Eetrisse läheb sarja muusika inimesed, aeg, neljas saade. Ja meie stuudiokülaline on taas professor Hugo Lepnurme. Hugo Lepnurme k on seekordne saade sellest sarjast küll viimane, et järgmine kord samas sarjas kohtuda juba uute stuudiokülalistega. Aga enne seda, kui kuuleme neid jutte, mis helilindile jäid selle saate tarbeks mängib professor Hugo Lepnurme ala kiriku orelil. Need helid on helilinti jäänud aastal 1975 ja kõlamas on Johann Sebastian Bachi koraaliprelüüd. Mesis eelmises saates rääkisime just saate lõpuosas niisugustest suurtest teostest nagu kantaadist, lunastus Kristuses ja orelikontserdist. Rääkisime ka koorilaulust emakeel, mis on siis mitmeti seatud. Mitmete saadetega on seda võimalik esitada, aga kõik aastad ei ole vennad, kuidas kuuekümnendad aastad edasi loomingulisi mõtteid tõid? Päris 60. aastal ma kirjutasin mõned koorilaulud ja 63. suvel siis tuli idee õieti vistranti muusikakeskkooli orkestrijuhi Ülo Bergmanni poolt meile kirjutada keelpilli nende keelpilliorkestrile midagi ja siis ma sain hakkama süüdiga millest eriti viimane osa mul kuidagimoodi meeldib. Variatsioonid eesti rahvatantsule üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse seda tantsu ma olin lapsepõlves näinud ühe oma kodurannakooli tantsurühmalt ja see süüt paistab mulle endale kompositsioonitehniliselt kõige parem kõige nii paremini konstrueeritud ja läbimõeldud. 10 neljandal aastal siis tuli, nagu ma juba ütlesin, kantaat merelaul. Manivald, kes oma tekstile pikem teos edasi vist nagu mäletan, said jälle mõned koorilaul, millest üks, mis on ka mu trükis ilmunud laulude kogus. See on jälle kodukandi rahvalaulusõnadele lauliku tänu. Räägiksime võib-olla vahepeal ka jutte rahvalaulust ja rahvalaulu kasutamisest üldse muusikas eesti muusikas. Seda on tehtud keeldudele käskudele vaatamata ennegi ajaarvamist, Tubin, Eller eelkõige, vast aga siis oli aasta 1948 Mil, nagu eriliselt soovitati vaadata sügavama pilguga oma rahvamuusika poole, kuidas ta käsk mõjus nagu kuidas te tunnetasite, kuidas see mõjus loomingulistele inimestele käsu vormis midagi teha. Seda, et rahva lauldi, ütelda ma ei tulnud ja vist keegi nagu mitte eeldise käsuna. Käsk oli selles, et kaasteemale tulebki teemadel, tuleb luua ja võimalikult vokaalmuusikat. Mäletan, kuidas professor Eller, kes ei olnud koorilaule kunagi kirjutanud, nägi suurt vaeva, et üks meeskoorilaul kokku seal aeglaks mööda 60.-te aastate keskpaiku, siis oli juba loomingus üsna suur vabadus. Kui palju te 60.-te keskpaigas teadsite niimoodi sügavuti, ütleme oma eesti muusika klassikalisest pärandist, kas see oli päris ära ununenud? Vaevalt ta ununenud oli, aga kontserdile põhjal puntutegi, ega teda nii palju muidugi ei esitatud? Ähmaselt on meeles edastada. Kas Tubinast räägiti Tubina muusikat, mängiti? Tubinud küll ei mängitud ikka sellepärast, et ta läksin Eestist ära ja välismaal Rootsis oli Tubin on tehtud etteheiteid, sellepärast tema laskma oma kratisin Estonias lavastada ja olevat ise koguni sel puhul Eestis käinud. Mõned inseni karikatuuri kuskil Rootsi eestikeelses lehes. Aga kuidas nüüd, kuuekümnendatel aastatel vaadati nendele meestele, kes vahepeal pidid ära olema nagu kreek näiteks ja ka Leppnurm Kuuekümnendatel aastatel need tendentsid läksid mööda ja ja siis oli iga mees parajasti Holl. Aga kas on konservatooriumi muusikaajaloo tundides näiteks olid väärtustatud seal Eduard Oja ja Rudolf Tobias ja ikkagi jälle ringiga tagasi selle Tubina juurde. No Eller, õnneks oli siin. Ma ootasin, et