Tõstan, mis ja tšiki mõtetest. Ta vilksas vaadata käti oma naise poole ja võttis telefoni World. Tanja kätte, toimetasid oma väikeses farmis Texaskil kantris. Nad tegid alati kõike koos, oli see siis köögiremont, garaaži ehitus või aia parandamine. Füüsiline pingutus oli parim vahend tööstressi maandamiseks. Mõlemad töötasid San Marcuse politseijaoskonnas. Mõlemad kuulusid sukeldujate salka, kelle tööks oli punute väljatoomine veest. Jälle on keegi ära uppunud, tähendas käti. Oletus oli sünge, paraku mitte alusetu. 14 aasta jooksul, mis tänni asutatud vabatahtlik otsimisrühm oli tegutsenud, polnud missi adžikidel kordagi olnud juhust tuua veest välja elusat inimest. Lääniacketti panid kähku varustuse kokku. Kuigi kiiret tõenäoliselt polnud. Texases on suviti palav, 2002. aasta kolmas august, laupäev polnud selles suhtes erand. 16 aastased endastingil koor ja Jon maks wild olid 10 päeva kodu lähedal farmis tööd rabanud, et enne kooli algust pisut taskuraha teenida. Nüüd olid nad tulnud sõpradega san Marokosse jõe äärde ennast jahutama. Tema viimaste päevade vihmasajud olid 45 meetri laiuseks viie meetri sügavuseks paisunud. Tänud. Jõe ülemjooksul paiknes 100 aasta vanune madal betoonpais. Hoiatussildid laguneval ehitisel keelasid paisule ronida lasteni ja tema sõbrad ei suutnud aga vastu panna paisu all kobrutama veekutsele. Lase nüüd selge ees. Hüüdis John Dannyle. Poisid olid paisuharjalt juba mitu korda kohisevasse vette hüpanud. Lasting keeras selja neli meetrit allpool pahiseva vee poole, kallutas kere ettepoole ja viskus selg ees kobrutavasse vette. Kohe, kui ta vees oli, tundis ta, et miskit on korrast. Äravool ei kandnud teda kalda poole nagu eelmistel kordadel, vaid tõmbas paisu poole ja ime sügavamale vee alla. Lastel oli hea ujuja, kuid tugev vool kiskus teda halastamatult kaasa. Appi, hüüdis ta. Vool tõmbab mind põhja. Samas oli ta kaaslaste vaateväljast kadunud. Vool oli tugev. Üle paisu voolas oma 22 kuupmeetrit vett sekundis, mis tähendas rohkem kui 26 tonnist rõhku. Paisu all. Vesilitsus vaid 70 kilogrammi kaaluvat lasteni vastu jõe viie meetri sügavust kivist põhjapoiss ei näinud midagi, kaotas suunataju, ta keha hakkas väsima ja meeletuhmuma. Õige pea lakkas ta võitlemast stiižijaga. Nii seadžitkitele tähendas uppunu leidmine kordaminekut töös. Ohvri perekonnale, viimase lootuse kadumist. Sukelduja Leon punu külma keha veest väljatoomine alati raske kogemus. Me teeme oma töö ära ja kaome vaikselt sündmuspaigalt, jättes omaksed rahus leinama. Tähenduste. Päike oli juba laskumas, kumi seatšekid jõe äärde jõudsid käti küsitles Pealtnägijaid, et välja selgitada, kus täpselt poiss 45 minutit tagasi vee alla kadus. Kohaliku päästeteenistuse kollastes päästevestides mehed kammisid jõge pisut allpool. Poissi ei leitud. Päästjad oletasid, et vool võis poisi kanda paisu alla. Täna oli vahepeal oranži sukeldumisülikonnas ülle tõmmanud ja terasest hapnikuballoonid nelja kuupmeetri hapnikuga seljale kinnitanud. Viimasena tõmbas ta pähe maski. Kell oli 19 ja üheksa minutit, kui ta on ettevaatlikult vette astus. Ta teadis, et paisu all võib vool ettearvamatu ja ohtlik olla. Ettevaatuskulus ära, sest ta tundis otsekohe jõe raudset haaret. Kuigi ta töötas kõvasti käte ja jalgadega, ei suutnud sukelduda, tuli tagasi kaldale minna ja varustusele raskust juurde lisada. Ta on elus, püüdis kätikuid läbi vee kaldale kahtlas. Paisu alt kuuldi tema häält. Tärni pulss hakkas kiiremini lööma. Ta ei suutnud mõelda muule kui sellele, et