Meie tänase saate teemaks on ilma olete saanud eemandke ja stuudios on Signe Aus ning. Tänane saade on pühendatud pühale frantsiis kusele tema elule tema tegudele. Tema surmast möödub homme 771 aastat. Franciscuse elu eesmärgiks oli teenida jumalat täielikus vaesuses. Kuidas kõlavad tema ideed tänapäeva materjal sealses ühiskonnas? Ja mida nad meile ütlevad? Sellest täna räägimegi? Milline oli Franciscuse kaasaeg? Sellest rääkisime magister Pille valguga. Tänapäeva kloostrielus, tegime juttu püha vaimu, koguduse noortejuhi, Ain Leetma ka. Oma arvamust vaesusest, loobumisest ja jumala teenimisest avaldavad aga Tallinna Kaarli koguduse noored. Piiskop Einar Soone alt aga küsisime. Mida tähendab Franciscuse sõnum tänapäeval. Püha Franciscus see issanda kerjus ja jumala narr, nagu ta end ise nimetab on nagu hele kiirteisest maailmast ikka kütkestanud inimkonda. Ajalugu ja legendid on põiminutest omapärase ideaalkuju. Teda tuntakse inimeste ja loomade, lindude ja lillede vennana jutlustaja ja rahutoojana. Teda imetletakse Päikeselaululoojana kiskjatele taltsutajane ja haigete tervendajana. Fenomenile ligemale jõuda võiksime aga enne tema elust rääkimist pisut ajaloolist tausta kuulata. Kui mõelda selle ajastu peale, millele Assisi Franciscus oma tegevust alustas tuleb meelde kõigepealt see, et see oli keskaegse katoliku kirikuks kõrgaegu. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses oli paavsti toolil üks kõige mäkkamaid kõige kuulsamaid, kõige vägevamaid mehi. Innocentius, kolmas, Innocentius, kolmas oli paavst, kes ütles enda kohta järgmist. Mina olen Kristuse asemik maa peal. Jumalast küll väiksem, kuid igast inimesest kõrgem. Seetõttu On ka Innocentius kolmanda paavstiks olemise aega peetud nii-öelda Euroopas vaimuliku võimu kõrgajastuks. See oli see periood, kui vaimulikku võimu nähti igasugusest ilmalikust võimust kõrgemana, nõnda et siis ka paavsti positsioon oli kõikidest jumalikest valitsejatest kõrgemal. See oli aeg, kui kirik oli kujunenud väga suurejooneliseks institutsiooniks, vägagi jõukaks institutsiooniks ja tõesti toonases Euroopa poliitikas üheks kõige mõjuvõimsamaks tegijaks. Igal ajastul sünnivad mitmed kerjusmunga ordut. Son Moody, teine poolus, omamoodi kontrast suurejoonelisele uhkele kirikule. Kui 13. sajandi alguses saab, sünnib nii dominiiklaste kerjusmungaordu kui ka Assisi Franciscuse poolt rajatud kerjusmungaordu seoses Assisi Franciscuse tegevusega ja tegevuse heakskiitmisega. Paavsti poolt räägitakse järgmist legendi, nimelt olevat Innocentius kolmas näinud kord unes kõikuma löönud kirikut. Ja siis Assisi Franciscus, kes seda kirikut oma õlaga toetas. See unenägu olevat ka oluliselt mõjutanud tema suhtumist. Tema pooldavad suhtumist rajatavasse, kerjusmungaordusse üksusi veel millega, mille peale ma olen alati seoses Assisi Franciscuse tegevusega mõelnud. Assisi Franciscuse alustas oma jutustamist mäletatavasti 1208. aastal. On aastaarv, mis on mõneti märkimisväärne ka Eesti ajaloos. See on see aastaarv, kui algas eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ja olen alati olnud väga hämmastunud selle üle, et see, kuidas kristlikku sõnumit tuldi meile tooma, aga ühes käes, ristiga, teises käes, mida iga meie põlvepikkune kooli poiski teab ja mida me oluliseks teadmiseks oma hariduses hariduses peame, siis ei, tihtipeale ei teata, et sellel samal aastal oli üks jõukas kaupmehe poeg, kes jättis kõik, mis tal oli, müüs kõik, mis tal on selleks, et kuulutada evangeeliumi selle maailma kõige põlatumatele inimestele hoolitseda nende vaesemate ja väetite eest kes pidas vajalikuks elada nendesamade põhimõtete järgi, mida ta, mida ta kuulutas. Et kui me teadvustaksime endale võib-olla ka selle teise poole, oleks ka meie arusaamine sellest ajastust mõneti terviklikum. Püha Franciscus sündis 1128. aastal assiisi linnakese sumbria maakonnas Itaalias rikka riidekaupmehe pojana. Tema ema oli nähtavasti aadlisoost pärit