Eesti muusika ajalugu ei lugenud. Sa ei oska öelda seda vist Karl Lester või Artur Vahter ja missuguseid detsembrit või, või avardumise, et seal olid. Ma ei oska praegu öelda. Aga ülitoliidu koosolekutest mäletate midagi põnevat sellest tinast? Kuuekümnendatel aastatel olid juba kõik need suured määrused ja keskkomitee vahelesegamise rullkomöödia ja siis iga mees võis kirjutada võrdlemisi rahulikult. Muidugi oskan 67, kui oli oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäev siis nii väikse ringküsitlusega igaühe pooli, millega keegi kavatseb seda tähtpäeva või sündmust tähistada, oma loomingus ei olnud. Nagu ma aru sain, ei nõuta ka midagi otse niikui temaatilist mis ta sel puhul parajasti kirjutab ja missis keegi kirjutas, on meeles, ka 50 aasta puhul ei ole mul meeles, aga siis see oli vist 60. aastapäeva puhul aastal 77, kui Arvo Pärt oli saatnud moskva ainult suure viisnurga ja seal sinna juurde 70. Ja mille puhul siis Moskvas oli öelnud, et ei peaks mitte lööma ainult vaid maha lööma. Ja. Koosolekul Villem Reiman oli seal öelnud, et meie olime Arvo Pärdi kasvatanud, me lööme ise maha lööma. Nii need ajad olid. Aga mida tegi Hugo Lepnurme kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, kus te mängida saite, kust esinemas saite käia? Teame ju, et küllap vist pool tollast sudo liit on läbi sõidetud ja käidud ja kui palju kirikuid ja kontserdisaale ja kui palju oreleid. Nähtad 60 kolmandal-neljandal aastal, siis vulsin, keelati küll esinemine ära. Ja isegi ükskord jutuajamise Eugen Kapp, kes oli konsistooriumi rektor tollal muuseas avaldas mõtet, et kas sind võib Moskva lubada, sa hakkad seal propagandat tegema. Aga see läks mööda, et 65. aastal, siis siis me võisime jälle Vabarkiga mees rahva ette tulla. Millised paigad tulevad meelde peale Moskva, kus te käinud olete? Ta oli New York, muidugi oli meil üldiselt kõige sagedamini esinemispaik, seal ma lugesin kokku, praegu oli meeles, on vist 90 kontserdi ümber mängitud Moskvas poole vähem. Siis kui uusi oreleid hakati ehitama pärast 50 viiendat aastat siis geograafia läks laiemaks, tuli kurki, oli üks esimene koht väljaspool neid tavalisi. Edasi vist Kiiev. Kiiev sall, kaks uut orelit, üks ehitati ooperiteatri ruumidesse, mis oli väga ebaõnnestunud koht. Akustika lämmatas otsekohe oreli kõlavust ja oli üheks näiteks, kuidas ei tohi orelit paigutada, missuguse ruumi siis hiljem seal üks katoliku kirik muudeti kontsertsaaliks, sinna ehitati tore orel kus mul sageli tuli mängida. Kid jääb siis niisugused paigad alma ata, kus mitu korda käisin, väga hea sakslaste orel, Serlovsk, Sverdlovski istun ka häid mälestusi. Siis niivõrd paigal nagu, nagu järjevann. Mis teete, oreleid ehitati? No nii nagu tänapäeval igal pool, need tehakse natukene nii parukese kallakuga. Üks rohkem, teine Lähen Tbilisis selles mõttes. Alexandra Žuke armastas nihukest brokolit, kõlavust. Seal mõnes suhtes mäletan, et oli ebamugav mängida näiteks Franki või või isegi reegel. Ta oli selleks liiga seitsmeteistkümnenda sajandi kõlavusega. Niisuguste romantilist orelit leida oli siis ka tollel haruldus. Jah, ega ühtki uut orelit romantilise kallakuga esitatud kuskil maailmas ja sellepärast on näiteks soomlastel on praegu häda, et nemad kõrvaldasid oma minevikus ehitatud orelit, kõik tulid, need uued neoklassikalised tüübid ja on raskusi seal näiteks tseesar funki mängimisega. Nad on ise, sellest kirjutan. See on omaette problemaatika. Seda on muidugi tehtud Saksamaal ka. Ja huvitav oli see, et siin