Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus. Sellel suvel augustikuus oli meil mõlemal võimalus käia Saksamaal ühes imelises kohas. See on üks pisike klooster, mis asub Tarmsdadis ja kus elavad maria õed. Võib-olla eestlastele on tuttavam selline nimi nagu ema Pasi Leas, LINK, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Ja täna me otsustasimegi pisut rääkida teile sellest kohast nendest inimestest, kes seal elavad, sellest, mis nad teevad. Ja lugeda siis katkendeid ema Paciliaaž lingi raamatutest, kannatus sai mulle võiduks ja minu palve. Aga kõigepealt võib-olla pisut sellest, kes on ema Basile ja, ja mis on see koht, kus me käisime. Ema Pasi Lea kodanikunimega Klara Schlink sündis 1904. aastal. Ta on õppinud sotsiaaltöötajaks, töötanud õpetaja ajana ning 1934. aastal kaitsnud Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi psühholoogias. Teise maailmasõja keelduste aktsepteerimast natside juutidevastast poliitikat. Ta riskis sageli oma eluga, rääkides avalikult jumala valitud rahva juutide unikaalses saatusest. Septembris 1944. aastal hävis ema passileja Kodulinn Tarm staad õhurünnakus peaaegu täielikult. Palju aastaid oli ema passi Lea palvetanud oma kodukandi inimeste vaimuliku ärkamise pärast. Nüüd justkui oli tema palvet saanud vastuse, kuigi sellise, mida keegi ei osanud arvata. Tuhast algas uus elu. Märtsist 1947 toimus ema passileja vanemate majas uue ühenduse loomise pidulik tseremoonia. Metodisti kiriku vaimulik Paul Reidiker andis uuele ühendusele nime Maarja õed Jeesuse ema Maarja nime eeskujul, kes on meile usu ja pühendumise eeskujuks. 1949. aastal alustati kabeli ehitamisega. 26 õde elasid ikka veel ema passi Lea vanemate suvilas. Õdedele lisaks elas seal veel ka hulk inimesi, kes olid sõjas kodu kaotanud. Maja iga ruutmeeter oli kasutusel kõikjal katset, põrandat, õlematid. Selle tõttu ei olnud võimalik isegi uusi õdesid ühendusse võtta. Tänapäevaks on Maria õdede Ühendus märgatavalt laienenud. Kabeli juurde on rajatud suur aed, mida kutsutakse Ghananiks. Õdesid on tulnud üle kogu maailma, nii nagu on marjaõdedel ka keskuseid üle kogu maailma. Ka tänapäeval on veel õdedel südamel teises maailmasõjas juutele tehtud ülekohus. Üks õdede põhimõtetest kõlab täna. Ole lepitatud ja lase armastusel olla võidukas. Tänases saates, nagu juba öeldud, kõlavat ema passi Lea erinevatest eesti keeltki tõlgitud raamatutest. Kui need mõtisklusi lugeda, jääb võib-olla isegi mõte, et, et selline pühendumine ei olegi võib-olla võimalik inimestena, kes me elame, oma argipäev tavaelu koos sinna juurde kuuluvate kiirustamiste ja muretsemisega. Jääb meil läheks aega, et pöörata oma pilgud jumala poole ja teda niivõrd täiuslikult usaldada, nagu seda on teinud ema passile. Aga kindlasti on tema mõtisklused siirad ja südamest tulevad. Ja selle tõttu oleme meiegi nad täna siia saatesse valinud. Mured mured tahavad sind täielikult alla neelata. Öösiti ei saa sa nendest rahu. Sa ei näe raskes asja aetud olukorra puhul mingit lahendust. Sa ei tea, kuidas saab sellest või teisest muremäest üle kust võib selleks abi tulla. Võib-olla need töökoormat, millest su aeg jõud üle ei käi. Või on rahamured mure oma laste pärast seoses neile haridusele andmisega või on see seotud laste kasvatamise raskustega või haigustest tingitud mured muredama vanade vanemate pärast. On veel sadu teisi muresid, mis meid koormavad. Sageli on mured tõepoolest