poiss oli olnud vees juba üle tunni. Kui ta tõesti peaks elus olema. On ta surmväsinud ja liigjahtunud. Kui ta elus on, ei võime teda nüüd enam kaotada. Hüüdistankedile. Kui lasteni vastupanu oli raugenud ning ta oli lakanud voolu vastu võitlemast, oli ta ise seda teadmata pääsenud hukkumisest. Vool oli teda loopinud, räsinud ning paisanud siis pimedasse sammaldunud auku. Need kahe ja poole meetri laiusi ja kolme meetri kõrgusi orvasid oli paisul ühtekokku viis. Suurvee ajal jäid need üleni veeseina varju. Tuul, ulus ja vesi kohisestasteni ümber silmanud vees toekat, oksajupp rabasta sellest kinni ja selle varal läks tal korda pea veepinnal hoida. Jalad põhja ibulatunud, kuid veepinna ja urva lae vahele jäi pooleteise meetrine õhuruum keda salus, kas ta suudaksid ujudes välja pääseda. Ta oli omal nahal tunda saanud voolu võimu ja teadis, et vaid õnnelik juhus oli see, mis ta sellesse pelgupaika oli paisanud. Ta nihutas end ettevaatlikult mööda orvade vahelist paksu seina järgmisesse orva lootuses leida sealt väljapääsu. Seda polnud. Aeg-ajalt nägi ta langeva vee taga vilksatas oranžides ülikondades inimesi. Ma olen siin, hüüdis ta, aidake hääl, sumbus, vee mühinasse. Tõstin oli olnud oma märjas pelgupaigas peaaegu poolteist tundi. Ta sõrmed olid külmad nagu jääpurikad. Parem jalg vabises lakkamatult. Käti teadis, et tänud poisi päästmiseks kõik, mis suudab. Kui ta ainult närveerima ei hakkaks rahulikult ja selgelt mõtelda, suudaks esimest korda nende sukelduja praktika jooksul oli kiirus olulisem kui ettevaatlikkus. Ta kinnitas endale ümber 12 kilogrammise raskusvöö asetas paremale küljele lisahapnikuballooni ja regulaatori ning tõmbas käsivarrele tagavaramaski. Lõpuks kinnitas ta enda köie otsa ja heitis selle teise otsa päästjale paisuharjal. Ta teadis, et riskib. Ühest küljest oleks köie abil hõlpsam lasta end ebamugavast paigast välja tõmmata. Teisest küljest võib sellesse takerduda ja elu kaotada. Ole ettevaatlik, manitses käti meest, enne kui too vette sukeldus. Lisaraskuse varal vajusid otsekohe jõe põhja ja hakkas ujuma paisu poole. Vool oli kõva. Paisult alla paiskub vesi, haaras ta kaasa ja kandis paisu olla. Tühemiku, mille vesi sinna sajakonna aasta jooksul oli uuristanud. Näen, ei näinud midagi ja pidi edasi liikuma käsikaudu koopakrobelise seinu kobades ja v keeristega võideldes. Seal betoontala serv, see pidi olema paisu alus. Näen, upitas enda üles üllatus, leides enda paisu konstruktsiooni kuuluvas orvas. Esimest korda nägi ta sellist paisu. Tõenäoliselt on poiss ühes sellistest orvadest taipas ta. Tänud ronis kiiresti kõrval orva. Poissi seal ei olnud. Ta hakkas ronima järgmisesse, kuid ülalt alla paiskub vesi tõukas ta tagasi paisu alla koopasse. Hingata oli raske. Tundis, et hakkab närvi minema. Ent sellele vaatamata jätkas murdmast endale teed. Kolmandasse nišši. Tõusnud pinnale tundis ta, kuidas keegi talle selga hüppas. Pois. On sinuga kõik korras, hüüdis Dannyle vee kohina. Külm on vastase tastin üle kogu keha värisedes. Peame sukelduma, kui tahame siit välja pääseda, ütles then. Ta kummardused, käsi võrrelt varumaski võtta, kuid vool oli selle minema viinud. Poisil tuli ilma selleta hakkama saada. Ta näitas, kuidas kasutada regulaatorit. Käskis torgata käed tema hapnikuballoonide alla ja kõvasti kinni hoida. Neil oli ees pikk ja ohtlik teekond. Võis vaid soovida, et poiss küüdis püsiks. Et tal regulaator suust välja ei kukuks ning etab, paanikasse ei satuks. Kui neist kasvõi üks asi korda ei lähe, on