Raadio seitse kaheksas saade sarjast piiblimeditsiin stuudiokülaline Jüri kirikuõpetaja, meditsiinikandidaat Juri Raudsep ja tänases saates jätkame veel kuulajate kirjadele ja küsimustele vastamist. Nii nagu kuu aega tagasi lubasime, on siis tänase saate põhiteemaks tarvinism kui müüt. Ma arvan, et teie, lugupeetud Jüri Raudsepp, tahate võib-olla teha põgusa tagasivaate sellele, miks just tänases saates tahame lähemalt peatuda sellel teemal. Me tahaksime, lugupeetud raadiokuulajad, sellepärast peatuda, et Me oleme teiega kõik õppinud seda niiti. Me oleme tavaliselt õppinud kreeka-rooma mütoloogiat. Aga nii huvitav, kui see on kaasajal ollakse jõutud seisukohale, et on ka nõndanimetatud teaduslike nüüd ja üheks selliseks on ta niis kujunenud. Ja enne kui me selle, milleni jõuame, ma tahaks ühe väikese kokkuvõtte veel teha sellest, mis meil eelmine kord oli jutus kõne all, nimelt maailmateaduslik seletus, nii nagu laktivistlik kosmoloogia seda seletab ja nii nagu ma olen püüdnud siin väga lihtsalt, nii nagu mina olen sellest aru saanud, ka esitada. Me eelmine kord kuulsime, kuidas meil teaduse andmetel väga kiiresti toimus maailma loomine, siin olid mängus sekundite Osad, kus olid mitukümmend nulli ees ei saa ütelda, et murdosad, sest murdosa on ka väga suur ajaühik nende sündmuste kohta, mis olid ja mõningate minutite jooksul nagu me kuulsime kuskil kolm minutit oli ju põhiline aine ma mõtlen siin just maailma universumis ehk siis maailmas, nagu me seda ka nimetame, laiemas mõttes levinud aine vesinik kujunenud. Aga vesiniku aatom on iseenesest ka terve maailm ja suur ime. Sest me jätsime eelmine kord nimetamata, et kui aine tekkis, siis tekkisid. Õigemini ma ütleksin, mitte ei tekkinud vait. Samal ajal ka koodi seadusetuse laine käitumiseks ja need oleks siis füüsikaliselt nõnda nõmedad universaalkonstandid, mida. Me oleme ka koolis õppinud üheksani valguse kiirus noh, ümardatult 300 kilomeetrit sekundis, sellise kiirusega tuleb valgus igalt poolt, ka siis, kui meetiku tõmbame küünla, näidame elektrilambi, süütame või tuleb see päikeselt või tähtedelt või kaugetelt galaktikat ikka sama kiirusega. Ja samuti on ta elektroni massid vesiniku aatomi tuumamass, mis on ülilahe sealt 2000 korda suurem elektroni massist. Ja nüüd on füüsikud leidnud niimoodi, et need on väga olulised, suhtarvud ja vahed. Kui näiteks elektroni mass oleks 0,5 ehk poole megaelektronvoldi asemel näiteks võrdne kahe megaelektronvoldiga siis oleks vesiniku aatomituuma ehk prootoni. Ta oli siis positiivne, algosake, positiivset laengut kandev algosake selle püsimise aeg vaid 30 tundi 30 tundi võiks siis eksisteerida vesiniku aatomituum prooton. Aga me teame, ET füüsikute andmetel. Vesiniku aatomituum võib eksisteerida 10 astmel 32 aastat tähendab 10 astmel 32 nulliga paigu huvitabki füüsikuid. See kas esineb ka prootonite lagunemise näiteks inimese organismis, sest on väidetud, et kui ütleme sekundis laguneks 30000 vesiniku aatomi tuuma oleks inimese. Eksisteerimine võimatu üldse elu olemasolu. Niisiis nüüd me nägime, et aine põhiehituskomponentide elektronid ja samuti ka neutronite ja prootonite massidest, nende vahedest, nende suhtarvudest oleneb aine stabiilsus. Kui see siin oleksid väiksemadki kõrvalekaldumised, siis ei oleks ilmselt ained selliselt kujul jalgade insten ongi väljendanud suurimat imetlust ain eksisteerimise kohta ja ta on esitanud endale küsimuse ja muidugi on see ka publitseeritud, et kas jumal oleks võinud maailma luua ka teisi? D te huvitas teda, kott, kuna plaanis kavas jumalikus loometöös luua ka inimene luua elu üldse, siis muidugi tuli aine luua sellisena, mitte mingisuguseks radioaktiivseks raktoriks, kus toimub pidev lagunemine, kahjulik kiirgus siis muidugi ei oleks elu võinud olla sellisena nagu tema on ja vaevalt ka mingis teises vormis. Nüüd siis vesiniku tuumad neid. On füüsikute poolt