Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõte teisest märtsist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. President Toomas Hendrik Ilves alustas riigikogu valimistejärgseid poliitilisi kohtumisi parlamenti valitud erakondade esindajatega. President kohtus Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase ja sotsiaaldemokraatide esimehe Sven Mikseriga. Just praegu algab kohtumine vabaerakonna juhi Andres Herkeliga. Valimised võitnud Reformierakond sai riigikokku 30 saadiku kohta, Keskerakond sai 27, sotsiaaldemokraadid 15 ning Isamaa ja Res Publica Liit 14 kohta. Vabaerakond sai kaheksa ja konservatiivne rahvaerakond seitse kohta. Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm võttis lahkumisavalduse tagasi. Vastava ettepaneku tegi talle rahandusminister maris Lauri ning Helm nõustus sellega. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul oinas relvarahu küll püsib, kuid habras. Tuglase novelliauhinna pälvisid tänavu Mart Kivastik novelli. Õnn tuleb magades Eesti ja Mait Vaik novelli puhtuse eest. Öösel on pilves selgimistega ilm, vihma ja lörtsisadu levib hommikuks üle Eesti. Mitmel pool on udu ja kohati võib-olla heidet. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, Liivi lahe ümbruses puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on peamiselt pilves ilm ja sajab vihma. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus kraadi. President Toomas Hendrik Ilves alustas riigikogu valimistejärgseid poliitilisi kohtumisi parlamenti valitud erakondade esindajatega, jätkab Uku Toom. Täna olid Kadriorgu kutsutud riigikogu valimiste võitja, Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, seejärel sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser ning praegu on presidendi juures vabaerakonna juht Andres Herkel. Kohtumine Taavi Rõivasega venis plaanitud poole tunni asemel mõnevõrra pikemaks, millest siis räägiti ka tulevase valitsuse üldistest suundadest, aga vaadati ka konkreetsesse tulevikku. Juba mõnda aega oleme, oleme väga ühte meelt selles, et ametisse astuv valitsus, järgmine valitsus peab väga tõsiselt võtma Euroopa Liidu eesistumise teemat. Kuigi Eesti eesistumine on ju alles 2018. aastal, siis ettevalmistused juba käivad. Ja kõik need ministrid, kes ametisse asuvat, peavad arvestama sellega, et nad juhivad mitte ainult oma valdkonda, vaid nad juhivad kogu Euroopa liitu vähemalt poole aasta vältel, tegelikult ka pool aastat enne sõda, nii et see on tohutu vastutuse, sellega peab. Valitsus moodustas kindlasti arvestama. Kuidas need asjad siis edasi kujunevad? No järgmine samm on nüüd see, et koguneb Reformierakonna juhatus, kus me arutame seda kujunenud olukorda. Vaatame, millised on võimalused koostaks erinevate erakondadega. Selge on see, et valitsuse moodustamiseks on vaja vähemalt kolm erakonda. Nii et kordame veelkord üle Keskerakonnaga ei arvestata. Tulenevalt sellest väärtuste lõhest, mis on julgeoleku teemadel meil Keskerakonnaga olnud, et et seetõttu ma tõesti valitsuse tasandil koostööd jätkuvalt ette teiste erakondadega kindlasti vähemasti kompame võimalusi koostööks ja vaatame, milline valmisolek erinevatel erakondadel on ja siis sealt edasi juba. Küllap on meil võimalik sissejuhatuses otsustada, et kellega siis juba tunnetame, et on võimalik nagu päris konsultatsioonide nii ja hiljem loodetavasti ka koalitsiooniläbirääkimistele minna. Sven Mikser saabus presidendi juurde järgmisena ja kuna sotsid polnud valimistel nii edukad kui