kolme-nelja aasta eest, kui käis Helsingi konservatooriumi professor Volli Burton siin ja mängis toomkiriku orelit nii oma lõbuks lihtsalt ja ütles, et Meri kolka passad kalja, mis on selle pala romantiliselt tüübile kirjutanud, et seda ei ole soomes enam võimalik nii tõetruult mängida, et seal ikka tulev talv. Ja Tallinnas on õige mitu orelit kus me saime romantilist muusikat esitada Kaarli kiriku orelist kohe kõigepealt peale hakates. Ka oli muidugi, see on meil omaette unikum Downikega suurim Eestimaal kõige võimsam. Ja see võimaldab õige palju toomkiriku oreli natukene ühekülgse. Ta on Saksa 19. sajandi muusika jaoks küll väga kohane prantsuse omaks mitte nii palju. Kui nüüd tulla see 60.-te 70.-te aastate aktiivse kontserdielu juurde tagasi mõelda, siis millist repertuaari armastasite mängida ja millist repertuaari jällegi ootas, nüüd ütleme tollane vene inimene, kes tuli kuulama. Vene inimene minu meelest arvates kõige rohkem Bachi. Oli juhuseid, kus telliti otsekohe Moskva ja Leningrad tellisid ainult Bachi, Bachi muusikaga muidugi, tollal meilt välja minnes pidi ikka olema nõukogude heliloojate vähemalt üks teoskavas. Hiljem see muudeti Eestis, teose kasutasid vähemalt üks Eesti asi on. Siis on kontsert, kombekohane, kuulajaid oli välja, kui me Ženni Simoniga kahekesi käisime, siis meie koti väga armastati ja ja Moskvas oli täis saalid alati ja Henley tuli mõnikord anda viis, kuus lisapala. Ühes aruandes, mida iga kontserdi puhul kontserdikorraldajad pidid meile Tallinna filharmoonia esitama tuleb meil üks märkus. Et kontsertsaalis oli protsessid, on 40 kuuleb ja saal mahutas ainult 1450 Nüüd need aastad oma loomingu poole pealt missugune niisugune ametlik suhtumine või hoiak oli vaimuliku muusika osas, et kas seda hirmu, et ega see või teine sümfoonia Luunja seal või mingisugune suurem teosega tal ikka vaimuliku muusika silti küljes ei ole? See oli seitsmekümnendatel aastatel, kui Arvo Pärt kirjutasime kolmanda sümfoonia siis sellele püüti kangesti kallale tungida, et see olevat vaimuliku sisuga. Seal tegelikult midagi muud vaimulikku kõrvale ei kusnud, kõik intonatsioonide olid 14. 15. sajandi vahetasid kuskil niisugust madal Magooli kõlavust sümfooniast küll loll. Vaimulikus õigus tõusis kuidagi eriliselt, eriti kui ta kirjutas oma kreedo mis on ju tõepoolest tekstile ja iseendast väga meisterlikult lahendatud, siis seda teost otsekui meil ei lubatud ette kanda või siis olite akvon, isikud jällegi, kes oma joont ja oma võimu tahtsid näidata. Nii et selle teose puhul oli, oli see vaimulikus moment väga allakriipsutatud. Ometigi oli Neeme Järvi see julge inimene, kes juhatas seda teost ja, ja teos ikkagi kanti ette ja tegi suure murrangu. Arvo Pärt kreedo. Helisalve on see jäänud 16. novembril 1968. Mil Estonia kontserdisaalis avalikul kontserdil publiku nõudmisel kantise teos ette kaks korda ja see Mida te praegu kuulate, ongi see teinekord? Neeme Järvi ise ka sattus selle tõttu pisut ebasoosingusse ja eriti isi, kuidas isa läks? Siis ei tohtinud Neeme Järvi nime palju nimeta. Me tegime 72. ja kolmandal aastal kontserdisarja endale 12 orelikontsert ja hiljem ühe esitasime veel Leningradis Nive Järviga. Ja seda kanti ette ühel minu juubelil. Ma tean kindlasti Leningradis tehtud võte agast teadvustati, et juhatab showl. Teine dirigent jääga jazzisagar oli suurepärane kontsertmeister väga ilusa viiulitooniga. Ja ta muuseas ka endale kontserte paaril korral juhatas ja mitte halvasti. Tema soolod kandusid tõeliselt läbi kontserdisaalis