astronoomide poolt astrofüüsikute poolt tehtud arvutuste põhjal leitud, et on kogu universumis gümnas meil 80 nulli ka see oleks siis vesiniku tuumade universumis. No see on nüüd üks suur arv, noh, ütleksime nii näiteks et kui me võtame suurest paugust alates kõik sekundit, paneme see 15 miljardit aastat sekundit, ehk siis me saaksime 10 astmel kõigest 18 nulliga. Et nüüd võib ta siis ise ette kujutada, kuivõrd suur arv muidugi on siis 10 astmel kaheksa nulliga, siis vesiniku, tuumade arv kogu kogu universumis selles kõiksuses, mida me näeme noh, nagu me oleme ütelnud, et fantaseerimine on tervisele kasulik, siis kujutleme seda, et seal tohutu arv vesiniku aatomituumi on täpselt ühesugused, seal on tiivad elektronsamasuguse massiga. Ja tootvaid on samasuguse massiga, nii et kõik on ühesõnaga väga pretsisselt ühesugune. See kõik kujunes küllaltki kiiresti. Ütleksin murdosa aja jooksul, nii nagu on ka teises peetuse kirjas öeldud. Aga see üks ärgu olgu teile armsad, teadmata, et üks päev on issanda juures nagu 1000 aastat ja 1000 aastat nagu üks päev. Neil ei oma ju sekkunud mingisugust tähtsust, isegi tundja hilineme 10 minutit 15 minutit siia-tänna ja nagu midagi ei oleks lahti. Aga me nägime, et siin sekundi väiksemad osad ja minuti jooksul paari minuti jooksul praktiliselt kogu aine kujunes. Ja selle tõttu. Me näeme ka aja suhtelisust, et mikromaailmasse võib-olla kõik väga suur aeg. Niisama nagu võib-olla siin aasta on miljardid jumala juures, nagu siin oli apostli kirjas väga lühike aja, et nagu üks päev oleks. Nüüd ongi teadlasi huvitanud aine enesesaamise kõrval just need füüsikalised, nõnda nad universaalkonstandid siia kuulub veel gravitatsioonikonstant, Plancki konstant ja edasi. Ja nad on kõik. Tegelikult võiks ütelda aine käitumise määraja või nagu seadused, mille järgi siis mille alusel aine käitub. Teadlased on kindlaks teinud, et kui näiteks nende universaalkonsultantide väärtused muutuksid ühe protsendi võrra ühes või teises suunas, noh ütleme näiteks, kui vajadused suureneksid ühe protsendi võrra, siis oleksid kõik tähed punased hiiud. Ja kui need universaalkonstandid väheneksid ühe protsendi võrra, oleksid kõik tähed sinised, kääbused vahepeal elu taga päikesetüüpi kollaste tähtede tüüp oleks sellisel juhul välistatud. Me võimegi küsida siis, et kes mõtlesid konstandid välja sellistena? Nende seaduste alusel võisid kujuneda erakordselt suure ajalise stabiilsusega prootonid, mis on ju vajalikud hilisemaks elu tekkeks, sest me teame ju, et vesinik on ju meie organismis ka süsiniku aatomite kõrval üks põhilisi ehituslikke komponente. Ja see ongi nüüd, mis on teadlasi pannud natuke teisiti mõtlema, sest ega tänapäeval ju kõik seega, mida inimene loob, see on teatud ju tema intellektuaalse kavandatuse sihipärase toome ta tulemuseks. Piiblisse vähemalt esimeses Moosese raamatus ei ole ju öeldud, et jumal lõi maailma, mitte millestki. Aga kui me võtame teise Macabelide raamatu, need on nädalad apogrivad seitse, ta peatükk 28. salmi, siis on seal niisugune aus. Ma palun sind, laps, vaata taeva ja maa peale, et sa kõike näes, mis seal on tundma õpiksid, et jumal on selle kõik teinud sellest, mida, et ole olnud. Ja et inimsugu on, on ta sündinud, ühesõnaga siis kogu maailm mitte millestki ladinakeelses piiblitõlkes, siis on see kreatsioon, eks nii, silo. Ühesõnaga, see tähendab siis seda, et loomine mitte millestki jumal lõi mitte millestki, noh, kui me vaatame tagasi, et tõesti alguses oli, siis kõik Materiaalne maailm, nagu me teda tänapäeval siis universumi tunneme oli kõik ühes punktsias ääretult raskesti ette kujuteldavas singulaarsus olekus, nagu füüsikud nimetavad mille suurusjärk oli väiksem kui aatomituumale, siis võime ütelda, et see nagu ei olnud tõesti mitte midagi. Ja üks Nõukogude füüsikuid tunnustatuid seldovitš 88. aastal juubelil odas, avaldas artikli, et kas maailm