ja arvatavasti prantslanna. Laps ristiti Jomanniks eesti keeli Johannes eks nimele lisas isa veel frantšesco, mis tähendab väike prantslane. Sellega harjusid kõik ja see jäigi viimaks poja ainsaks nimeks. Poiss kasvas ema õrnal huulel, kes avaldas temasse kaugelt suuremat mõju kui äriliselt ja kasupüüdlikult meelestatud isa emalt päristega oma õrna kehaehituse ja üllad. Iseloomujooned. Vanemail oli küllalt varandust, et võimaldada pojale muretut ja lõbusat põlve. Seda võimalust kasutas noor Franciscus vägagi ohtralt. Noormees unistas ajast, mil ta rüütline võib minna laia maailma suurte tegude jahile. Oleks siiski ekslik arvata, et Franciscus noil oma nooruse lõbusal päevil elas ainult rõõmudele ja pidutsemisele. Paratamatult tuli tal ka kokku puutuda teda ümbritseva argipäevaeluga tutvuda ümbruskonna hädaja puudusega mistõttu mõnigi tõsisem küsimus ja mõte ta südamesse pidi pääsema. Ta nägi enda ümber ahneid, rikkaid ja neid Kadetsevaid vaeseid ja tundis, et raha on siin maailmas suure ülekohtu ja viletsuse põhjustajaks. Ta nägi iga päev räbalais kerjuseid, kes anusid toetust ja abi. Ta oli küll helde ja vastutulelik kõigile abiotsijale. Ta ei lugenud iial raha, mis ta kulutas vaeste aitamiseks nõnda kui ta ei teadnud ka kunagi, kui palju kulutas oma isiklikeks otstarbeks. Talle meeldis olla heategija. Ta armastas teiste kiitust ja tänu. Franciscus oli alles kuueteistkümneaastane, kui assigi saabusid rahutud ja rasked ajad. Sõjakäigul naaberlinna Perugia vastu langes Franciscus pikaajalisse vangistusse. Ometi ei kaotanud ta kunagi oma tavalist rõõmsat meelt ning aitas teistelgi elu rõõmsamaks muuta. Vangist vabanedes sai tema eesmärgiks astud aadliseisusesse ja see unistus oli juba üsna käeulatuses, kui. Ma alles umbes 23 aastane haigestus Franciscus raskesti kõrge palaviku ja piinava valu käes, tundis ta surma lähedust. Kõik, mis teda seni oli veedelnud, kaotas oma võlu. Ta pidi läbi elama kannatusi, millest tal ennem ei olnud aimugi. Siiski ei saanud surmast võitu paranes, kuid nüüd vaatas ta elule tõsisema pilguga. Kuigi ta püüdis, ei suutnud ta enam leida nooruse ülemeelikud rõõmutunnet. Temas kasvas unenägude ja ilmutuste mõjul igatsus pühendada oma elu jumalale. 1206. aastal loobus kida oma endisest elust, loobus kõigest oma maisest varast positsioonist, perekonnast. Et otsida elutõde alandusest ja palves. Otsustava ilmutuse sai Franciscus sääntamiino kabelis risti leedu kujues seistes. Franciscus, kas sa ei näe, minu maja on lagunemas. Mine ja paranda seda. Tööd alustas ta sealsamas võttes oma hooleks laguneva kabeli parandamisel. No. Kui sind Hangi tuur noomendu. Ja voolun taastu. Issand preemiat sinu tööriistaks. Et ma armastaksin seal, kus mind vihatakse Andestatakse seal, kus meil solvatakse ühendakse seal, kus tülis ollakse. Lootust, ärataksingus, meeleheite vaeva, valgust söödetakse, kus pimedus valitses. Rõõmu kõlvaksingus mure elab. Issand. Lase mind otsida. Mitte et mind lohutatakse Paidet, mina lohutakse. Mitte et mind mõistetakse Paidet meelema, mõistaksid. Mitte et mind armastataks Paidet, meile armastatakse. Sest kes ennast annab, see võtab vastu. Kes ennast salgab? See leiab. Kes andestab, sellele antakse andeks. Ja kes sureb? Ärkab igavesele elule. Kaks aastat hiljem kuulis Franciscus ühel jumalateenistusel Kristuse sõnu apostlitele. Ärge hankige kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele. Ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua sest tööline on oma rooga väärt. Seda Kristuse käsku täitis Franciscus sõna-sõnalt. Heitas ära sandaalid saua ja kerjuse pauna ning töötades end köidikuga. Ta tahtis järgida Kristust täielikus aposterlikus vaesuses. Peagi oli Francisco seal 11 jüngrit. Neid Kristuse eeskujul kahekaupa jutlustama ja haigeid teenima. Saates nõudis ta neilt kolme tõotust. Sõnakuulmist, kasinust ja vaesust. Franciscuse ordule olid väga ranged reeglid. Tuli ära müüa oma vara. Kanda tohtis ainult tuunikat mööda pükse. Otsida võis vaid kõige alamaid ameteid nimetada end lähemateks vendadeks. Kerjata võis vaid häda korral ja issanda teenimist ei tohtinud kirjates häbeneda. Franciscuse Helja, tema vendadel ei tohtinud olla mitte mingisugust vara isegi mitte kindlat asupaika. Väliselt vaesena rändasid nad ühest paigast teise, et kerjata, halastust ja armastust. Kannatusi, mida sel teel oli palju. Tuli kannatada rõõmuga. Nad olid vaesed, kuid vaesus ei rõhunud neid, sest nad olid valinud selle vabatahtlikult. See oli püha vaesus, mis sidus neid Kristusega. Kuni ühel päeval üsna nälginud, jõudsime ühte külasse, Läksime ordureegli järele leiba kerjama, jumala armu nimel. Mõne aja pärast olin ma kogunud rohkesti suuri ja häid tükke, mis terve leiva küljest olid lõigatud. Pärast oma kirjamis käiku tulime kokku söömiseks. Väljas pole küla ühte kohta, kus oli kena Allik. Aga kuna Franciscus oli välimuselt vähe silmapaistev, pidasid elanikud teda vaid viletsaks kerjuseks. Edasi ainult mõningaid kuiva leivatükikesi ja raasukesi. Kui nüüd Franciscus nägi, et minu leiva palukesed olid hoopis suuremad ja ilusamad demoomist sai ta üpris rõõmsaks ja ütles veel, Bernardo, me ei ole nii suurt vabandust väärt kisa. Kuidas võib parandusest rääkida siin, kus sa säärane vaesus ja puudus kõigist asjust, mida me vajaksime? See, mis siin on, on meile valmistatud jumala heldusest nagu seda selgesti näitavad kerjamises saadud leib ja lauana kivimis, nii ilus ja allik, mis nii selge Pärast tahan, et palume jumalat et ta seda püha vaesust, mille valitsejaks jumal ise on Meidlaseks kalliks pidada. See on mu palve sulle, mu isand. Löö. Löö viletsuse juure pihta mu südames. Anna mulle jõudu kergelt kanda rõõme ja muresid. Anna mulle jõudu teha, mu armastus viljakaks teenimises. Annab mulle jõudu et ma iial ei salgaks vaeseid ega painutaks põlvi jultunud võimu ees. Anna mulle jõudu. Tõsta veel kõrgele üle igapäevase tühja-tähja. Ei anna mulle jõudu alistada minus jõud sinu tahtele. Armastuse läbi. Lootsi Raadi. See on meekallis ja jumalik haaret. Meie polegi seda väärt oma kõlvatu aru mais evima. Seal taevalik hüve. Mille läbi kõik maised asjad meile paistavad, tühised toovad? Ja mille kaudu iga surve kaob hingest? Meieta vabalt võib ühineda. Igavese jumalaga. Oma kaaslastega läks Franciscus Rooma paavsti jutule, et saada toetust oma ordu reeglitele. Nendes sisalduv karmusega kohutas paavsti. Ta ei pidanud Nende täitmist võimalikuks. Kuid Franciscuse kõikumatu usu ja unenäo mõjul, milles paavst nägi, kuidas kiriku päästab üks vaga mees oma õlgade abiga andis ta neile oma õnnistuse. Nüüd võis Franciscus jutlustada igal pool aga alles 1223. aastal kinnitas paavst Hanaarias kolmas ordu korra küll pisut muudetud kujul. Franciscuse tuli läbi elada suuri kannatusi kuid alati oli tema südames rõõm, mis jäi puhtaks siiraks. Legendaarsed on lood, mis räägivad, kuidas loomad ja linnud usaldasid teda. Ta nägi kogu loodut looja armastusena ja nimetas kogu oma vennaks ja õeks, mille kaudu jumalat tunnetada. Linnud demoarmsad õekesed. Te olete suur tänu võlgu jumalale teie loojale ja peate ikka ja igas kohas temale kiitust laulma. Sest tema on teile andnud Vabaduse lennata igale poole laudadele olnud kahe ja kolmekordse riietus. Eriti tänulikud peate temale aga olema õhu elemendi eest, mis teile on määratud ei külva ega lõika. Kuid jumal toidab teid. Annab teile jõed, allikad, kust saate juua ja mäed ning orud teile varju paiguks. Kõrged puud. Tahaks teile sinna oma pesad. Ja looja peab teid küll väga armastama. Ta teeb teile nii palju head. Seepärast hoiduge moekesed tänamatuse patu ees. Ja püüdke alati jumalat kiita. See toob mulle meelde juhtumus aastaid tagasi eskort jutluse rännakul olles ja täispüha hindu edasi sammudes tõstis Püha Franciscus korraga silmad genegi, mõnesid puid tee ääres, millede otsas oli päris arutu hulk linde. Ta imestas väga selle üle ja otsustas neile