on üks omaette aeg. Me oleme rääkinud korduvalt nendest kontsertidest, mida andsite koos seni Simoniga ja Vladimir Alumäe kellega veel. Pärast pulmi käisime Urve Tauts ikka siis, kui see on juba juba nii. Läks häälest ära. Viimane kord me esindame tema ka 73. aasta veebruaris Moskvas ja Tallinnas veel kord või poolteist siin siin hiljemalt pärast enam mitte. Siis tuli Urve Tauts alaliseks partneriks. Temaga me esinesime 69. aasta eesti kultuuris päevadel Tšehhoslovakkias õige mitmes kohas. Aga millist elu elasid tollased kirikumuusikud, olid nad nii kirikusse varjunud ja sissetõmbunud, et justkui nagu ei märganudki neid. Muusikutel muidugi polnud suuri võimalusi ja. Nimekad solistid olid ikkagi kuidagimoodi, nende peale vaadati viltu, kui nad tilkus, läksid hundist poolsalaja mõnikord ja kirikukoorid ju eriti võimekad ei olnud. Üks mees, kes palju tegi, oli endalgi Jaani kiriku organist. Tema õpetas koorile näiteks Händeli messi, sest mõned osad juures makkab jõhvist samuti paarist Bachi kantaadis. Tervelt solistid olid mõnikord oma koolilauljate hulgast mõnikord kutt siis väljastpoolt ka. Või nimesid nimetada, kuna tollal vist ei avaldatud, aga ta tegi palju tõhusat tööd. Nii et kirikus kuulasite kontserti vaimuliku suurteost, kus on solistid lihtsalt kuulasite, ta ei teadnud, kes üleval laulavad, job võis juhtuda küll. Kas kirikus teie perre rohkem käib? Kuhu te kuulute? Ma olen isegi toomkoguduse liige ja tundlikult muidugi seal on üht või teist sorti, vaatan meenutama suure tänutundega. Eesti raadio segakoorilauljat Helmi Sakalat luurse poolest juba hästi saetud hääl ja tema laulis mitugi õige õige aariat uratooriumitest Bachi jõuluoratooriumi näiteks siis nendelt soni Elyyasest ja rahvale meeldis temalalises Toomkirikus. Ta laulis seal kooris oma abikaasaga mõlemad. Ja oli loomulik, et ta seal kõigepealt esines. Ma ei mäleta, ükskord me käisime 54. aastal Pilistveres. Ei mäleta, mis puhul oli sinna sinna asja ja Viljandis vist ka. Kas võib-olla mäletad, aga kes olid näiteks Jaani kirikus või püha vaimus veega Kaarlis või või olevistes niisugused põhilauljad soololauljad või kes instrumentalistidest käis seal mängimas? Kui Rudolf Palm meil oli oli oma võimete tipul, siis tema, tema mängis küll kirikutes, ükskõik kuhu paluti, samuti metsasarvemängija Voldemar Uustalu. Nemad käisid väljaspool Tallinnat ka paar juhust, mees, kus nendega Raplas sai koos modifitseeritud. Ja kes nendes kirikutes organistid Ena mängisid? Kuidas kuskil Tallinna Jaani kirikus oli juhu varandi oli oma surmani alati suure muusika poolt. Tema järglaseks tuli, nad olid koos tükk aega mõlemad endale kinguga. Toomkirikus Arnold Rajamets ja pühavaimu kirikus tegi Arnold Valvi muusikat ja Arnold arvega koostööst tuleb meelde niisugune lugu, et all oli enne sõda olnud Kaarli kiriku teisegi organistiks ja, ja heas koostöös Joan tüürmega kantaadist Memento mori olid säilunud koori noodid. Allveevool seda kaasa laulnud, tekkis tahtmine seda püha kirikus esitada ja siis ta tuli ja tal oli käepärast seal ka kolm võrdlemisi head meessolisti, ma olen kahjuks nende nimega unustanud. Need, solistid olid osalised selles kantaadis ka. Kuna nende partiid olid kadunud mind, siis ma ei tea, kas tema tegi allveetegi mulle ettepaneku neile kirjutada, kirjutada uued aariad. Ja seda ma tegin ta siis sai ta pühavaimu kirikus korra esitatud pärast mängis uus väli veel veel seal kooride partiid, samuti kantaat, sall. Tervikult sai Etti kontot siis, kui meil Toomkirikus oli usude