poiss kadunud. Õnneks oli neil turvaköis. Läki kamandas tänna. Ta sikutas paar korda köit, andmaks päästjale, kelle käes oli köie teine ots, märku, et ta tõmbama hakkaks, kuid selle asemel, et köis pingule tõmbuks, tuli seda vaid juurde. Päästja oli asjast valesti aru saanud. Lõtk köis on halvem, kui et köit üldse poleks. Nüüd, kui Dannyl oli poisskotina kukil, Brida mängu panema kogu oma jõu, et edasi liikuda. Iga sentimeetri taga oli ränk töö ja vaev, mitu korda paiskas voolnat paisu poole tagasi. Poiss on vist hirmust kange, mõtlesin, et annaks jumal, et ta küüdis püsiks. Kuidas ka ei üritanud, ei suutnud ta kuidagi läbi langeva vee tungida. Keerised haarasid neid endaga kaasa ja ähvardasid paisualusesse koopasse tagasi viia. Jalgadega sõtkuda kätega sõudes õnnestus lännil nii kaua paigal püsida, et sai ühe jala nii kaugele ette sirutada, et leidis koha, kus vesi paisust eemale voolas. Fool räsis kinni, temal lestasid ja tõmbas nad langeva vee alt läbi. Hetk hiljem tõusid nad pinnale ja päästjad vedasid nad kaldale. Nad olid pääsenud. Meedikud võtsid lasteni sadamaid oma hoole alla. Tan jäi väsinult vet õõtsuma. Talbunud jõudu isegi mitte püsti seista. Kui kättida kaldale talutas, tabas nende kõrv midagi seniolematut. Ohvri omaste Halina asemel kuulsid nad käteplagin ja rõõmuhõisked. Kolmeteistaastane kannar Bounet põrnitses vastumeelselt kastmisseadmeid. Neid tuli jälle edasi tõsta. See oli tema igapäevane töö pärast kooli. Ujuma lähme küsiskonnal oma sõbralt tanner pentsakilt, kes äraootavalt tema kõrval seisis. Oli 2001. aasta 21. juuni. Ilm oli lämbe, vetteminek tundus olevat. Bänner kehitas õlgu, võib ju kah ühmusta. Ujumine oli tore asi küll rohkem tõmbas teda siiski Connori arvuti. Ta oli lootnud seni arvutimänge mängida, kuni isa talle kella viie paiku järele tuleb. Mõlemad poisid käisid seitsmendas klassis, elasid teineteisest 10 minuti autosõidu kaugusel. Nad hulkusid tihti üheskoos ringid mani jõe oru avaratel karjamaadel, millele andsid värvi vulkaanilise päritoluga kaljuseinad tasandikud ja puju põõsad. Connor ohkas. Mõeldes ema manitsusele mitte unustada oma kohustusi. Heledate lehvivate juustega konnarutad tas torusid lahti keerama. Tumedapäine rahuliku loomuga tänner ruttas sõbrale appi. Poistel oli vanusevahet vaid mõni nädal. Nad olid koos kasvanud koos heinte ees ringi tuuseldanud, koos porilompide paterdanud. Kell lähenes kolmele, kui poisid pikki kastmisliimi edasi liikusid ja alumiiniumist veetorusid. Edasi tõstsid. Paunetite Border kollishemm sebis poiste jalgade ümber. Torude ümberpaigutamiseks kulus 40 minutit, oli väga pala. Mõnevõrra leevendas palavust liitekohtadest välja pritsi veenire, mis kastis märjaks poiste sokid ja püksid. Kui töö oli lõpukorral, hakkas äkitselt rohus vedelevad toru peale erutatult haugub. See on kindlasti kukkurrott kupatanud välja, ütles tanner. Ta piilus toru ühest otsast sisse ega näinud teises otsas valgust. Järelikult pidi miski või keski seal sees olema. Tanner laskus põlvili märjale rohule ja haaras kinni toru ühest otsast samas kui Connor kergitas teist Semmhüppes nagu kummipall poiste ümber. Toru seest kuuldus küünte krõbinat, kui loomake mööda alumiiniumtoru allapoole libises, on peaaegu väljas, püüdis kanori, kergitas toru otsa veel pisut kõrgemale. Järsku lõngerdas see tema käest lahti ja põrkas vastu kuue meetri kõrgusel kulgevat kõrgepingeliini. Traatidest paiskus välja tohutu särisev sädemetevihk, kui 14400 voldine kõrgepinge vool mööda alumiiniumtoru alla