jutlustada. Heastada. Kaasale hakkas ta jutlust pidama oma õdedele, lindudele, kes maas olid. Aga kohe ka need, kes puuokstel istusid, tulid ta juure ja kõik ühes, kus seisid vagusi kuni püha Franciscus oli lõpetanud oma jutluse. Seejärel hakkasid kõik need linnud nokki avama, kaela sirutama, tiibu lahutama ja aupaklikult päid maani kummardama. Nõnda oma liigutuste lauludega osutades kui suurt rõõmu Ihasjazanadnile valmistas. Viimaks tegi pea Franciscus ristimärgi nende üle ja andis neile loa, aga ära lennata. Siis tõusidki linnukesed õhku lauldes imeilusasti jagunesid ristimärgi järele neljaks osaks. Üks lendas ida poole, teine lääne poole, kolmas lõuna poole, neljas põhja pool kaugenedes imeilusasti lauldes nagu kandes sõnumit Kristusest kogu maailma mööda laiali. 1224. aastal eraldusFranciscos koos väheste vendadega lavernja mäe metsadesse et 40 päeva taastudes süveneda Kristuse kannatuse vaatlusesse. Pärimuse kohaselt olevat talle siis ilmunud kristus ise oma taevaliku säras armastusest tema vastu, Lähevad Franciscuse kätele ja jalgadele ning paremale küljele ilmunud risti löödud haavaarmid. Need jäid talle kuni surmani. Ent kurnav eluviis ja range paastumine olid Franciscuse õrna keha tervise murdnud ja rasked haigused vaevasid teda. Nii suri ta kolmandal oktoobril 1226. aastal võrdlemisi noorelt, 45 aastasena. Veel surmatunnil laulis ta oma Päikeselaulu keset suurimat füüsilist kannatust, kiitis ja tänas ta jumalat kõige eest ka selle viimase kannatuse. Ka surma eest. Maailmas on elanud vähe õnnelikke inimesi ent üks neist on Assisi, Franciscus. Püha Franciscus oma tagasihoidlikku elu vahetuse ning siirusega on olnud eeskujuks mitmetele mitmetele põlvkondadele ning jõudnud väga paljude inimeste südamesse. Milliseid mõtteid aga äratavad Püha Franciscuse sõnad tänapäeva noortes? Selleks kutsusime stuudiosse Kaarli koguduse noored. Olge. Mina olen Aivi, minu on Hannes Milan, Kerli, Tiina, Jüri Meeli suhet teile, kõigepealt mõned katkendid piiblist ja me sooviksime seejärel teada teie kommentaari neile. Tahad sa saada täiuslikuks, siis mine müü ära kõik, mis sul on ja jaga vaestele. Siis peab sul olema varandus taevas ja tule ja käi minu järel. Ärge võtke midagi tee peale, ei Kebeega pauna, ei leiba ega raha ega kaht kuube. Kui keegi tahab minu järel käia Salaku iseennast ära ja võtku oma rist enda peale ja käigu minu järel. Ja need olid need need kohad, mille Francisco sõitis oma elujuhisteks, mille alusel ta tegutsema hakkas. Mida nüüd teie arvate nendest kohtadest? Kui tänapäeva elujuhistest? Väga raske on neid tänapäeva rakendada. Või üldse mõelda, et kas inimene on siiski valmis jagama kõik ära ja astuma purupaljalt Kristuse äärel? No üks asi oli see, et võib-olla tol ajal oli see veel kuidagi mõeldav, kuid ma ei leia, et praeguses ühiskonnas kehtiks Selles on sul õigus, et tollel ajal oli see loomulikult mõeldav. Et sa said tõesti vaesusesse laskudes võtta selle eluideaaliks, mis on siis, kui suits püha vahel, siis on ju. Aga täna tänapäeval on ju minu arust. See on võimaldatav teatud ringkondades ikkagi kus inimesed nagu kloostrid ja siuksed, kus inimesed loobud kõigest oma ilmalikust, varast lähevad siis nagu kuhugi mujale, kus saad rahu leida. Jah, selles suhtes, et siukest massilist loobumist ei saa olla kui nüüd vaadata isegi, et näiteks kas või Eestis ja mujalgi maailmas keegi vaimulikel on autod ja varandus olemas ja nemad ei ole sellest loobunud, et miks siis nagu mina peaksin seda tegema, niimoodi tunnevad pühakirja palju paremini. Siit tulebki küsimus, et kas selle kohaga on öeldud seda, et nüüd me peame kõigest oma varast loobuma või peaksime lihtsalt loobuma teiste jaoks millestki. Enese peale mõtlemisest peaks nagu loobumet suhteliselt tihtipeale me ikka mõtleme, ilmselt tähendab minul sihukestesse ka, et. Inimesed kes. Soovivad midagi teistele teha, head saavad alati ka endale vastu midagi head. Siin ongi üks suur mõte selles