lootsid oli ta päris napisõnaline. Küsisin, millest presidendiga räägiti. Väga erinevatel teemadel kuni Euroopa Liidu eesistumise välja. Aga noh, kindlasti need kõnelused, mis peaksid viima valitsuse moodustamiseni, ei ole isegi mitte vedada, nii et võtsin kindlasti riigipeatähelepanekud kaasa ja ja vaatame, mida siis nüüd järgnevad päevad toovad valitsuse moodustamise initsiatiiv, kindlasti on valimiste võitja käes. Nagu öeldud, on praegu Kadriorus Andres Herkel, ajagraafikute ei tea, aga ilmselt lähevad homme sinna teiste parlamendierakondade juhid. Valimised võitnud Reformierakond sai riigikokku 30 saadiku kohta, Keskerakond sai 27, sotsiaaldemokraadid 15 ning Isamaa ja Res Publica Liit 14 kohta. Vabaerakond sai kaheksa ja konservatiivne rahvaerakond seitse kohta. Isikumandaadiga pääses riigikokku 13 inimest, neljast erakonnast. Kõige rohkem ehk 25072 häält sai Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes püstitas selle tulemusega ühtlasi iseseisvuse taastamise järgsete riigikogu valimiste häälterekordeid. Valimistulemusi kommenteerib Uku Toom. Kõigepealt sellest, et kuigi valimisprotsent paranes, siis häälte arv vähenes. Meil on Eestis 14000 valijat vähem kui neli aastat tagasi, tõsi, valimas käis üksnes 2000 vähem. Eriarvestus on muidugi piiritaguse alaga, kus on meil umbes 70000 Eesti kodanikku. Nendest käis valimas 4000 osavõtu protsent 5,7. Nagu ikka, jõudsid meieni eile õhtul esmalt e-hääletuse tulemused, kust hakati siis edasi minema. Üldsuund oli teada ja nii ka läks, aga nüüd saab detailsemalt vaadata. Me oleme harjunud mõtlema, et Keskerakond on e-hääletuse vastu, ülejäänud poolt paberajad lisandumisega võidab siis kõige enam Keskerakond, teised kaotavad. Vaatame, kui palju nad kaotasid ja pilt on siin tegelikult erinev. Võrreldes õhtu alguse seisuga kaotas Reformierakond sedelite lugemise käigus 12 kohta. IRL neli, sotsid kaks, Vabaerakond kolm, EKRE võitis ühe juurde. Nii et kui reform ja keskerakond kõrvale jätta, oli teiste suhtes pilt juba üsna alguses võrreldav üldtulemustest. Reformierakond nii võitis kui kaotas. Hääli saadi kõige rohkem aga üle 5000 vähem kui neli aastat tagasi ja need maksid kolm kohta parlamendis. Keskerakond sai omakorda enam kui 8000 häält, rohkem aga juurde vaid ühe koha. Sotsid kaotasid 11000, IRL 40000, et nende partei juhtfiguurid Reinsalu, Parts ja Vaher said kolme peale kokku seitse ja pool 1000 häält vähem kui eelmine kord kuus. Tulnukate edu analüüsima praegu ei hakka, aga ilmselt jääb nüüd mõneks ajaks soiku jutt sellest, et viie protsendi piir on Riigikokku pääsemiseks liiga kõrge. Selgus, et ei ole midagi, isegi kaheksa protsenti poleks seekord midagi muutnud ja omakorda, kui see künnis oleks ka ainult üks protsent olnud, poleks keegi rohkem Toompeale pääsenud. Kuus tulnukatel läks, nagu läks vabaerakonnal ja EKRE. Meil on kõik hästi. Reformierakonnas olid edukad Ants Laaneots, Toomas Kivimägi, Anne Sulling, maris Lauri Liina Kersna ka mõned teised Keskerakonnast tasub ehk märkida Erki Savisaare ja Märt Sultsi ilmumist riigikogu nimekirja. IRL-is õigustas ennast uutest tulijatest Raivo aeg tasub märkida Andres Metsoja võitu Annely Akkermanni üle Pärnumaal. Sotsiaaldemokraatidel on uued nimed Hannes Hanso, Mihkel raud ja Tanel Talve. Viimased kaks ja reformierakondlane Heidy Purga on ilmselt ainsad sellest arvukast kandideerinud meediategelaste hulgast, kes võivad tulemusega rahul olla. Riigikokku sai ju ka Maire Aunaste, oma häältesaagiga ta kindlasti rahul