Alo Mattiisen siin on muusikaharidustee algas Jõgeva laste muusikakoolis. Täpselt nii see on ja oli 68. aasta kui ma sinna õppima läksin ja mis ta siis oli, 76, kui lõpetas või 70 seid. Sa olid siis vist esimese klassi poiss või kui sa läksid? Päris koolis olin teise klassi poiss. Kas sa mäletad neid aegu, kaua sa seal õppisid, mida sa õppisid? Seitse aastat õppisin klaverit ja väga hästi mäletan, eriti käia ei tahtnud, sest selles eas poistel ju on lihtsam näiteks sporti teha kui klaverit kodus harjutada. Aga no igal juhul läbimata tegi. Mäletad sa ka selle kooli atmosfääri või õhustikku? Ma mäletan, tegelikult see, mis hea on, seda ma mäletan enne kooli, sest õhtuti käisid seal kooriproovid ja mu ema käis kooris laulmas. Ja siis ta pidi mind tihti kaasa võtma. Ja seal oli ahiküte ja selline huvitav ahi oli, kus oli selline, mis, kus sai istuda ja sellest on nagu need head mälestused kooli ajal muidugi nagu ikka koolipoisil ei meeldi koolis käia, aga on ka kooliajast häid mälestusi. Eksamid olid iga veerand. Need olid päris päris sellised. Noh, ma ei oska öelda, närveldasime palju. Mis sa arvad, kas sinust oleks saanud see inimene, kes sinust saanud on, kui ei oleks olnud neid muusikakooliaegu? Läinud see ongi niimoodi, et tegelikult see, mis oli mulle poisikesepõlves vastumeelt, sellest on tegelikult saanud mu elukutse ja noh, hea, et ema mind ikka tagant sundis ja ja et ma selle kooli lõpetasin, sest noh see on mu elukutse ju nüüd. On sul mingisuguseid sidemeid praegu ka selle kooliga Ei ole üldse ja nüüd on Jõgeval tehtud suur remont selles koolis. Ja ma ei ole isegi käinud seal sees, nüüd kuidas ta nüüd uutmoodi välja näeb? Aga kui ühel päeval sulle teatatakse, et Jõgeva laste muusikakool on kinni pandud Ma ei kujutaks üldse ette, et kui ma Jõgeval käin ja sealt majast mööda käin, kesklinnas et mis seal üldse võiks olla või, või. Nii palju kui mina mäletan, on seal laste muusikakool olnud ja ja ei kujuta ette seda küll, et ühel hetkel Jõgeval enam laste muusikakool ei ole, sest kogu selleaegsest rajoonist nüüd siis maakonnast käisid väga kaugelt 20 30 kilomeetri tagant lapsed seal koolis ja, ja see oli ikka terve muusikakeskus lisaks sellele, et õhtul olid tõesti kooriproovid ja olid orkestrid ja see oli nagu kultuurimaja kõrval, teine selline. Jõgeva kultuurikeskus. Kas saaks üks linn ilma selleta ka hakkama? No üks linn saab ilma palju muutagi hakkama? Ei peaks ju, ma ei tea kanalisatsiooni ja keskkütet ka olemas. Aga küsimus on jah, mis üks linn tahab või millel ta rõhku paneb. Sest noh, teisest küljest täpselt samuti võib öelda, et ei saa ilma muusikata ilmangultuurita hakkama, sest see on ikkagi Minu arust inimestele tähtis nii või teisiti, ükskõik kuidas nad selle peale vaatamata. Kas sul on jäänud sellest ajast mõningaid lähedasi inimesi, kas sõpru või, või eriti lähedasi õpetajaid? Noh, nüüd on need sidemed muidugi nõrgenenud, aga aga minu laste muusikakoolipinginaaber oli Raul Vaigla, kes on, ju võib öelda eesti parimaid. Basskitarristi. Ja temaga on sidemed nagu säilinud teistega, nagu lahkunud on elu lahku viinud ja paljud ei ole ju muusikuteed valinud ja noh, kuna ma olen muusikute ja valinud, siis mind hoiavad koos. Rauliga need sidemed just ja ja muidugi oli meil väga hea direktor Helvi Kotkas, nüüdseks ta elab Tallinnas ja vahel, kui ma autoga Jõgeval käin, siis kui on midagi suuremat viia, siis siis ta kasutab nii-öelda minu abi, et ma panen auto peale ja viin talle hiiule, kus ta ära No kuivõrd poistele ei meeldi üldse koolis käia, kumma kooli sa meelsamini valisid tol ajal kas keskkooli igapäevase kooli või lastemuusikakooli? Noh, tuli ju käia nagu ma vaatasin, et ka teistel ei ole seda koormust, et nad käivad ka laste muusikakoolis, siis oli mulle muidugi vastumeelne, saab ilmagi. Nii et noh Ma ei saa öelda, et ma väga meelsasti seal oleks käinud, aga tagantjärgi muidugi jumal