instituudi boor missiseks box ühendati tungil enda puuriga. Ja Toomkirikus sai ta ka juba. Orkestreerisin usalt ja sai ta algusest lõpuni esitanud May või aastat nimetanud seitsmekümnendatel aastatel igatahes kes seda koori juhatas, juhatas Jaanus omand. Aga kes teisi Tallinna kirikute koore juhatasid meeles? Püha vaimus muidugi olnud Holvi edasi. Ja Jaani kirikukoori juhtima juba nimetasin. Toomkirikus sai Jaanus remondi sai, sai selle koorijuhtimise ameti omale. Teada on ju see, kuidas käidi kiriku sees ümber kiriku paber ja pliiats käes, et vaadata jõulude aeg, eriti, et kes need vanemad oma lapsed osa võtnud ja nii edasi. Aga kas mõnda niisugust lugu ei ole teada, et mõni kontroll ja näiteks oleks nii tõsiselt kirikuinimeste poolt suudetud ära pöörata, et nagu koguduse liikmeks astus? Niisugust juhust ma küll ei tea, aga tean, et minest kontroll, just üks või kaks kuulasid seda muusikat hea meelega tilkagi. Täitsid oma ülesannet huviga. Kasu sellestki. Millisest oma teosest tahaksite veel rääkida. Seitsmekümnendates aastates. Ega mul need teosed ei ole enam see koorilaul lauliku tänu sellele ma juba nimetasin. Siis koraalieelmänge, ma olin kirjutanud pikka aega. Ja need on ka paljundatud, ma pakkusin neid hulganisti. Nad pidasid enamik neist liiga raskeks. Üks kogumik läks ka Florasse Roman Doyle, kes need hea meelega vastu võttis. Tšellosonaat olid viimane tõsisem teost, see sai 86. aastal valmis. Ja siis 86. aastal ma tulin päevavalgele jälle. Null äratusmäng vaskpillide kvartetile sul 46. aastal õieti kildudeks, 46.-st 50.-ni ja siis arvasin, et neid oleks vaja päevavalgele tuua, nad lindistati heli kiidu kuusikul, aga mängimisel enam vist ei ole. Ei ole tulnud, üks sai paari aasta eest või poolteist aastast konservatooriumi uue poole. Vigala saamise puhul sai seal ühel korrusel siis esitatud. Kui niisugust sooloteost kirjutatakse, siis üsna sageli peetakse mõnda konkreetset interkreti silmas et kui 85. see viimane tšellosonaat sai valmis, keda siis meeles ja vaimusilmas. Pidasid täpsuda Allar Kaasik õieti nagu tellis. Tema mängis seda ühel korral, aga pärast On Margareta Hans tal seda korduvalt mänginud ja minu meelest isegi paremini sellepärast all Kaasikul oli ühilt käe üks sõrm vigastatud detaili saanud ühte kohta mugavalt mängida. Sellessionaalis. Kas te võite öelda seda, et kui muusika sünnib, mis teie jaoks on olnud selline inspiratsiooniallikas on see puhas muusika, puhas kunst, näiteks mingisugune tekst, mis teid paelub või on see elu, milles elate mis paneb muusika sündima? Orelikontserdi puhul oli küll, võib-olla terve Eesti nagu saatust või, või ellusuhtumist näidata enne sõda sõja ajal ja pärast. Teiste puhul ei mäleta, et oleks midagi midagi erilist kirjutanud vähe ja helikord sealt mul harjunud ikka pidama ennast. Arst nab arstide seltskonnas kolbad järsku velskriks. Ei tea, kas maksab nii kriitiline olla ja ega vast nii üheselt siin maailmas neid asju ei ole võimalik paika panna. Kuuleksime siia juurde nüüd kolmandat osa variatsioonid eesti rahvaviisi teemal mis kuulub siis sõiti keelpillidele ja sellest süüdistoli pikemalt juttu. Meie saate algupooles mängimas Eesti raadiokilbi orkester Neeme Järvi juhatusel. Kui tagasi vaadata, siis on seda käidud elu ja muusikateed võimalik veel väga-väga mitmeti läbi käia, et huvitavad inimesed, kellega olete kokku puutunud. Keda olete kuulanud? Kuulsused, kes on Eestis käinud? Neid ei olegi nii vähe. Aga võib ka vaadata sedaviisi, et mis on teile erilist rõõmu toonud. Ja