sööstis. Mõlemast poisist sai osake vooluringist, mida mööda tappev elektrivool maasse jooksis. Wool sööstis Connori kere pidi alla ja kiskus ta lihased krampis õpipoisi sõrmed olid kõvasti ümber toru klammerdunud. Ta seisis tardunult paigal ega suutnud end liigutada. Võimastav surin täitis pea ja mõne sekundi vältel koges ta veidrat tunnet, nagu hõljuks ta unes ringi. Elektrivool, kõrbet, tas liha ja luid vasema jala. Säär oli otsekui tules, kummisaabas lendas jalast. Connori silmad vaatasid hämmeldunult ringi ning ta vajus. Vool sööstis temasse mööda vasemat käsivart kõrvetades rängalt kõrva, kaela ja õlavart. Edasi läbis vool. Poisi keha kõrvetas ära mõlemad põlved ja säärte tagumised küljed ja rebides jalast ühe jalavarjudest sööstis maasse. Koer lebas surnult Tanneri kõrval. Paunetite karjafarmis käis alati vilgas tegevus. Neljakümneaastane pereemapoolne. Lisaks sellele, et sõidutada oma kolme poega sporditrenni ja kõikvõimalikele kooli üritustele, talitas veel ka farmi kolmesajapealist karja. Tol neljapäeval oli pereisa flaid kodunt ära Tarastamis töödel. Jeli oli kogu päeva kraamimisega ametis olnud ja katkestas töö vaid selleks, et tanner ja Connor õppematka alt ära tuua. Kui poisid välja oma toimetuste juurde olid läinud, lubas naine endale väikese puhkepausi. Lugemisse süvenenud. Tõstis pilgu, kui külmkapi surin lakkas. Jälle voolukatkestus, mõtles ta endamisi. Voolukatkestusest polnud midagi erakordset, tugevad tuuled ja pikne lõid orus juhtmed sageli sassi. Sedakorda tuli vool mõne sekundi pärast tagasi ja Žiguli tõusis, et hakata nõusid pesema. Mõne minuti pärast ärkas ta mõtetest kellelegi hõike peale. Poisid tegid teinekord hullates kõva lärmi, kuid seekord oli kuidagi eriline ja veider. Jelly läks trepile ja nägi Connorit maja poole komberdamas. Connori nägu oli tuhakarva hall ja ta sai hädavaevu sõna suust. Ema. Meil taimeriga juhtus õnnetus, kui Conor tõstis jalapidi džauli süda ehmatusest seisma jääma. Põlenud püksisääre vahelt vaatas välja kõrbenud luu. Žiguli mõttelt juukseid peas galoppi. Poisid kihutasid teinekord mootorrattal ringi, kas nad kõrvetasid endid, tuli see summutitoruga. Haav tundus olevat aga palju tõsisem ja hullem. Kust tänner on, küsis ta. Conor osutas käega karjamaa suunas ning Joeli silmas maas lebavat kogu. Helista hädaabisse, hüüdes ta kanalile ja pani karjamaa poole. Jooksu. Tanner hakkas pikkamööda teadvusele tulema. Valus, oi kui valus. Soigus ta. Žiguli tundis kõrbenud juuste ja põlenud liha iiveldama panevat lehka. Ta vaatas kiiresti poisi vigastused üle jahmus, nähes sügavaid põletushaavu õlavarres kõrval ja kaelal. Ta kergitas ettevaatlikult taimeri särgisaba. Kogu rindkere, oli leeki punane üks kinga jalast ära ja vedeles poisi kõrval maas. Kides olid samasugused veidrad augud nagu kanorelgi kaheksa sentimeetri pikkune pragu ja selle all põlenud nahk. Charlie vaatas hämmeldunult ringi ja silmas elutud koera. Ta hakkas aimama halba, siis torkas talle järsku pähe, et Conor võib-olla ehk ei saanudki hädaabisse helistatud. Ta puudutas ettevaatlikult tännerit õlast. Pean korraks ära käima, lähen helistan su emale ja isale, ütles ta. Džauli tormas majja, kannar seisis telefoni kõrval. Ta polnud saanud kuuldetoru hargilt tõsta, kui ta oli kasutanud valjuhääldit ja saanud teatada juhtunust hädaabikeskusesse, kus valves oli Tandžaims. Jeimzoli saanud kanalilt teada juhtunu üksikasjad. Kastmistoru pääses poiste käest lahti ja põrkas vastu elektriliini, seletas ta Charliele. Poistel on