võis tekkida mitte millestki. On huvitav, et selle artikli järel olin akadeemik Sahharovi järelsõna. Tol ajal võis juba neid asju avaldada sellised ja need olid ka esimesed siis tööd ja tema siis ka kinnitab. Ta füüsikalises mõttes oli see võimalik, nii et siin ma tahan jälle seda rõhutada, et nagu ei ole nagu vasturääkivusi viimaste füüsikaliste avastuste ja siis ka piibellik arusaamade vahel, et loomine mitte millestki jumala poolt oli võimalik, nüüd jagunevadki teadlased nagu kahte leeri, ühed on siis nõndanimetatud kratsionistide teised Annevolutsionistid, kratsonistid, siis on veendunud selles, et maailm on jumala poolt loodud. Nii niimoodi, nagu seda on ka siis piiblis. Taaveti lauluraamatus on üheksateistkümnendas peatükis kirjeldatud jumala loomistegevust. Taevad jutustavad jumala au. Ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet. Ja ö kuulutab ööle. Jumala tarkust. Ei ole see kõnega sõnad, mille ta hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa teid nende kõlamaailma otsani. Nende sõna Neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Kui me nüüd loeme seda viimast ei ole see kõnega sõnad, mille teheli kostaks maailma käib nende kõlamaailma otse nende sõna sisse. Vähemalt kui mina seda loen, siis mõtled ikka, lähevad selle fenomeni, mille viie kuuendal aastal Ameerika astrofüüsikud kindlaks tegid, kui nad uurisid kosmosest tulevaid raadiolaineid. Ja, ja nad said seal seitsme sentimeetriselt jaapasoonil siis igalt poolt universumis tuleva ühtlase kiirgusfooni, nad nimetasid selle reliktkiirguseks selle päritolu, nagu nad hiljem teoreetilised arutlused, aga kindlasti ei tohi kuskil 100000 aastata suurt pauku. Nii et me võiksime siis öelda, et nagu kogu universum veel kõlab, kajab selles sündmuses tagantjärele, siis on niivõrd suursündmus, ta pidi mingisuguse jälje jätma. Ja samuti see on ju Ameerika astronoomi haplesi poolt 1000 929. aastal avastatud punanihe ju. Galaktikad kaugenevad meist tähendab Doclale hekel põhineb ja nende Spectyodon punase nihutatud näitab siis kaugenevad meist tõepoolest, ja nüüd siis mõned aastad tagasi sa Ameerika kosmoseaparaadi poolt avastatud temperatuuride vahet diferentseerida. Ja see on kõik niisugune üle ilmamaa käiv kõla, kaja, kõne nende maailmade saamisest. Ja muidugi kui me võtame veel piiblist lahti samad Taaveti laulu nad siis siin on ka nendest loodusseadustest, mille alusel sa aine käitub ja. Kiitke issandat taevastest kiitke teda ülal kõrgustes. Kiitke teda kõik tema inglid. Kiitke teda, kõik tema sõjaväed. Kiitke teda, päike ja kuu. Kiitke teda, kõik valguse tähed, kiitke teda taevasse taevad. Ja kõik veed taevaste peal. Giid, kui nad issanda nime. Sest kui tema käskis, siis nad loodi. Ja ta püstitas nad alaliseks ja igaveseks. Tema andis määruse ja sellest nad ei astu üle. Näete, kui hästi on siin öeldud, need ongi need universaalkonstandid ranged loodusseadused, millel põhineb nii mikro- kui makromaailma olemasolu. Ja nüüd näitab tulevik, kas ka see maailmateaduslik seletus tema saamisest on nüüd või on tegelikkus, seda ei oska praegu ütelda. Väga raske on praegu küll öelda, et see müüdiks osutub, sest esiteks ta on väga kooskõlaline sellega, mis on piiblis. Ja teiseks, ta põhineb väga täpsetel fundamentaalselt tal uuringutel ning Atomistikas mikromaailmafüüsikas, kui ka siis astrofüüsikas ja raatoristlikus kosmoloogia saadud küllaltki tõepärastel mõõtmisjalutustulemustel. Aga nüüd vaatleksime siis seda, mis siis on lahti selle teise teadusliku maailmapildi seletusega, õigemini elu teket arengut seletava maailmapildiga, nagu selle Darwin formuleeris, mida me tunneme talvinismi all. Ja siis tuleme tagasi selle juurde. Kuidas siis jagunevad need teadlased, ühed nagu ma ütlesin, siis pooldavad maailma loomist jumala poolt, need otsis kreatsonistid sõnast graatsia, ladinakeelne sõna loomine. Ja teised on siis