Franciscuse loos see, et kui ta loobub kõigeks teiste nimel siis saapa ta endale väga palju. Just sellepärast. See ei olegi üldse nagu kristlusega seotud, ma arvan, see on. Täiesti üldinimlik, üldinimlik ja. Aga mis on teie elus, sellist, milles te oleksite nõus loobuma millegi nimel? Seal olukorras sõltub küsimuse ennem niipidi, et, et mille nimel te oleksite nõus millestki loobuma? Armastuse nimel vist kõigest samad sõnad. Armastus on ikka, vaatamata kõigele see kõige tähtsam. Ja noh, olgugi vaimulikel autod või, või midagi, nemad jagavad teistele midagi, mida nad soovivad. Ligimesearmastust mõtled siis? Jah. Oleks vaja on hea süda ja tark mõistus. Hea südamega ma saan armastada ja targa mõistusega ma saan teha teistele inimestele seda, mida nad peaksid ligimese armastuseks. Selles suhtes, et tarkuse nimel oleks isegi nõus kõigest loobuma sest tarkus võib-olla on nagu kõige alus, mõtlesin kõigest materiaalsest näiteks perekond oma kuidagi kuidagi ei tahaks ära anda, seal on mõeldav ja, aga mis ma loobuksin materiaalsest. Kui ma olen tark ja mul hakkas süda, siis ma annan sulle kõik tagasi. Niikuinii. Tähendab, see on enese jaoks seal. Mina oleksin nõus loobuma mugavusest. Kas teie oleksite valmis näiteks ennast ohverdama teiste eest? Teatud teatud verine jah. Tähendab niimoodi, nagu ma nüüd ohverdan ennast elu, kelle käes see on? See on ka täitsa mõeldav, oleneb, kellest seal ekstreemses olukorras ongi. Inimene on ju väga omapärane olemas. Aga mis on praegu teie elus see kõige tähtsam asi, see eesmärk, mille nimel ta oma tegemisi sätite tulevikul olla. Hariduse tulevik nagu põhimõtteliselt see, mida me nagu tulevases elus tegema. Näo arvaks, et nagu heaolu nimel selles suhtes, et kui inimene ise on rahul ja tal on hea, siis ta on suuteline jagama teistele et kui inimesel on probleem, mis on väga raske olla ka teiste vastu nagu hell Franciscus loobus oma maisest varast selleks, et pühendada oma elu jumala teenimisele. Milliseid võimalusi näiteks teie näete selleks, et oma eluga jumalat teenida? Nojah, esiteks tahaks nagu loobuda egoistlikku mõttelaadist asudes et tahab aru saada, et maailm ei keerle sinu ümber vaid on ka teisi inimesi olemas. Milline on teie arvates õnnelik inimene? Aeglasest inimesest? Võtke enda seisukohalt. Kas teie olete õnnelikud? Ja Öelda, et võiks õnnelikum olla? Alati on olemas küll sealt, jah. Me oleme usunud. Õnnelikud nagu see õnneläte siis on. Neis enestes. No selles suhtes, et mind ei ole kuskile hüljatud, mul on nagu armastav perekond olemas ja ja ma ei tea kuskil vanemateta mingi hulkuma. Mina olen õnnelik siis, kui ma ei pea muretsema iseenda pärast. Võitlema mingite ma ei tea, kurjade vaimudega iseenese sees mis ei lase mul ühtteist teha. Ma ei tea, et ma saaksin täiesti normaalselt elada, saaksime teha seal, mina tahan tulevikus, eks ju. Planeerida endale head elu. Mida nüüd miski takistaks mind minu enese sees. Mina olen juba õnnelik, sellepärast üldse, et ma elada saan. Jah, eks see õnne on siis nagu täiusliku, nagu inimese unistus on näidanud. Soovime siis, et te saaksite õnnelikuks, jääte unistused, täituksid, aitäh teile. Franciscus pühendas oma elu täielikult jumala teenimisele. Päeval möödub väga paljude inimeste elu kloostris, sest nende elu eesmärgiks on jumala teenimine. Milline oli kloostrielu Franciscuse ajal? Sellest teame ajalooraamatutest. Milline on aga elu tänapäeval kloostris? Seda küsisime luterliku tunni ideoloogiliselt konsultandilt Tallinna püha vaimu koguduse noortejuht Ain Leetmalt, kes viimased kaks aastat ise õppis ning elas benediktiin kloostris Kanadas. Miks lähevad inimesed kloostrisse? Ma arvan, et see on rohkem pühendumise küsimus, kui mina ütleks rohkem kutsumuse küsimus rääkides kloostrielust siis on see üks võimalus inimeste jaoks Sadama kutsumas. Ma olen täiesti kindel, et jumalal on iga inimese jaoks oma kutsumus, rääkis kutsuma, sest me võime rääkida kloostrielust või religioossest