põhjendatud, inimlikust seisukohast õigustatud aga sellegipoolest on hea ennast esmalt jumala valguses vaadelda. Kas me mitte ise pole nende murede põhjuseks. On neid, kes upuvad muredesse, sest nende soovid ja nõudmised asjade suhtes, mida nad elus hädavajalikeks peavad, mis aga tegelikult seda sugugi ei ole, ei täitu. Kui väga võivad inimesed ennast muserdada, teatud positsioone oma töises elus või muul alal taga ajades neid siiski saavutamata. Sel puhul küsi endalt, kas on see, mille pärast ma muretsen jumala tahtmist või muretsema selle pärast, et ma midagi saada, aga tahan, mida ma saama ei peaks ja mis mulle ka sugugi soodne ei oleks. Kui lihtsalt lahenduvad sellised mured, kui me leiame tahte loovutuse võtme jumala juures enesele öeldes mida ta ei anna, seda ei taha maaga saada. Kuna tema armastus juhib ta mind alati paremat teed mööda. Kui tal oleks minu jaoks parem tee, siis oleks ta mind sellega juhtinud. Kuid on ka muresid, mis on mõnel teisel tasandil ja mõistetavad. Näiteks kui on tegemist vastutusega meile usaldatu eest. Ma tean, mida sa tähendab, kui sellised murekoormad raskelt meie peal lasuvad. Puutun sellega kokku oma teenistuses kui umbes 200-st veest koosneva õeskonna vaimulik ema. Suurem osa õdesid elav 19. välisriigis ja on ametisse nimetatud erinevates maades kuni Kaug-Ida nii välja. Kuna võõrsile asunud õdede ja ema kodu vahel on olemas üsna tihe side ulatuvad sealt paljud raskused ja hädad ka minuni. Hingehoidu puudutavad küsimused, haigustega seotud mured. Või et siin või seal sobiv õde puudub. Ja veel palju muud, mis tingitud parajasti vastava maa olukorrast. Sellele lisaks kõik see, mis siin meie väikesel kaaneni maal juhtub. Nii olen ma iga päev päeva järel paljude probleemide ette seatud ja sageli ei teagi, kuidas neid lahendada. Eriti rõhuvad võivad olla mured, mis on seotud kannatustega. Aga issand on näidanud mulle iga murekoorma jaoks lahenduse, mis seisneb kindlas teadmises. Kõik, mis meid praegu koormab, on jumala igaveses plaanis sees. Jumal kui armastav isa on just nii mõelnud ja meid neisse probleemidesse asetanud. Aga samaaegselt näeb ta väljapääsuhädade lahendust kuna üks õige isa oma last abita ei jäta. Niipea kui mul tekkis usk sellesse, võisin öelda. Sinu juures on lahendus ja seetõttu tuleb seega minu südamesse minu mõtetesse. Kui ma nüüd sellepärast palun, siis näita seda mulle. Seda tehes muutus mu süda õige rõõmsaks ja täitus tänu ning kiitusega. Et meil on selline jumal ja isa siis ma teadsin, lahendus ja abi tulevad ja nad tulid alati. Võib-olla tuleb sinul samuti mingit vastutust kanda ja sa ei tea, kuidas ühel või teisel puhul toimida. Millist nõu sa näiteks oma lastele peaksid andma, kuidas mõne erilise raskuse lahendama või mõnest probleemide sasipuntrast väljapääsu leidma? Proovi seda teed, mille kaudu issand mulle Nabi kinkinud ja sa koged näed, see tähendab siis muremäed sulavad kui vaha issanda ees. Ja jumal on kõikvõimas, kes võib ühesõnaga kõike muuta, olgu need siis olukorrad või inimesed, millede kaudu raskused, probleemid ja hädad tulevad. Ta võib kõik ja ta teeb kõik, et meid aidata, kuna me Jeesuses Kristuses tema lapsed oleme ja tema meid armastab. Kuid meie peab ainult veidi kannatust olema ja me näeme, et tema abi tuleb. Ja ümber oma mõtted. Mõtle sellele, et jumal on sinu isa, kelle laps sina oled kelle juurde sa tohid minna ja kõik oma mured tema ees avada. Minu palve murede koorma