tänatud, et ma seal käisin. Kas sa mäletad, kuidas sa sinna läksid? Kas sa läksid kellegi soovitusel, läksid vanemate tahtel või valisid sa ise. Ja kuidas just instrument, klaver. Ei, ma oleksin ema tahtel. Mitte et ma ise oleks nii väga tahtnud, aga, aga ema arvas. Ja seesama Elvi Kotkas kooli direktor oli, oli ja on ema hea sõbranna ja siis. Siis noh, niimoodi ma seal käisin. Aga klaveri valisid ka ema tahtel vä? Ma arvan küll, jah, ma tõesti täpselt nii ei mäletatist, miks, klaver ju ju mindi peetud nii andekaks riiulit hakata õppima. Valiksid seal praegu kaika klaveri, kui sa ise valiksid? Mul just tütar hakkab järgmine aasta kooli minema ja ta käib ka muusikakeskkoolis. Ettevalmistusklassis ja ma. Ma ei oska kohe ja ma ei olegi otsust teinud. Et kas panna ta sinna või mitte või? Ma ei tahaks nagu sundida, et see peaks nagu ise tulema. Aga tahate muusikat õppida ja ta tahab tohutult, on noh, nagu ikka väiksed tüdrukud laulda eriti. Ja see tuleb tal päris edukalt välja, oleks mul selline muusikaline mälu nagu temal, siis ma ei tea, igal juhul ma väga kadestan teda talle mõni laul praktiliselt ühekorraga koos sõnadega meelde. Ja noh, on tema suur lemmik on Jaanika silla. Ilmselt ka isa suur lemmik. Ei, ta on väga hea laulja ja ta saab kindlasti veel veel parem laulja. Aga noh, ma ei oska öelda, lemmik, või noh, see on mu töö. No väga sageli muusikud laulavad koos oma tütarde poegadega, oled sina ka midagi sellist teinud. Olete te koos isa ja tütar midagi teinud? Siis, kui ta oli hästi väike ühes minu laulus loeta ühe salmi sest noh, ta on küllaltki isepäine ja millegipärast keeldus sel hetkel, kui oli stuudioaeg laulmas, kuigi ta kodus oli miljon korda laulnud. Nii et põhilise osa laulab Ivo linnas on üks jõululaul tema siis vahedale loeb salmi, kuigi mõeldud olijate laulaks seda aga ei tea. Stuudioaeg on kiire ja kallis ja ei olnud aega teda ümber veenda ja esimest korda mikrofoni ees. Kuna ta oli ta oli siis kolmeaastane või isegi natuke vähem Ja nüüd nüüd und, kuue aastane, natuke rohkem isanda viinset, teine repertuaar. Põhiliselt on tal ikka repertuaar kõik otsast lõpuni, Pedas. Jaanika plaadi peal on, seda ta laulab lastelaule nagu ei ole. Millal sa ise viimase lastele alla kirjutasid? Oi-oi see oli päris päris omi. Ei olnud. Jõgeva kooliteatrile tegin muusikali koos Jüri Leesment, kes kirjutas sõnad ja see oli ju alles poolteist aastat tagasi. Need on kõik, noh, ma ei oska öelda nüüd lastelaulud, kui üheksanda 10. klassi õpilased neid laulavad, on nad nüüd päris lastelaulud. Või on juba rohkem nagu täiskasvanute mute laulu. Nii et jah, see oli viimane. Seal oli oma 10 Lugust. Mingeid ühisprojekt ei ole sul plaanis kellegagi teha. Sa oled ju teinud lastemuusikale helist Haapsalus ja. No need ongi kaks ja Haapsalus kunagi hästi ammu. See oli vist 84 aastat. Ja nüüd Jõgevale nagu oma koolile. Aga noh, see on ikka rohkem sellest, et noh kui pakutakse ja ja mingi reaalne väljund niimoodi, et ühel päeval lihtsalt laua taha istuda ja hakata tegema ja teadmata, kus või millal seda esitatakse Ei, ma ei oska. Mul on stiimulit vaja reaalset stiimulit, et keegi kuskil, et ta jääb mul lauasahtlis aastateks niisama vedelema. Kas sul ei ole vahel hirmaid ideed otsa saavad? See käib niimoodi tõusude-mõõnadega, ma arvan, et igal heliloojal ja noh ja miks ka mitte raadioajakirjaniku. Et vahel on ideid palju, aga vahel tunned, et oled nii tühi. Ta läheb Kui ta on, mis siin kasvab? Juuksed sul on kuu ta oja aga. Kui andunud Roosile nagu läenal ta viinale ta suuda, sul on silma kääde niike. Teie skeemi. Valge treila kui tal Päike paistab nende peale seinu käega. Kui le keelu saanud? Me oleme õnnelikud, kui meile on valikuvõimalused. Ja ma olen peaaegu kindel, et ka seal Karksi kandis saavad kõik Knix Marichen klaverit mängida. Kui mind keegi ei sunni tuua ja mind ei käe siia siis ma ei jonni ega nõnda ära. Siin.