ei ole. Te küsite, kuhu jääb Viktoria Ladõnskaja, aga siin on kõik veel segane, võitis ta ju esialgu Sven Sesterit vaid ühe häälega. Praegu käib häälte ülelugemine ja hetkel on ta juba ühe häälega maos. Nii Anvar Samost, Kalle Muuli, Peeter Ernits, Igor Taro, Andrei Hvostov kui mitmed teised võivad nentida, et nende lootused ei täitunud. Ebaõnnestumistest rääkides võib ära märkida mitme riigikogust või valimiste eel esiplaanile tõstetud tuntud tegija üsna korralikult kukkumist. Kohe hakkavad silma Kalev Lillo 167 häält, Tarmo kriisi 216, Rene Toomse 167, Meelis Pai 66, Karel Rüütli 292 ning Kerstin-Oudekki Loone 354 häält. Nii et analüüsiks ainet jätkub. Aga nagu teame, kõik sinna riigikogusse ei tahagi, on juba esimesi loobujaid. Nüüd aga sellest, kuidas kajastati riigikogu valimisi meie lõunanaabrite juures. Ülevaate teeb Ragnar Kond. Läti ajakirjanike ja fotograafia võis eile kohata piiriäärses valimisjaoskondades ja tänastesse lehtedesse on jõudnud valimispäeva reportaažid ning ülevaated kandideerivast maakondadest. Siiski võib märgata, et enamalt jaolt kasutatakse Läti uudisteagentuuri LETA infot. Täna on online-väljaandes valimistulemused nagu meiegi Läti kohta teavet andes keskendume ikka peamiselt meil tuntud poliitikule. Nii teevad ka lätlased Eesti kohta. Uudistes tuuakse välja, Taavi Rõivasel on tõenäoliselt võimalus peaministrina jätkata. Ja muidugi pakub lätlastele huvi Edgar Savisaar, keda Lätis väga hästi tuntakse. Krooni ajal on õnnestunud teha foto, kus rõivas ja Savisaar teineteisel rõõmsalt kätt suruvad ja seda pilti avaldatakse üsna usinalt. Ilmselt jõutakse täpsemate kommentaaridena lähipäevil. Nädalakiri. IRL on üsna usin Eesti asjade kajastaja, nii et Eesti valimisjärgset olukorda kirjeldav materjal tõenäoliselt lähiajal seal ka ilmub. Eesti ja Läti viimaste parlamendivalimiste kampaaniat võrreldes tundub, et Lätis on ehk rohkem tele- ja raadioreklaami ning Eestis püüti valijatega rohkem otse suhelda. Riik ka väiksem. Poliitilisi eelistusi on keeruline võrrelda, sest erakondade taust on erinev. Laiemalt võttes eelistatakse mõlemal pool piiri nii stabiilsust kui ka uusi tegijaid ning oma koht parlamendis on ka vasakjõududel kampaania sisugi. Osaliselt kattus kaitsevõime ja sisejulgeolek ning Vene piiriga piirnevate regioonide areng. Vene meedias ei olnud eesti valimistest palju juttu, kuid kõneainet teema siiski andis. Moskvast jätkab Neeme raud. Peamiselt pöörati tähelepanu keskerakonnale, mis on russofoobia ja NATO kontingendi suurendamise vastu ning millel jäi võit napilt saamata, kuna mittekodanikud ei saanud hääletada. Nii märgiti Moskva telekanali TV tsenter loos. Telekanal Rossija24 rõhutas, et Keskerakond on see jõud, kes esindab Eestis venekeelse kogukonna huve. Peterburi viies telekanal lisas, et Keskerakond on jõud, kes soovib Eesti häid suhteid Venemaaga. Reformierakond on samas russofoobselt, kuid nüüd Keskerakonnaga arvestada, sest põhiline oht Eestis on ühiskonna lõhestumine ja vaid keski abil võib seda vältida. Peterburi kanali reporter, kes Eestis kohal käis, vestles ka sealsete venelastega. Üks neist meenutas, milline isiklik tragöödia oli tema jaoks Nõukogude Liidu lagunemine ning lisas, et ta ju võiks vahetada oma eesti passi vene oma vastu, kuid ei tee seda, mille peale reporter kommenteeris, et paljudel ei ole Eestis kodumaatunnet. Venemaa esimene telekanal nentis, et valimiskampaaniaaegne äge võitlus Kesk ja Reformierakonna vahel jätkub nüüd uues riigikogus. Uudisteagentuur