa ilma teiseta läbi. See oli nii ilusti öeldud. Ei anna, see on, see on tegelikult jah siis see isegi see kõige vanem müüt, mis kirjeldab nende ühiskonnakihtide tekkimist, just kirjeldab seda, et jumalad lõhkusid ühe sellise hiidinimese ära ja valmistasid tema kehaosadest muuhulgas ka ühiskondlikud kihid. Eks sellel kastil süsteemil lolle nii negatiivseid osi pärsib teatud sellist liikumist. Aga eks tal ole ka positiivseid osi selles mõttes, et ta säilitab ikkagi ühiskonda just nimelt nende traditsioonilist ühiskonda. Ehk siis ühel hetkel ei saa meil otsa teatud käsitöölised, sellepärast et nendel käsitöölistel on ju ometi pojad, pojapojad ja nii edasi, milles, millest seda ametit antakse edasi mitte, nii et Euroopas juhtub tihti. Et mingisuguse traditsioonilise ameti pidajaid enam ei ole. See amet või oskus on välja surnud, nii nagu tihti ajaloos on juhtunud seepärast, et lihtsalt kõik on vahetanud ametit Indias see enne noh, selliseid kahekümnendat sajandit ega ei olnudki niisama võimalik, ei olnudki sellist ühiskondlikku mobiilsust ühelt poolt halb, teiselt poolt säilitas traditsiooni, kui räägime pikast traditsioonide säilimisest, siis ilmselt kastisüsteem on see, mis on seda just nimelt aidanud säilitada. Kuigi tänapäeva ütleme India riigi ametlikus ideoloogias koguni ei tohigi kastisüsteemi jah, ei. Ametlikult ei ole olemas, ei eksisteeri ja, ja mitte seda ei ole kirjeldatud ainult põhiseaduses vaid selle jaoks on olemas lausa eraldi seadused, mis ütlevad, et kastisüsteemi vahede tegemine ja selle alusel diskrimineerimine on keelatud. Küllalt selgelt ja üheselt ja paljud India riigijuhid, noh ajaloo viimastel aegadel on olnud pass või kastikitud, ei ole probleem, eks ole. Ja teisest küljest stats, ongi see praegu on nagu mulle tundub, et, et niukene india fenomen, et noh, et väljapoole ongi nii ja riik ongi kehtestanud väga ranged seadused. Nendest peetakse ka kinni. Kuid ometi India elab oma elu ja sedasama traditsioonilist elujärjepidevalt selle all ja need eksisteerivad koos ja muudkui ongi koos. Just ma isegi ütleks niimoodi, et see on uus traditsioon, mis on sinna juurde lisatud, sen inglaste toodud traditsioon, see seadused, sest need on väga briti mõjulised ja lausa kohati inglaste tehtud seadused. Mis meil, seda jah, poliitikas ja bürokraatias võimaldavad mööda vaadata mööda vaadata kasti staatusest, aga samas kastis staatust hin turismist lahutada, noh, see on praktiliselt, et võimatu, see on umbes nagu öelda hindule, et ära ole hindu. Ja ja ikkagi see, see on ju uskumatu või hakata tõesti mõtlema kirjalikult pidada näiteks mingisuguse perekonnakroonikat sajandite kaupa, vähemalt 10.-st sajandist või varasemast ajast. No kuskil siin noh, meile eestlastele. Me oleme uhked, kui me saame oma esivanemate uduseid andmeid kuskilt 1000 seitsmesajandad varasematest. Seal on see järjepidevus, vot see mind hämmastab ikkagi. Ja me ikkagi räägime kõrgkultuur, sest kirjakeelest, kus noh, esimesed asjad pandi seal kirja kolm sajandit enne Kristust, et ja kus peeti seda tähtsaks. Seda, et asjad on, on nahuks tegeldi ütleme niimoodi, et kus tegeldi säilitamisega ja need ilmselt siis eestlaste jaoks ei olnud see säilitamine vähemalt sellise traditsiooni säilitamine, kes on kelle poeg või kust pärineb nii väga oluline? No ja ja ilmselt on siin väga suured ajaloolised tegurid, siin Euroopa ajaloo taust ja, ja India ajaloo taust ka nagu tegijad, aga Yasse algab mõtteviisist täitsa pihta. Hea näha ka, kui nüüd ikkagi haaraks haaramatut ja mõtleks päris tõsiselt selle peale, et kuidas me Indiat määratleme, ma tean, sa oled Vikerkaares kirjutanud suurepärase SEE sellel teemal pealkirjani Indiat ei ole olemas, et täitsa nõus ja sina oledki, sina oled ju noh, praktiliselt kõikides India osariikides, see on meeletult suur maa, iga osariik on nagu hiigelsuur riik ja see paras pähkel. Et kuidas me Indiat ikkagi määratleme. Eks ta muidugi paras pähkel ei ole, et ma ütleks, et ühelt poolt kahtlemata on see selline inglaste pärand, mis teda seob