elust, kus inimesed lähevad mungaks või nunnaks. Võime rääkida preestri pühitsuse eest, kus inimesed tunnevad, et nad on kutsutud selleks, et kuulutada lunastus, sõnumit, ülestõusnud issandat. Ja võime rääkida perekonnaelust. Perekonnaelu kutsumus ja ka üksikelu on kutsumas. Need neli oleks laias laastus nii-öelda kutsumuse liidid, kui seda niimoodi nimetada võib. Ja iga inimese enda ülesanne on oma elus välja selgitada, milline on tema kutsumus. Ja selles mõttes on see oluline, et et see kutsumus on antud ainult sulla. Mitte keegi teine seda sinu eest välja ei ela. Ja oluline selles mõttes, et, et kui oma kutsumust välja ei ela, siis tähendab see tegelikult suurt viga inimese enda otsuses tudub kloostrit siis teatud moel. Inimesed pühendavad ennast rohkem jumalale selleks et elada välja oma kutsumus. Teatud inimesed, kellel on antud just nimelt Tseedee kuulutada Kristust läbi palve töö ei ole kerge, aga, aga see on tähendab nende peale pandud koore, mis tuleb lihtsalt välja elada, seda ei ole antud paljudele. Sa rääkisid kutsumusest ja pühendumisest. Iga kutsumuse järgimine tähendab millegist muust loobumist. Mida kujutab siis endast Se mungaks või nunnaks saamise kutsumus? Millest need inimesed peavad loobuma? Ja kes siis on see hea munk? Ma vastaksin selle küsimuse teise poole kõigepealt ära. Ma arvan, et head munka ei olegi olemas selles mõttes, et kui kui me räägime heast Muugast ja me saame nüüd ette tuua näidis, et see nüüd on hea vunk, siis selles on juba midagi viltu. Kindlasti on munkasid, kes tahavad saada heaks, kes tahavad saada paremaks ja kes selleks, et seda saavutada püüavad siis olla püsivad palves. Et saada oma vaimset toitu peamiselt läbi palve, nagu näiteks Püha Benedictus seda nakatunud ja nagu püha Franciscus oma elus seda nalja elanud ja siia juurde tuues seda, et inimestena me ju vajame toitu, et oma ihu üleval hoida. Ja Ma arvan, et sama oluline on ka see, et me saame ka vaimset toitu. Et me ei unustaks seda ära. Mis aga puudutab muid asju, siis munk lihtsalt püüab oma silme ees hoida seda, et et jumala mõtted on tunduvalt kõrgemad kui meie mantide jumala teed ei ole meie teed. Aga, aga et jumalal on mingi spetsiaalne plaan, millele inimene lihtsalt allutab iseenda. Selleks ütleme, munk, kes nagu püüaks saada Aga tulles loobumise juurde, et millest peab loobuma? Neid asju on palju, tähendab inimene, kes läheb kloostrisse peab loobuma kogu oma varast. Tal ei saa olla oma mingit eraomandit, kõik kuulub sellele kommuunile, kus see munk oma elu siis elab. Kindlasti peaks inimene loobuma iseenda minast, unustame ära selle, et et mina olen nüüd tähtis või mina olen nüüd uhke mopi, pandmad, ootused, et elada kloostris. Konkreetselt benediktiin kloostrist rääkides, tõotus vaeseks, alandlikkuseks, kasinuseks, sõnakuulelikkuse, eks needsamad, mis tratiskuski nõudis oma numbritelt. Et nendest loobumine tegelikult ei tähenda seda, et nüüd ma annan tõotused et need tõotused panevad mulle peale konkreetsed käsud või piirid, mis kuidagimoodi imiteerivad mind. Pigem vastupidi. Kui inimene näeb Kristust oma lõppeesmärgina igavest lunastust Kristuses siis kõik need nii-öelda reeglid, takistused saavad tegelikult hoopis kergenduseks. Seesama kitsas värav, millest kristlus räägib, millest tuleb sisse minna. Sedasama kitsas tee. Tegelikult läheb järjest järjest laiemaks ja ma arvan, et et Franciscus on olnud üks ere näide sellest, kuidas tegelikult on ära näidatud, et see ei ole üldsegi kitsas vaid see tee läheb laiemaks, mis viib igavesse ellu. Meie täname. Pean pühast frantsiskusest. Mida sina arvad Franciscuse õpetusest ja tema õpetuse sõnumist tänapäeva inimestele? Püha Franciscuse õpetus oli väga, väga kena ja väga lihtne ja selle lihtsuse läbi ongi Franciscus üldse pühak. Õpetus vaesusest, mis on tänapäeva maailmas niivõrd levinud probleem mitte ainult vaeste hulgas, vaid rikaste hulgas, sellepärast et rikkad puutuvad sellega väga