evolutsianistid, kes pooldavad seisukohta, et maailm on arengu tulemus nii suur universum kui ka elu ja lõppeks inimene pikaajalise arengu tulemus mille aluseks on siis nagu Darwin formuleeris looduslik valik ja siis pärilikkusest toimuvad muudatused, ehk nagu neid nimetatakse mutatsioonideks. Et see, et ma ütlesin, et adminis on nüüd muidugi, seda ei ole ma ise välja mõelnud vaid on olemas üks raamat ja seda saadet ette valmistades, mina sellega. Tänu rahvusliku raamatukogu bibliograafid abile Freiburgi Ülikooli raamatukogust sain son Low trupi raamat, mille pealkiri on siis tarvinis ühe müügi kummutamine, see on 87. aastal ilmunud, ta on inglise keeles, ma ütlesin selle nime eesti keelde tõlgituna ja see on üle 400 lehekülje. Kapitaalne monograafia autor on seadnud endale ülesandeks välja selgitada algallikate alusel, kuidas siis selle talvinismiga ikkagi lood on. Ja ta jõudis järeldusele, et kõigepealt seisukoht selles, et nagu me ütleme, Darwin nagu oleks loonud või lajanud selle õpetuse nii ajalooliselt päris ei ole tema poolt leitu põhjal ta ütleb, et siiski oli Mark esimene. Ja siis ta ütleb, et sajandil ei ole õieti keegi isegi mitte Darwin uskunud, et looduslik valik või selektsioon võiks olla kogu orgaanilise evolutsiooni arengu aluseks. Näete, isegi mitte Darwin ei uskunud, et saan kuidagi nagu juure kirjutatud või arvatud. Ja siis ta ütleb, et üldse selle evolutsiooniteooria ajaloolises käsitluses selgituses interpretatsioonis on väga palju vigasid tehtud. Ja siis tema isa ütleb, et ta hobuse, tema töö, mis ta on siis teinud nagu suunatud selle müüdi kummuta miseni ja ta ütleb, et on täiesti arusaadav, kui palju segadusse toob, sest ollakse harjunud sellega. Takse koolides ka nelja, õpitakse seda veel edasi. Ja nüüd. Ma võtaksin siia kõrvale ühe teised mille ma sain ka tänu pida graafid abile Stuttgardis ja saan Bruno Volmeti molekul ja elus on saksakeelne, meil on 25. aastal. Need koopiad on mul kah olemas. Toona Volmet ütleb nii oma raamatu alapealkirjades, et selles raamatus on siis juttu sellest, mida Darwin veel ei võinud teada. Ja mida Darlinistid tänapäeval ei taha teada. Et see on väga ilmekalt väga piltlikult nüüd öeldud, sest ta ütleb seda, et see, milles tema räägib oma raamatus. Ja ta räägib raamatus elu, tagavust, põhilisest, molekulist, see on siis ta saaks lebanud Laan, piinata molekulist mida on siis igas raku tuumas kusagil kahe meetri pikkune molekulaarne niit ja kuhu on kodeeritud siis umbes kolme miljardi või 3000 miljoni informatsiooni ühiku baasil kogu inimese molekulaarne anatoomia. Nii seda nimetatakse. Kõik see kõik meie lihased been, kapillaaride kujutamatu võrgustik. Kui ma ei eksi, siis neli korda ümber maakera pikkuselt. Mis tagab verevarustuse peaaegu iga rakuni ja närvid? Ja lugematu hulk 60 triljonit rakku kõik nende erinevad ülesanded, funktsioonid on kõik kodeeritud sellesse olekunas, sesse niiti, selles unikaalses molekuli mille baasil kõik teised molekulid sünteesitakse. Ja nüüd tunne ütleb, et elu iseenesliku tekkest rääkides me peame esitama küsimuse selliselt. Kas selline kahe meetri pikkune makromolekul või suur molekul, nagu teda nimetab, võis tekkida iseeneslik kult või ei võinud? Ta ütleb, kuid võib või võis tekkida iseeneslikult, siis tähendab see seda, et elu võis ise enneslikult tekkida ja võis iseeneslikult areneda ka inimene. Kui teadus näitab, et ei või tekkida selline hiigelmolekul iseeneslikud, siis tähendab see seda, et ka elu ei võinud iseeneslikult tekkida, sest kõik järgneb kõik elu on selle molekuli kodeeritud. Informatsiooniühikute funktsioon või avaldusvormiks. Oma sõnade kinnituseks onu Volmat ütleb, et see, millest tema räägib see on see, mida tema teab, sest tema on nimelt polüme, nööride keemia, tunnustatud spetsialist Saksamaal ja polümeeride Instituudi direktor kes valdab kaasaegset polümeeride sünteesi. Ja ütleb oma raamatus