tõenäoliselt elektrilöögist saadud põletushaavad. Olukord on tõsine, saadan sinna kaks kopterit. Katsu poisid nii kauaks maha rahustada. Jahimees, teades, et poistel võivad olla südame rütmihäired, mis on väga ohtlikud. Lisaks sellele võivad lihaskrampide tõttu tekkida organismis mürgised ained, mille eemaldamisega neerud toime ei tule. Poisid tulid kiires korras tilgutite alla saada. Šemms sai kanalilt hädakutsungi kell 15 40 ning juba mõne minuti pärast oli teel õnnetuspaiga poole kaks kopterit. Ranya missipentsak ning nende vanim seitsmeteistkümne aastane poeg hõõrmi olid just hilises lõunalauda istunud, kui telefon helises. Helistasin Joeli Missy, vajus küüru, kui kuulis, mis on juhtunud, on nad elus, karjatas ta. Ronja õrni sööstsid õue auto juurde. Kuna paunetite karjafarmi poole kihutasid, heites Ron vilksamisi pilgu pojale ja sõnas. Olev valmis kõige halvemaks. Mentzakeid olid oma karjafarmi pidanud 20 aastat. Kuigi rannil olid käed-jalad alati tööd täis, jätkus tal alati aega ka oma poegadele. Ta käis nendega matkamas õngitsemas ja võttis teinekord jahile kaasa. Nüüd ähvardas üks tema elu kõige suurematest kartustest tegelikkuseks saada. Üks tema poegadest oli suremas. Vähehaaval teadvusele tulles silmitses tännar elutud koera mõistmata, mis on juhtunud. Ta üritas ajada end küünarnukivaral istukile, kuid potsatas maha tagasi. Kogu keha oli lõikavat valu täis. Mis oli juhtunud? Rami süda ähvardas seest välja hüpata, kui ta auto põunetite karjamaale keeleliselt taimerit selili maas lamamas nägi. Ta hüppas autost välja ja sööstis üle karjamaa poja poole. Kaks kopterit on teel, peame hoidma poisid, nii rahulikene kui vähegi võimalik, ütles džauli ronile. Oigas tanner, kui isa nägi ja üritas ajada end istukile, et isa kaela ümbert kinni võtta. Isa, ma ei taha surra. Lama rahulikult, ära liiguta, sa saad terveks, rahustas Ron poega. Kõrbenud juuste ja liha lehk ajas iiveldama. Tal oli tegemist, et pisaraid tagasi hoida. Kõige tähtsamale poeg šokiseisundisse ei langeks, see oleks olnud surm. Ka missi oli vahepeal naabrimehe küüdis kohale jõudnud. Valus. Oi kui valus, oigas tanner. Nahale hakkasid tekkima villid, mis lõhkesid ja nahk lõi narmendama. Missy. Ron vaatasid teineteisele meeleheites otsa. Et Tanneri mõtteid mujale juhtida hakkas Ron vaiksel häälel meenutama nende viimast jahilkäiku. Kas sa seda pasknäärimäletad ja neid kahte põtra, kes sarvipidi kokku läksid? Mäletan, vastas standard juba pisut rahulikuma häälega. Kus tanner on? Küsis Connor valu kri mass näol. Ja see, kuidas nendega lood on. Charlie rääkis pojale, mis oli juhtunud ja lohutas teda, kuidas vähegi oskas. Ta hingas kergendatult, kui kiirabibrigaad kohale jõudis. Poistele pandi pähe hapnikumaskid, haavadele asetati steriilsed sidemed. Meedikud üritasid Tanneri tilgutite alla panna, kuid krambid olid veresooni sedavõrd ahendanud, et see ei läinud korda. Pisut enne kella viit laskus karjamaale esimene kopter. Veerand tundi hiljem teine kannatanud asetati kanderaamidele. Tõsteti suuremasse kopterisse, kuna väiksema meeskond sai käsu lennata magistraalteel toimunud liiklusõnnetuse ohvritele abi andma. Teie peale ei mahu, ütles arst poiste vanematele. Kuidas nii, aga mis siis, kui tanner sureb ja meid polegi tema juures? Muretses missi. Joeli pensakid. Upitasid, ent kopteri avatud uksele ja embasid ettevaatlikult poegi. Tuleme haiglasse niipea, kui saame. Lubas Randenerile. Konorile, ütles ta pea vastu, sõber. Joeli silitas poja otsaesist. Patsutas tasakesi Connorit kätt. Teiega saab kõik korda, ütles ta. Tänulik selle eest, et poisid lõpuks ometi minema saavad. Kaks järgmist päeva näitavad, kas tanner tuleb sellest loost välja või mitte. Ütlesid arstid ronile ja missile, kui nood haiglasse jõudsid. Tilgutite kaudu olid Tanneri kehasse voolanud nii palju vedelikku. Ta nägu oli nii üles tursunud, et vanemad ei tundnud teda esmapilgul äragi. Kahe päeva pärast oli selge, et Tanneri neerud töötavad normaalselt ning ta viidi üle põletusosakonda. 