palju kokku. Ja, ja samamoodi ka nõue temalt poolt sõnakuulelikkuse, eks alandlikkusega kasinus, eks. Et need on ikkagi need teed, mis, mis on esmavõimalused inimesel üldse jõuda igavesele elule. Franciscus oli lihtsalt oma aja näide, ere näide. Ja tal on siis, kui see sõnum on, on täpselt sama ka tänase aja inimesele kasinusvaesus alandlikkus, mille läbi mille läbi tuleb kõik muu. Ja vaadates teisi pühakuid, nende õpetus on täpselt sama. Kas see tähendab siis seda, et me peaksime loobuma kõigest käimakotiriides, loobuma arvutitest, infoajastust ja nii edasi ja nii edasi? Kindlasti ei tähenda see seda kotiriides käimine, see oli Franciscuse ütleme, tema mõte ja ja Franciscus elas ikkagi 700 aastat tagasi. Et aeg oli teine. Kuid mida see tähendab, on ikkagi see, et me ei näeks varandust kui mingisugust esmast. Kui ütleme meie igapäevase elu jaoks, et me ei püüaks ennast upitada kõrgemale kui, kui meie teised inimesed et alati nagu hoiaks silmis seda, et et raha ei mängi elus põhirolli. Et kõrkus ei vii inimest mitte kuskile. Või et vaidlused teiste inimestega lihtsalt vahelduse pärast ei vii mitte kuskile. Ma ei tea muidugi, Francis kaunid elavad Franciscuse elu, noh, küllaltki lähedaselt käivad ka kotiriides. Ka ühiskonna inimesele ei tähenda kindlasti seda, kuid põhimõte seda ei saa füüsiliselt üle kanda. Kuid, kuid võib-olla nii mõnigi rikkas ärikas võiks teha annetuse tõesti lastekodule või kodututele. Oleme täna kuulnud piiblitekste, mis muutusid Püha Franciscuse elu. Samuti oleme kuulanud, mida arvasid nendest piiblitekstidest Kaarli koguduse noored. Nendele samadele tekstidele palusime kommentaariga piiskop Einar Soonalt. Lähtudes neist piiblikohtadest, kas seal meie peaksime toimima oma elus samamoodi nagu tegi seda Franciscus. No kui me räägime piiblikohtade tõlgendamisest seletamisest, siis tuleb alati tähele panna, kellel on suunatud kas Kristuse ütlus, apostli, kirjalõik ja me ei saa lähtuda sellest põhimõttest mida võidakse populistlikult küll loosungitena välja öelda, näiteks kõik laulupeole kunagi ei ole võimalik kõikidele minna laulupeole ja sellepärast ja antud juhul tekst, mis kõneleb Jeesuse ja rikka noormehe vahelisest suhtlemisest siis näeme, et seal kaks tasandit, üks on see kui Jeesuse käest küsitakse, mida ma pean tegema, et ma õndsaks saanud. Jällegi küllaltki tavaline küsimus, mille peale Jeesus vastab, et sa pead käskusid pidama ja siin ongi see piirivahe, et kõikidele inimestele mõeldud jumala seadusele korraldused, mida tuleb järgida, need on 10 käsu raamides võimalik meil täita. Kui aga sellega ei rahulduta ja tahetakse midagi enamat või me nimetame ka minna täiuslikuma Se teel edasi, siis muidugi inimene võib kasutada, me ütleme kristlikke nõuandeid ja seal on juba väga palju erinevaid võimalusi, kuidas loobuda teatud elu hüvedest ja elukäikudest selliselt, et võetakse enda peale vabatahtlikult teatud ülesanded, kohustused. Ja kui öeldakse, et mine ja müü nüüd aga ära siis antud noormehele oli see liialt kõrge kutsumus, mida ta ei järginud. Aga on olnud ajaloos muidugi neid, kellele on see olnud jõukohane. Ja selliselt peaks alati nägema diferentseeritult neid valikuvõimalusi, mida inimesed endale seavad. Aga mida peaks siis tegema inimene tänapäeval, et õndsaks saada või kuidas ta saaks jumalat teenida oma eluga? No siin on jällegi kaks poolt, üks on prantsuse küsimus ja see on ikkagi jumala arm ja jumala lavastus, mis on üle inimese. Teisalt, aga loomulikult inimene peaks jääma passiivseks ja kõrvaltvaatajaks, mida jumal temaga tegema hakkab. Aga tal on võimalus valida, otsustada, kui palju ta pühendub oma elus jumala teenimisele, kaasinimeste aitamisele ja siin on väga erinevaid võimalusi, see, mis ühele ordule või kloostrile erakule üksikinimesel on sobilik. See ei pruugi sugugi olla jõukohane kellelegi teisele, nii et siin ühtset normi ja eesmärki inimesed ei saaks enese jaoks võtta, vaid nad peaksid arvestama kõikide