Regnon vahendas, et esmakordselt ajaloos pääses Eestis parlamenti siiski 12 vene emakeelega saadikut. Uudisteagentuuri RIA Novosti raadioreporter tegi valimistest sellise kokkuvõtte. Eestis ei juhtu nende valimiste järel midagi, olid tühjad valimised, kus opositsioon tegelikult võitis, kuid ei saa võimu. Temagi nendib, et valimistel sai kõige enam hääli Edgar Savisaar, parkida toetab Eesti venekeelne kogukond. Kokkuvõttes jääb Vene meedias kirjutatust räägitust kõlama, et keskerakonnale olid valimised edukad ning kui mittekodanikud saaksid Eestis hääletada, oleks keskvalimised võitnud. Kuid nüüd jätkuvad Eesti ja Venemaa suhted sama jahedad. Täna kui varem, ennustatakse rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud. Moskva. Tänased tähtsamad välisuudised võtab kokku Kai Vare. Prantsusmaa president Francois Laan kordas taas viivitamatu relvarahu nõudmist Ukrainas ja raskerelvade tagasitõmbamist. Ta rõhutas pärast kohtumist NATO peasekretär Jens Stoltenbergi ka Prantsusmaa seisukohta, et Minski rahulepingut tuleb täielikult järgida ja mingeid kõrvalekaldumisi taluta. NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul Ukraina relva rahu siiski peab, kuigi on habras. Ta nõudis taas OSCE vaatlejad täieliku ligipääsu tagamist. USA välisministri John Kerry sõnul täidavad Ida-Ukraina venemeelsed sepale statistid relvarahu kokkulepet jupikaupa. Kerri sõnul viiakse raskerelvastust minema ainult teatud lõikudest. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles samas, aga, et relvarahu asjus on tõeline edasiminek. Kerja Lavrov arutasid Genfis, kas Ukraina relvarahu võib toimivaks pidada või mitte. Kerry sõnul tõlgendab Venemaa president Vladimir Putin valesti suuremat osa USA tegevusest seoses Ukraina sõjaga. Ta avaldas lootust, et Venemaa ja Ühendriikide suhted tulevikus siiski paranevad. Kerry rõhutas, et relva rahust tuleb kinni pidada kõikides strateegiliselt tähtsates piirkondades, kaasa arvatud Debaltseves ja sadamalinnas Mariupolis. Vastasel juhul on sellel tagajärjed Venemaa niigi raskustes majandusele, hoiatas keri Kelphisatud pressikonverentsil. Lavrovi Hageri kohtumise õhkkond. Kahe nädalaga tagasi süüdistas Kerry Venemaa juhtkonda valetamises Ukraina sõjas osalemise ja separatistide varustamise kohta. Lavrov kutsus Ukraina võime üles äärmuslastest lahti ütlema ning kutsus Kiievit üles kaasa aitama majanduslikule taastumisele separatistide käesolevatel aladel. Moskva kohus ei andnud opositsiooni tegelasele Aleksei Navalnõi luba minna mõrvatud Boriss Nemtsovi matustele. Vene seadused võimaldavad vangi sugulase või sõbra surma korral ajutiselt ta vabadusse lasta, kuid seekord ei pidanud kohus Navalnõi Nemtsovi sõprust piisavaks. Navalnõi kannab praegu kahenädalast vanglakaristust, kuna rikkus koduarestireegleid jagas metroos opositsiooni meeleavaldusele kutsuvaid laamlehti. Kohus keelas Navalnõi matustele minna ilmselt seetõttu, et peljatakse mälestusürituse kasvamist massimeeleavalduseks, kui kohal on üks opositsioonijuhte ja 2011. 