38 protsenti poisi kehast oli põlenud. Ta kannatas, hambad ristis, ära kõik talle osaks saanud katsumused. Nädal pärast õnnetust mõtlesid vanemad hirmuga, kuidas ta reageerib järjekordsele halvale uudisele. Pool labajalga tuleb amputeerida. Samuti suurem osa vasemast kõrvast. Tänneritegi läbi kuu aja pikkuse põletusravikuuri ja operatsioonid, mille käigus tema kätele ja jalgadele siirati uut nahka. Tako anor ei pääsenud ilma vaevarikaste nahasiirdamisoperatsioonid, et kõige rohkem oli kannatada saanud parem jalg. Kirurgid võtsid reielt nahka ja ehitasid selle uuesti üles. Sügisel käisid Canaria tanner jälle üheskoos koolis. Tanner keeldus kasutamast karkusid ja õppis käima ilma nende abita. Enne kooli algust oli ta jõudnud koos isa ja onuga ühe korra juba jahil käia. Kannar sai endale uue neljajalgse sõbra terjeri kutsikas Sparki kellest sai talle samasugune ustav seltsiline, nagu sängi oli olnud. Conor oli mures, kas ta suudab veel spordiga tegelda ja sundis ennast koos sõpradega jalgpalli trennis käima. Ta oli ise ka meeldivalt üllatunud, kui palli osavalt terve jalaga vastu võttis. Tublid poisid. Hämmastav, kui hästi ja kiiresti nad kõigest sellest välja tulid. Tähendas Ran uhkelt. Hommikupoolik oli olnud pingeline. Kaks töömeest, kes oleksid pidanud pool Kellil abiks olema, olid helistanud ja teatanud, et on haigeks jäänud. 47 aastane Kelly oli hommikust saati rabanud üksi tööd. Väikeses plaadiliimitehases wushis Loode-Inglismaal. Teha oli veel palju, kuid 183 sentimeetri pikkust heas vormis ettevõtjat see ei heidutanud. Ta polnud kunagi tööd peljanud. Kelly asus kühveldama pooletonnist, tsemendi ja talgihunnikut suure segumasina suuauku ülemisel platvormil. Tabani segumasina käima. Kaks 10 sentimeetrilist tera pöörlesid kiirusega 30 pööret minutis ümbermeetri pikkuse horisontaalse telje ja valmistasid ette dessegu. Järgmisteks tööoperatsioonideks. Alatiseks nuhtluseks oli segumasina suu kohal Helju tolm. Kelly võttis toeka papil lehe ja asetas suu augu peale. Enne kui ta kaitsepiirded tagasi jõudis panna, helises telefon. Kõne puudutas üht tellimust. Kelly pani telefoni käest, läks kontoriruumi, et tellimus üles tähendada. Kui ta tagasiteel oli, helises telefon uuesti. Kelly seisatas, vaatas ümber, tuletades meelde, kuhu ta telefoni oli pannud, siis silmas seda ülemisel platvormil ja jätkas teekonda. Samal hetkel, kui Kelly jalgpapitüki puudutas mõistis mees, millise andestamatu vea ta oli teinud augu suust segumasina. Nimi oli vaid meetri jagu maad, kuid selle kolust oli võimatu too omal jõul välja pääseda. Pöörlev telg tõmbas teda allapoole tsemendi ja talgisegu sisse. Segumasina pani tööle mootor, mida Kelly mingil moel ei saanud peatada. Vaistlikult tõmbus ta kerra, et ennast kuidagi viisigi kaitsta. Siis juhtus midagi ootamatut. Masin jäi seisma, kel oli olnud segumasinas vähemalt 15 sekundit. Ta oli püstiasendis rinnuni segu sisse maetud. Vasem jalg oli kuhugi kinni jäänud. Oli see tema raske töösaabas, mis tera ja trumli vahele kiilununa