nende kultuuriliste olmetingimustega võimalustega. Ja see ongi nii ja näitab mitmekesiste kristliku maailma. Aga kuidas jääb selle omandiga, kas me peale üldse millegist loobuma? No võib-olla on siin hea näide. Piiskop Nikolaus Jõukas mees ja ta oskas seda jõukust ja rikkust kasutada teiste teenimiseks. Et ega omaette eesmärk ei ole veel vaesus või vaesuse ideaal. Ja kõikidest asjadest kogumine. Tõsi, siin on olnud ka kiriklikud piirid, näiteks roomakatoliku kirikus on tsölibaadi nõue vaimulikele või idakirikus alates piiskoppi astmest peab inimene mitte omava perekonda. Võib-olla siin paastureeglites on jällegi teatud sätted erinevatele inimestele, aga samas on ka privileegid või võimalus vabastada ühest või teisest koormusest ja ja kandamist. Nii et see on ka tänapäevane tänapäevasele inimesele oluline mõista, et, et mitte ainult see loobumine ei ole iseenesest, vaid kui see tuleb loomulikult, kui see tuleb tema kutsumisest. Kui ta näeb, et ta saab selliselt paremini teenida, kaasa aidata inimest muredega jagada seda elu siis on see täiesti õigustatud. Lõpetuseks frentsiskusest rääkides mis võiks olla temas või tema elus sellist, mida me võiksime oma teel siin tänapäeval eeskujuks võtta. See, mis 13. sajandil Franciscuse tegevuse ajal oli uus ja ja võib-olla tõesti kloostrielu sellisel kerjusmungaordu tasandil tõi uut värsket kiriku ellu. Võib-olla see tänapäeval ei ole nii mõistetav, küll, aga mitte selle välise vormi osas, et sa oled tänaval, kerjus. Ei oma mingit vara, küll aga võime õppida Franciscuse sisemisest mõttemaailmast ja tema usust veendumusest. Ja mul on jäänud eredalt meelde üks seik tema kohta tehtud filmist kui ta ehitas endale väikese kabeli ja tal olid ka pastalised, kes panid selle kabeli põlema. Franciscus kutsutakse kabeli juurde ja ta istub sinna maha ja küsib väga mõtlikult. Et jumal, mida olen mina teinud valesti, et nad on selle kabeli põlema süüdanud. Ja võib-olla sellest küsimusest võimegi lähtuvalt iseenda elu vaadata. Et mida meie saame midagi muuta või mida oleme teinud meie midagi sellist, mis on rikkunud maailma. Et miks meil peavad olema nii palju kannatusi ja miks me ei tunne nii rõõmu ja see on ka Franciscuse üks eesmärk olnud Etka läbi kannatuste läbi valu läbi loobumuse läbi pühendumise võib inimene saada täiuslikuks ja tunda sellega täiusliku rõõmu. Sa kõrge, kõikvõimas, hea issand. Sinu päralt on kiitus ja tänu au ja kõik õnnistus. Ainult sinule issand kuuluvad nad ja keegi meist ei ole väärt nimetama sinu püha nime. Ale kiidetud issand ühes kõigega, mis sa oled loonud. Eelkõige vend päikese kaudu, kes toob meile päeva kelle kaudu sa valgustad meid. Ta on ilus oma heledas leegis olles märgiks sinult see kõrgeim ja paari. Ole kiidetud issand vend kuu ja tähtede kaudu. Sa seadsid Kauniks ehteks ole kiidetud issand, Wen tuules ja õhus ja pilves ning vaikses tormises ilmas. Seeläbi hoiad see elu ja kasvamist kõigele, mis sa oled loonud. Olek kiidetud issand õde allika kaudu. Ja vesi on kasulik, meile on karastav kallis, kasin. Olek kiidetud issand vend tules kes valgus toob pimedal ööl. Ta on tugev ja võimas, on püha ja väärtuslik meile. Ole kiidetud issand meie õe ema maapinna kaudu kes toidab, abistab meid ning rohkesti saaki meile, annab. Ja kannab täidetud viljapäid rohtu ning kirjusid lill. Ole kiidetud issand kõigi kaudu, kes sinu armu pärast on valmis andeks andma ning kandma haigus ja kurbust. On õndsad Need, kes kõike kannavad rahus. Sinult, Aulik, issand, kordnud pärivad krooni. Ole kiidetud issand meie venna surma kaudu kelle eest ei põgene ükski elav inimlaps. Neile, kes surevad surmapatus ning õndsad need, kes viibivad subpüha tahte varjus. Ei saa neid puudutada. Teine surm. Te kuulsite luterliku tunni saadet ilma olete saanud ilma andke. Stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Me ootame teie arvamusi ja tagasisidet igal tööpäeval telefonil kuus kolm üks neli kolm 11. Kohtumiseni.