all. Igaühel meist on oma murede mägi. Teame ka, et suudame palve abil seda liigutada. Kuid missugune palve aitab meid ja peletab eemale mured, mis meie mõtetes pidevalt tiirlevad ja vaevavad meid nii et me ei jaksa enam millestki rõõmu tunda. On nii palju erinevaid muresid. Osa neist puudutab meie oma elu. On seotud meie perekonnaga või lähedastega. Võime tunda muret ka oma rahva saatuse pärast, tuleviku pärast, oma töö pärast ja nii edasi. Kandes vastutust õdede organisatsiooni eest, kogen pidevalt, kuidas mured laviinina minu peale sööstavad ja tahavad mind lämmatada. Sageli ei ole ma näinud mingit väljapääsuteed. Taolises olukorras on aidanud mind üks palve, milles on suur vägi. Isa, Ma ei tea, kuidas sa mind aitad. Kuid olen kindel, et saan abi. Või palvetan. Häda ei ole kunagi aitajast suurem. Sina leiad alati lahenduse. Sinul ei ole puudust vahenditest ja võimalustest. Tänan sind selle eest, et viib minu asja õnneliku lõpuni. Tänan sind, jumal, et oled suurem kui minu probleemid. Tänan sind, jumal, et võin toetuda sinule. Ta teeb imesid ja sinult võin ma oodata imet oma kitsikuses. Tänan sind, et mäed taganevad, sulavad nagu vaha sinu ees. Tänan ka, et sina tänasel päeval võid kõrvetada ja hävitada sootuks minu murede mäed ning muuta oma sõnaga teiseks kõik, mis mind rõhub. Mis juhtus, kui nii palvetasin? Iga kord, kui tänasime jumalat tema tegude abi eest tundus, nagu oleks mingi võimas jõud need murevaimud minema ajanud. Murevaimud toituvad deemondlikest jõududest, kes soovivad vaid seda, et me muretseksime, oleksime segaduses ja meeleheitel. Vaenlane paneb kõik mängu, et meid õnnetuks teha. Kuid jumal teeb kõik selleks, et oma last õnneliku ja rõõmsana näha. Sest ta armastab meid. Olen kogenud, kui tähtis on, et me ei annaks muredele oma mõtteis vähimatki ruumi. Murelike mõtete haudumine on tõepoolest keelatud. Need koovad võrku meie ümber ja viivad meid tõelisesse, hädasse ja meeleheitesse. Sest nende taga on vaenlase salasepitsused. Ja vaenlane püüab meie silme ees kõik mustaks värvida. Nii nagu väelist jumalat polekski olemas. Nagu oleks rist, mis meie õlgadele on pandud liiga raske. Niisugustest mõtetest tuleb kõige kiiremas korras vabaneda. Neist tuleb tõeliselt lahti ütelda ja mõtelda jumala mõtteid. Teiste sõnadega tuleb mõtelda, palvetada, laulda ja ülistada tema armastust. Tema on armastuse isa kes kannab hoolt minu eest. Sellepärast võin kõik muret tema peale heita. Murekoorma rõhudes võid üha uuesti tõsta oma pilgu jumala peale ja ütelda kõva häälega või laulda. Sina oled armastus. Sina oled isa, kes ei või lasta mul muredesse raskustesse kukkuda. Sina oled minu abimees hädas ja tead alati väljapääsuteed raskest olukorrast. Sina oled kõige ajaline ja sellepärast ei valmista sulle raskust minu kitsikuses mind aidata. Ja leida väljapääsutee. Kuigi mina seda veel ei näe. Sina ei pane iialgi minu peale liiga raskeid koormaid vaid lased kõigel mulle kasuks tulla. Ülista jumalat, kui sa ei tea, kuidas oma päevatööga hakkama saada. Sina issand, oled kavandanud päeva kõikide selle töödega. Sellepärast jõuan kindlasti teha kõik vajaliku. Jäta tema hooleks, kuidas kõik tehtud saab. Tema kannab hoolt selle eest, et aega jätkuks. Mine sina rõõmsana järgmise ülesande juurde. Too kõik oma mured isa ette. Kui lapselikult lootes toetud kõigis tema peale ja jätab tema hooleks kõik sind rõhub, vastutab tema kõige eest. On oluline ka kiita jumalat nende