ja see ilmselt ei oleks sind ja noh, koos kui ei oleks olnud briti kolonisaatorid See oli maailma ajaloos või tähendab India ajaloos esimene kord, kui nii suurtükk oli nagu mingi ühtne. Vist jah, no eks ekspeaaegu sama suured ühikud olid koos ka moslemite võimu ajal, mis on tegelikult selles mõttes väga huvitav, et see on ka võõrad ja, ja eks ta paar korda oli ka varem, aga, aga tõepoolest, inglaste territoorium oli kõikehõlmav. Ja eks see oli nagu briti süsteem, nii et selles mõttes on india mingil määral ka noh, mingil määral on ta ka Inglismaa või mingil määral ta vähemalt briti. Aga ma nüüd küsiksin otse niimoodi, et kui sa oled nii palju rännanud vähemalt paarkümmend korda hinge ja, ja sinu otsesed vahetud muljed, vahetud, aistingud, kui sa oled ju ometi kuskil Põhja-Indias oled kuskil Lõuna-Indias, siis on ju ülimalt raske isegi mõelda, et, et seesama riik, isegi naaberosariigid võivad meeletult palju üksteisest erineda. Aga kas sul on ikkagi, kes sisemine kindel tunne see mind, et ma tunnen selle ära? Absoluutselt, ja ma tahtsingi jõuda selleni, et tegelikult ilmselt on see kandi ideoloogia just nimelt ideoloogia sellest, et mitmed religioonid, rahvad rassid erinevates kliimameetmetes, saavad, võivad ja, ja eksisteerivadki rahulikult koos. Sest indialane ei mõtle eelkõige mis rahvusest ma olen. Tema esimene mõte on. Ma olen indialane. Järgmine mõte on see, mis religiooni ma kuulun, see rahvus ja keel, see tulevad võib-olla seal kolmanda ja neljanda ja viiendana alles. Vaat siit kohapealt ma küsiksin täpsustavalt, mille järgi määrab, et ma olen indialane. No vot, eks ta. Miks ta käsitleb ennast ütleme niimoodi, et kui meil on võib-olla rahvuspatriotism Euroopas, et kes on prantslane ja kes on, ma ei tea, pask ja aga seal on mitte mitte rahvuspatriotism, vaid selline riiklik patriotism on väga suurem. Ma saan aru, see on, ütleme, riigipiirid, mis on kehtinud siin juba mitmeid aastakümneid üle poole sajandi, eks ole, ja nii on ta nagu kujunenud, minu kui looduse inimese jaoks tundub ka asjal olevat suhteliselt lihtne lihtsalt induse ehk india poolsaar. Ja see on piiratud kahe ookeaniga ja põhjast Himaalaja hiigelmaastikuga väga jämedas joones ta nagu puhtalt nii-öelda materjalistlikud vaadates ma Geogra afina seda maad ja maadeuurijana siis see on see vahemik, see piirkond, seal nad elavad. See on tõsi jah, geograafia määratleb väga selgelt, aga hinde kohta juba öeldakse Eestis tõesti hindustani, poolsaar aga. Aga hea kolleeg Jaan puhvel on soovitanud ala manner. Või nii, nagu inglise keeles öeldakse, sup kontinent? Jah, ta kihutas ju bioloogilises mõttes suhteliselt hiljuti hirmsa hooga praegusest India ookeanist läbi ja põrkas selle aasia mandriga kokku ja tekitas kohutava paugu. Ma liialdan muidugi, aga Himaalaja mäestik ja nii et et võib-olla siis ühtepidi need geograafilised piirid ja teistpidi siis ikkagi, et selles India riigis elav inimene tunneb ühtsus ja patriotismitunnet ja ta tunneb, et, On olemas ka ilmselt mingisugune ühtne kord selles ütleme niimoodi, et selles kaoses meil euroop peale selle tundub nii väljastpoolt vaadates, kui seal olles kaos näeb indialane ikkagi väga selget enda jaoks loogilist korda. See ongi minu meelest lõpumõte, mida me võiksime endale meelde jätta, et, et see oskus näha lähilises korratuses korrapära ja harmooniat ja oskus tegelikult ka siis nagu saada oma väga vanu iidseid traditsioone ja naabrid traditsioone elus läbi aastatuhandete ja sajandite. See on fantastiline ja see on India. Selline sai siis tänane saade, selline püüd haarata haaramatut ehk kõnelda india 1000 näolisest palest ja Martti Kalda ka koos. Kes on Eesti minu arust parim India ajalootundja ja, ja samas tohutult palju Indias rännanud. Saime me võib-olla mõne joone sellest haruldasest maast endale selgemaks. Aga sellega on nüüd kuula rändajat sarja India lood lõppenud ja järgmises saates rändame pess hoopis mujale. Rändame Arktikasse ja läheme sellisel artilisele saarestikule, nagu on teravmäed. Rändame koos Hendrik Relve.