järeldust tehes nii. Et iseeneslik sellise polümeeri või sellise pika molekulaarse niidi tekkimine enneslikult on võimatu Ta ütleb arvutuste tuginedes, et tõenäosus kordan, tõenäosus sellise molekuli isenesest likuks tekiks. Milles oleks kood? Arv on mõttetus, tähendab, see ei olegi arv, sest me teame, äsja sai öeldud, et universumis on 10 astmel 80 vesiniku aatomi tuuma. Nii et see 10 astmel 1000 nulliga on lihtsalt on, see on mõttetus, tähendab ei ole mingisugust alust oletada, et tekiks iseeneslik ainult niisugune struktuur mis kannab endas sellist informatsiooni, mis võiks tagada. Lõpp peaks ka inimese tekke, sest teada on ju see, et mida primitiivsemad on organismid, seda lühemad on nende Desoksüribonukleiinhappe molekulid ja inimesel on ta nüüd kõige Ja selle tõttu ta ütleb, langeb ära, langeb ära täiesti vaade, et. Elu aluseks olev, kes oksu ribonukleiinhappe molekul võiks tekkida iseeneslikul. Eba nukleinates ja seal ei saa olla mingisuguseid vabalt võetud juhuslikke kombinatsioone. Kunagise raamatuke olen teda juba vanem kah nimetanud, kus oli, mul tõusis verest valge veresusest, seal ma olen toonud näiteks verepunase väärniku ehk hemoglobiini molekuli, mis on, ju on neil igaühel olemas vere väärnikkonna, mis transpordib hapnikku ja annab verele punase värvi. Tema koostises on 574 aminohapet ehk informatsiooni ühikut. Lihtsustatult öeldes. Koosneb kahest ahelast alfaahelas. Need on kaks, kumbki koosneb 141-st aminohappest. Kaks bet ahelat koosnes 146-st. Ja seal ane ta Miino hapet täiesti kindlas järjekorras. Näiteks kui beetaahelas Toimuks vahetus. Kuuendas positsioonis üks aminohape krutamiin asenduks on hinnatava liiniga, siis me saaksime sirklas rakulise aneemia seal haiguslik ja on levinud Aafrika maades. Nimelt siin ei tohi toimuda mitte mingisugust järjekorra muutust ja need on väga lühikesed molekulide struktuurid. Ja noh, nagu ma ütlesin siin tsiteerides krono vol näete, et need muudatused selles järjekorras, mis on vajalikud isegi 205 Jekümne geeni sünteesimiseks nende iseeneslikud tekke tõenäosus saab igasugused mõistlikkuse piirid. Ühesõnaga, see on tegelikult Mõttetus nonsens. Ja sellele taandub. Kõik järgneb kogu tarvinism, tähendab, Darwin ei teadnud seda. Ta ütlebki, et mida Darwin mitte ei teadnud, Darwin ei teadnud, tollal ei olnud teada midagi. Desoksüribonukleiinhappe molekulis avastati, olles krikik poolt ja otsani poolt, nii et nemad dešifreerida selle koodi. Nii ja kaasaegset talvinistit, neid nimetatakse ka näo talvinistideks. Need jälle ei taha midagi sellest, nagu ta ütleb, kuulda, vat nemad ajavad ikka oma juttu. Edasi elu tekkest, puljongis selles puljongis ookeanis, ma olen ka neid ettekandeid kuulnud hiljaaegu kuulsin veel. Oktoobris, kui meil oli siin üks sümpoosion religiooni ja teaduse diskussioonist või ütleme religiooni ja teaduse suhetest, siis ikka aetakse sedasama juttu edasi, et ikkagi selles ürgookeanis selles puljongis, kus olid need tekkinud juba need hapet, millest siis koosnevad valgud ja mis lähevad siis ka organismide koosseisu, et need ikka kombineerusid iseeneslikult ja tekkisid siis nõndanimetatud polümeersed molekulid. Aga selleks lihtsalt ei ole aega, tunnustatakse ära. Üks asi. Nimelt maa vanus, staariki andmeil on 4,5 pluss miinus 0,5 miljardit aastat on maa vanus. See on nüüd päris täpselt kindlaks tehtud. Niisama hästi, me teame, et esimesed primitiivsed organismid tekkisid 3,8 miljardit aastat tagasi. Otsis mikroobid, sinivetikad. Elavad, kab aega edasi rahulikult. Ja kui me nüüd lahutan ära sellest nelja koma viiest miljardist aastat 3,8, siis meile jääb kuskil 700 miljonit aastat. Üks saksa Geogeemiksid lovski on öelnud, et see on täiesti ebapiisav aeg üldse elu tekkeks, rääkimata inimese tekkeks, ütleme, inimese tekkeks. Ja ka nende mikroorganismide tekkeks, sest juba üks rakk on ääretult keeruline. Ma olen oma elus ikka 20 aastat mikroskoobi taga istunud. Rakkega koekultuurides kasvatanud. 