kordade eest, kuid appi tuli kui inimlikult oli võimatu näha mingit väljapääsu või oodata kuskilt abi. See kinnitab sinu usku sellises olukorras, kus sa praegu oled ja mis näiliselt tundub täiesti lootusetuna. Muremõtted tuleb eemale peletada, et tuleb tänupalve abil täiesti kaotada. Tänupalve suudab sedakorda saata. Ja samal ajal rõõmustab see taevast isa. Nagu juba eelpool mainitud, on siis marjaõdede klooster Saksamaal Tarmstaadi nimelises linnas ja ainult veerand tunni jalutustee kaugusel kesklinnast on meie ees ühel hetkel justkui hoopis teistsugune maailm. Ilus, hästi hoolitsetud aed, mida kutsutakse Kaanaliks piibli järgi siis lubaduste ja imedemaaks. Marjaõed tulid sinna 1949. aastal ja K4 ehitamine alguses tõepoolest väikese kabeli või kiriku ehitamisest. Kõige toredam minu meelest on see, et nad on kõik need ehitused, mis nende territooriumil asuvad teinud oma kätega, et see võib tunduda täiesti uskumatuna, aga kõik sai alguse sellest väikese kirikuehitusest, mille materjali nad tõid kohale rusudes linna varemetel otsisid siis selliseid terveid või pool terveid telliskive ja tüdrukud tollel ajal siis sellised 20 aastased umbes või isegi natuke nooremad oma kätega ehitasid selle kiriku ja nii vahvalt üks õde meile ise ka rääkis, kuidas neil on kontakt ühe mehega, kes sõja ajal sealt kogu aeg rongiga mööda sõitis ja vaatas seda, kuidas nad seal kirikut ehitasid. Ja iga päev, kui ta jälle sealt mööda sõitis, kohe huviga vaatas, et noh, kas täna on juba kokku kukkunud. Ja tegelikult see kirik seisab seal tänase päevani ei ole sugugi mingisugune selline hädine onnike, vaid on väga ilus, kirik küll väike, aga ta on tõepoolest hästi maitsekas, hästi lihtne ja samas selline väga kodune. Ja kõik teised hooned, mis seal territooriumil on ka ju nende endi ehitatud. Kui me nüüd mõtleme tagasi nende mõtisklus tegi peale, siis ka selle kiriku ehitamine ei läinud nagu sugugi kergelt vaid vaid nii nagu ikka kloostrites kohane. Nad elavad ainult annetustest, mis neile antakse, ja ema Pasi Lea kirjutab oma raamatus, et kui nad kiriku ehitamist alustasid, siis neil oli raha ainult 30 Saksa marka selle kiriku ehitusele otsustamiseks. Ja nii nagu Signe juba rääkis sellest mehest, kes vaatas seda, et kas kirik juba on kokku kukkunud või mitte, siis väga paljud inimesed, kes sealt mööda sõitsid, iga päev jälle vaatasid seda, et et kas kiriku neile kerkinud ja, ja kuidas see kirik sinna kerkib. Üks asi, et mis need marjaõdesid iseloomustab, on just ka see, et et nad on nagu mõnes mõttes ka eestlaslikult jonnakad, et kuna ta on mingisuguse idee endale pähe võtnud näiteks kasvõi see kiriku ehitamine või see aia rajamine sinna, siis nad ei jäta seda ennem, kui nad on selle valmis saanud kõikidele raskustele ja muredele ja hädadele, mis need on saatnud ka, ütleme, selle kiriku ehitamise juures. Kui raamatus kirjutatakse sellest, et nädalate viisi 100. vihma ja ei olnud võimalik ehitada. Ja, ja kuidas ei leitud neid sobilikke kivisid, et sellele vaatamata nad kogu aeg jätkavad nagu seda, mis nad tahavad ellu viia. Ja praeguseks on selle vana kiriku naabrusesse kerkinud ka uus ja tunduvalt suurem, sest Nende kommuun on palju kasvanud ja vajab hoopis teistsuguseid tingimusi kui alguses. Ja neil on ka oma selline noh, meie mõistes vanadekodu olemas, kus siis need õed, kes on juba selles eas, et nad iseendaga hakkama ei saa, siis saavad täisväärtusliku hoolduse osaliseks. Ja