12. aasta meeleavalduste korraldaja. Ja tagasi Eestisse maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm võttis lahkumisavalduse tagasi. Vastava ettepaneku tegi talle rahandusminister maris Lauri ning Helm nõustus. Sellega jätkab Reneljas. Rahandusminister maris Lauri põhjendas oma sammu sellega, et maksu- ja tolliameti töö on olnud viimastel aastatel väga hea. Samuti on tema sõnul ametis pooleli mitmed olulised protsessid. Täna arutati koos Marek helmiga tekkinud probleeme maris Lauri. Leidsime, et mõned asjad olevat nii-öelda läbikaalumist, analüüsi, mis tegemist, on selge, et on olnud ka teatavaid probleeme. Näiteks sattusid väga mitmed muudatused väga lühikese aja peale ja see paratamatult tekitas survet nii ettevõtjatele, maksumaksjatele, ja see surve kandus ka maksuameti peale särades. Kahtlematult tegid, võtame siis maksuametis väga keeruliseks. Kindlasti otsustasime, et koostöös ministeeriumi maksu- ja tolliameti ja ettevõtlus organisatsioonidega arutada seda, kuidas maksudega paremini edasi minna, kuidas analüüsi maksukorraldust, kuidas maksude kogumist ja ka maksu tasumise kontrolli nii-öelda paremini korraldada tulevikus. Marek Helm kinnitas, et tema motivatsioon jätkata on kõrge. Enda sõnul sai ta tänasel kohtumisel piisavalt kinnitust sellele, et edaspidi räägitakse asjad paremini läbi. See oli ka üks tingimus jätkamiseks. Marek Helm. Tingimused on üsna sama, nii nagu nad olid eelmisel nädalal või ongi samad tegelikult meie koostöös rahandusministeeriumiga on olnud head ja ma olen seda ka varem meedias öelnud, et peadirektor olen ma tundnud tegelikult toetust, ministeerium, see on vist ja mul on hea meel selle üle, mida maris. Lauri ütles, et mitmete maksuasjade puhul me räägime omavahel, räägime ettevõtjatega, et kuidas nendega edasi minna, et need ongi need, mis tegelikult võimaldavad jätkata. Ettevõtjate seas pahameelt tekitanud sõiduautode kontrollimist, mis eelmisel nädalal peatati, esialgu jätkata maris Lauri. Et ühelt poolt on justkui rünnatud, et aetakse, valetas ja teisalt on olnud väga tugevad signaalid sellest, tegelikult aetakse õiget asja ja ma olen saanud väga palju kirju ja arvamusi selle kohta, et tegelikult aetakse õiget asja. Nii et tõenäoliselt on küsimus selles, et mõningad asjad võib-olla ei ole liikunud nii hästi, kui oleks pidanud, on tõenäoliselt mingid küsimused ja probleemid ja see on ka põhjus, miks me kindlasti nii-öelda istume kokku ja arutame need kohad läbi, kus on tekkinud probleemid või etteheiteid või vastuväiteid. Välistudengeid meelitab Eestisse õppima kõrghariduse hea hinna ja kvaliteedi suhe, selgub läbiviidud küsitlusest. Puudusena tuuakse muuhulgas välja ebapiisavat tagasisidet. Õppejõududelt jätkab Reneljas. Eestis õpib tasemeõppes 2887 välistudengid, lisaks veel umbes 1000 vahetus tudengit. Tudengite rahuloluküsitluses osales neist 1035 üliõpilast. Raul Ranne sihtasutusest Archimedes ütleb, et põhjused Eestisse õppima tulekuks on enamasti seotud hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Tegelikult siin saab kvaliteetset õpet ja samas meie elamiskulud ja muud kulud, mis seonduvad õppimisega, on tegelikult piisavalt väikesed ja samuti on see, et hakatakse Eestit, nähakse väga paljugi nii-öelda potentsiaalset sihtriiki nagu see, kuhu tulla ja jäädagi nagu elama, jäädagi töötama. No need tripmeeter, kes on rahvusvahelise uuringuprojektijuht, tõdeb, et kui varem õpiti teadmiste pärast, siis nüüd õpitakse selleks, et tööd saada. Seetõttu sõltub üliõpilaste hinnang õppetööle paljuski sellest, kui edukaks hinnatakse tulevikus oma karjääri. Eesti kõrgkoolide õppetööga on rahul 84 protsenti vastanutest. Rahvusvaheline keskmine on siin 87 protsenti. Estonian Institute Tšižens ees Chifaukas on Haltsüklophaetafoomens tiit. Kõrgkoolid võiksid keskenduda sellele, et õppejõudude antav tagasiside oleks põhjalikum, teine teema ja see on ülemaailmselt. Nii on hõive teema, kuidas siduda ülikoolid ja eesootav töömaailm. Raul