muusika kuulamist, mõned kontserdid on, on meeles, kas elamust pakkunud, aga igatahes väga-väga huvitavat, on huvitavad tähelepanu äratanud, esimene oli, olin siis alles 15 aastaseks saamas. Läti dirigent Theodor Reuters juhatas sümfooniakontserti perioodi fantastilist sümfooniat Tšaikovskit fantestada. Riminit ja maaklerid on avamängu. See oli kuidagimoodi nii väga emotsionaalne. Siis on teiseks meeles Minski juhatatud sümfooniakontsert 37. aasta lõpus. Ta juhatas Tšaikovskit kolmandat sümfooniat, mida üldse harva mängitakse. Ja siis oma oma teoseid. Huvitav oli see, et ta dirigeerimise liigutus Kont väga napid. Üsna täpselt lõi ET taktifiguur välja ja taktikepp oli lühike nagu pliiats. Aga orkester mängis suurepäraselt, mõned enda kontserdid on, on kah kuidagimoodi ainult meelde. 57. aasta sügisel. Kontserti Leningradis ja Moskvas. Mis kuidagimoodi Läksid hea pingega olid hästi ettevalmistatud, tavaliselt ikka esinemisel läheb umbes 20 protsenti läheb kaduma sellest esinemispõnevuse tõttu. Vahest ka närvjueerimine, mida mul küll palju pole olnud. Aga ikkagi on tunne proovil viimastel proovida, õnnestub mõni asi kuidagi südamest, tuleb rohkem südamest ja paremini. Kontserdil suurvormide puhul tull, hoidi loomise ettekanne tuli meelde siin kolmekümnendatel aastatel. Juhatas Poola dirigent Valeri Birdjaajast. Enn Võrk, kants Jaani kirikukooriga Franki oratooriumi õndsus selles ta pidi kuna partituuri ei olnud ja seda vist ainult kas autori loaga oli võimalik saar ta orkestri, selle, selle teosed ise jättis ta mulje. Pariisis kuulatud kontsertidest kõige põnevam oli Sergei Rahmaninovi kontsert. Ta mängis Bachi, Itaalia kontserti seal huvitavalt mingisuguste kaheksandik või 16 kümnendikud rühmade üksikuid tootjad on, rõhutas kas kõige kõrgemaid noote nii et seal tuli kuuldavale nagu ükse uus kontrapunkt, uus meloodia, mis oli nii haruldast huvitav. Beethoveni viimane klaverisonaat? Jaa, muidugi nõnda mõned prelüüdi, mis olid haruldaselt polüfoonilise kõlaga, nii nagu oleks instrumente klaverit mänginud siis väga meeldejääv oli Yehudi Menuhin, kes on ka Eestis muide esinenud. Oli huvitav võrdlus meie oma selle egol, normaali õppejõud Ozepliga mängima, kontserte, Bachi Edurbakitab ja väga korralikult, sümpaatselt kõigiti, aga kui Menuhin tuli paar nädalat hiljem, siis nende kahe vahe oli nagu öö ja päev siis slängis veel Pirlo bardakk. Oma abikaasale mängis Mozarti kontserti kahele klaverile pudelisse sonaat kahele klaverile. Väga nii sümpaatselt, kuidagi moodsatlikult, õrnalt läbipaistvalt jurist küllaltki küllaltki jõuliselt ja nende oma partabki oma kontsertklaveritel ja löökpillidele. See oli, oli väga huvitav. Koorikontserdid muidugi Tallinnas siin Tallinna meestelaulu selts. Seda võis alati suure naudinguga kuulata ja. Ühel kontserdil, kui nad kestasid palm mäevaimude laug siis see sõna tõsises mõttes, nagu oleks ihukarvad püsti ajab, oli nii, nii kaasakiskuvalt tehtud, pärast kui meie ramm seda on laulnud. Ta seda pinget ei saavutanud, see oli kuidagimoodi nii akadeemiline, küll puhas ja korralik, aga seda sisepinget ei olnud. Sel puhul tuletaksin veel meelde. Kui ma 87. aastal Berliinis kuulsin Haydni loomist siis seal solistidega koor nii erilist tähelepanu ei äratanud. Aga kui meil siin orkester mängis aariat parteid, siis need sissejuhatused ja saatepartiid, need olid kuidagimoodi elavalt ja, ja väga kaasaelamisega esitatud, mida seal Berliini ettekandel ei tundunud. Suurt professionaalsus on selle emotsionaalse kaasaelamise