20 aastat olen ma neid näinud rakutuumi olen mitoose näinud jagunemisega sonimine ja Bostoleerida, et kas või üks rakk tekib iseeneslikult nüüd selle lühikese ajavahemiku jooksul. No see on nüüd kõige puhtam, nüüd. Ajadefitsiit sest orgaaniline elueneslik teek ajaks tohutult palju aega. Vaadake, see anorgaanilise aine teke läks väga kiiresti, ütleksime aatomituumade vesiniku aatom kõige lihtsama vesiniku aatomi tuuma tekke mis on ka omaette imeteos. Aga seda enam ühe raku ja 60-st triljoni akus koosneva organismi, nagu seda on inimene, tekke. Tuleb mõtelda natuke nendele asjadele, seostel ja edasi. Edasi tuuakse. Eriti nüüd Ameerikas on ju kreatsionistlike uuringute instituut ja seal seda juhatab üks füüsik Morris. Ja nad ütlevad, et, Elu tekke ja üldse nihukeste kõrgmolekulaarsete ühendite teke on täiesti vastuolus. Teise termodünaamika seadused. Kõige huvitab, see jäetakse muide täiesti kahe silma vahele. Sellepärast et looduses on ju nii, et kõrgema tasemega energiad muutuvad Allama tasemega ehk ühesõnaga looduses kasvab korratus, tase või suureneb, ent tootena. Me nimetame ühesõnaga piltlik näide, et iialgi ei juhtu ju nii, et Lähme toa segamini ja lähme koju. Kahe-kolme tunni pärast teatrist siis tuba korras. Ta juhtub iialgi ehk sahtel näiteks, mitte kellelegi, ma ei tea ühtegi inimest ka minul isiklikult kodus, ta läheb ikka segamini, aga mitte kunagi ei lähe iseeneslikud korda. Ja nüüd ja mida meie siis tahame, me tahame nüüd patuleerime siis seda tarbimisse kõik need soliidsed teaduslikud teooriad jutumärkides, muidugi tuleb neid võtta. Et sellises maailmas, kus on kõik ühesõnaga, kulgeb desorganisatsiooni suunas, raud roostetab ja kõik vananeb, laguneb. Käsku tekiksid iseeneslikult vastu seda seadust, kõrgmolekulaarsed tohutut informatsiooni, pidage meeles, see on tohutu informatsiooni salvestus ikka, mis on selles molekulis ja täpne salvestus ja me ei tea siiani praegu on ju tähendab, käib ju inimese genoomi poeg Ameerikas juhib, sellest võtavad osa ka teised maad Venemaa. Näiteks. Ja hea küll, praegu, noh. Tehakse kindlaks, mida tehakse kindlaks just nende informatsioon, ühikute ehk nukleotiidide järgnevus, desoksüribonukleiinhappe molekulis on väga täpselt automaatsed analüsaatorid. Aga see on ainult üks pool. Ei teata, kuidas nad funktsioneerivad, miks näiteks teatud positsioonis olev. Nukleotiid informatsiooni just nimelt kodeerib ütleme seal näiteks oldi kaar paendumist teatud kohasest. Me peame ikka silmas pidama seda, et inimene ei ole tasapinnale venitatud mingisugune nagu selle Salvador Stahli ühel maalil. Aja mälestus, kui ma ei eksi, kus on siis kellad seal lapikuna üle laava murdunud nagu pannkoogid. Inimene on ikka aru, milline olend, kus tal on nagu tähed taevas, akud on oma ruumilises positsioonis, lase hemoglobiini molekul, millest ma rääkisin, selle röntgenstruktuuranalüüs, näitab, kui võrratult on, et ahelat on paigutatud ruumis. Sellest ma ei näe mitte midagi. Me laseme nad nõelaga torkame näppu, sealt tuleb kärbime, pühime sellel taskurätikuga ära ja meile ettekujutust, milline maailm tegelikult, see on terve universum. Mis seal ilmus. Ja, ja ma ei saa lahti ühest mõttest. Ma koolipoisina lugesin aspeli valik prantsuse esseid. Olen seda otsinud praegu antikvariaatides, ei saa lihtsalt kuskilt kätte, aga hiljem ma ülikoolis käies sain kuidagi Tartus kirjandusmuuseumis siiski seda raamatut lugeda. Seal on üks anatolfranci essee. Ja nagu ma mäletan, on seal juttu sellest, et Ado France ütleb, et milliseid maailma kultuur võib olla ühes veretilgast nüüd, kui ma ei eksi, ja võib-olla meie maailm on mõne eluka Me võime jälle fantaseerida, see on meile väga kasulik kõigile, nii mulle kui ka raadiokuulajatele. Et uuritakse praeguni meie universumi struktuuri. Ja noh, võib-olla oleme meiega mingi