Ranne loodab, et probleemile toob lahenduse tihenev koostööandjatega. See, mis puudutab praktikat, praktikavõimalusi võimalusi tegelikult leida siis tööd peale õpingute lõppu, ehk siis see oli nagu see, mis peamiselt tõmbas alla nii-öelda välistudengite rahul olla. Ma arvan, et tugiteenused ja loomulikult on, on siin see, mida peame arendama siis koostööandjatega selleks, et pakkuda, sest meie välislõppes samuti rohkem nagu praktikakohti rohkem võimalusi tegelikult omandad reaalset töökogemust, sest väli sellepärast huvi Eestisse peale õpingute lõppu on tegelikkuses üsna suur, et me näeme Tööandjate poolt, on tegelikkus, on huvi olemas, see on tekkimas, on järjest suureneb. Rahulolu tõstab selge kommunikatsioon ja tudengite ootuste väljaselgitamine. Õppima saabuval noorel peab olema selge ettekujutus sellest, mis teda ees ootab ja mida temalt oodatakse. Kaks protsenti Eestis küsitletud välistudengitest tunnistas, et ei soovitaks mingil juhul eesti õppeasutusi teistele. Küsi sinna need trip meesterilt, kui tõsiselt peaks Eesti sellist näitajat võtma. Indon mon, Enjoff äkide Flint, Rich Piipot. Play kooli huvi on, et mitte ükski välistudeng ei annaks sellist signaali. Mõned üliõpilased ütlesid kommentaarides puhtalt välja, et ei soovitaks Eestis õppimist mingil juhul. Põhjuseks toodi vähesest tagasisidet oma õppetöös edasijõudmise kohta ning seda, et soovi oma tulemusi parandada. Tõsiselt. Kindlasti aitaksin Eesti mainet parandada see, kui tagasiside õpingutes edasijõudmise kohta muutuks paremaks. Tallinnas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses anti täna kätte Tuglase novelliauhinnad, jätkab Riina Eentalu. Tänavu otsustas žürii anda auhinna Mart Kivastikule novelli õnn tuleb magades eest, mis ilmus eelmise aasta vikerkaare 12 kümnendas numbris ja Mait vaigule novelli puhtuse eest, mis ilmus kogumikus tööpäeva lõpp. Žürii esimees Veronika Kivisilla ütles, et mullu oli erakordselt hea novelli aastal, millega need kaks auhinnatud novelli tähelepanu pälvisid. Kivastiku novellid on nii elust enesest, et ka selle novelli puhul ta tegelikult kirjutab väga lihtsalt, aga need tüübid, need olukorrad on nii nii äratundmise pakuvad nii täpsed, seal on tihtipeale selliste eludega traagikat, aga ta suudab seda kuidagi niimoodi kirjutada, et, et see jäta susse, mängi ja Mait Vaik, tema võlus meid oma sellise tohutu värskusega just mingisugune keeleline värskus ja, ja see, kuidas ta suutis tekitadagi sellise tohutu puhtuse või puhastamise tunde hoopis selle kaudu, et ta kirjeldas ühte päris karmi olukorda elus. Mart Kivastik on Tuglase novelliauhinna saanud ka 1999. aastal, kuidas ta end novelližanris tunneb? Mulle jubedalt meeldib ja neid on tore kirjutada, meeli, väheke kõike lugeda. Aga miks see nii on, teie arvates? Ei tea sellepärast, et minu arust on novell, on hästi põnev, Sambia ilusa well on ikka suurepärane asi. Mis teeb selle novellid põnevaks teilegi, kirjutajale? Seda on selline mõeldud, seal on mingi ülesanne, nuputamine. Mait Vaik ütles, et novell on tema kirjanduslikus loomingus põhiline. Ta on kindlasti nõudlikum pest. Romaani puhul on see, et ükskõik, kas ta on natukene paremini või halvemini kirjutatud lugeja ikkagi kaob sinna ära ja mis ongi romaani idee ja mõte, et sa annad inimesele aega sinna süveneda. Seetõttu on novell, et inimene saab kätte ja, ja ta peab sinna juba mõne esimese leheküljega piss elama. Kindlasti novellikirjutajale, nagu märksa tõsisem, imestame. Veronika Kivisilla on nõus, et