osati ära neelanud. Selle puhul veel tuli meelde. Kui Soome kandlel diskor Heiki ütlemeti juhatuselt käis Tallinnas ja laulis Enn Võrgu sellise ilma siis oli haruldaselt peenelt tehtud, seal professionaalsus nähtavasti aitas tublisti siiski kaasa Estelamusele. Et ütleme seda meeskoori ma kuulsin Pariisis ja. Seal tundus. Meie eestlaste kõrvale Soome tempo aeglustub, kuidagimoodi isegi pilt häiris. Meil on siin esitatud korduvalt Toivo, kuula nuia, meeste marss. Ja kui soomlased seal seda laulist, see tundus väga raskepärane ja ja aeglane, nii et see, see nuia meeste niisugune ägedus ei sulgeb. Laul. Mida praegusest muusikaelust arvata? Milliseid huvitavaid kontserte olete viimastel aastatel aegadel just nii lähipäevadel kui kasvõi kuulnud, näinud? Tallinna suvemuusika raames muidugi äratas tähelepanu Helsingi linnaorkestri kontsert. Seal mängiti gravelli kaks tuukrit, teost valss ja boolero. Tundus nii, et sealt oli kõik pakukat, mis, mis oli võimalik rabelda veel kord ma õppisin tundma konservatooriumi orkestris oma lehel tempanistina kaasa lüües. Ja professor Paul armastas meile pisut üle jõu asju võtta kavva. Seal oli Ravelli poole. Siis oli avamäng ooperile Castor ja Polluks ja Russell Albert Russelli esimene sümfoonia mille puhul arvustas märkis ka, et konservatooriumi orkestrile oli see asi pisut üle jõu. Orelifestivalidega seoses Uurali festivalidel. Siin mõnedki esitajad. Küllalt tähelepanu äratanud sakslane Stefan Palm. Võib-olla kõige rohkem tabas seda iga teose sisu ja huvitav. Üks itaallane, kelle nimi on mulle uustulnuk, mängis väga hästi pahn väga saksapäraselt ja ja kõik nii Bachi ehtsate nüanssidega. Andres Uibo on väga suuri edusamme teinud nende festivalide ajal. Ja paaril festivalil üheteistkümned, kõik Viduri orelisümfooniat, teisel võlvierni sümfooniat. Seal pidurjest. Prantslane André Lothar, jah, mängis Pariisi jumalaema kiriku esiorganist. Mängis väga toredasti Viduri viiendate. Nii et sellegipoolest võime rõõmuga vaadata tagasi ja olla tänases päevas, et orel on jälle taas oma aus ja hiilguses. Jah, tänu Nigulistes peetud festivalidele orelimuusika maine kuidagimoodi läinud rahva hulkadesse ja maine on tõusnud. Mida te tahaksite kaasa öelda noorele organistile, kes seisab oma elu ja tööde hakul? Üks nendest on kahtlematult Maidre, kes lõpetas paralleelselt klaveri natukene hiljem oreli. Väga suurepärast tehnikaga. Ja sisuliselt ei, ei ole ka mingeid pretensioone. Tiit Kiik, kellel rohkem kalduvusi oli oreli tehnilise korrashoiu vastu, toon siiski hoolimata vähesest klaveritehnikast väga silmapaistvalt, mõnikord mängin Kristiina hoidre ja Urmas Taniloo esimesed õpilased siin pärast seda. Esimesed spetsialistid. Neil on alati rõõmu teinud. Ja kes on viimane õpilane hetkel? Ja ega mul enam 94.-st aastast sügisest õpilasi ei olegi. Algas ja praegu võib-olla jätkab Helen tammest. Tal on väga tugev niisugune instrumendi orelinärv ja ta haarab seda orelipära nagu ilma igasuguse pingutusi ja õpetamat. Seda tuleb väga ehtsalt. Ma tänan teid, tänase saateaeg on jällegi täis saanud. Aga me oleme meenutada jõudnud ka paljut pikast käidud eluteest ja, ja tundub, et seda rikkust elus ja muusikas on teil väga palju, mida kaasas kanda igas päevas ja päevad õnnelikud. Tänu professor Hugo Lepnurme. Me lõpetame tänase saate Georg Friedrich Händeli kontserdiga orelile ja orkestrile bee tuur mängimas, Hugo Lepnurme. Tallinna kammerorkestrit juhatab Neeme Järvi. Ja helisalve on see jäänud 1975. aasta veebruarikuus Taagepera kirikus.