kooliosa, lihtsalt mingisuguse siit struktuuris ei ole üldse välistatud, ei ole fantastika. Sest me ei saanud täpselt inimeses täpselt täpselt lõpmatus sees, samuti ei tea mitte midagi endast tegelikult, sest see on see mikromaailm. Ma kinnitan teile seda, sest ma olen veel kord rõhutan, ma olen suure osa oma elust veetnud seda vaadeldes ja imetledes. Olen muidugi ka oma isikliku teleskoobiga taevatähti vaadanud, ka Leemet on täpselt samuti ei suuda aru saada, et selles väikeses inimajus peegeldub tegelikult terve universumi tema lõpmatus, nii kaugele, kui me üldse näeme. Nii et siis ei saa elu iseeneslik teke võimalik olla teise termodünaamika seaduse pöial. Nüüd tuleb veel üks nimelt desoksüribonukleiinhappega pärilikkuse kandja on väga konservatiivne molekul. Tema ja ülesanne, onju, mis tema ülesanne on ju kanda edasi seda pärilikku informatsiooni, mis emasson kodeeritud, see on tema funktsioon. Me teame osa loomi, trilo, piidid nimetatud tahtsin ju täiesti fossiilideks, krokodillid on praegu väga-väga vanad, kilpkonnad on ja nad on seal, ei ole õieti midagi suurt muutunud, nad on nagu fossiilsed organismid. Ja on öeldud, et näiteks Nendes ribonukleiinhappe molekulis tuleks üks hälve kuskil tähendab miljoni aasta kohta võiks tulla kuskil null neli protsenti üldse kõne alla iseenesliku nihukesi vigu või mutatsioone. Sest need tohutud jagunemise ma ei hakkasin koormama raadiokuulajad nende arvudega, aga see on väga mõtlemapanev, nende üle muidugi järele mõtelda, aga nad on rohkem lugemiseks, mitte kuulnud, mis oleks, aga võin ütelda, et et. Kui oleks see desooksjon ribonukleiinhappe nii väga kergelt muteeru või kui siin need infoühikut väga kergelt labiilselt vahetuksid, no siis ei saaks elu olla inimeste jaoks võime, oleksime kõik, noh nagu ma ütlesin, selles sirbikujulise aneemias või või ei tea, mis meil veel viga oleks. Aga just tänu sellele, et ta hoiab stabiilselt, hoiab seda infot, mis temas on nii nagu korrektorid, kui nad trükivad raamatut siis ja tehakse koopiaid, siis mis on vajalik, on vajalik seda hoida. Seda koodi, et oleks arusaadav, tähendab nii nagu meie loeme, sisu ei olegi seal. Kui ma olen kirjutanud iga way. Aga seal tekib viga ladujal või. Ta paneb asemel siis saame või noh, see on kohe mõte on muutunud ja täpselt on ka selles desoksüribo ribonukleiinhappe molekul, seal peab olema kõik korrektselt täpselt selle looma ei saa, nii et koera genoomis seal siis tuleks kas ja siis vasikas lammas ei tea, mis veel konn ja kõik, see on nii nagu loomisloos, meie lugesime, et seda võib korrata veel kord. Jumal, lai Vesi kihagu elavaist olen teist. Ja siis ta lõi suured loomad ja kõiksugu elavad olendid ja tiibadega linnud nende liikide järeleliikide järele vaadata, siis on juba algusest peale rõhutatud. Esimeses Moosese raamatus nende liikide järele on loodud, tähendab Pangoteerid. Nii et kui meie nüüd vaatleksime kokkuvõttes veel kord sisse mis räägib elu iseenesliku tekkele, need oleks siis kõigepealt nagu punu olnud oma monograafias on näidanud, et desoksüribonukleiinhappemolekuli tõenäosus iseeneslikud tekkeks on niivõrd väike 10 astmel 1000, et see on nonsens, son, mõttetuaar, ajadefitsiit 700 miljoni aastaga ei sünni niisugust molekuli siis DNA konservatiivsus. Ta ei ole muteeriv selliselt, nagu meie seda talvinismis eeldame loodusliku valiku puhul ja ka ja ka mutatsioonidena kõike seletades siis teine termodünaamika seadus ei ole võimalik vastu Niagara juga üles sõita, paadiga alla tulnud Pünnidega ja kõiksugu vigureid on tehtud. Aga üles ma ei ole kuulnud, et keegi oleks aerutanud alt üles. Ja me tahame, et tekiks inimene vastu termodünaamika teist seadus on täielik absurdsus. Ja lõppeks ei ole leitud ülemine, vaata organismide kivistisi fossiil, need on otsitud, on dinosaurused välja kaevatud ja kalaskelett ja, aga ei ole leitud, on Mepostuleerime, vot siis tekkisid ju