üks vahva, kohtun seal aias veel või selle territooriumi sees, see on kohe päris eraldi ole selline kinnine aed. Kaanel on see aed, seal on tõeline üllatuste ja imedemaa, sealt võib leida igasuguseid huvitavaid asju ja ma arvan, et Signe siin praegu vihjab sellele kannatuste rajale. Me teame kõiki Jeesuse ristiteed klassikaliselt küll neljateistpunktilist, aga Maria õed on siis oma aeda teinud lühendatud variandi, seal on seitse erinevat peatust. Ema passile on kirjutanud siis nende peatuste kohta mõtisklused ja õed on siis loodust ära kasutades ehitanud sinna sellised ristide punktid, kuhu on siis pandud vastava mõtistuse kohta väike istumiskoht, mingi skulptuur või, või mingi muu kompositsioon, mis selle punkti ideed peaks edasi kandma. Ja kui seda teed läbi käia, siis sa saad võtta sealt sellise väikese bukleti ja kõigepealt kuidagi loosi teel tuleb sulle üks punkt, mis peaks siis eriti just sinule kõnelema, kui sa siis tee peal just selle punktini jõuad, siis sa tead, et et see punkt peaks just minuga täna kõigepealt kõige rohkem rääkima. Ja on seal aias veel üks koht, mis minule hästi suure mulje jättis, oli see purskkaev siis? Purskkaev, mille ümber on kümmekond erinevat kraani, millele Antountuses erinevad nimed nagu rõõm ja rahu ja kannatlikkus ja ja siis vastavalt sellele iseloomuomadusele, mida sa endas võib-olla rohkem tahaksid leida, siis võid võtta endale sealt vett ja juua seda. Aga ennem kui me räägime edasi sellest elust seal kohapeal loeme jälle mõned ema, Basilio mõtisklused. Vihatud ja solvatud. Igaüks, kes kord mõne inimese või mõne ringkonna poolt vihavaenu ja solvamist on kogenud ning kelle nimi on porri tallatud teab, milliseid Haabuse hinge lööb. Me ütleme, viha tapab. Jah, vihkamine tähendab vaimset surmalööki. Inimene, keda solvatakse, kelle kohta valesid levitatakse, võib sellest armetukse haigeks jääda. Nii võidakse palju tema elus tema au, tema nimi ja tema kutsetegevus purustada. Vihkamise allikaks on väga sageli kadedus või armukadedus. Nii polegi võimalik neid, kes kedagi vihkavad, ümber veenda sellega, kui neile ära näidata, et nende väited ja solvangud on väärad. Otse vastupidi, kui neid tõega silmitsi asetada, muutub vihkamine veelgi suuremaks. Kuidas peaks seda välja kannatama? Üks raskemaid kannatusi on olla vihatud, solvatud ja teostatud ning häbistatud inimene. Isegi kui see on Jeesuse tahtmist mööda. Kuid on inimesi, kes võib-olla suudavad kannatusi vapralt taluda. Aga kui teotus nende ellu tuleb, ei suuda nad sellega toime tulla. Ja ometi on Jeesus suurima õndsusega ülistanud neid, kellele kurja tehakse ja keda inimesed tema pärast teotavad. Jeesus ütleb. Olge rõõmsad ja hõisakesest, teie palk on suur taevas. Kuidas me saame selle rõõmu kätte? Me sooviksime, et meil oleks, aga meie süda on enamasti sügavalt haavunud. Kui me vihkamist, teotus tunda saame, me tõstame mässu või muutume kibestunuks. Meist tõuseb vastuhakk või isegi viha nende vastu, kes meid on haavanud ja meile ülekohut teinud. Meie õiglustunne ei lepi valedega. Me tunneme pahameelt selle üle, võib-olla isa öösel süüdistavatest kibedatest mõtetestki rahu. Kui sageli oleme mässumeelsed või siis ohkame, jumala vastu. Miks lased sina minu au hävitada? Miks mind nii vihatakse? Ja me arvame, CH meie südames ei parane kunagi. Nii sügav on see. Isiklikult läbielatust tean, kuidas teotuse haavad kõrvetavad. Algas juba siis, kui meie noorteringkondades