Eesti novell saab teenimatult vähe tähelepanu. Novellis saadav Katarsis võib-olla teinekord 1000 korda tugevam kui romaanis saadav, et ta on nii kontsentreeritud ja tehnilisi oskusi nõudev žanr tegelikult, et kui on suudetud selline hea poendiga tihe lugu kirja panna, siis, siis see on väga suur lugemiselamus. Ja nüüd me oleme nüüd sellel aastal žürii ka arutanud ka, et mida võiks teha, et Eestil on veel rohkem tähelepanu saaks muuhulgas isegi kaalutud seda, et äkki peaks elustama novellivõistluste traditsiooni. Ja ilmast räägib sünoptik Kertu Vait. Täna õhtul suundub madalrõhulohk Põhjamerelt kirdesse ning selle järel tekib öösel Läänemere lõunaosa kohal väike tsüklon, mis liigub homme päeval Remo lähistele. Ööl vastu homset on pilves selgimistega ilm, hakul sajab Ida-Eestis kohati vähest vihma ja lörtsi. Pärast keskööd jõuab Edela-Eestisse uus sajuala ning sadu levib hommikuks üle Eesti. Mitmel pool on udu ning kohati võib olla jäidet. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, Liivi lahe ümbruses puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Päeval on peamiselt pilves ilm, sajab vihma, õhtupoolikul võib kohati ka lörtsi saada. Paiguti on udu. Puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 12, saartel pöördub tuul läänekaarde ja tugevneb puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni kuus kraadi. Taavi Libe võtab kokku spordiuudised. Ameerika Ühendriikides bostonis peetud iga-aastasel sisesõudmise mitteametlikul MM-il võitis eestlanna Kaisa pajusalu kuldmedali ning on nüüdsest neljakordne maailmameister. Pronksmedali võitis meeste seas Madis Lõhmus. Täna loositi Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaalpaarid. Võistlustules on veel kaheksa meeskonda, kellest neli mängivad uuel hooajal kõrgliigas. FC Flora võõrustab Sillamäe Kalevit ning teise liiga võistkond. Tallinna Ülikool mängib Flora duubelmeeskonnaga, Nõmme Kalju vastaseks on Jõhvi Lokomotiv ning Paide linnameeskond kohtub Tallinna infoneti duubelmeeskonnaga. Juba sel nädalavahetusel tehakse algust Eesti jalgpalli meistrivõistluste uue hoo, aga üle pika aja on kõrgemas seltskonnas esindatud ka Pärnu jalgpall, sest esiliigas tõusis meistriliigasse Pärnu linnameeskond, kelle uus peatreener Marko Lelov Mina nagu olen võistkonnaga olnud kaks pool kuud, et selle ajaga komplekteeritud on nii palju, kui on võimalik, et ma arvan, et me oleme saanud kokku ikkagi päris hea võistkonna, kui hakata rääkima nagu pikemas perspektiivis test eest, siis peab ikkagi mõtlema selle peale, kuidas teha järgmised sammud siis ikkagi komplekteerimise koha pealt või kogu aeg selles protsessis olema sees, et, et leida ikkagi uusi mängijaid ja teha järgmisi samme. Aga ettevalmistuse koha pealt ma arvan, et hästi läinud, kuna ilm ka lubas ja väljak on ikkagi puhas anud ja oleme saanud teha kõik oma trennid ära ja kõik on okei olnud. Eks nad ootavad ikka kõike seda, et, et me hästi mängiksime ja jääme Premium liigasse püsima, aga, aga see noh, ütleme, et see ei saa olema väga kerge ülesanne meile. Et me peame ikkagi lähtuma sellest, et, et see protsess ei olnud nagu ettevalmistatud Pärnule, et see tuli nagu niisugune üllatus, mis samas on nagu väga positiivne üllatus, kuid nüüd me pidime jah, väga kiiresti nagu Pärnu, siis pidi komplekteerima ikkagi omale võistkonna ja ja sellega kiiresti siis hakkama nüüd Premium liigat mängima. Ja selline oli siis tänane spordiuudiste kokkuvõte. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.