oli peatanud masina. Igatahes oli masin hetkel täiesti välja surnud. Kas ta võiks iseenesest uuesti käivituda? Kelle pilk langes allapoole vasakut küünarvart ja paremat kämmalt hoidsid oma kohal vaid paar naha ja koeriba. Vigastatud kohtadest tungisid esile murdunud ja muljutud luud. Kõik kohad olid verd täis, seda voolas ojadena keha mööda alla. Kummalisel kombel oli valu esialgu veel täiesti talutav. Ta oli sügavas tuimastavas shokis. Kasta võib verekaotusest. Surv. Kelly katsus suruda küünarnuki vastu segumasina seina kuid ei suutnud ennast liigutada. Ka katsus sikutada vasakut jalga. See ei andnud liikuma. On seal keegi, hüüdis ta. Ta tundis, kuidas paanika ja meeleheide hakkavad võimust võtma. Siis juhtus veel üks ime. Ukseavasse ilmus autojuht Mikk vee all, kes oli kohale toonud 25 tonnise liivakoorma. Nik lausa röögatas, kui silmas valgesse segusse vajunud inimkogu keda ta esimesel pilgul äragi ei tundma. Kell oli üheksa ja 47 minutit, kui papkiin Charlie kiirabijaamas telefonitoru hargilt tõstis. Mees on segumasinasse kinni jäänud. Uued, uudse oli kuus kilomeetrit. Parameedik shows stiil luges teel kaarti ja geeni jõudis õnnetuspaigale viie minutiga. 44 aastane jässakas vapkiin oli kiirabis töötanud 20 aastat, kuid nii raske juhtumiga polnud ta varem kohanud. Kokku puutunud. Õnnetuse ohver oli jäänud segumasinasse kinni, nii et abistajad ei pääsenud talle ligi ega saanud hinnata tema vigastuste tõsidust. Kiin kummardas segumasina kohale ja küsis, mis juhtus pool, kas sa rääkida saad, on sul valud? Mitte eriti? Vastas Kelly. Katsumentsid välja aidata. Kelly suutis rääkida, see oli hea märk. Veendunud, et segumasin on vooluringist väljas, laskus kiin segumasinasse. Ta katsus pulssi kaelal, pulss oli kiire, 120 korda minutis, normaalse 70 asemel. 50 aastane Steve Hart oli töötanud päästjana 26 aastat, kuid temagi jaoks oli olukord enneolematult keeruline. Et Kellyt segumasina kolust välja päästa, tuli kõigepealt segumasinast eemaldada ja seda kiiresti segumasina põhjas oli küll tühjendusava, kuid selle kaudu tühjenes kolu siis, kui masin töötas. Antud olukorras polnud see võimalik. Ka polnud võimalik segumasina seina gaasikeevitusaparaadiga lahti lõigata. Ametis oli üle 10 päästja ja parameediku. Ühed tagusid segumasina seina, et paakunud segu seinte küljest lahti saada. Teised sonkisid keppidega tühjendusava, et kiirendada segu väljavoolamist. Seda tuli teha äärmise ettevaatusega, kuna polnud teada, kus Kelly masinas kinni on. Ülemisel platvormil toetasid kaks päästjat Kellyt Canal pealt, et ta alla ei vajuks. Kui segu hulk kahanema hakkab. Kuidas on, pool? Küsis kiin ise samal ajal Kelly erakordselt halvas seisus käsi uurides. Kohe saame suusid välja pisut aega, ainult veel. Tuli Steve Hart ja sosistas talle, räägi temaga, räägi kogu aeg. Kiin tahtis kõigest väest juhtida tähelepanu kõrvale kätelt mis tundusid olevat kere küljest ära lõigatud. Kinnile tuli appi teine parameedik, 38 aastane fil, ET Manson. Kell oli 10 ja 12 minutit. Geen sidus jaapani lahasesse Kelly purustatud parema käe. Sel ajal, kui Edmond son pani valmis Kelly segumasinast päästmiseks vajalikke vahendeid hoidis stiil seda, mis oli alles jäänud kannatanu vasemast käsivarrest. Kõhnapoolne 24 aastane parameedik oli ametis olnud alles mõne kuu ja panid kiiresti valmis tilgutada. Sel ajal kui Kennotses Kelly paremas käsivarres kohta, kuhu torgata nõel. Oled sa perekonnainimene pool, üritas Steve Hart vestlust ülal hoida. Kelly ütles, et, et tal on naine Rauna, kes töötab tapeedifirmas. Hapnikumaski tagant kostis hääl ebaselge mõmina nakuid vähemasti suutis Kelly rääkida. Tema 24 aastane tütar Joan töötas lasteaias. 