algas ärkamine ja sellest tekkis õeskond. Kui hiljem meie kaane on rajatud, sai ja see ikka enam ja enam tähendust omandas ning sai keskuseks paljude jaoks, kes kogu maailmast kohe tulid. Tekkis ka kadestajaid. Kasvasid solvangud ja vihkamine. Ma ei saanud mitte ainult kirju, mis olid täis süüdistusi ja valesid ning halba minu kohta. Vaid mõningad isikud korraldasid lausa sõjakäigu meie õeskonna ja eriti minu isiku vastu. Meie eest hoiatati, inimesi ähvardati, neid, võideldi ka nende vastu, kes meiega kontaktis olid või minu raamatuid levitasid. Kutsuti üles minu kirjutisi ära põletama, mida juhtus ka mitmel korral. Hoiatusi ja solvanguid minu kohta levitati ettekannetes ja magnetofonilintidel. Mind isegi nii kaugele, et mind ja meie tööd inimestele saatanliku reserveeriti. Kuna meil on vaimuandeid jame kahetsuse palvetaja usuteel käime, siis kirjeldati seda nagu midagi pühakirjavastast. Ikka uusi teatus kirja koostati meie vastu, mis ringisid usuringkondades kuni kaugetel maadel asuvate misjonipunktideni välja. Enamasti neid usuti, kuna peeti võimatuks, et usklikud võiksid valetada. Kui selliseid valusaid solvanguid kogetakse. Kuidas võidakse sellest kannatusest üle saada? Jumal näitas mulle ühte teed. Ta laskis mind esiteks tõdeda, et lõppude lõpuks ei toimu midagi tema tahtmata. Ma õppisin ütlema, see on issand, mida tema teeb, tuleb tema armastavast südamest, toimub igavese armastuse ja tarkuse nõuandest ja toimub selleks, et tuua headust ja õnnistust. Selles kannatuses on peidus aare, mis tahab meid Jeesuse sarnaseks teha. Kui ma seda usun, saabub taas kannatlikkus ja rahu minu hinge. Nii võisin ma alati uuesti öelda. Jah, isa, see tuleb sinu kätest. Sellepärast võtame selle vastu. Meie issand Jeesus Kristus on ise seda teed käinud häbistatuna solvatuna, aust, ilmajäetuna, vale kaebustest, ülem külvatuna, kuni teda jumala püha, nagu kurjategijat risti löödi. Ja mina olin tema jõnger. Kuulusin tema juurde ja tohtisin nüüd tema kõrval seista, tema kannatustest osa saada. See on eriline arv. Minu süda said röstitud ja uuena pühendusime oma häbistatud laimatud issandale, et tema teed jagada. Aga veelgi rohkem ikka siis on mulle seda, kuidas ta oli ennast häbistada lasknud, et mind puhastada, et mind täielikult vabastada sellest, kuidas tavaline inimene ikka ja alati sel puhul reageerib protsessides, selle asemel et vaenlastele halastada, armastusega vastata. Jumal tahtis, et sellel karistuse teel tuleks ikka rohkem halastavate armastust minu südamesse. Ta lasi sündida, et minu vastased mind haavasid, sest temal oli püha ja suurem eesmärk silme ees. Nendest haavadest pidi halastav armastus välja voolama. Selle jaoks on Jeesus meid lunastanud, kuidas solvatuna vihatuna ja kannatades ristil rippus. Tema haavatud südamest voolas välja vaid üks halastav andestav armastus nende vastu, kes teda olid vihanud, risti löönud. Seda tahtis Jeesus minu juures saavutada ja tahab ka sinu puhul, kuidas hind häbi ja ebaõigluse kannatustesse juhib. Ta tahab siis äratada meis kõige ilusamat halastavate armastust meie vaenlaste vastu nende vastu, kes meile mitte ainult haiget ei tee vaid võib-olla vihkavad ja solvavad. Meie haavadest ei pea välja voolama mitte kibedus vaid andestuse armastus. Rõõm, mille ta kingib, saab alguse juba kannatustest lastes meil tõsta pilgud taeva poole. Seal ei ole enam ühtegi vaenlast, seal ei ole enam vihatud, jälitatud, häbistatud ja