soomiatest linnud ja nii edasi. No kus on need vormid, meid ei ole leitud niukesi fossiilejale leitud. Ja nüüd lõppeks on kõige huvitavam mõistatus. Kõrgemad organismid on ju teatavasti kahesoolised. Esimeses Moosese raamatus on ju selgelt öeldud. Jumal lõi inimese oma näo järele jumala näo ja lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks, meheks ja naiseks lõi. Kui meie räägime, et iseeneslikul tekkis mees või iseeneslikult tekkis naine, siis hea küll, jättes nüüd kõrvale kõik need eelöeldu, mis siin olid need termodünaamika seadused ja ajadefitsiidis ja no ütleme nii, oleks veel kuidagi võimalik. Lihtsalt ütlen, fantaseerime jälle koos, nii armas taevas pidi tekkima temale komplementaalne vastassoo pool naine või naisele, mees, siis ütleme, kui esimesena tekkis, ütleme, naine mingisuguse imeliku juhuse tõttu. Ja siis oli vajalik, et sugurakkudes Alexi hoopis reduktsioon jagunemine tähendab, seal on ju meil muidu on ju meil kuus kromosoomi, siis on ju 23 nendes, nii et kummalgi poolel 23, kui need siis liituvad, annavad jälle täis kaanitoori neli, kuus ja samuti nad saavad kumbki saavad selle pool desoksüribonukleiinhape spiraalid. Ja, ja kuidas need siis kõik iseeneslikult tekivad kõik iseeneslikud, tähendab naise anatoomia on täiesti hoopis erinev. Lugu on ikkagi siin praegu niimoodi, et me teeme ühte suurt triga. Meie vaatame niimoodi, et noh, et naine ja mees, et nad on inimesed, tugi võib ütelda nii inimeste klass, kui me taksonoomiliselt võtame. Aga tegelikult on ikkagi niimoodi, et nad on ikkagi mõlemat ääretult oluliselt erinevad olendid, andestage, et ma nüüd ütlen seda sellepärast, et nad on täiesti erinevad. Muidugi on käed mõlemil ja on pea ja jalad ja nii, ütleme väliselt. Nii kõige üldisemas plaanis, kui naine paneb näiteks mehe püksid jalga ja seal soeng on mood ja kah on suitsetanud jämedaks, siis me võime mitte nii teda isegi eristada, sest raske on vahet teha. Ma ikka arstina töötasin, ütlesin ka, et ma ei suuda kahe enam eristada, kes on seal uksest sisse tuleb naine või kes sest nad käivad nii mehelikult juba riides. Ja kui me lähme nüüd hakkame ka tema anatoomiat, füsioloogiat ja psühholoogiat, vaatame juba rakulise tasandil, juba sugurakkudes on erinevused sees. Seal on ju. Eks see y-kromosoomide osas on erinevused, nii et siit me näeme täitsa küllaltki olulised füsioloogilised, hormonaalsed nihked on anatoomilised, täiesti erinevused on ja nüüd meie räägime siis seda, et see koos on niimoodi iseeneslikult tekkinud. No andke andeks, igatahes on mul on seda raske edasi rääkida, sest lihtsalt see, see tundub nii mõttetuna, et me räägime seda, et iseeneslikud on arenenud kaks teineteisele, ütleme teineteist täiendavat indiviidi, mees ja naine ja nad on nii sobitunud, et nad võivad jätkata elu. Ja noh, mulle tuleb ikka nüüd meelde seda juttu rääkides, kumb oli enne, kas muna või kana unustataks alad, kukk kah on veel olemas ja ilusad saba suladiaari ja laulab, nii et ka kolm komponenti on isegi juures olemas. Ja see kõik peab olema järsku arenenud iseeneslikult vastu kõikidele seadustele. No ma ei mõista, kui, kui ma vaatan seda ikkagi silmas pidades kõiki neid seadusi, kõike seda, mis on meil meie käsutuses, siis tundub vähemalt minule see asi küll mõttetuna ja võib-olla Taaveti laulu raamatus, kui me võtame siin piibli kätte, siis on siin ilusti selle kohta öeldud midagi. Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind. Et ma olen tehtud nii kordetavaks imeks. Imelised on sinu teod. Seda tunneb muhing hästi. Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kuuti. Su silmad nägid mind juba mu eos. Ja raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud. Ehk küll üht ainustki neist ei olnud olemas. Raadio seitse. Eetris oli kaheksast saade sarjast piiblimeditsiin ja meie stuudiokülaline oli Jüri kirikuõpetaja. Meditsiinikandidaat Jüri Raudsep.