21 aastane poeg Mark oli sotsiaaltöötaja. Vapkiinid, tähelepanu langes alumisel platvormil toimetavale päästjale. Too näitustele keppi, millega ta segumasinad väljalaskeava oli sonkenud. Kepiots oli verine. Kiin, mõistes, et see veri ei saanud olla pärit Kelly vigastatud kätest järelikult pidi kusagil olema veel mõni suurem verejooks. Kell oli 10 ja 17 minutit. Õnnetuspaigale olid saabumas arstid, kes olid valmis vajadusel amputeerima Kellid kinni kiilunud jala. Päästjatel tuli maksku mis maksab Kelly ärkvel hoida. Nad ei võinud lasta tal magama jääda ega teadvust kaotada. Millega sa vabal ajal tegeled? Pool EL-i rääkis, et peab lugu jalgpallist, skvašist ja sulgpallist. Ta vaikis, hetke, jätkas. Mulle meeldib vaadata, kui Joan tantsib. Tantsimine on üldse kogu meie pere lemmikharrastus. Kui mahti on, käime Raunaga isegi teinekord tantsimas. Kelle jäi vakka. Äkitselt kaotas ta enesekontrolli. Aidake, aidake mind siit välja. Anusta. Kell 10 30 oli pool Kelly teadvust kaotamas. Katsu vastu pidada, julgustas teda kiin ja vahetas tühjaks jooksnud tilguti pudeli uue vastu. Kohe päästame su siit välja. On sul valud? Kelly raputas pead. Tee silmad lahti, räägi minuga. Geenisõnad sumbusid tehaseõuele maanduma kopteri mürinasse. Segu hulk oli kolus sedavõrd kahanenud, et päästja ämbri hõõnri sai vaadata, kuhu Kelliv vasem jalg oli kinni jäänud. Inglise merejalaväes teeninud 34 aastane Henry oli koos Kellyga segumasinas olnud 40 minutit ja hoidnud teda püsti kusjuures kannatanu vasema käsivarre kant oli suurema osa sellest ajast Lõsutanud päästja näol. Henry libistas kätt mööda Kellitakse pükse allapoole. Tihke kangas oli keerdunud ümber segisti. Tera. Jalg on ära. Sosistas Henrik kohkunult kelle pea vajus rinnale. Ära jää magama, ärka üles. Hüüdis ämbri. Kella 10 40-ks oli suurem osa segust segumasinast välja jooksnud. Päästjad üritasid Kellyt välja tõsta. Kannatanu karjatas valust. Keerame teda pisut, andis zhanri nõu. Ta kartis, et kui nad liiga kõvasti tõmbavad, ei tule jalg järele. Ta harutas pükste, kangast, luudest ja pehmetest kudedest koosnevat verist tompu. Ettevaatlikult segistid tera ümbert lahti. Nüüd tõstke poisid. Lõpuks ometi said nad kannatanu segumasinast välja. Parameedikud sidusid, lahastasid kiiresti Kelly vasema jala ning keerasid ta teki sisse. Kelly oli olnud lõksus vähe üle tunni. Kui kopter õhku tõusis, jätkus võitlus Kelly elu eest. Manchesteri lähistel paiknevas vaid šovi haiglas tegid üheksa kirurgi professor kastmed kraatori juhtimisel kolm üheaegset operatsiooni, mis kestsid ühtekokku rohkem kui 12 tundi. Nad õmblesid tagasi. Kolm peaaegu lahti lõigatud Parema käe sõrme panid kokkulugematu arvu luumurdusid ja ühendasid kümneid veresooni, et taastada normaalne vereringe. Õmblesid oma kohale tagasi vasema käe kämbla. Kirurgid eemaldasid selle, mis vasemast jalast allpool põlve alles oli jäänud. Järgmisel päeval kasutati sellest ära kõik, mis kasutada andis. 12 tunnise operatsiooni käigus tehti Kelly vasema jala suurest varbast tema paremale käele uus pöial. Osake pöiast, siirati vasema kämbla puuduva osa asemele. Tallast vormiti vasema jala kliendile sobiv peaproteesi kinnitamiseks. Oll Kelly paranes üllatavalt kiiresti. Juba mõni nädal pärast õnnetust toimetas ta oma väikeses liimivabrikus kuu aega hiljem riista oma naise Rõuna aga tantsima.