solvatud. Seal ei levita enam mingeid valesid meie kohta vaid seal ollakse koos nendega, kes armastavad. Ja me oleme seal kodus meie issanda Jeesuse juures tema igavese armastuse juures. Jah, nende aegade kannatused mööduvad ja koos nendega kõik, mis me siin taluma peame. Ka häbi ja viha, alandused ja solvangud. Aga mis saab olema igavikus? See jääb, nagu ütleb pühakiri, seal saavad kõrges aus seisma need, kes siin on alandatud, vihatud ja solvatud. Milline õnnistus, kui me juba siin vihatud ja põlatud olles tohime teada, et just selle kaudu õpime armastama meie vaenlast ja saame selle kaudu rikkaks, õnnelikuks ja ennistatuks. Minu palve jumalaga vesteldes mis peaks olema minu igapäevase palve sisuks. Minu palve peaks kõigis olukordades olema usuvõitlus patu vastu. Sellesse peaks kuuluma eestpalve ja selle iseloomu. Härra, ma see, kas elan oma palveelus, viljatuid või külluslik aegu. Kas mul on vaja paluda abi puuduses olles või on mul muresid kiusatusi. Kuid see pole veel kõik. Igapäevane palve on eelkõige lähenemine isale Jeesusele kogu südamest. Teiste sõnadega pean endale selgeks tegema, et Jeesus on nüüd siin, et ma lähenen temale ja hakkan temaga vestlema. Sest mis on palve, muudkui vestlemine Jumalaga. Niisugusse vestlusesse võib igaüks astuda, sest iga laps võib rääkida oma isaga ja talle oma südant puistada. Nii nagu laps räägib isale kõik võib jumala laps rääkida oma isale, oma lunastaja-le, kõik, mis tal südamel on. Sest isa rõõmustab, kui tema laps oma murede ja rõõmudega tema juurde tuleb. Lunastaja teeb rõõmu, kui haige oma vaevadega tema juurde tuleb. Jeesus rõõmustab peigmehena, kui mõrsja temale armastavate sõnadega läheneb. Milline imeline arm. Meil on võimalus rääkida jumalaga. Olen kogenud, kui võrratu see tõepoolest on. Rakendada praktikasse psalmisti sõnu. Valage välja oma südamed tema ette. Meile tuleks tuua tema ette kõik, mis meil meeles liigub. Võimalik pettumus, kiusatus, millest me lahti pääse. Probleemid teiste inimestega, kõik see, mis meid rõhub. Kui räägime kõik oma issandale Jeesusele, kuuleme tema vastust oma südames. Võib-olla ta õhutab meid midagi tegema, lahutab meid või suunab meie mõtteid kuhugi, kus saame abi. Olen kogenud, millist kergendust toob igasugune igapäevane vestlus jumalaga. Kui saan temale rääkida kõigest oma muredest ja raskustest siis mured põgenevad ja mis kõige tähtsam, pääsem pidevas osadus temaga. Neist igapäevastest vaiksetest palve vestlustest jumalaga olen saanud midagi veel väärtuslikumat. Isa süda on armastus ja seepärast ootab ta oma lastelt tagatise tegudes väljendatud armastust. Tulge jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi, tulge tema ligi. See ligitulek tähendab seda, et sõnade ja lauludega räägime temale, missugune ta on, Julistan teda. Ta on kõige armastava Miia halastavam isa kelle süda on täis armastust. Tema on kõige kannatlikum ja armulikum isa. Ta on lohutav isa, kes on ustav ja alati valmis täitma oma tõotust. Siis ta kummardub minu poole ja ma rõõmustan, et võin olla tema laps. Et võin olla tema kaitse all sel viisil pääsem temale tõeliselt lähedale. Ka Jeesus ootab, et temal sel viisil läheneksin. Jeesus on armastus. Seepärast nimetab ta end peigmeheks. Ta ootab oma mõrselt ustavust ja armastust kui lähenen temale kummardudes ja ülistades teda õnnistegijat kõrgeimal troonil istuvat talle kuningate kuningat. Võidusangarid, kes on alistanud põrgu ja surmaväed, kasvab ja tugevneb. Minu armastus. Ja tema kummardub armastades minu poole oma sõna kohaselt. Mina armastan neid, kes mind armastavad. Kui keegi mind armastab. Me tuleme tema juurde. Niisuguse igapäevase balle vestluse tulemusena pääsen osadusse ka püha vaimuga sest ma vajan vaimu juhtimist kõigis neis küsimustes, mis mõisa ette toon. Püha vaim kirgastab mulle isa ja poega ning täiendab mind palve vaimuga. Tema on alati kohal, kui lähen isa jumala ja Jeesuse südame juurde. Meie igapäevane palve peaks meid viima jumalale lähemale. Muidu see ei täida oma eesmärki. Usu palved, eestpalved ja palved vajaduste pärast on vajalikud kuid neist üksi ei piisa. Kõige tähtsam on, et pääseme tõepoolest jumala südamele lähemale sellest osadusest, mis on palve, õilsaim vorm sünnib tõeline jüngri valmisolek. Jeesust ülistades viib armastus meid üha suuremale andumusele. Me ohverdame end üha rohkem temale. Tema armastusest süüdatuna muutuvad meiegi igapäevased palvehetked armastuse leegiks, mis säilitavad oma, tuleb päevast päeva. Niisugune armastuse vestlus jumala meie isaga, Jeesuse Kristusega, meie issandaga ja püha vaimuga. On kõigist palvetest kõige kallihinnalisem ja sammas tõeline palve alus. Ainult see, mis on armastusest sündinud kannab endas jumalikku elu. Sest jumal on igavene elu, kuna ta on armastus. Ainult niisugune palveelu kannab vilja igavest vilja. Nendes tekstides on päris mitmel korral tulnud esile selline sõna nagu Kristuse mõrsja Kristuse pruut, et see võib-olla on emma Pasi lea mõtetes nii esikohal sellepärast et nemad, need õed siis kutsuvadki ennast Jeesuse mõrsateks, sellepärast et nad on temale nii täielikult pühendanud ja ja teenivad teda kõiges oma tänases elus viimse, viimse pisiasjani välja. Neil on isegi abielusõrmuse koha peal sõrmes selline sõrmus, mis sümboliseerib seda nende seotust. Jeesusega. Ja nende igapäevane töö teenimistöö on just nimelt täis igasuguseid erinevaid ettevõtmisi. Nii on marjaõdedel näiteks oma filmistuudio, kus õed töötavad nii, neil on oma trükikoda, kus õed töötavad ja muidugi see suur Aedki, mis seal kloostri territooriumil on. Selle korrashoidmiseks kulub ka igavesti suur hulk aeg. Sinna juurde söögi tegemine, pesu pesemine ja ja nende jutust jäi küll selline mulje, et mahti nagu noh, ütleme siis, meie mõistes nagu igavust tunda ei ole, ei tule üldse kõne allagi. Seda enam, et, et paljud neist saadetakse ka kaugele maailma laiali seda tööd tegema ja kohalikke keskusi juhatama. Aga mis minu jaoks võib-olla kõige suurem elamus seal käies oli armastus, mida seal võis igal sammul kogeda. Mina ei ole oma elus näinud selliseid inimesi, kelle silmadest, kelle olekust kiirgaks nii palju rõõmu, nii palju armastust, nii palju. Ma ei oskagi seda sõnadesse panna, see tunne tuleb nähtavasti endale ära tunda. Ja see võimalus on olemas, kui keegi Saksamaale satub sealt läbi minna, nad hea meelega võtavad külalisi vastu ja näitavad neile kõike seda aeda ja millega nad tegelevad. Ja kui te ise tahate lähemalt tutvuda nende mõtetega, mis ema Basile ja kirjutanud on, siis tõepoolest eesti keeles on olemas päris mitu raamatut ja neid on tõenäoliselt ka kogudustes saada. Luterliku tunni aeg tänaseks hakkab otsa saama, stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Me ootame nagu alati teie arvamusi ja vastukajasid luterliku tunni telefonil kuus 314 311 kuus, 314 311. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.